Animafilmid

Aatomik

Kaasaegne muinasjutt Teadlasest, kes arendab välja tuumaenergia - tillukese aatomipoisi Aatomiku näol. Väike Aatomik õpib oma vägevat jõudu inimeste heaks kasutama. Alul juhtub head tehes ka äpardusi ja Teadlasel tuleb taastada kontroll ülemeeliku aatomipoisi üle.

Aatomik ja jõmmid

Jõmmid varastavad Aatomiku, et teda kasutada sõja vallapäästmiseks. Aatomipoisile ja Teadlasele tuleb appi robotkoer. Jõmmide kurjad kavatsused nurjatakse ja nad hukkuvad iseenda tigeduse läbi.

Aeg maha

Fantaasiaküllane lugu kassist, kes kaotab aja ning satub seetõttu väga eriskummalistesse seiklustesse. Film nii väikestele kui suurtele.

Väike motoroller

Autost, mille koormaks on mänguasjad, kukub maha väike motoroller. Pärast mitmeid seiklusi leiab tubli motoroller tee lasteaeda, kus ta mudilastele palju rõõmu valmistab.

Rüblik

Jaan jookseb alatasa üle muru. See toob kaasa karistuse - sõnakuulmatu poiss moondub põrsaks. Kui Jaan nõidusest vabaneb, on tema käitumine paljuski muutunud.

Kui mehed laulavad

Sõbralik šarž Eesti NSV Riiklikust Akadeemilisest Meeskoorist ja selle rajajast ning peadirigendist NSVL rahvakunstnikust professor Gustav Ernesaksast.

Plekkmäe Liidi

Täiskasvanud inimesed on kõik siin maailmas must-valgelt ära lahterdanud: hea ja halb, kasulik ja kasutu. Näiteks peetakse mõistlikuks kärbsed, ühed äärmiselt tüütud ja ebameeldivad nähtused, ära tappa. Väike Liidi on aga otsustanud kärbeste kaitseks välja astuda. Tüdrukuke esineb lausa teadustraktaatidega, tuues argumente nii pro kui contra. Protestiks isa tegevuse vastu alustab Liidi näljastreiki. Selle tagajärjel muutub aga niigi väike tüdruk äärmiselt tillukeseks. Sellisena satub ta tolmuimejasse ning sealt prügimäele ja eluohtlikesse olukordadesse. Siin aga tulevad tüdrukukesele teiste seas appi just kärbsed, tänu kellele on loota ka filmile õnnelikku lõppu.

Ramsese vembud IV

Edgar Valteri samanimelise raamatu ainetel loodud filmis leiab Ramses endale sõbraks koerapreili ja saab kavalusega jagu huligaansest kassist.

Kaelkirjak

Loomaaias elab üksainuke loom – kaelkirjak. Keegi peale väikese tüdruku ei käi teda vaatamas. Külastajate meelitamiseks tellib loomaaia direktor reklaamkaelkirjaku. Siis aga selgub, et inimesed vaimustuvadki vaid tehiskaelkirjakust, elav loom neid ei huvita. Algab üldine “kaelkirjakubuum”. Filmis naeruvääristatakse “massikultuurile” omast vaimustumist mitte tõelisest ja elavast, vaid järeletehtust ja tehislikust.

Sõlm

Filmi ainsate tegelaste, kahe tavalise nöörijupi metamorfoosides on äratuntav mõte: kõik inimesed maakeral on lahutamatult seotud, seepärast jätkugu neil tarkust elada sõpruses.

Trammivasikas

Väikese trammivaguni üleannetused tekitavad linnas ohtliku olukorra, mis lõpuks tuletab noorele trammile meelde tema igapäevast kohustust - sõidutada inimesi.

Tuvitädi

Lõbus ja õpetlik lugu sellest, mis on headus. See ei ole lihtsalt meie elu loomulik ja enesestmõistetav osa, vaid jõud, mis aitab ületada mitmeid elus ette tulevaid takistusi.

Mardileib

Keskaegse Tallinna apteekri õpipoiss Mart valmistab sapihaigele raehärrale kibeda ravimi asemel magusa mardileiva, martsipani. Haige terveneb, imerohi saab tuntuks ja linnale martsipaniga kuulsust toonud Mart kosib raehärra kauni tütre.

Lend

Abstraktne ja suure üldistava jõuga film inimese lennuunistusest ning selle unistuse teostumisest.

Värvilind

Must-valges maailmas sünnivad värvilised linnud – punane, kollane, sinine, roheline, violetne. Igaüks neist toob maailma kaasa ühe värvi. Linde ründab kass, kes tahab neid hävitada. Linnud võidavad kassi. Nad ühinevad imekauniks värvilinnuks. Hele, ilmetu must-valge maailm muutub mitmevärviliseks.

Krõll

Kaasaegne muinaslugu räägib laste fantaasiamaailmas elutsevast lahutamatust tegelasest, koerusloomast Krõllist. Ühel päeval saabub muidu vikside laste hulka väike pahandusetegija ja nüüd pole ulakustel enam otsa ega äärt. Krõll kipub nii väikeste kui suurte sisse, toob kaasa palju naeru ja kihinat, aga ka lõhutud nõusid ja pahandusi. Kui täiskasvanud Krõlli minema peletavad, jäävad lapsed täitsa haigeks. Krõllipuuduse vastu aitab aga ainult üks rohi – Krõll!

Naerupall

Võlupall hüpleb mööda linna ringi ning lohutab ja rõõmustab kõiki oma teekonnal. Naerupall teeb tuju heaks nii noortel kui vanadel, nii hädasolijatel kui tülitsejatel. Lõpuks saab ka palli väike omanik aru, et tema pall toob rõõmu kõigile ning poiss on õnnelik.

Pagar ja korstnapühkija

Ühel kenal päeval vahetavad pagar ja korstnapühkija oma ametid ja see sünnitab palju segadust. Filmi moraal: jäägu iga kingsepp oma liistude juurde.

Jussikese seitse sõpra

Jussikesele meeldib üle kõige pühapäev. Siis on kogu pere kodus, kõik saavad puhata ja teha seda, mis kõige rohkem meeldib. Teised päevad Jussikesele niiväga ei meeldi, sest siis peab tema lasteaias ja vanemad tööl olema. Jussike otsustab pühapäeva üles otsida ja paluda, et pühapäev talle tihedamini külla tuleks. Jussikese tee pühapäeva juurde kujuneb päris pikaks, aga ootamatult vahvaks ja huvitavaks. Ta kohtab oma teekonnal ka teisi nädalapäevi ja saab kõigiga suureks sõbraks.

Putukate suvemängud

Putukatel algavad järjekordsed suvemängud, lausa omamoodi olümpia, kus osalevad kõikvõimalikud põrnikad, liblikad ja päevakoerad, kiilid ja sipelgad, rohutirtsud ja ämblikud. Võistluskavas on 100 cm jooks, ronimine ja maadlus. Putukate sportlikke jõukatsumisi vahendab Ervin Abeli häälega spordikommentaator Siki-Triki, kes muhedal moel parodeerib omaaegset telestaari Gunnar Hololeid.

Harjutusi iseseisvaks eluks

Peamiselt täiskasvanud vaatajale mõeldud film kõrvutab lapse ja täiskasvanu maailma.

Kas maakera on ümmargune?

Satiiriline ja paradoksaalne joonisfilm paljastab elu fenomeni suhtelisuse ja mitmetahulisuse ning inimelu pöördumatuse.

Hotell E

Igas lahutavas seinas leidub uks. Ühendav uks. Victor leiab sellise ukse. Näota ja nimeta Victor on valmis minema. Iga minek on ka saabumine. Iga saabumine pole aga tagasijõudmine. Victor on alustanud ohtlikku mängu.

Klaabu kosmoses

Klaabu, Nipi ja nende sõber koer reisivad supitaldrikuga kosmosesse ja maanduvad planeedil, kus valitseb kaos. Klaabu aitab kohalikel elevantidel elu nõnda korraldada, et hiidmaasikad hästi kasvada saaksid ning arbuusid neid ära ei lämmataks. Aga on keegi, kellele Klaabu püüded harmooniat luua põrmugi ei meeldi. Pärast suurt lahingut, kus vapper Klaabu peaaegu elu kaotab, lahkutakse varemeis planeedilt hiiglasliku maasikaraketiga.

Peetrikese unenägu

Ühel hommikul leiab Peetrike, et ta on maailmas täiesti üksi. Ta hakkab vallatusi tegema ja satub pööraste tempude tõttu väga täbarasse olukorda. Viimaks selgub, et see kõik oli üksnes halb unenägu.

Ott kosmoses

Üleannetu poiss Ott, kes veedab oma koolitunde laiseldes ja sodides, satub startivasse kosmoselaeva ja lendab maailmaruumi. Nii algavad põnevad ja isegi hädaohtlikud seiklused, mille jooksul Ott kogeb ammutuntud tõde: ilma koolitarkuseta elus läbi ei saa.

Operaator Kõps seeneriigis

Operaator Kõps saabub seenespetsialistist professori juurde, kes viib operaatori seeneriiki ekskursioonile ja peab talle loengu. Seeneriiki jõudnud, näitab Kõps oma filmikaamera abil suures plaanis ja ebatavalise nurga alt selle mitmekesiseid asukaid – kännuseeni, pilvikuid, puravikke, šampinjone. Kiirenduse abil näidatakse seente tormilist kasvamist. Eraldi jagatakse teavet mürgistest seentest ja õpetussõnu nende äratundmiseks. Lahkudes saab operaator Kõps kingituseks korvitäie häid söögiseeni, et neist maitsev roog valmistada.

Operaator Kõps üksikul saarel

Kõpsu ja Metsatarga helikopter puruneb äikesetormis, kuid õnneks kukuvad hädalised üksikule saarele. Kõps õpib, missuguseid metsaande ellujäämiseks kasutada – osad kõlbavad söögitegemiseks, teistest saab materjali riieteks ja tekkideks. Haiguse puhul aitavad ravimtaimed. Kõps sõbruneb vesiämblikuga, kes näitab talle veealust maailma. Kui jälle puhkeb äike, aitavad Kõps ja Metsatark hätta sattunud sipelgaid, kes seda heategu ei unusta. Heino Parsi operaator Kõpsu sarja kolmas film.

Klaabu, Nipi ja Tige Kala

Klaabu ja tema sõber Nipi sõidavad grammofonlaevaga merel ja kohtavad Tigedat Kala, kes nad alla neelab. Tigeda Kala kõhus panevad sõbrad käima tsirkuse, mida kala ei talu ning lõpuks seetõttu hingetuks tardub. Hea tuju ja lõbusus võidavad kurjuse.

Klaabu

Klaabu on isemoodi, munakujuline tegelane. Ta on lõbus ja seiklushimuline sell, tegutseb kõikjal ilmaruumis ning saab alati hakkama. Muinasjutuline olend Klaabu koorub välja vihmapiisast sündinud munast, hakkab maailma avastama ja seikleb maal, merel ja õhus.

Naksitrallid

Kolm naksitralli - Sammalhabe, Kingpool ja Muhv saavad sõpradeks ning rändavad punase furgoonautoga mööda suviseid radu. Rahuliku idülli rikuvad kassid, kes terroriseerivad ühe väikelinna elanikke. Abivalmis naksitrallid vabastavad linnakese kassidest, kuid see toob kaasa uue nuhtluse - rotid. Jälle asuvad naksitrallid tegutsema, et taastada kaduma läinud tasakaal.

Ramsese vembud III

Ramses on jahikoer, kes armastab loomi ja linde. Kuna tema peremehel on suur kirg jõe äärde ja metsa minna, peab Ramses hajameelse peremehe aitamiseks kalade ja metsaelanikega suhteid looma. Nõnda juhtubki, et vahel saab saakloomast tänulik seltsiline ja lindudest-kaladest meeleolukas piknikuseltskond. Lahke ja kaastundlik Ramses on eeskujuks oma vahel mõtlematult tegutsevale peremehele. Jahimehelugusid jutustada aga meeldib neile mõlemale.

Ramsese vembud II

Ramses on jahikoer, kes armastab loomi ja linde. Kuna tema peremehel, hajameelsel jahimehel on suur kirg metsa minna, ei saa Ramseski kodus lesida ja unistada, vaid peab vähemalt näiliselt oma jahikoera kohustusi täitma. Koos satuvad nad pidevalt täbaratesse olukordadesse. Juhtub sedagi, et huupi tulistatud haavlid tuleb pärast karu kasukast ükshaaval välja noppida ning et peibutusvile meelitab põdralt välja võimsa ooperiaaria. Lahke ja kaastundlik Ramses on eeskujuks oma vahel mõtlematult tegutsevale peremehele. Jahimehelugusid jutustada aga meeldib neile mõlemale.

Ramsese vembud I

Ramses on jahikoer, kes armastab loomi ja linde. Kuna tema peremehel, hajameelsel jahimehel on suur kirg metsa minna, ei saa Ramseski kodus lesida ja unistada, vaid peab vähemalt näiliselt oma jahikoera kohustusi täitma. Koos satuvad nad pidevalt täbaratesse olukordadesse ja vahel juhtub sedagi, et saakloomast saab mänguseltsiline ja lindudest-kaladest piknikuseltskond. Lahke ja suuremeelse loomuga Ramses on eeskujuks ka oma vahel mõtlematult tegutsevale peremehele.

Kaks lugu

Esimene lugu jutustab tüdrukust, kes aina jonnib ja nutab, kuni ta suurest niiskusest hallitama läheb. Teine lugu räägib lõbusast rongisõidust, mis lõpeb uperpalliga kraavis, sest vedurijuht Piilupart jääb tukkuma.

Hiirejaht

Hiiri pole näha ja kassid jäävad magama. Salamahti tulevad hiired, seovad laisad kassid sabapidi hiirelõksu külge ja teevad nõnda lustaka sõidu.

Peaaegu uskumatu lugu

Töölised kuulutavad streigi. Vabrikuomanik paneb nende asemele tööle ahvid. Kuid loodetud kasust jääb ahne peremees ilma.

