Sõja jalust põgenenud rannarootslaste külla on paigale jäänud ainult majakavaht Gottfried. Tema tütar, nooruke Eetla loobub viimasel hetkel paadiga üle mere põgenemast ja naaseb koju. Nüüd on ta koos isaga silmitsi iseenda painete ja küla hõivanud Nõukogude sõduritega. Hirm võõra ja tundmatu ees sunnib Eetlat põgenema unenägudesse. Taeva, maa ja vee piiril seistes heitleb ta reaalsuse ja ulma, elu ja surma vahel. Majakasse varjunud arst Kasper püüab tüdrukut toetada, kuid temagi ei suuda tuua tasakaalu Eetla vankumalöönud maailma.
Poliitik Aadu Kägu sõidab koos abikaasa Viiviga metsa seenele, et puhata närve mainekampaaniast. Nendega liitub hääletaja, rahatu rokitäht Zäk. Vältimaks üldkäidavaid seenemetsi, sõidetakse umbropsu kuhugi laande, mis paistab tõeliselt ürgne ja inimtühi. Peatselt avastab kolmik end eksinuna ja samal ajal lahvatab meediaskandaal - uuriv ajakirjandus kahtlustab, et Kägu on kuritarvitanud riigi raha. Algab võitlus au, elu ja surma peale nii metsas kui linnas.
Lugu vaikivast Poisist, kes saadetakse saar-polügoonile endise koloniaalmisjonäri Jakubi juurde ravile. Jakub on saarel ainuke tsiviilelanik, kes peab öiste pommirünnakute ajal vaatlusi tegema ja tulemused telefoni teel staapi raporteerima. Vaatlustorn asub varemeis kiriku tornis, mille Jakub on kohandanud silo tegemiseks. Misjonär-vana hobune-sõtkub tornis silo, koori all kirikus on mesitarud, koori peal orel, mille taga Jakub koraale laulab ja Poiss lõõtsa tallab. Kodus, vanas lennukiangaaris tõlgib Jakub Vergiliuse "Georgicat" ladina keelest suahiili keelde, et siis see raamat ükskord Aafrikasse masaide juurde toimetada. "Ja siis tuleb rõem... Ja rahu... Ja rikkus tuleb ka...".
Vananev mees lahkub oma naisest ja asub teele oma unelmate mäele Fujiyamale. Fujiyama pole aga ainuüksi tema reisisihiks – seal tungleb veel tuhandeid tippupürgijaid, kõigil kohvrid käes. Ka mägi ise koosneb sadadest tuhandetest kohvritest. Halastamatu tõus tippu avab peategelasele kogu näitemängu tagamaa: igal tippujõudjal hammustab tema enda kohver pea otsast ning tema elutu keha kukub kraatrisse. Enne seda aga laulab kohver naishäälega imelist lauluviit millest tippupürgijad saavad üha uut innustust. Ent meie kangelane teeb pretsedenditu otsuse – heites põleva sigareti kohvrisse ja seejärel põleva kohvri kraatrisse, vallandab ta maavärina. Mägi puruneb, maa neelab tuhandeid, kaardimajade rusudes hukkuvad terved linnad, õhus lendab kohvreid ja peadeta laipu. Ent mees jõuab koju. Aga naise hiidrind ei liigu enam – elutu valge mäena kõrgub see ta ees.
Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.
2004. aasta sensiatsioonilisim eesti film, satiiriline dokumentaalfilm räägib nn uuest poliitikast, mis kasutab ära rahva ihalust raudse rusika järele. Skandaalne meediaüksus Esto TV rajab profašistliku jäägripataljoni, mis hakkab rakendama valitsuspartei Res Publica loosungit "Vali Kord!". Oma missioonil väisavad šokireporterid Ken ja Tolk Eesti ja Euroopa Liidu võimukeskusi, hoiavad silma peal peaminister Juhan Partsi tegemistel, paljastavad vandenõusid ja likvideerivad inimrämpsu nii Eesti kui Euroopa tänavatelt. Nagu habemenuga silmamunasse, tungib Esto TV Eesti ühiskonna varjatud kihtidesse, et ilmsiks tuua meie ksenofoobia, rassism ja sallimatus.
Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.
Ood kõigile lennutahtelistele. Kas on võimalik Kuul ära käia ühe hingetõmbega? On küll, kui on olemas lennutahe ja vastav väljaõpe. Nii juhtubki postiljon Rainiga.
Oma karmist elust kõnelevad ühe helerohelise maja elanikud Mustjalas, enamasti raskes viinauimas mehed ja naised. Paari kilomeetri kaugusele Küdema randa ehitatakse võimast süvasadamat, kuhu ilutulestiku ja aupaukude saatel randub hiiglaslik saksa lõbusõidulaev Lili Marleen. Mustjalas etendatakse saksa turistidele pulmamänge. Ometi ei muuda sadama ehitus ja helevalge lõbusõidulaeva saabumine kohalike elus miskit. Rohelise maja elanike seltsiliseks jääb õlu ja viin. Film räägib ühe masendava tõe, mis varjus Eesti eduloo taga.
Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.