Operaator Kõps kiviriigis

Operaator Kõps satub Kiviriiki, kaaslaseks veidi üleannetu harakas. Kivikuningas ei luba neil oma riigist enne lahkuda, kui Kõps on ühe kivi valmis teinud. See on väga raske ülesanne, kuid appi tuleb tuleleek Ulli. Ulli tutvustab alguses maa-aluseid varakambreid, mis on täis imelisi kristalle ning räägib nende kohta palju huvitavat. Koos rännatakse ühest kaunist saalist teise, mängitakse kiviviskemängu. Kuna Kõps ja harakas soovivad siiski maa peale tagasi minna, otsustab Ulli ise ühe kivi valmis teha. Heino Parsi operaator Kõpsu sarja neljas film.

Kolmnurk

Eesti muinasjutu "Ahjualune" motiividel valminud täiskasvanutele mõeldud multifilm abieluprobleemidest ja soorollidest, rutiini survest ja lähedusenäljast modernses linnaperes. Nõukogude naise Julia nobedate näppude all valmib töölt koju tulevale abikaasale Viktorile igal õhtul mitmekäiguline pidusöök. Kuniks elektripliidi alt ilmub ahjualune Eduard ja oma osa aplalt nõutama hakkab.

Hüpe

Vanemale koolieale ja täiskasvanutele mõeldud filmiminiatuur, mis kõneleb inimese lakkamatust eneseületamisest.

Nõiutud saar

Muinasjutt Kohmitsast, kes päästab oma rahva kurja nõiduse kütkest, aga ise hukkub. Ümarnukufilmis on kasutatud tšuktši muinasjutu motiive.

Tolmuimeja

Eno Raua muinasjutu "Hirmuäratav tolmuimeja" ainetel tehtud joonisfilm, milles peategelaseks olev tolmuimeja tahab haarata endasse kogu ümbritseva maailma.

Nael I

Heino Parsi satiiriline, eksperimentaalses vormis ühiskonda käsitlev nukufilm naeltest koosneb mõtteliselt neljast novelletist: „Armastus“, „Pugeja“, „Huligaan“ ja „Tsirkus“. Tabavalt ja humoorikalt näidatakse inimesteks kehastunud naelte omavahelisi suhteid, olgu selleks siis kavaleri ja tema daami armuafäär, pugejaliku tallalakkuja ponnistused, nokastunud huligaani tülinorimine ning edeva loomataltsutaja suhted tsirkuselõviga.

Meemeistrite linn

Usinad mesilased elavad oma imepärases maailmas töökat ja harmoonilist elu. Vaataja ees on mesilaste kõik elutsüklid. Ühe mesilasepõnni vastupunnimine kindlakskujunenud elurütmile teeb vaadeldava taruelu põnevamaks. Saab teada, mida mesilased söövad, kuidas nad järglasi hooldavad, palju õienektarit oma elu jooksul korjata jõuavad, milline on elukorraldus mesitarus ja kuidas nad oma ühist kodu vaenlaste eest kaitsevad. Väikeste meemeistrite töökus, vaprus ja ennastohverdavus on imetlusväärne.

Põhja konn

Vapper noormees läheb otsima imesõrmust. Ta leiab sõrmuse, võidab selle abil metsalise ja päästab rahva hukatusest.

Kunksmoor

Väikesel meresaarel elab oma majakeses Kunksmoor. Ta tunneb hästi ravimtaimi ja oskab nende abil haigeid ja hädasolijaid aidata. Kunksmoor tunneb ette ka õnnetusi ning suudab neid õhupalliga kohale lennates ära hoida. Ometi ei saa tormituulte vastu ka tema ning nii päästab ta ühel tormisel päeval uppumissurmast laevakapteni. Merekaru ravitsedes tärkab vastastikuna sümpaatia, mis toob Kunksmoori ellu põnevaid pöördeid.

Verine John

Juhan Peegli kirjanduslik paroodia kuulsa korsaaride pealiku, maailmamerede hirmu - Verise Johni ehk Sarapiku Juhani - röövlielust, tema õnnetähe langusest ja meeleheitlikust põgenemisest isamajja Saaremaal, kus ta röövlitöö igavesti ära põlgab ja "kui üks lõpuni ümberkasvatatud inimene kõigile patriootlikku eestähte võib anda".

Kunksmoor ja kapten Trumm

Üksikul saarel elav Kunksmoor ja tema kaaslane Kapten Trumm saavad sõbralikult ja rahumeelselt läbi päevani, mil nad hakkavad mängima reisi ümber maailma. Kunksmoor ei suuda taluda, et kapten teda võidab ning ta võtab appi nõiatembud. Selle peale solvub muidu alati leplik Trumm ja tüli ongi majas. Lapselikust solvumisest alguse saav sündmusteahel toob kaasa muret ja sekeldusi. Häda peab enne ikka suureks minema, et leppimine aset leiaks.

Poiss ja liblikas

Anton Hansen Tammsaare lühijutu järgi tehtud film poisist, kes väga armastab lilli ja liblikaid. Oma mõtlematuses liblikat taga ajades tallab ta puruks kõik tema teele jäävad lilled.

Sprott võtmas päikest

Kuldkalakese muinasjutu kaasajastatud versioonis on kõik absurdini tänapäevane – pahupidi pööratud. See on lugu mehest, kes elab vee all, ning kalast, kes elutseb vee kohal õhus ja suudab inimeste soove täita. Mees püüab kala kinni ja hakkab igasuguseid asju tahtma, aga…

Lugu jänesepojast

Jänesepoeg ei taha kuidagi õhtul magama jääda. Jänkuema hirmutab teda küll rebase, hundi ja karuga, kuid poeg kelgib, et ei karda neist kedagi. Äkki ilmub põrandale pisike hiir - kiiresti poeb jänesepoiss teki alla.

Pühapäev

Teaduslik-tehnilise progressi vastuoludele pühendatud filminovell, mis hoiatab ühekülgse, inimest tahtejõuetuks tarbijaks muutva tehnilise arengu eest.

Labürint

Filmilindile kraabitud ja värvitud ekspressiivne autorinägemus haigest ühiskonnast. Sisevaade eksistentsist looduskauges labürindis, tagurpidi pöördunud püramiidis. Alateadvus peegeldab bürokraatide vallutusretke kummalise rähnmehe pärusmaale, tema elukeskkonda ja universumisse - linnupuuri.

Klaasikillumäng

Lamenukufilm jääst ja leegist, eluandva päikesesoojuse võidust igijaheda olematuse üle. Mõeldud vanemale koolieale ja täiskasvanutele.

Vägev vähk ja ahne naine

Lamenukufilm kooliea nooremale astmele Fr. R. Kreutzwaldi samanimelise muinasjutu alusel, milles naeruvääristatakse ahnust.

Jänes

Muinasjutuline lugu ööpimeduses tehases sündinud masin-jänese eneseotsingutest nii metsas kui linnakeskkonnas. Filmis on kasutatud joonistatud multiplikatsiooni, elavat näitlejat ning fotosid.

Lapsehoidjad

Lugu sellest, kuidas Kassiema otsib lapsehoidjat. Talle pakuvad oma abi koer Pauka, Kukk ja Part, kuid keegi neist ei suuda hoolitseda kassilaste eest. Sellega tuleb toime üksnes väike Kersti.

Jalakäijad

Jalakäijad lõid maailma. Ka auto leiutasid jalakäijad, kuid autosõitjad unustasid selle kuidagi väga ruttu ära.

Seitse kuradit

Lugu napsivennast ja seitsmest kuradist, kellest filmi peategelane kõiksugu kavalusi appi võttes vabaneda püüab.

Metsamuinasjutt

Päkapikupuu

Jõulude eel ärkab unest omalaadne päkapikkude maailm. Lumivalged päkapikud valmistavad lumest ja jääst kingitusi. Töö käigus muutuvad päkapikud ise värvilisteks – nende maailm saab ilu ja olemasolu mõtte.

Jaak ja robot

Jaak meisterdab roboti, kes saab kõigi koduste töödega hakkama. Lõpuks muutub Jaak nii laisaks, et saadab roboti enda asemel ka kooli. Seepeale saab robot väga pahaseks ning karistab Jaaku.

Sipsik

Anu saab 6aastaseks ja tunneb oma elust rõõmu - tal on suur vend Mart, kes on tema parim sõber ning kellega koos on imetore mängida. Armastusest oma väikese õe vastu on Mart õmmelnud Anule sünnipäevaks kaltsunuku. Paraku saab nende idüll läbi, kui saabub 1. september ja Mart läheb jälle kooli. Anu peab nüüd oma päevi ilma vennata veetma. Samuti on Mardile tekkinud uued sõbrad ja õe jaoks jääb aina vähem aega. Ühel hetkel, kui Anu tunneb end eriti üksiku ja õnnetuna, ärkab kaltsunukk Sipsik nagu võluväel ellu. Vähemalt Anule tundub nii. Nüüd on Anul silmi ainult Sipsiku jaoks. Nukuga koosveedetud tegemised haaravad tüdruku kogu tähelepanu ning kõrvale jäävad nii Mart kui ka ema ja isa. Pereliikmete muret Anu pärast märkab Sipsik, kes püüab õdevenda kokku viia. Ta mõtleb välja seikluse, mis peaks lapsi ühendama. Paraku tekib sellest vaid uus tüli. Nüüd peab Sipsik ennast tekkinud olukorras peasüüdlaseks ning teeb raske otsuse - ta läheb nende juurest ära, et tüdruk taas perekonnaga liita. Sipsiku kadumine murrab aga Anu südame. Kui Mart avastab, et tema väike õde on valmis oma nuku leidmiseks tulest ja veest läbi minema, otsustab ta kõiki reegleid eirates Anu aidata. Koos asuvad õde ja vend Sipsikut otsima. Nii lapsed kui Sipsik satuvad ses suures seikluses mitmetesse keerulistesse olukordadesse ning kohtuvad igasugu isevärki tegelastega.

Jonn

Kolm egoistist kalameest satuvad oma suure kadeduse tõttu hädaohtu. Ja kuigi saatus neile halastab, ei õpi mehed sellest, vaid kõik kordub uuesti.

Lapsed ja puu

„Lapsed ja puu” peegeldab usku loodushoiu kasvatuslikku mõjusse, kus monotoonsete kortermajade vahel lööb haljendama puu. Elusa taime eest hoolitsemine liidab ühte hoovi peal toimetavad jõnglased ja toob igaühes esile tema parimad omadused.

Viimane korstnapühkija

See on lõbus lugu korstnapühkijast, kes jäi tööta, sest linna vanad majad asendusid uute kõrghoonetega. Korstnapühkijal tuli leida uus amet. Ta hakkas tänavaid pühkima, kuid peagi kutsuti ta katustele televiisoriantenne paigaldama. Nii sai mees taas turnida kõrgetel katustel, just seal, kus tema ja ta kass end hästi tundsid.

Nuril

Muinasjutt kooliealistele Nurili maailmareisist, õnne otsimisest ja selle leidmisest elus.

Kingikratt

Ahne rebane näppab kingid Jõuluvana reelt, kuid Päkapikk ja tema poolt elustatud kaks mänguasja toimetavad kingid lastele. Rebasele antakse tema temp andeks ja jõulurahu seatakse jalule.

Vennad ja õed

Nukufilm „Vennad ja õed“ kujutatab primitiivsete inimeste elu groteskselt ning absurdse elukooli võtmes. Filmi keskmes on arenemisvõimetud tegelased, kes suhtlevad, vananevad ja surevad klassiruumis. Paraleelsena on filmi toodud poisike, kes ainukesena ei vananae vaid jälgib koolitundi kõrvalruumist.

Eine murul

Satiiriline novellidest koosnev joonisfilm, mille teravik on suunatud negatiivsete ilmingute vastu ühiskonnas, kus võtmepositsioonil on bürokraatia.

Vennad Karusüdamed

Filmi kangelasteks on vene kunstniku Ivan Šiškini kultusmaalilt “Hommik männimetsas” pärit kolm karupoega. Kaotanud kunstnikust ema, satuvad vennakesed Henry, Vincent ja August kõigi loojate unelmatelinna Pariisi. Kõik katsed kunstnikena elatist teenida karupoegadel ebaõnnestuvad. Nende impressionistlikud “soperdused” ei leia tunnustust. Maskeerituna tsirkuselõvideks, seiklevad karupojad tagasi Venemaale, et üles leida karuema pärandus.

Põhjakonn

Noormees päästab Põrguneitsit ära kasutades maailma, kuid näinud hiljem, et see ei muuda suhtumises suurt midagi, hukutab selle taas.

Lili

Kari sõjas räsida saanud ja näljaseid rotte püüab mürsulehtrisse aheldatud ning surmavalt haavatud noorsõdurilt saada vastust küsimusele, kes on Lili Marleen. On see mälestuspilt esimesest armastusest või esimesest vahekorrast oma igapäevast leiba teeniva prostituudiga. Lili Marleen pole vaid kauge kangelanna laulust, igal sõdurpoisil on oma Lili, olgu see tema esimene kooliaegne armastus või pelgalt ettekujutelm. Ent alati, mis ka ei juhtuks, ootab ta oma sõdurit kasarmu ees laterna all.

Isand

Taksikoer Popi ja ahvipärdik Huhuu ootavad koju oma Isandat, kes ühel päeval lihtsalt enam ei tule. Peremeest ei tule ega tule. Kui Huhuu puurist välja murrab ja Isandat äraspidiselt matkima hakkab, peab Popi ahvi tujudega kohanema. Nüüd on Huhuu peremees ja Popi tema koer. Just niisama, nagu oli päris-Isanda aegu, ainult et Isand oli hea ja Huhuu on halb. Üdini truu taksikoer Popi kehastab lojaalsust, rahu, turvalisust ja alalhoidlikkust, püsimatu ahvipärdik Huhuu aga isekust, rahulolematust, julmust ja ülemuslikkust. Algab kahe loomakese Suur Mäng. Maailma avastamine, olelusvõitlus ja territooriumide jagamine.

Maria ja seitse pöialpoissi

Oma elu kloostrimüüride vahel mööda saatnud vana ja väärikas nunn Maria on otsustanud täita noorpõlveunistuse. Ainsaks takistuseks tema teel on aga katkendlik, peaaegu olematu mälu. Maria kardab, et tema unelmate soov võib osutuda patuks.

Tiivad

Leiutaja Jaan Tatika lennukad unistused taevalaotusse tõusta on saamas reaalsuseks, kui temaga liitub sajanditevanune Leonardo da Vinci vaim. Pilvepiirile, sinna, kus kohtuvad unistused ja reaalsus, suundub tiivulise olendina aga hoopis Jaani naine Liisa, kes hullumeelsuse ja geniaalsuse kõrval oli jäetud unustusse.

Kapten Morten lollide laeval

Morten on uudishimulik ja leidlik poiss. Saatuse tahtel on ta sunnitud elama koos kasuvanematega, kes ei näe tema loovas tegevuses muud kui pahatahtlikku huligaanitsemist. Emata Morten ei ole siiski orb. Ta isa on kapten, kes töö tõttu peab suurema osa ajast merel viibima. Morten soovib isa eeskujul samuti kapten olla. Ta ehitab endale mängulaeva, mille mehitab erinevate putukatega. Unenäoline paralleelmaailm kirjeldab Morteni elu groteskses võtmes. Mingil hetkel maailmad segunevad. Nii Morteni päris kui ka fantaasiamaailm ähvardavad kokku kukkuda. Mõlema maailma päästmiseks on vaja julgelt tegutseda. Morten võidab ohud kangelaslikult. Tema kindlameelse tegutsemise taga on põhimõte - kapten ei jäta kunagi oma laeva.

Porgand

Jänesel pole porgandit. Jänesel on kõht tühi. Lumememmel on porgand. Lumememmest saab tagaaetav. Porgand on ühendab loo tegelasi. Saabuv täiuslik kevad näitab, et Lumememm ei olegi lumememm ja tüliporgandist saab lepituse märk.

Teatriporgand

Porgandninaga Lumememm põgeneb näljase Jänese eest. Tagaajamistuhinas satuvad mõlemad teatrilavale, mille kulisside imelises maailmas hakkavad toimuma pöördelised sündmused. Koos kummalise etendusega lõpeb ka tagaajamine ja mõlemad lahkuvad teatrist rikkamana kui kunagi loota on julgenud.

Porgand suvitab

Porgandi-lugude kolmandas osas on täitunud Lumememme unistus: ta on sulamatu ja näeb lõpuks suve! Aga rõõm jääb üürikeseks, sest peale porgandinäljas Jänese on tagaajajaid rohkem kui üks ja turvalist kaitsvat lund pole kusagil…

Liivamees

Rannaliiv on iseenesestmõistetav nagu õhk, päike, elu, armastus. Jäljed trükivad liivale oma lõputuid lugusid, mis küsivad: kas oskame väärtustada neid asju ka enne, kui need äkitselt kaovad? Kui liiv ja Liivamees on lahkunud ja Kivimees silmad avanud, kas ta jääb, või lahkub samuti?

Teofrastus

Läbi kassi silmade räägitud lugu vabadusest ja kaastundest, mis leiab aset 1980ndate Eestis. Kass Teofrastus elab üksi Peedu rongijaamas, kui ühel päeval pakub kaastundlik rongisõitja talle enda juures kodu ja perekonda. Kuid hea elu maamajas ei kesta kaua. Pererahvas peab minema linna, kus ühel saatuslikul päeval satub Teofrastus tänavale. Kas ta leiab tagasitee õnneni?

Miriam järve ääres

Miriami pere telgib järve ääres. Pärast väsitavat päeva puhkab pere telgis, ainult kanal ei tule und. Ta läheb välja jalutama, kuuleb aga hirmutavaid öö hääli ning näeb pimeduses helkivaid silmi. Kana haarab fotoka, et enda ümberpiirajatest pilte teha. Hommikul saavad kõik näha, keda kana öösel kartis.

Miriami kana unistus

Vihmasel sügispäeval ehitavad isa ja väikevend legolennukit, Miriam vaatab lõunamaist pildiraamatut, kana unistab aknataguste kurekolmnurkade mõjul lõunamaale lendamisest. Kui vihm lõpeb, viib ema kõik parki lehti riisuma. Sealgi erutavad lõunamaale lendajad kana sedavõrd, et ta ikka lausa kastanilatva tikub, kust vapralt lendu hüppab, siiski lehehunnikusse sadades.Väikevend pakub talle oma lennukit, isa viskab lennuki lendu, kuid seegi puruneb vastu kastanilatva klotsideks. Kana saab totaalselt häbistatud. Kuid kui lõpuks kodus olles kastanimunadest loomi tehakse, siis lohutab kana vähemalt see, et kastanimunast kana niidi otsas lae alla lendama pääseb.

Miriami kodutu koer

Miriam ja pere meisterdab majaõue lumememme. Nende juurde tuleb kodutu koer, kes on lumememmest sisse võetud. Koer ei lahku, kuid õues on tal külm. Ta tuuakse tuppa ja ehitatakse talle isegi tore kuudike. Ainult kana ei mõista üldist rõõmu. Ning öösel elab just tema üle kõige ärevamaid hetki. Hommikul ilmub välja koera peremees, ning selgub ka põhjus, miks koer lumememme nii omaks pidas. Lõpuks leebub ka kana.

Miriami katkine pilt

Miriam ei luba kanal palli tuppa tuua. Kana siiski toob ja tahab, et temaga toas palli mängitaks. Ta näppab isegi telekapuldi, et Miriam ja väikevend ei saaks telekat vaadata. Pulti taga ajades lõhub väikevend kogemata isa-ema pulmapildi. Ja on ise väga õnnetu ja hirmul. Vanemate koju jõudes võtab Miriam selle patu enda peale. Miriam pannakse nurka. Seda väikevenna süda ei talu ja ta tunnistab oma teo üles. Kui selgub, et tagaajamise käigus on ka telekapult lõhutud, tuleb kanal lõpuks möönda, et tegelikult oli tema kõige kurja juurikas.

Miriami tuulelohe

Kanale meeldib tuulelohega hullata. Kui Miriamil enam selleks aega pole, ahvatleb kana endaga kaasa väikevenna. Kuid lohe on väikevenna jaoks liiga suur ning tõstab väikevenna puulatva. Miriamil ja kanal tuleb kiiresti tegutseda, et väikevenda puuladvast alla saada. Ühisel nõul see õnnestubki.

Miriami köögikombain

Miriam teeb köögikombainiga jäätisekokteili. Ka kana on köögikombainist huvitatud, kuid lülitab valesid nuppe ja masin kukub põrandale puruks. Kuna Miriam on ametis triikimisega, jääb kana ise kombaini remontima. See õnnestubki. Hiljem tahab ema sellega süüa teha, kuid masin on hulluks läinud. Selgub, et kana on ise masinasse pugenud.

Miriami rohelised täpid

Väikevend jääb haigeks, ning pälvib kogu ülejäänud pere tähelepanu ja hoolitsuse. Miriam tunneb ennast õnnetuna. Lõpuks ei oska ta enam muud, kui värvib ka endale haiguse tunnused näole. Ka kana on siin asjaline ja elab üle Miriamiga analoogseid emotsioone.

Miriami värvid

Miriam leiab vanad fotod. Elab nendesse niivõrd sisse, et ka kogu praegune elamine hakkab paistma mustvalgena. Ka väikevenna ja kana maailm muutub mustvalgeks. Selline maailm teeb nad kurvaks. Õnneks on olemas vikerkaar, kust kana toob tuppa värvid. Üheskoos värvitakse kogu elamine taas endiseks. Ema-isa saabudes tundubki, et kõik see oli ainult fantaasia. Aga kas ikka oli?

Miriami piknik

Pere teeb väljasõidu loodusesse. Ema ja isa katavad piknikulauda, seni mängivad lapsed aasal. Kana eksib kellegi peenramaale ja ehmub hernehirmutist nähes poolsurnuks. Kana hakatakse otsima ja väikevend satub silmitsi ussiga. Kui vaja väikevenda hädast välja aidata, on kana vapper ja lõpuks saab kanast päevakangelane.

Miriami teatriseiklus

Miriam, kana ja väikevend vaatavad etendust Punamütsikesest. Elavad väga kaasa kõigele, kartes eriti hundi ilmumist. Kui kana liigses kaasaelamise hoos oma kisaga Punamütsikesele hundi plaanid reedab, pöörab hunt oma kurjad kihvad kana suunas. Etendus lõppeb õnnelikult.

Miriam merehädas

Miriami ema ja isa on kodunt ära. Miriam koos väikevenna ja kanaga vaatavad televiisorist ujuvaid parte. Kanas ärkab kadedus. Miriam otsustab kana ujutada vannis. Siit saabki alguse ohtlik, kuid õnneliku lõpuga seiklus.

Miriami pesakast

Puu otsas pesakastil trillerdab kuldnokk Miriamile. Seda märkab kadedusega toaaknal igavlev kana. Kuna Miriami isa on parajasti valmis saanud tõukeratta väikevennale, siis nõuab kana ka endale pesakasti. Isa saab pesakasti valmis, kinnitab selle köögiseinale ja aitab kana oma uude pessa. Kui ema töölt koju jõuab, üritab kana pesakastist välja karates naljaviluks ema ehmatada, kuid sajab hoopis koos kastiga seinalt…

Miriam mängib peitust

Kui isa ja ema parandavad õuel autot, hakkab Miriam väikevenna ja kanaga peitust mängima. Kana peidab end kohvrisse, mis aga kogemata kombel sahvrisse lukustatakse. Kui aga ümberläinud ketšupipudel põrandale “verised” jäljed jätab ja sahvrist äkki koledat häält kostma hakkab, on Miriamil ja väikevennal hirm nahas. Õnneks laheneb lühikese võitluse järel kõik õnnelikult.

Miriami jõulupäkapikk

Päkapikk on väike ja teda on raske märgata, kuid kingitused on suured ja rasked. Ometi toob päkapikk vaatamata igatsorti sekeldustele lastele ikka kingitusi. Abivalmis Miriam otsustab Päkapikku aidata, et väikesel mehikesel oleks lihtsam kingitusi tuua. Aga sel õhtul...

Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu

Apelsinipoiss Maroc, Põhja-Aafrikast pärit paadipõgenik, jõuab pärast tormi Sitsiilia rannikule. Lootus leida vabas maailmas hea elu puruneb, kui ta satub tomatiistandusse orjatööle. Kaunis sidrunineiu Lisa Limone, ketšupitöösturi tütar elab muretut elu, kuid tal on üks suur soov – leida tõeline armastus. Ühel päeval avastab ta rannast merekarbi, mis laulab talle Marocist. Kas põgenikust apelsinipoiss võib täita tema unistuse?

Veekandja

Kolmest lühipalast koosnev kogumik - Veekandja, Armastab!, Tüütu muusik.

Vari. Tee

Vari räägib hea ja halva võitlusest inimkarakteris, vajadusest olla leppimatu kurja suhtes. Tee mõistab hukka väikekodanliku mentaliteedi kandjaid ühiskonnas.

Sipsik (viipekeeles)

Anu saab 6aastaseks ja tunneb oma elust rõõmu - tal on suur vend Mart, kes on tema parim sõber ning kellega koos on imetore mängida. Armastusest oma väikese õe vastu on Mart õmmelnud Anule sünnipäevaks kaltsunuku. Paraku saab nende idüll läbi, kui saabub 1.september ja Mart läheb jälle kooli. Anu peab nüüd oma päevi ilma vennata veetma. Samuti on Mardile tekkinud uued sõbrad ja õe jaoks jääb aina vähem aega. Ühel hetkel, kui Anu tunneb end eriti üksiku ja õnnetuna, ärkab kaltsunukk Sipsik nagu võluväel ellu. Vähemalt Anule tundub nii. Nüüd on Anul silmi ainult Sipsiku jaoks. Nukuga koosveedetud tegemised haaravad tüdruku kogu tähelepanu ning kõrvale jäävad nii Mart kui ka ema ja isa. Pereliikmete muret Anu pärast märkab Sipsik, kes püüab õdevenda kokku viia. Ta mõtleb välja seikluse, mis peaks lapsi ühendama. Paraku tekib sellest vaid uus tüli. Nüüd peab Sipsik ennast tekkinud olukorras peasüüdlaseks ning teeb raske otsuse - ta läheb nende juurest ära, et tüdruk taas perekonnaga liita. Sipsiku kadumine murrab aga Anu südame. Kui Mart avastab, et tema väike õde on valmis oma nuku leidmiseks tulest ja veest läbi minema, otsustab ta kõiki reegleid eirates Anu aidata. Koos asuvad õde ja vend Sipsikut otsima. Nii lapsed kui Sipsik satuvad ses suures seikluses mitmetesse keerulistesse olukordadesse ning kohtuvad igasugu isevärki tegelastega.

69 aastat armastust

Ühes ja samas paneelmajas elavad kaks vanapaari avastavad, et neil on ühiseid saladusi.

Apaja

Kalamees üritab merineitseid püüda.

Paanseksuaal

Filmi peategelane paan on kentsakas romantik kes proovib agaralt oma armastust jagada. Paraku on tema väljendusmeetodid häirivalt toored. Vaatamata pidevalt korvi saamisele saab ta lõpuks oma tahtmise, kuid viisil millest ta poleks osanud unistada.

Pekk

Naine soovib tantsida, aga muusikat ei ole. Tema abikaasa saadetakse kodust ära. Raadiot omav naaber tuleb külla. Armukolmnurk on sündinud.

Suur maalritöö

Kord õige ammu oli maailm värvimata, nii et inimesed ei suutnud vahet teha piimal ja veel, tindil ja teel. Hall maailm muutis inimesed kurvaks, sest raske oli rõõmu tunda värvideta elust. Siis ilmus välja pintslimees ja tegi algust tööga. Värv värvi haaval muutis ta maailma selliseks nagu meie seda teame. Esmalt põhivärvid: must, sinine, roheline, kollane, punane ja siis segatult oranž, pruun, roosa, lilla. Lõpuks oli maailm värve täis, kuid jällekord ei olnud inimesed rahul, sest maailm oli muutunud liiga kirjuks. Maaler naeris inimeste lõputu rahulolematuse peale ning ”segas” kokku valge värvi, millega värvis jääkarud, pilved, lambad, hambad, paberi ja palju muud. Viimaks tõmbas maaler valge pintsliga üle taeva – hakkas langema lund ning peagi oli kogu maailm kaetud koheva lumevaibaga. Maaler naeris ja sõnas enne lahkumist:”Need, kes ei taha värve, nüüd kuni suure sulani, las rahustavad närve!”

Toonekurg

Rõdul suitsu tehes tabab kodanik Toonekurge korraga selgushetk ning ta mõistab, et ta polegi inimene, vaid lind. Samal ajal söövad Mees ja Naine lõunat. Kui kellast hüppab välja kägu, lahkub Mees kiirustades korterist. Naine ja kodanik Toonekurg kohtuvad...

Orpheus

Orpheuse muusikast joobuvad kõik - isegi loomad ja taimed. Tema laul suudab ka oma kadunud kallima, Euredike, allilmast tagasi tuua. Ainsaks tingimuseks on, et Orpheus ei tohi enne elavate maale jõudmist tagasi vaadata, et näha kas tema armastatu talle ikka järgneb.

Lotte ja kadunud lohed

Laste poolt armastatud Lotte-lugude kolmandas filmis saab vahva koeratüdruk Lotte endale väikese õe Roosi. Leiutajatekülla tulevad teadlased, pesukaru Karl ja kala Viktor, kes osalevad suurel rahvalaulude kogumise võistlusel. Võistluse peaauhinna saab see, kel õnnestub salvestada maailma vanima loomaliigi, müütiliste tuldpurskavate lohede rahvalaulu. Lotte ja Roosi otsustavad teadlasi aidata. Neid ootavad ees põnevad ja ootamatud seiklused. Film on valminud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Fatcula

Ilu nõuab ohvreid. Sellel raskel teel aitab inimesi ilukirurg Fatcula ning tema abilised rasvatihased. Spordiklubi kõrvale kerkinud müstiline ilukliinik ähvardab laostada klubi omaniku. Mis selles kliinikus tegelikult toimub? Lahendus paistab laiduvat ühes pudelis Fat Burneris.

Maasikaõgijad

Fantaasiafilm kahest maasikakasvatajast, kelle põllu hävitavad aplad teod. Paar üritab linnas uut elu alustada, aga kui naine jääb lapseootele, siis kahtlustab paranoiline mees, et ka selle taga on teod.


Briljantsuse demonstratsioon neljas vaatuses

Rahvas ootab kedagi erilist. Keegi eriline sünnibki – ülikonda riietatud mees. Rahvas järgneb mehele ning elab kaasa tema teatraalsetele, kuid mõttetutele esinemistele. Ühe esinemise käigus teeb mees vea ja teda varem jumaldanud rahvas jätab ta maha. Jäänud üksi, kohtab ta naist, kes on tema jaoks loodud. Teatraalsed esinemised jätkuvad...

Kosmonaut

Vana Kosmonaut elab oma paneelmaja korteris samasugust elu nagu nooruspäevadel kosmosejaamas. Ta sooritab endiselt kangelaslikke missioone ja igatseb oma koduplaneedile jäänud lähedasi. Lähedastel on olukorrast teistsugune arusaam. Kas vanainimene on võimeline ühiskonnas kehtivate normidega toime tulema? Kosmonaut jääb kosmonaudiks. Lõpuni.

Täismaja

Kristjan Holmi “Täismaja” räägib usinast postiljonist, kes täidab laitmatult oma kohuseid ja kohtub oma tulevase abikaasaga.

Linnugripp

Lugu mehest ja maost, alkoholisõltuvusega pingviinist ja lindude kadumisest. Lugu õunapuust ja õuntest, juurtest ja juuretusest. Lugu paradiisist ja sellest väljalangemisest. Kibemagus suhtedraama pöörleb Lindmehe ja Madunaise romansi ümber. Mees tahab Naist, Naine tahab mehe sees elutsevaid linde. Lõpuks, kui mõlemad on kõigest ilma jäänud, leiavad nad üksteist, tõsiselt. See on armukolmnurk, mis viib järjekordse paradiisi hävinguni.

Piano

Marta tassib klaverit kasutatud muusikariistade ärist koju. See peaaegu et õnnestub. Albert üritab juba kolmekümnendat aastat Paulale armastust avaldada. See peaaegu et õnnestub. Paula tahab Albertile samaga vastata. See peaaegu et õnnestub. Politseikomissar Kits on elu aeg unistanud langevarjuhüppest. See peaaegu et õnnestub. Mirjam tahab saada tsirkuseartistiks. Peaaegu et õnnestub. Mesilane üritab suletud aknast välja saada. Peaaegu õnnestub.

Alateadvuse maja

Priit Tenderi sürreaalne vaade Korstnapühkija unenägudesse toob meelde psühhoanalüütilise unenägude tõlgendamise traditsiooni, kuid on lisaks ka mänguline ja vaimukas. Uneskõndiv Korstnapühkija saabub mere kaldal asuvasse Alateadvuse Majja, mis kuulub Põlevale Naisele. Oma teel Korstnani läbib ta kummalisi ruume, teda peibutavad ja hirmutavad nii Põlev Naine, Tilkuvad Käed kui Morsad, Kes Söövad Omaenda Soolikaid. Alateadvuse Maja uputab mehe oma irratsionaalsuse tulva alla. Ta satub maailma täis kummalisi sümboleid, transformatsioone ja ettearvamatust – see on ühtviisi meelitav ja ähvardav keskkond, kus ei kehti ükski füüsikaseadus ega mõistuslik printsiip.

Lendurid koduteel

Kolme lenduri kodutee on pikk ja ränk. Kõrbekuumus vaheldub mägede jäise tuulega, mudamülgaste ja moskiitodega. Kolme rändaja lootusetute päevade vahele eksivad aga ööd, mis on täis fantaasiat ja erootikat. Film on inspireeritud Priit Pärna samanimelisest söejoonisest ja teostatud täiesti uuenduslikus liivaanimatsiooni tehnikas.

Must stsenaarium

Lugu halvast äriplaanist, rahade kantimisest, ärimurede lahendamisest globaalse huku eelõhtul. Kaks juhti Adolf ja Rudolf üritavad päästa ettevõtet kindlast krahhist.

Põhjatäht

Tuuker avastab meritähtede saatusliku seose taevatähtedega. Kui ühel ööl kaob taevalaotusest üks täht, märkab seda ka maffiaboss, kes hakkab kohe kahtlustama tuukrit. Mafiooso kallim võrgutab ja uinutab tuukri, et sel viisil kadunud täht üles leida, kuid suigub ka ise unne. Uneuimas nad armuvad ja see vallandab maffiabossi vihahoo. Taevatähed kaotavad lootusetult tasakaalu ja kurjad meritähed asuvad rünnakule.

Ada + Otto

Vares Ada unistab abiellumisest. Ta on aru saanud, et tähtis on olla kõige edevamalt riides, kõik muu tuleb iseenesest – kirikuõpetaja paneb ju alati paari kõige uhkema kleidiga tüdruku ja kõige nägusama poisi! Samal ajal jalutab linnas arhitekt Otto, kes otsib kohta uuele pilvelõhkujale. Ada märkab Ottot ja tunneb üle selja jooksvaid judinaid… Käepärastest vahenditest loodud pruutkleit saab kiiresti valmis. Jahuga valgeks tehtud nägu ja ketšupiga joonistatud huuled mõjuvad lummavalt. Hallist varesest saab ekstravakantne vampnaine ning juba ta ongi Ottol käest kinni ja altari ees. Pulmatseremoonia läheb üle ootuste ladusalt, kuid siis saabub ka argipäev. Ada hakkab kahtlema, kas võõraste sulgedega ehtimine on ikka kõige õigem tee õnnele.

Ussinuumaja

Mees otsustab oma naise tappa, kuna see lapsi ei saa. Ta rajab randa kivimaja ja hakkab selle sees usse kasvatama. Kui ussid on käsivarre jämedused, kutsub ta oma naise mereranda jalutama… „Ussinuumaja“ on iidne tšuktši muinasjutt, mis viib meid rännakule inimhinge pimedaimatesse soppidesse.

Villa Antropoff

Elas kord mees, kellel ei olnud midagi peale iseenda. Ja unistuse, suure unistuse. Kuid tema ja unelma vahel laius suur ja ohtlik veteväli. Mees asus teele. Tänu vaprusele ja vastupidavusele jõudis ta pärale. Kuid kas see oli see, mida ta otsinud oli?

Lotte ja kuukivi saladus

Ühel ööl juhtub Leiutajatekülas midagi ootamatut – kaks salapärast tundmatut hiilivad külla ja otsivad läbi vana rännukoer Klausi kohvri. Klaus ja Lotte asuvad asja uurima. Peagi saab selgeks, et otsitakse taga kolme salapärast kuukivi, mida Klaus oma viimaselt matkalt mägedes leidis. Klaus ja Lotte otsustavad külastada Klausi rännukaaslasi, kelle kätte jäid kaks ülejäänud kivi. Varsti selgub, et leidub veel teisigi, kes ihaldavad endale kolme müstilist kuukivi.

Õhus

Hundi ja inimeste vaheline telekommunikatsioon viib olukorrani, kus gravitatsiooniseadused muutuvad tundmatuseni. Meedia kontrollib maailma, meediat omakorda juhib ja manipuleerib hunt.

Krokodill

Lugu endisest ooperitähest, kes on saatuse tahtel sunnitud töötama kaubanduskeskuse lastenurgas poroloonkostüümis Krokodillina. Selline elu tundub endisele esitenorile rõõmutu, isegi tülgastav, ja ta elab oma frustratsiooni välja ebatsensuurse käitumisega. Kuni ühel päeval astub tema ellu saatuslik naine ja… krokodill.

Köögi dimensioonid

Kolm orkestreeritud rännakut hommikuse köögi senitundmatutesse dimensioonidesse.

Tuukrid vihmas

Temake, varahommikune saabuja ja Tema, varajane töölemineja, kohtuvad vaid lahkumissuudluseks. Vihma sajab. Suur laev upub aeglaselt, kuid kindlalt. Mehed teevad oma tööd, sellist tööd, kus kiirustamisel ei ole kohta ja eksitakse vaid kord. Sellises elus on viimane sigaret osa katkematust ahelast. Temake, öine hambaarst, jääb magama ja näeb und, et ta ei jää magama. Vihma sajab. Õhtune lahkumissuudlus läheneb.

Maraton

Väikelinnas valitseb elevus – oodatakse iga-aastase maratonijooksu algust. Stardipaugu asemel plahvatab pomm. Vallandub tegevusteahel, mille lõppu ei oska keegi aimata. Politseiinspektor, skulptor, avaliku käimla ümbruses tegutsev sulikamp – kõigil neil tuleb läbida oma maraton. Vaid juhuslikult lahti pääsenud õhupall liugleb asjade algust ja lõppu tundmata omasoodu.

Must lagi

Omapärane luule ja filmi hübriidprojekt, mis kujutab seitsme eesti animaatori nägemust seitsmest eesti luuletusest. Iga kaheminutiline lõik illustreerib mõnd rohkem või vähem tuntud teksti just nii, nagu filmi autor seda enese jaoks tõlgendab. Eksperiment liidab animatsiooni ja poeesia – Animuse ja Pegasuse. Valikus on Jüri Üdi, Aleksander Suumani, Heiti Talviku, Andres Ehini, Arvi Siia, Asko Künnapi ja Ilmar Laabani luuletused.

Elu ilma Gabriella Ferrita

Dramaatiline lugu armastusest, lukus ustest, näotust vargast, haavatud kurest, kadunud laptopist ning õdedest O’Keydest, kes on virtuaalsed prostituudid... Filmis ei ole Gabriella Ferrit, kuid on peaaegu happy end.

Leiutajateküla Lotte

Kusagil Euroopas, suure mere ääres, asub Leiutajateküla, kus au sees on igasuguste majapidamises kasulike vigurite meisterdamine. Igal aastal korraldavad külaelanikud uute leiutiste võistluse. Üks kuulsamaid leiutajaid külas on energilise koeratüdruk Lotte isa Oskar. Tema peamiseks rivaaliks on jänes Adalbert, kelle abikaasagi kogu hingest võistlusest osa võtab. Võit oleks oluline suguvõsale ja teeks au kogu jäneste klannile. Järjekordse leiutiste võistluse eelõhtul leiavad Lotte ja tema sõber, kassipoeg Bruno, merest vettinud raamatu. Raamatu vahelt ronib välja mesilane Susumu, aednik kaugest Jaapanist.

Susumu õpetab külaelanikele võistluste eel mõned judoheiteid, mida viimased hakkavad agaralt kasutama oma igapäevaelu hõlbustamiseks. Külaelanike arvates on judost isegi enam abi majapidamisetöödes kui keerulistest ja tõrksatest masinatest.

Viola

Üksikul saarel keset kurbuse merd kulgeb elu oma igapäevast rada pidi. Läbipõlenud viiulikunstnik sooritab halenaljakat etteastet oma tantsijannast naisega. Ja siis astub ühekäeline toolmees oma esimesed sammud… inimlikuma tuleviku poole.

Lepatriinude jõulud

Häbelik lepatriinupoiss Tim läheb jõululaupäeva hommikul külla lepatriinutüdruk Miale, kelle väike majake ripub metsas kuuse otsas. Ootamatult tuleb metsa inimene, saeb kuuse Mia majakesega maha ja viib koju jõulupuuks. Nii satuvad ka lepatriinud inimese majja. Otsides tagasiteed metsa, kohtavad Tim ja Mia mitmesuguseid toaputukaid, kes ei ole metsast midagi kuulnud. Siis aga tuleb inimestele külla Jõuluvana, kelle taskust ronib välja päkapikk-putukas väikese kingikotiga, et jagada toaputukatele kingitusi. Kui kõik toaputukad on kingitused saanud ja kingikott tühi, märkab päkapikk üksikuna seisvaid Timi ja Miat. Jõululaupäeval võivad aga teoks saada nii mõnedki unistused.

Gravitatsioon

Noorel Udol on põletav soov – lennata. Ent ta ei tea, et on olemas seadus, mis hoiab asju maa küljes kinni ja et lendamiseks tuleb asjadest lahti lasta. Nii mõnegi jaoks on sellel hukatuslik tagajärg. Lendamine on ju unistus, mis täitudes puruneb. Gravitatsioon seevastu on reaalsus, mis teeb igast lendamisest lõpuks langemise. Selle valusa mõistmise läbi jõuab noor Udo uuele tasandile. Nüüd näeb ta maailma teise nurga alt.

1895

Kino sajandale aastapäevale pühendatud “1895” räägib vendade August ja Louis Lumière'i elust, esitades üldsusele seni tundmata fakte ja sündmusi - kuulsad vennad on ju läinud ajalukku kinematograafia leiutajatena. Film on illusioon. Kas illusioon on tõde? See väide ja küsimus olid aluseks filmi autoritele, kui nad võtsid endale õiguse kinnitada, et just nende versioon vendade Lumière'ide elust ja kino sünnist on kõigist seni teadaolevatest kõige originaalsem ja ainulaadsem.

Siseilmadest väljas

Kärbes hõõrub käsi. Mees ja naine, sees ja väljas, tasakaal nende sees ning nende vahel. Kärbes lendab. Teod kiiguvad. Kärbes lendab.

Sõnum naabritele

See on tragikoomiline lugu tavalise paneelmaja elanikest. Ühel heal päeval läheb elektroonik Anti hulluks ning otsustab televiisorite asemel maailma parandama hakata. Maailm aga ei näi Antit mõistvat ning tõlgendab tema positiivset sõnumit hoopis isemoodi.

Lotte reis Lõunamaale

Väikeses külas mere ääres elavad juba tuttavad koerad seriaalist "Tom and Fluffy" – Oskar, Klaus, Tom, Fluffy ja teised. Vahepeal on nii mõndagi juhtunud. Näiteks Oskar on pärast aastatepikkust poissmehepõlve abiellunud. Nüüd on Oskaril väike tütar Lotte. Ühel päeval, kui rändlinnud lendavad üle küla Lõunamaa poole, väsib väike linnupoeg Pippo ja teeb siin hädamaandumise. Oskar, vana rännumees Klaus ja väike Lotte asuvad koeratüdruku eestvõtmisel Oskari lennumasinaga teele Lõunamaale, et linnulaps Pippo oma sugulaste juurde aidata. Teekond Lõunamaale on täis huvitavaid ja naljakaid seiklusi.

Porgandite öö

Vaevalt et keegi aimab lähenevat katastroofi. Kõige vähem ehk Diego, mees kelle nime võib lugeda tema näost. Aga äkki on kingad vett täis. Koridoris kaigub Julia kontsade klõbin. Underground ei räägi enam sosinal. Nii see tavaliselt algab… Ning mingil hetkel on jäänud vaid ainuke lootus – Porgandite Öö.

Weitzenbergi tänav

Mees unistab naisest, naist huvitab teine. Mees loobub naise tähelepanu püüdmisest, sest on avastanud uue ihaldatava. Naisel tekib omakorda huvi mehe vastu. Ent meest huvitab ainult uus lemmik, kelle tõttu mees satub varsti hädaohtu. Mees pääseb napilt – hukkuvad hoopis mõlema ihaldatud. Mees ja naine leiavad taas teineteise…

Ahviaasta

Lugu loomaaias elavast ahvist, keda juhuse tahtel sunnitakse hakkama inimeseks. Ahv viiakse loomaaeda eksinud purjus jõuluvana pähe viinaravilasse. Seal raseeritakse ahvilt kõik karvad ja ongi pealtnäha korralik kodanik valmis. Inimühiskond võtab värske liikme, raseeritud ahvi kiiresti omaks, ahvist kujuneb austatud ühiskonnategelane.

Karl ja Marilyn

Karl on väsinud teda rõhuvast kuulsuse koormast ning otsustab sellest vabaneda. Pöördunud tagasi tavaliste inimeste hulka, ristub tema tee kuulsust otsiva Marilyniga. Tavaline Karl ongi jõud, mis teeb Marilynist masside iidoli. Kuid mitte kauaks...

Tom ja Fluffy

Väike küla suure mere ääres. Kaks noort koera, Tom ja Fluffy, on armunud teineteisesse. Nende sõber, leiutajast koer Oskar, on äsja leiutanud suhkrumasina. Külla pöördub tagasi ümbermaailmareisilt vana koer Klaus. Nemad neli, lisaks veel kass Julius ja tiigis elunev ärahellitatud lohe Otto; rott Leo ja väike valge hiireneiu Julia; jänes James, kes ei ole sugugi veendunud, et ta on ikka jänes; väikesed salapärased mehikesed ja helesinised liblikad; putukaema Anna oma kolme vallatu putukalapsega – kõik nad kokku ongi tegelasteks lastele mõeldud humoorikas joonisfilmis “Tom ja Fluffy”.

Kontsert Porgandipirukale

Kasside orkester esitab "Kontserdi Porgandipirukale". Vanaema otsustab küpsetada porgandipiruka ja saadab vanaisa ja lapselapse põllule porgandit tooma. Üritades puhtaks pesta üleannetuid porikärbseid, satub vanaema järve keskel loksuvasse kasti. Vanaisa ja lapselaps asuvad vanaema otsima. Pimeda Jänese abil jõutakse järveni. Järves ujuv kala teatab tähtsalt: lõpp hea, kõik hea.

Frank ja Wendy

Kaks Ameerika salateenistuse agenti Frank ja Wendy on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia. Estonia on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Frank ja Wendy, kellele maailma päästmine on igapäevane töö, saadavad mängleva kergusega korda nii mentaalseid kui ka manuaalseid vägitegusid. Näib, et lõplikust võidust lahutab neid eimiski, aga võta näpust. Kurjuse telg ei kuiva kokku ja ründab superagente sealt, kust nad seda oodatagi ei oska...

Väike maja

Iga kord kui ta on magama minemas ja kustutab juba tulegi, siis meenub midagi kiireloomulist: wc-poti kaas on üles jäänud, sussid ei ole täpselt paralleelselt asetatud, kraan tilgub. Kahjuks asub see väike maja, kus kõik toimub, mere kaldal. Millisena paistab see pimeda mere poolt vaadates? Kas see kõik mitte ei meenuta... Jah, tõepoolest meenutab ja katastroof on tulekul... See on lugu inimlikust eksimusest. Filmi autor Kristjan Holm on Eesti animarežissöör, kelle loomingu hulgas on mitmeid rahvusvahelistel festivalidel ringlevaid filme.

Valel poolel

Film räägib kahest erinevat värvi linnast, mille mõlema elanikud tahavad enda poole saada üht erilist last. Samal ajal kui vastaspooled kemplevad lapse kuuluvuse üle, keegi tegelikult ei hooli, mis lapsega toimub.

Head und!

Kas olla vanamehe või väikse poisi kiusaja? Painata lammast või teha midagi sootuks muud – selles on küsimus.

Not About Us

"Not About Us" on sümboolne lavastus mehe ja naise vahelisest keerukast lähenemistantsust. See on mehaaniline ballett musta ja valge, valguse ja pimeduse ning lugematute peegelliigutuste vahel. Kuni viimaks on kontakt saavutatud ning sellest areneb välja suhe.

Rahvusvaheline isadepäev

Inimeste jaoks on isadepäev pidupäev, aga ühe väikese linnukese jaoks tavaline tööpäev. Mured on ikka samasugused - kuidas perele toitu hankida.

Kärbeste veski

Jahimehed sügisesel põllul ja uimaselt ukerdavad kärbsed vesiveski pööninguaknal on kummastaval kombel omavahel seotud. Mölder, kelle hoole all pesakond pardipoegi lennuvõimeliseks sirgub, lisab loole veelgi seostemüstikat. Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakonnas magistritööna valminud nukufilm on noore animafilmitegija Anu-Laura Tuttelbergi režissööridebüüt. Vanade nukkude kasutamine annab filmile erilaadse õhustiku.

Tšikid teel

Kaks neidu teevad reisil pissipeatuse, aga auto veereb teelt minema. Kangelane märkab seda ja sööstab appi.

Must seeme

Keskealine siberi mees elab tuulises stepis. Ta elu muutub, kui ta kohtab kummalist külalist. Absurdsus ja realism põimuvad osmikus, kus pole ruumi lootusele.

Viimane kõrs

Kui kõnnid ainult üht rada pidi, viib see sind ainult ühte kohta. Sageli viib see lausa ringiratast käimiseni. Vahel on vaja kerget tõuget, et leida maailm täis valikuid ja võimalusi.

Žanri sünd

Eesti nukufilmitraditsiooni looja Elbert Tuganovi eksperimentaalne aimefilm on kokkuvõte animafilmi tekkimisest ja kujunemisest 19.–20. sajandi vahetusel.

Eine murul

"Eine murul" on oma nime saanud Édouard Manet' kuulsalt maalilt. Tegijad on rämekoomilise filmi sõnumi koondanud sügavalt iroonilisse lausesse "On vaja 99% tööd ja 1% annet, et sünniks meistriteos!"

Noblesse oblige

Sürrealistlik nukufilm põhineb nuku- ja mängufilmi väljendusvahendite, inimsuuruste nukkude ja näitlejate kontseptuaalselt põhjendatud sümbioosil. Reaalsuse-irreaalsuse piiril olevast filmimaterjalist organiseeritakse selle maailma monotoonsust ja illusoorsust paljastavad formaalsed maskid. Näiliselt piiratud ruum rõhutab egoismile rajatud elu välist suursugusust, mis kasvab üldistuseks Euroopa jõuetust ja põhustunud tsivilisatsioonist.

Papa Carlo teater

Kohalik diktaator - nukujuht marionetiteatris, kes surub maha igasuguse vaba tahte avalduse oma näitlejatel ja terroriseerib publikut, on ise samuti ainult marionett võimsamate ja anonüümseks jäävate jõudude käes.

Inspiratsioon

Eesti NSV 35. aastapäeval toimunud XVIII üldlaulupidu Tallinna Lauluväljakul kujutatakse inspiratsiooni allikana, selle mõjul sünnib vaataja silme all maal. Filmis on ühendatud dokumentaalsed kaadrid ja joonistatud multiplikatsioon.

Rebasenaine

“Rebasenaine” pôhineb maputsheindiaanlaste samanimelisel muinaslool. See on lugu rebasest, kes läheb taevasse oma onule külla, kuid ta heidetakse sealt armutult alla.

Keegi veel

Kõigis maailma rahvaste folklooris võime kohata müstilisi lugusid üleloomulikest jõududest. Kes meist poleks kuulnud lugusid päkapikkudest ,trollidest, haldjatest,metsavanadest jne. Selles filmis kohtuvad infoühiskonnast pärit skeptilised linnainimesed ja legendidest pärit mütoloogiliste tegelastega koomilistes ning intrigeerivates situatsioonides.

Põrandaalune

Olev ühtsus näib ebaühtsena vaatepunkti multiplitseerides.

Primavera

“Primavera“ on kolmemõõtmeline, niinimetatud teleskoopsüsteemis töötavate nukkudega tehtud koguperefilm, mis püüab visuaalselt tinglike kujundite abil edasi anda looduse mitmekesisust, toitumisahelat ja erinevate elusorganismide paljunemisvariante. Kogu elu mitmekesisus on nähtud läbi liblikavastse silmade.

Pura Vida

“Pura Vida” viib neli sõpra reisile troopikasse, kus aga miski ei lähe plaanipäraselt.

Velodrool

Film "Velodrool" räägib jalgratturist, kes on suitsusõltlane. Võidusõidu auhinnaks on pakk sigarette ja et võistlust võita, kasutab ta erinevaid substantse ja hakkab nägema eriskummalisi asju.

Ükskord igavuse väljadel

Lugu paarikesest, kelle kooselu on jõudnud lõpule - nad vaevlevad igavuse käes. Film igavusest, eksistentsiaalsest tühjusest ja igatsusest millegi teistsuguse järgi.

Kõlab hästi

„Kõlab hästi” on eksperimentaalne, helidest inspireeritud lühianimatsioon. Filmi keskne tegelane on lintmakiga operaator, kes tõmbab meid veidrale teekonnale. Operaatoriga paralleelselt näeme kuraatoreid, kes on tüdinenud nii elust kui filmist, millest nad end leiavad. Igavuse leevendamiseks alustavad nad performance’it. Liine ühendav element on seened, mis kasvavad ja pulbitsevad filmi arenedes.

Sa ei ole kiivi

Mr. Mitte Kiivi soovib kuuluda seltskonda, aga selleks ei piisa vaid õigest sulestikust või varvaste arvust. Kas ühiskond on valmis aksepteerima võõrast ja tema laulu...?

Prokrastinatsioon

Lugu püüust tähtajast kinni pidada.

Kuldrenett

"Kuldrenett" on lugu mehest ja õunapuust. Mehe jonnakad katsed õunteni jõuda lõhuvad maailma tasakaalu.

Penelope

Penelope ärkab. Keegi on ukse taga. Aga kõik on segamini.

Ja mina nagu linnukene...

Ma olen Sind nii kaua oodanud… Lugu sellest, kuidas püüda tuult.

Phantasmare

Tavalist elu elav üksik noormees satub koju tulles veidrasse unenäkku. Ta kohtab seal kõiki oma surnud sugulasi ning aeglaselt muutub kõik toimuv millekski enamaks kui tavaline unenägu.

Õnnesoovid eakatele

Tontlikud vanamehed elavad üheskoos vanadekodus, kus neid ümbritseb üksindus, igavus ja range majarahvas. Kuid ühel neist on saladus, mis võib sellesse talumatusse olemisse mõtte tuua. Kas ta on valmis end teiste nimel ohverdama? Kas tal on valikut?

Suudlus surnud mehele

Hulkuv kass sõbruneb surnud mehega, aga kui kaua see sõprus võib kesta?

Jõupaber

Jõupaber on söetehnikas valminud joonisfilm. See on eelkõige lugu riigipeade vastutusest looduse ees. Raha ja võim muudavad inimese ahneks kuniks enam ta ei adu, missuguse karuteene on see maailma ökosüsteemidele osutanud. Film võtab vaatluse alla Eesti metsapoliitika ja näeb seda metsaaktivistide pilgu läbi. Eestlane kui metsarahvas leinab oma kadunud metsa, püüab veel allesjäänut kaitsta. Poliitikud seevastu aga kehitavad ainult õlgu ning tegelevad võimukantsis ainuüksi võimu jagamisega. Nende jaoks on olulisim riigi majanduslik õitseng ja enese rahakott, mille nimel on nad nõus keskkonda kahjustama. Kas aktivistid suudavad olukorra päästa?

Otseteed

“Otseteed” on öko-pornograafiline tragöödia: väikesest prügihunnikust sünnib suur pahandus.

Õhtusöök kalkuniga

Kokasaade, millele lisavad vürtsi armastus, kadedus ja reetmine.

Gorilla pesumasinas

Hilisõhtul järve ääres mõnusa kevadise tuule käes tegelevad loomad oma asjadega. Lõpuks mõned neist kohtuvad, klapivad omavahel hästi ja sellest ajast alates joovad teed ja teevad rõõmsalt koos kleepuvat riisi.

Mänguvabrik

Kaks inimest mängivad mängu, mis mõjutab väiksemate mängijate maailma.

Lahtilaskmise lugu

Meie kultuur põhineb lugudel, lood on kõige aluseks. Ka meie elu on vaadeldav kui lugu – elulugu. Aga mis juhtub siis, kui lugu ei kannata jutustamist? Kas on võimalik lugudest ka lahti lasta või neist loobuda? Kas saab teha filmi loost, kui jutustaja ainus soov on see unustada? Ülo Pikkovi dokumentaalne animafilm on tüdrukust, kes soovib lahti lasta oma mineviku varjudest.

Operatsioon LARP

Pärast kokkupõrget pardiparvega kaotab sõjavägi oma raketi tihkesse metsa. Sama metsa veerel jäävad metsavaht ja ta armuke Viki vahele kohalikule kütile Selmale. Viki põgeneb alasti laande, kättemaksuhimuline kütt kannul. Õnneks pakub käimasolev LARP-laager Vikile peidupaika, kuhu ta üritab sisse sulanduda. Olles tüdinenud larpijate mängudest ja uskudes, et oht on möödas, suundub Viki tagasi metsavahi majja. Oma õuduseks leiab ta Selma mehe säilmete jaoks auku kaevamas. Viki, kes on nüüd kuriteo tunnistaja, üritab uuesti põgeneda, kuid komistab kadunud raketi otsa. Kui sündmuskohale saabuvad sõjaväelased, tulevad ka larpijad, kes purjus olekus raketti ekslikult oma tõrvikuks peavad. Nüüd on Viki otsustada, kas joosta või olla kangelane.

Eeva

Matustel sajab nagu oavarrest. On valju nuttu, liiga palju veini, mitmeid rähne ning paar unenägu, mis seletavad nii mõndagi.

Näotuvastus

See on linn, kus igal pool on kaamerad. Kaamerad jälgivad inimesi ning tuvastavad nende identiteete nägude järgi. Igor-503 on aga kahetsusväärsete eluviisidega kodanik, keda pärast metsikut joomapidu isegi politsei näotuvastustehnoloogia püüda ei suuda.

Inglitrompet

Inimesed mängivad tuubadel. Koolibrid lähenevad neile, et juua tuubadest. Sel viisil koguvad linnud helisid, et esitada muusikat ise. Lõpuks kogunevad linnud Wilhelm Telli raidkujule, et laulda Rossini ooperi “Wilhelm Tell” avalugu.

Crackhouse

Mees toob ühel päeval koju kassi. Selgub, et tal on uue lemmiklooma jaoks eriline plaan. Kuid ta vist ei tea, et kassidel on üheksa elu. Inspireerituna Hollandi 2012. aasta vastuolulisest kunstiprojektist, kujutab animeeritud õuduskomöödia „Crackhouse“ psühhedeelset äärelinna, mis on üle ujutatud karmidest dubstep-helidest.

Tantsitaja

Lõbus lugu karjapoisist, kes vilepilli mängides oma õnne leiab.

Epidemia

Kaamera jälgib sündmusi, mis hargnevad peale seda, kui kaks last leiavad tikutoosi ja otsustavad keeta muna.

Elu24

Paadunud poissmees Einar Jernskjegg võidab loteriipiletiga suurema summa.

Prügipall

Pisike putukas korjab muru seest prahti ja satub vastakuti hiiglaslike sõralistega, kes mängivad prügist kokku käkerdatud palliga. Vaatamata sellele, et ootamatud tegelased häirivad tema koristustööd, tuleb putukas olukorrast välja võitjana, kutsudes üleannetud sõralised korrale.

Koerkoerpahakoer

Tänaõhtuses etenduses on midagi teistmoodi. Nuusutage, nuusutage. Honk. Wuuf!

Minu ema, meri

‘η μητέρα μου, η θάλασσα’ (‘minu ema, meri’) on lühianimatsioon, mis käsitleb ning annab sümboolselt edasi leina kulgu alates hetkest, mil kaotasin oma ema kuni tänase päevani. See kolmeaastane teekond on filmis esitatud allegooriliselt, justkui kahe paralleelse raja põimumine, mis kujutab ema rännakut teispoolsusesse ning tema lapse samaaegseid leina staadiume. Viimasest hingetõmbest, mis märgib minu leina algust ning millest leidub pääsetee vaid mõneks viivuks hetkeks, see on tema ülemineku jälgimine, mida tema laps näeb kõrvalt oma enda emotsionaalse lahustumiseni.

Recents

Kasutades koopiamasinat oma isikliku arhiivi piltide ja videote halvendamiseks, viib filmitegija vaatajad läbi hääbuvate minevikumälestuste. Mälu on ebausaldusväärne reprodutseerimine – koopia koopia.

Keeldumine

Lühilugu poisist, tüdrukust, mesilasest, lillest ja päikesest, kes tõrjuvad või kogevad erinevaid äraütlemisi.

Punkt

Ükskord hallil ajal valitsenud pimeduse kuningriik…

Suur maja

Ühel täiesti tavalisel sumedal ööl kogunevad ühe täiesti tavalise kortermaja elanikud oma maja hoovi. Tekkinud situatsiooni kasutab ära kahtlaste kavatsustega kodanik. Lõpp on loomulikult etteaimatav.

Humachinoid

Totalitaarne kommunismieelne sotsialism. Tantsiva müüriladuja sünnitatud “Man“, kellel on kõik eeldused olla “Humanoid“ muutub ühiskonna toimel “Humachinoidiks”. Selle omadusega tuleb ta toime ka tarbimis – kulutamisühiskonnas. Võib olla isegi muudes maailmakõiksustes.

Just märried

Ulgumerel elab üksildane jalutu kalur, kuni ei tea kust ilmub suure elaja moodi laev. Laevas tantsivad veidrad käteta tüübid reibast tantsu ümber suure rituaalse emakuju. Kaluri ja laeva kohtumine lõpeb tüliga, mees virutab laeva rindu ahingu. Laev upub, enne jõuab suur rituaalne ema sünnitada värdja. Värdjas ja kalur leiavad teineteise, hukkuvad ja taassünnivad koos.

Igavesed jahimaad

Saarel mängivad kaks last, näeme avatud rannamaastsikku. Laste kujutlusvõime ulatub silmapiirini. Läbi laste silmade näeme looduse ilu, seda kõige väiksemast ämblikust kuni suurepärase päikeseloojanguni. Nende jaoks on kõik võrdselt tähtis. Neil on lemmikmäng – nad otsivad surnud loomi. Lapsed vaatavad kivide alla, otsivad rannalt, mudaaukudest ja põldudelt. Kui nad on juba mitu looma leidnud, toovad nad need kokku oma enda väiksesse surnuaeda. Lapsed matavad loomad maha, kaunistavad nende hauad, laulavad laule ja loevad luuletusi. Loomad ärkavad taas elu – nad ärkavad ilusas loomade paradiisis, nn “igavestel jahimaadel”. Need rituaalsed matused aga ei puuduta ainult lapsi. Tseremoonial osalevad nii taimestik, meri kui ka linnud. Saarel elab ka Jahimees. Tema tapabki loomi, keda siis lapsed otsivad. Lapsed korjavad Jahimehe ohvreid kui aardeid. Nad muudavad Jahimehe julma tegevuse millekski heaks. Kui lapsed hakkavad end nägema moraalsest aspektist, muudab see aga midagi nende sees. Nad saavad aru, et ka jahimehel on õigus eksisteerida.

Armastusest

Mees ja naine on juba aastaid abielus olnud. Kõik on talumatult tavaline ja lämmatavalt rutiinne nende armastuse katedraalis. Midagi peab muutuma. Kahe inimese vaheline ja nende sees olev valulik tühjus tuleb täita armastusega, sest teisiti on võimatu edasi elada. Kas nad tunnevad ära, et nende kooselu ei ole juhus, vaid jumala plaan?

Tik-Tak

Kellassepp kontrollib aega, kuid kellassepa töökojas elav hiir kontrollib kellasid… Film ajast ja selle fataalsest olemusest.

Tühi ruum

Kümneaastane tüdruk soovis sünnipäevaks koerakutsikat. Pettumus oli suur, kui elusaks kingituseks osutus hoopiski isa, kelle olemasolust tal aimugi polnud... Dokumentaalne animatsioonfilm “Tühi ruum” jutustab loo ühe mehe ammusest unistusest, mis aitas tal elus püsida ning mis nüüd filmis ka lõpuks täitub.

Limonaadi lugu

Väike Holger satub emaga kaubamajja. Ema on langenud ostlemishullusesse ja unustab väikese poisi keset ostukeskust. Õnnetu Holger kukub limonaadi juues kaunisse tumerohelisse limonaadiookeani. Holger aga ei pääse enam tagasi pärismaailma, kus ema pojakest juba taga otsib. Olles limonaadipudelis lõksus, leiab Holger sõbra, kes on teda valmis aitama.

Instinkt

Mis juhtub siis, kui looming väljub looja kontrolli alt ja hakkab omatahtsi toimima. Soovitan lugu tähelepanelikult jälgida igal kloonijal, tehisintellekti loojal ja muidu targal inimesel.

Une Instituut

Kui uneaeg on kätte jõudnud, ilmuvad ei tea kust liivale Une Mati jalajäljed. Unemeister külvab uneliiva koostöös Padja Katidega nii põrsale, härrasmeestele mustas, jänesele jahti pidavale jahimehele ja ingel Tõnule. Padja Katid sokutavad kõigile kukkumise alla unepadjad, et unnelangemine oleks pehmem ja ohutum ning unenäod vatisemad. Une Mati imbub lõpuks ukse alt sisse ka unetu lapse juurde.

Taevalaul

Ood kõigile lennutahtelistele. Kas on võimalik Kuul ära käia ühe hingetõmbega? On küll, kui on olemas lennutahe ja vastav väljaõpe. Nii juhtubki postiljon Rainiga.

Pärlimees

Tark rahvajuht suudab oma kultuuri hoida pikalt puutumata, kuid geenivahetuse vastu ei saa temagi.

Kaasasündinud kohustused

Tänapäeva reality-ühiskonda pilav animafilm võiks olla meie lähituleviku kunstiline käsitlus. Meedia mängib üha suuremat rolli ühiskondliku elu korraldamises. Üha täpsemaid tulemusi saadaks arvamusuuringutes. Üha kiiremini suudavad ülisuured kompaniid laia tarbijaskonna soovidele vastu tulla ja ennast selle järgi muuta. Tulemuseks on labane ja jõhker "moodne maailm".

The End

Arvatakse, et kui inimene sureb, siis jookseb elu ta silmade eest läbi. Mida näeb aga saja-aastane filmilint enne, kui ta lõplikult kaotab oma koha digitaalsele infokandjale? Kas selleks on katkenud filmikaadrid, puruks kraabitud filmilint või midagi muud?

Keha mälu

Keha mäletab rohkem kui me ette kujutada suudame, keha mäletab ka oma eelkäijate muret ja valu. Nii on igas kehas peidus kõik maailma lood. Meie keha kannab endas meie vanemate ja vanavanemate lugusid, nende eelkäijate ja eel-eelkäijate lugusid. Aga kui sügavale on võimalik oma keha mälestustes minna?

Kolmnurga afäär

Ilma nurkadeta pole kolmnurka. Ilma kolmnurgata pole suunda. Ilma suunata pole liikumist.

Papa

Ema katsub lagunevat perekonda koos hoida. See on peaaegu võimatu ülesanne, kui teine pool võrdselt ei pinguta. Ja laps jääb igatsema armastust, proovides usaldada ja armastada inimest, keda võib-olla polegi olemas olnud. On vaid kujutlus ja lootus. Et ta on, et ta võiks olla…. Isa. Teda oodatakse. Lõputult. Ja kui ta siis lõpuks on… Kas siis ongi enam õige aeg?

Kleit

Naine meenutab oma elu tähtsündmusi, aga võib-olla unistab neist. Kes on see naine, kelle kleit mäletab iluserutavat elu argiste köögiriistade taustal? Me ei näe naist kordagi tervenisti, kuigi liigume järjekindlalt piki ta keha või õieti mööda kleiti, sest keha ja kleit võivad olla üks. Aeg-ajalt ilmuvad erinevad putukad, kes justkui pilkaks naise süütuid unelmaid, justkui õgiks täitumatuid unistusi. Nad ennustavad kaduvikku ja surma: ei teagi, kas giljotiini või kööginoa abil?

Prohveti sünd

Inimene on oma kujutlusvõime ori. Väljapääsu leidmine sellest orjusest on pikk ja vaevaline tee, ning see nõuab head mälu.

Laud

Roza on sünnitanud palju lapsi ja kõik nad on erinevate meestega. Peategelane Rrita on tema noorim tütar, kelle saatus on sarnaselt emaga – valu ja vaevaga laste ilmale toomine. Kuidas ja kas saab ta naiseks olemise ning üldse maailmaga hakkama?

Oranus

Ühel heal päeval saab üks meesterahvas aru, et kõik on muutunud ja asi pole üldse keskea kriisis. Ta hakkab järsku aru saama, et elab sita sees, toitub sitast ja on üsna suurel määral ise sitt. Tema armastatu jõuab maailma teises otsas selle avastuseni umbes samaaegselt. Saatus viib neid kokku ja nad hakkavad sitaga, mis on ümberringi ja nende sees, võitlema. Võta telekapult enda kätte ja hakka plõksutama. Kiiresti… ja mõttetult…. kiiresti…. ja…… mõttetult. Asotsiaalselt ja inimväärikust solvavalt nagu…

Kuu

Kuu kulgemine. Animeeritud muusikavideo.

Kikivarvul

Kerge ja lustlik lugu viiest kamraadist, kes otsivad väljapääsu koopalaadset paigast.

Kassi silm

Kassi õnnelik lapsepõlv traagiliselt lõpeb, kui ta jõkke kukub ja see silmi avav sündmus jätab püsiva jälje.

Ära mine

Üksik nõid leiab rabast poolsurnud mehe. Nõid turgutab mehe tagasi tervisele ja otsustab, et ei taha tal lahkuda lasta. Peale mitut ebaõnnestunud põgenemiskatset muudab nõid mehe kassiks, mispeale too tapab nõia linnust sõbra.

Elu ring

Elule alla vandunud endine pesapallilegend Chumadan Pivkin leiab ennast tänavalt, kuna ei suuda enam eluga hakkama saada. "Elu ring" on animatsioon alkoholisõltuvusest ja sellest, kuidas trauma elu mõjutada võib.

Veini, viina, veidi

Millised fantaasiad käivad sul peas ringi kui sured janusse pikas järjekorras, poe sulgemiseni on jäänud 6 minutit, ja see pudel käes on nii ahvatlev?

Linnule pesa

Noor lind hakkab räämas ehituspoes salaja taimi kasvatama. Aga kas õied on ainsad, mis pakatavad?

Varielu

“Varielu” on poeetiline rännak traumast paranemise poole – osa meie metsast on põlenud, teine osa elust pakatav.

Anabasis

See on lugu apaatsest mehest, kes üritab kolida kuhugi mujale, kuid mõne endast suurema jõu mõjul saab tema teekond ootamatult otsa.

Unelemus

Unelemine on sama mis unistaminegi, kuid see on justkui midagi veelgi vabamat. See on mõtete vabaks laskmine, mõttelend... Vahel justkui polegi mõtteid, on lihtsalt eemaldumine iseendast ning samal ajal iseendas olek. Vahetevahel on uneledes tunne, justkui näeksime avasilmi und, see tõmbab kogu tähelepanu ning paneb unustama kõik kohustused ning hetketoimetused. Tekib teatav äratundmine.

Mont Blanc

Vananev mees lahkub oma naisest ja asub teele oma unelmate mäele Fujiyamale. Fujiyama pole aga ainuüksi tema reisisihiks – seal tungleb veel tuhandeid tippupürgijaid, kõigil kohvrid käes. Ka mägi ise koosneb sadadest tuhandetest kohvritest. Halastamatu tõus tippu avab peategelasele kogu näitemängu tagamaa: igal tippujõudjal hammustab tema enda kohver pea otsast ning tema elutu keha kukub kraatrisse. Enne seda aga laulab kohver naishäälega imelist lauluviit millest tippupürgijad saavad üha uut innustust. Ent meie kangelane teeb pretsedenditu otsuse – heites põleva sigareti kohvrisse ja seejärel põleva kohvri kraatrisse, vallandab ta maavärina. Mägi puruneb, maa neelab tuhandeid, kaardimajade rusudes hukkuvad terved linnad, õhus lendab kohvreid ja peadeta laipu. Ent mees jõuab koju. Aga naise hiidrind ei liigu enam – elutu valge mäena kõrgub see ta ees. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Kaka ja kevad

Film räägib melodramaatilise loo igatsusest, sõprusest, armastusest, selle sünnist ja surmast. Tihti sureb armastus, tihti surrakse armastuse nimel ja armastatuga koos. Et aga eluring toimiks, on armastust alati vaja!

Frikadellid ja pelmeenid

Frikadellid elavad külmkapis karbis ja kõik, mis jääb väljapoole seda, on keelatud ning hirmuäratav. Nende arvates on välismaailma põhiliseks ohuks müütilised pelmeenid, keda keegi kunagi näinud ei ole. Juhtub aga nii, et kaks frikadelli võtavad ette seiklusliku avastusretke väljaspoole karpi. Rännaku lõpuks on mitte ainult nende, vaid ka kõikide teiste karbis elavate frikadellide, jaoks maailm muutunud. Ja ikka paremaks.

Pilt, mis öösel liigutas

Peetrike läheb koos vanematega maale turismitallu suvitama. Ta sõbruneb Mirteli ning teiste kohalike lastega ning tundub, et üheskoos veedetakse üks igati vahva suvi. Kuid siis selgub, et turismitalu perenaise surnud vanaisa pilt Peetrikese magamistoas üritab teda öösiti ära süüa. Kuna vanemad Peetrikest ei usu, siis peab ta nüüd kuidagi ise tekkinud olukorrast väljapääsu leidma.

Sitikas Peeter

See on kurbnaljakas lugu ühest tillukesest putukast, kelle kirg on viiulimäng ning tema suur unistus on seda loomaaias suurele publikule esitada. Ta lahkub kodunt, et oma mõte teoks teha. Loomaaias pilli mängides usub ta, et tema unistus on viimaks täitunud. Kahjuks on reaalsus teine ning tema väiksuse tõttu teda loomaaias lihtsalt ei märgata. Lõpuks leiab ta siiski oma kuulajad, kodus naudivad tema pillimängu kõik sõbrad ja sugulased, sama tillukesed kui ta isegi!

Kadunud sokid

Asjalik 6-aastane Pille leiab sokid vanemate voodi alt, kuid avastab, et sokid on vahepeal munenud ühe väikese karvase muna! Nüüd peab Pille kaitsma sokkide voodialust pesa, et robottolmuimeja Robotto, perekass Peekon ja oma sokke taga igatsev Isa ei segaks armsa sokimuna haudumist.

Kaka, kevad ja teised

Andrus Kivirähki raamatute "Kaka ja kevad", "Karneval ja kartulisalat" ja "Tont ja Facebook" ainetel valminud film räägib igatsusest, sõprusest, armastusest, perekonnast ja hirmudest, millel on sageli suured silmad. Kummaliste tegelaste seiklused on vürtsitatud Kivirähkile iseloomuliku sooja ja julge huumoriga, kududes vaimukalt kokku lastele omase piiritu fantaasia ja moodsa maailma eluolu. Film pakub emotsioone, põnevust ja tibake ka närvikõdi nii väikestele kui suurtele vaatajatele.

Kevadine kärbes

Anton Hansen Tammsaare miniatuuri "Kärbes, prussakas ja ämblik" ainetel loodud mõistulugu käsitleb eetikaküsimusi inimsuhetes. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Liigub? Liigub!

Lugu inimkonna väsimatust leiutamiskirest.

Ümberasustatud

Põliselanikust naise saatuse otsustab sissetungija. Naine põgeneb läbi tantsu, mis paljastab ümberasustamise tähenduse.

Sooner

"Sooner" räägib loo maailmast irdumisest ja igatsusest helgema tuleviku poole.

Dance of Light

Tantsuline film valgusest.

Song of Songs

Maalitud animatsioon naisest ja mehest, kes peavad surmavõitlust tühja piimapaki üle.

IMG_00:01.JPG

Kiirustavat tüdrukut takistab lühinägelikkus.

Love Hurts

Heta Jäälinoja tindianimatsioon sellest, kui armastus teeb haiget.

Sünnipäev

Joonisfilm „Sünnipäev“ räägib väikesest Leost, kellel on jõululaupäeval sünnipäev ning sel päeval aset leidvatest pöördelistest sündmustest. Film on mõeldud nii lastele kui täiskasvanutele. „Sünnipäev“ on õpetlik animafilm, kuna kujundusvõtmena kasutatud lastejoonistused peaksid panema inimesi nägema sageli hoolimatut ja vägivaldset täiskasvanute maailma harjumuspärasest erineva pilguga.

Paberileht

Lugu paberilehest,kes tahtis erineda standartsest hallist paberimassist ja lõpuks sai temast värvikirev tuulelohe.

Urbanimatio

Linn, see on arhitektuur eelkõige. Arhitektuur olla kivinenud muusika. Muusika jõudvat jumalale kõige lähemale, kui mõjutada arhitektuuri hüperläps tehnikaga ja lisada muusika, sünnib sellest uus elu...

Maetud Euroopas

Viimase 4000 aasta lõikes on enamik eurooplasi juba surnud, aga nende haudu on tähistamas elav ja materiaalne kultuuriajalugu. Vaataja ees avaneb kalmistuarhitektuur kogu oma kirevuses: sambad, ristid, kivid, kalmed, dolmenid, sarkofaagid, kurgaanid, muumiad… väravate, inglikujude, plekk-pärgade ja lilledeni välja.

Kilplased

Fr. R. Kreutzwaldi rahvaraamatu “Kilplased” ainetel valminud joonisfilmis naerdakse välja igasugune mõttetu ja ebaotstarbekas tegevus. Välja on valitud viis kilplaste „tarkust“: palgiveeretamise, majaehitamise, käoaitamise, lojuste põllult minemakihutamise ja majapõletamise lood. Omajagu kilplust peitub meis kõigis ja selle tunnetamine ongi parim rohi kilplaslike tegude vastu. Pildi kvaliteet SD-s.

Suur Tõll

Joonisfilm täiskasvanuile, mille aluseks on eesti rahva muistendid Suurest Tõllust. Huvitavas vormis elustab film vägilase kuju, kelles kehastub rahva tööarmastus, tugevus ja elujõud. Pildi kvaliteet SD-s.

Õunkimmel

Aimée Beekmani muinasjutu "Kurb hobune" järgi loodud stereoskoopiline ümarnukufilm "Õunkimmel" jutustab varsast, kes paratamatuse läbi satub võõrasse keskkonda, linna, kuid leiab siiski lõpuks oma kutsumuse ja ameti.

…ja teeb trikke

Lugu Rohelisest Karust, suurest trikimeistrist, kes on sunnitud üle elama palju äpardusi, enne kui tema kunst loomade hulgas tunnustuse võidab.

Autosõitjad

Elbert Tuganovi animafilm on humoristlik vastus aasta varem valminud samas žanris "Jalakäijatele", vaagides jalakäijate ja autojuhtide igikestvat konflikti viimaste vaatevinklist. Teksti loeb Ervin Abel.

Elu kilukarbis

Vahel on elu nagu kilukarbis – nii kitsas on, et kuidagi ei saa olla. Olukorrast võib proovida põgeneda või end peita massi sisse. Oma mõtete maailmas on rohkem õhku hingata, kui päris maailmas. Sedasi arvab filmi peategelane, kes peidab end teiste inimeste sekka, kus teda keegi ei näe ja kus tal on võimalik rahus üksi olla.

Põgenemine

Väljavaated ei ole paljulubavad: situatsioon meenutab vanglakaristust, pudrukauss tundub põhjatuna ja aeg tiksub häbematu järjekindlusega. Ootamatu avastus muudab selle siiski võimalikuks.

Kahe kellahelina vahel

Kahe heliseva kella vahel avaneb üksikul tüdrukul võimalus maailma teistmoodi näha. Kokkupuutel teda ümbritsevate objektidega hakkab ta omal nahal nende pulssi tundma. Pärast ruumist lahkumist puutub ta tänaval kokku juhuslike möödujatega, kes näivad olevat kaotanud oma inimlikkuse.

W. C. tõus ja langus

Lapsed plaanivad külastada vanaema, kes elab mere ääres. Kahel põderpõrnikal on romantiline õhtusöök. Mõlemad paarid on hädas, kuni nende teed ristuvad.

Fok Nabo Vistorio

Eksperimentaalne film valgusest ja kujudest, mis põhineb Liis Viira teosel "Liivaterade raamat".

Bouillabaisse

Selles loos läheb absoluutselt kõik valesti: hommikul ei saa õigel ajal üles, juukseid ei saa kammitud, puud ei saa istutatud, lusikat ei saa kätte, suppi ei saa söödud ning tagatipuks jõlguvad igal pool ringi tumedad irvhammastega jänes-rebased. Mis saaks küll jubedam olla kalasupist? Mis saaks jubedam olla Bouillabaisse`ist?

Esimesest silmapilgust

“Esimesest silmapilgust” räägib valgusest pimedas armastuses. Kui elad maailmas mis sinus väärtust ei näe, kas seda näeb keegi teine?

Kut

Nurgas, kus kaks serva kohtuvad, pole elu lihtne. Kõik on geomeetriliselt suhteline, kui perspektiiv ja gravitatsiooniseadus sinuga vembutama hakkavad.

Šuma

Tüdruk hoolitseb oma sõbra, vana puu eest kui vihma sajab. Mis juhtub siis, kui vihmasadu lakkab?

Muteum

Kunstimuuseumis peame hästi õppima. Väljast sisse, sügavast sügavamasse, tõsiselt ja siiralt.

Pirnisadu

Ettevaatust, pirnisadu! See juhtub äkki, seega peab valmis olema. Antud film on üksikasjalik juhend, kuidas sellistel puhkudel käituda.

Putka

Näljane mees, kes ei saa endale küpsiste ostmist lubada, avastab õnnetu juhuse läbi sünge saladuse, mida ükski tunnistaja poleks näha tohtinud.

Loomad

Paljudele loomadele koduks olev mets on hävimisohus, mistõttu otsustavad kolm neist vastu hakata. Neil pole aimugi, kuidas seda teha, kuid kohtumine pensionil oleva rokkstaarist pesukaruga annab loomadele suurepärase idee. Küll aga ei pruugi plaani teostus olla just kõige parem.

Tolmurullid

Vana ja pime kellassepp teenib elatist kellade parandamisega, saades natuke abi oma märkamatutelt sõpradelt.

300g/m2

Visuaalselt nauditav valge paberi monodraama, mis on teostatud omalaadsetest paberi väljalõigetest ning animeeritud mitmekihiliselt klaasidel. Film linastus rohkem kui 30 festivalil ja tõi auhinna koju Mehhikost.

Aksishirv

Lugu kolmest mehest, hirvest ja liblikast.

Kontroll

Mahajäetud linn, apokalüpsis ja vaid üks mees. Ta üritab põgeneda, jookseb hoonete vahel ja püüab end peita. Kuid tema keha külge on kinnitatud pomm. Kas tal õnnestub ellu jääda? Kes vajutab nuppu, mis põhjustab plahvatuse?

Haaron ja Juulia

Palju pahandust katkisest katusest.

Hobune

Joonisfilm “Hobune” visualiseerib autori aistinguid, kujutlusmaailma ning mälupilte möödunust. Elustatud mälupildid kajastavad ka praeguse hetke reaalsust, kuna nad on paratamatult mõjutatud oleviku kogemisest. Filmi teostamisele eelnevalt ei konstrueeritud stsenaariumi ega planeeritud üheselt terviku kulgemist. Seega tekkis ja kujunes animatsiooni struktuur ja ülesehitus tööprotsessi käigus. Filmis pole esitatud mitte ühte lugu, vaid mitu erinevat lugu või pildirida, mis on vormistatud ühtseks tervikuks.

Direktiiv

Lugu punases mantlis gaasimaskiga tegelasest, kes üritab post-apokalüptilises kõrbes taime kasvatada. Film valmis Eesti Kunstiakadeemia BA lõputööna.

Teisel pool metsa

See on muinasjutt, mis on täis valgust, maagiat ja nostalgiat. Savinukk äratab oma ümbruse, mis muutub sürreaalseks maailmaks, mis on pidevas liikumises ja muutuses. Film on filmitud loomuliku valgusega ning päevavalguse nähtavad muutused võimendavad filmis liikuvat aega.

DEsign

Film mehest, kelle inspiratsioon on tema ise. Rahulolematuna hakkab ta looma mitmekesisemat maailma ja hakkab mõtlema kastist välja.

Shum

Tüdruk Münt kannatab veidra müra käes, mis põhjustab talumatut peavalu ja muudab tema ettekujutust maailmast. Olles IT-spetsialist, kodeerib Mint programmi nimega "3eye", mis peaks aitama tal leida müra põhjuse. Programm võtab Mint vaimne sisemuse välja. Et näha, mis on tema Sisemus, täiustab Münt arvutit, mille toiteallikaks on "3eye". Aga midagi läheb valesti...

Oled sa tont või inimene

Naine kolib välja naimuhaiglast, kus ta on mõnda aega olnud. Majas, kuhu ta siis sisse, kolib elab kummitus, kellele ei meeldi, et keegi uus tema majja tuli. Kummitus võtab endale eesmärgiks naine majast välja hirmutada.

Peegeldus

Ühel päeval hakkab filmi peategelane end halvasti tundma ja tema halvad mõtted iseenda kohta hakkavad kajastuma tema peegelpildis. Kui ta sööb krõpse, tunneb ja näeb ta end paksmaona. Kui ta ennast trenniga ära väsitab, tunneb ja näeb ta end peegelpidis nõrgana. Ta üritab ennast veel koos ja positiivsena hoida, kuid tema peegelpilt hakkab tema üle naerma ja teda mõnitama. Peategelane läheb endast nii välja, et virutab omeenda peegelpildile, lõhkudes selle käigus peegli ja lõigates endale kätte. Peategelane mõistab selle käigus, et peab oma elu korda saamiseks iseennast rohkem armastama hakkama. Kes muu sind hoiab kui sa ise seda ei tee?

Klaver põõsastes

Tühjade kätega pea. Mõistatuslik tüdruk, klaveriklahvid. Uus ärkamine.

Žonglööri teejuht

Andeka žonglööri elus toimub ootamatu pööre, kui ühel päeval varastatakse ta kullakallid žongleerimispallid. Otsustanud oma väärisesemed tagasi saada, asub žonglöör veidrale seiklusele, kus ta põrkab kokku akrobaatidest jäneste, lustakate konnade ning šokeerivate asjaoludega inimelu eksistentsi kohta.

Võit on minu

Üks aus ja õiglane võistlus, kus iga võistleja jõud, mõistus ja refleksid pannakse katse alla, tõestamaks, kes on parimatest parim.

Idasadu

Kui vihm sajaks siseruumis, aga mitte kunagi väljas... siis kust peaksime varju otsima? Öeldakse, et minnakse "vihma käest räästa alla". Aia taga jääb kell helisema, ja kui meid seal ei ole, on see ehk vaid heli, mis kõlab nagu nutmine leinas. Ma rääkisin minuga, tema temaga ja tema temaga, maa rääkis maaga, puud puuga. Samal ajal, toas jätkab tuttavaks saanud vihm langemist..

Nina-Jass ja Näpp-Mall

Nina-Jass ja Näpp-Mall on poiss ja tüdruk, mõlemal küljes väga paha komme: Jass surgib kogu aeg sürmedega ninas ja Mall lutsutab näppe. Ei aita vanemate rääkimine ega kooliõpetaja kasvatus, Jass ja Mall oma rumalast harjumusest lahti saada ei soovi. Pikast lutsutamisest ja ninanokkimisest muutuvad Mall ja Jass oma rumaluse tõttu teiste naerualuseks. Loomulikult saavad nii tobeda kombega pisikesed inimesed oma karistuse! "Nina-Jass ja Näpp-Mall" on animafilm, mis teeb sõbralikult nalja lapsi kimbutavate pisipahede üle, tänu sellele saab ehk nii mõnelegi selgeks pahede omaduste taunitavus. Aga seda kike võib teha naljaga, mitte parastades.

Pambu-Peedu

Pambu -Peedu on noor ja rumal poiss, kes ajab muudkui käed ja jalad laiali ning näitab pikalt keelt. Kõigile - emale, isale, tädile ja rumala peaga ka mustlastele. Kõik arvavad, et see on väga paha komme, kuid Peedu ei kuula kedagi. Loomulikult saab Peedu oma karistuse - mustlased on just oma moorlasest laadaeksemplarist ilma jäänud ja Peedut silmates tundubki ta õige poiss puuri panemiseks, kus ta peab tinti jooma ja tooreid kanu sööma! Film "Pambu-Peedu" on lavastatud Karl August Hindrey jutu järgi.

Ninanokkija apelsin

Ninanokkija on võlutud omaenda mänguasjast – Apelsinist. Ninanokkimise kõrval keerutab ta oma ahvatlevat lelu. Ta mängib apelsiniga ja nokib nina ja nii edasi ja nii edasi. Ninanokkimises pole midagi roppu ega naeruväärset. Vähemasti on Ninanokkija koll elus. Ent see pole nii oluline kui kummalised juhtumised Ninanokkija triibulises kodus.

xxxx or ASA

Armastuskolmnurk kunstniku, maali ja skulptuuri vahel. Parodiseeritud näitlikkusega püüab mees enda loodud inimpeale koolitõdesid õpetada, öeldes: "Sa pead ise, oma peaga môtlema hakkama". Keskendumisvõimetul peal jätkub silmi ainult Giocondo jaoks seinal ning lõpuks neelab ta oma looja alla.

Sääsk ja hobune

Hobune oli suur ja tugev, aga sääski tulnud tuhandeid ja tuhandeid. Nõnda vestab Eesti muinasjutt ja eks näita ka film, kuid filmi on lisatud eneseirooniat eestlaseks olemise kohta, eestlase olemuse kahestumist. Pikaldasus ja ettevaatlikkus on paljuräägitud rahvuseline iseloomujoon, see iseloomustab hobust. Sääskede olemus kujutab eestlaste jonnakust ja edasipüüdlikkust, eestlaste arenemishuvi. Nii need iseloomuomadused vastakuti satuvadki - ühelt poolt tehnika "religioon" ja teiselt poolt maalähedus, suisa matslikkus.

Kaerajaan

Üks teistsuguse kulgemisega tavaline hommikupoolik. Tilluke pojake käib oma ema jälgedes. Ta kohtub tema jaoks uute ja huvitavate tegelastega ja leiab iseenda, kuigi selle otsimine polnud omaette eesmärk.

Vares ja hiired

"Kord leidsid hiired Hülge, kuid vares võttis neilt selle ära. Kurvalt sõitsid Hiired kodu poole," nõnda alustab jutustaja. Kentsakas itelmeeni muinasjutt Hiirtest ja Varestest ning sellest, kes on tugevam ja kes on kavalam. Pisikesed, kuid kavalad olendid saavad vägevamate vastu kindlasti midagi ette võtta, kui vaid nuppu ja pealehakkamist on. Hiired varastavad hülge tagasi ning veavad saagile järele tulnud varest mitmete absurdsete trikkidega alt, kuni lind lõplikult pea kaotab. Muinasjutud ei lõpe Shakespeare'i dramaturgia reegleid järgides, kohati isegi mitte loogiliselt, aga kuidagi lõpevad nad kindlasti.

Naljakas härjamüümine

Piret Saarepuu Kreutzwaldi ainetel baseeruv animafilm ''Naljakas härjamüümine''.

XYZtopia

Üks lameda maa elanikest saab enda valdusesse prillid, mis lubavad ruumiliselt näha. Tal on head kavatsused, kuid ühe lisadimensiooni kontrollimine osutub päris keerukaks...

Neli kivi

Üks munk elab oma praegust ja olnud elu, põrkudes muudkui iha ja salgamise vahel. Tema elu kloostris ja hiljem linnas saadavad korduvad mustrid, kokkusattumused ja nende vältimatud tagajärjed. Ülevad helid ja sümbolite keel joonistavad välja munga tee, mida mööda ta koos oma kaaslastega astub ja vastuseid otsib.

Hukule määratud

Seal, kus pole enam rööpaid ja langenud puud kipuvad killustikku embama, istub keegi vananaiste suve krõbedas rohus ja ütleb endale: "Rahu. Olnud tundeid ei kustuta, kuid need tuhmuvad tarkuseks tulevikku. Ehk polegi maine see tee, mida pean käima. Aga kuidas ma seda tean, kui mind allutab gravitatsioon?"

10 ainulaadset paika, mida kindlasti külastada

Mereäärsesse vanalinna saabub midagi suurt ja tumedat. Suvine torm? Hoopis hiiglaslik kruiisilaev uudishimust pakatavate turistidega. Nii palju, mida tahaks näha — nii vähe aega! Imeline vanalinn kümne maailmakuulsa vaatamisväärsusega. Mitu nende hulgast sina ära tunned? Gruppi juhatab kohalik giid. Kinnita sandaalirihm — ees on kitsad munakivitänavad.

Tublid loomad

Naabri-Muri tuleb õuele kutsikatempe tegema. Kanad põgenevad paanikas, kuid väike kassike võtab julguse kokku ja ajab rahurikkuja ära. Kahjuks teevad puuriidast kukkuvad halud kiisu käpale haiget ja kiiresti on vaja minna arsti järele. Teele asub vapper kukk. Metsas varitsevad aga hädaohud, kuid metsloomade abiga saab kukk neist võitu. Hea arst jõuab lõpuks õuele ja kassike saab terveks. Naabri-Murigi tuleb ja palub andeks.

Suveniir

Poliitiline plakat, mis mõistab hukka imperialistliku agressiooni.

Kaupmees ja ahvid

Film mütsikaupmehest, kes kaotab oma kauba ja selle ootamatult jälle tagasi saab.

Park

Vastrajatud ja võimsalt kujundatud park osutub inimestele väga ebamugavaks ja tülikaks, ent enne läheb tükk aega, kui kujundajad jõuavad arusaamisele, et park on eelkõige mõeldud siiski inimestele ja see tuleb vastavalt ümber kujundada.

Kurepoeg

Nukufilm väikese kurepoja rohketest seiklustest lennul lõunamaale. Lendamise kergendamiseks endale mootori laenanud kurepoeg satub teel liivatormi, avastab vaarao hauakambri rüüstaja, saab sõbraks kohaliku neegripoisiga ning üheskoos õnnestub neil paljastada ahne varas ja iidsed aarded hauakambrisse tagasi viia.

Incipit vita nova

Kurb lugu inimese unistusest elada keset visuaalset atraktiivsust ja säravat vahtu. Prügiämbrit tühjendama läinud pereisa satub hoopis isevärki maailma, kus temaga eriskummalisi asju sünnib. Samas on see maailm tegelikult lõputu tarbimisühiskonna ja massimeediumite poolt süstitava elukäsitluse grotskne kokkuvõte. Kas ei tee see uus elu filmi peategelast hoopiski passiivseks nukuks? Film on lahendatud piksallatsioonitehnikas ühendades näitlejaid ja nukke.

Antipolis

Iga loll teab et maailm on lame. Ainult et see ei ole tõsi. Maailm on mull tahkes aines. See on lugu õõnsast maailmast. See on lugu Antipolisest.

Casablanca

Paul ja Mary armuvad kruusivabrikus lindi taga. Pealtnäha süütutel savikruusidel on aga tärkavast armastusest oma nägemus. Hoogsate sõnumitega manipuleerides võtavad kruusid õiguse tegelaste saatuse üle ise otsustada.

Põld

Film põllumehe raskest tööst ja vaevanägemisest maaharimisel on samas ka metafoorne lugu motivatsiooni kaotamisest ja taasleidmisest.