Narva jõel asuvale Varesesaarele 1857. aastal asutatud Kreenholmi Manufaktuur, oma hiilgeaegadel 13 000 inimesele tööd andnud tekstiilikombinaat suleti lõplikult 2010. aastal. Viimase paari aastakümne jooksul on töö kaotanud üle kümne tuhande kudumisvabriku töölise. Oma sünget elulugu jutustavad nooremapoolsed Narva venelased, kreenholmlaste põlvkonna järglased. Karmid monoloogid räägivad hüljatusest, tänavaelust, alkoholist, narkootikumidest ja vanglast. Enamike elusaatust on kujundanud lapsepõlve hingelised ja füüsilised traumad. Põhjakihti vajunud noortel inimestel pole jõudu, lootust ega tahtmistki elumülkast välja rabeleda.
Sõja jalust põgenenud rannarootslaste külla on paigale jäänud ainult majakavaht Gottfried. Tema tütar, nooruke Eetla loobub viimasel hetkel paadiga üle mere põgenemast ja naaseb koju. Nüüd on ta koos isaga silmitsi iseenda painete ja küla hõivanud Nõukogude sõduritega. Hirm võõra ja tundmatu ees sunnib Eetlat põgenema unenägudesse. Taeva, maa ja vee piiril seistes heitleb ta reaalsuse ja ulma, elu ja surma vahel. Majakasse varjunud arst Kasper püüab tüdrukut toetada, kuid temagi ei suuda tuua tasakaalu Eetla vankumalöönud maailma.
Põhjamaise vesterni tegevus toimub metsikus Lapimaa tundras. Filmi peategelane on noor kaevur Rupi, kes loodab tundrat õõnestades piisavalt raha kokku kühveldada, et kaevandusküla hingemattev tolm igaveseks jalgelt raputada. Aga töö kaevanduses on seiskunud, sest Rupi põdrakasvatajast isa keeldub oma maid müümast. Kõigele lisaks on manipulatiivne kaevandusboss, hüüdnimega Kalastaja, hakanud silma viskama Rupi sõbra naisele, kellesse ka Rupi on salaja armunud. Nüüd, kui elu kaevanduskülas muutub iga hetkega üha enam varisemisohtlikuks, peab Rupi otsustama, kuhu ja kellele ta kuulub. Kas isakodu ürgsele tundrale või isiklike huvide külmale maale?
Väikeses külas mere ääres elavad juba tuttavad koerad seriaalist "Tom and Fluffy" – Oskar, Klaus, Tom, Fluffy ja teised. Vahepeal on nii mõndagi juhtunud. Näiteks Oskar on pärast aastatepikkust poissmehepõlve abiellunud. Nüüd on Oskaril väike tütar Lotte. Ühel päeval, kui rändlinnud lendavad üle küla Lõunamaa poole, väsib väike linnupoeg Pippo ja teeb siin hädamaandumise. Oskar, vana rännumees Klaus ja väike Lotte asuvad koeratüdruku eestvõtmisel Oskari lennumasinaga teele Lõunamaale, et linnulaps Pippo oma sugulaste juurde aidata. Teekond Lõunamaale on täis huvitavaid ja naljakaid seiklusi.
Kino sajandale aastapäevale pühendatud “1895” räägib vendade August ja Louis Lumière'i elust, esitades üldsusele seni tundmata fakte ja sündmusi - kuulsad vennad on ju läinud ajalukku kinematograafia leiutajatena.
Film on illusioon. Kas illusioon on tõde? See väide ja küsimus olid aluseks filmi autoritele, kui nad võtsid endale õiguse kinnitada, et just nende versioon vendade Lumière'ide elust ja kino sünnist on kõigist seni teadaolevatest kõige originaalsem ja ainulaadsem.
Ida-Euroopa, uus sajand. Hundiseadused ja hundiisu. Mõni on veel alles, kes otsib hea ja kurja tundmise puud, tõenäoliselt eesmärgiga sellest valmistada kvaliteetset kontorimööblit ... Keskikka jõudnud Tõnu leiab end just sellisest hämarduvast metsast, nagu Dante kirjeldab. Tema mõõdukalt jõukasse ja rahulikku ellu sugeneb tavatu küsimus - kas on võimalik olla hea inimene? Mida see tähendab üleüldse? ja talle endale? Tõnu on teel selgemasse äratundmisse; aina pöörasemaks muutuvas reaalsuses puutub ta kokku mitmete tänase Eesti ühiskonna näidisisenditega ja olukordadega, milles ei puudu põnevus ja must huumor. Näib, et pikkamööda, kuid vältimatult kaotab ta töö, pere ja lõpuks ka iseenda.
Kui Eerik koos oma kaaslastega järjekordsele öisele mereretkele asub, teab ta muidugi, et võib piirivalvele vahele jääda. Piiritusevedu kuiva seadusega Soome aga on nii tasuv, et risk tuleb võtta. On ju vaja oma maja, kuhu Hildaga elama asuda, ja paati, et meretööd teha. Kui juhtubki äpardus, aitab papa Nymann, tema rahaga võib ükskõik kelle ära osta. Kuid Aleks, uus ülem piirivalvekordonis, mõtleb teisiti. Mitte selleks pole ta Vabadussõjas võidelnud, et võim Eesti Vabariigis raha kätte läheks. Ta tahab seda ka Hildale tõestada. Tulivee smugeldajaid püüdes aga satub ta suurde ja halastamatusse mängu, kus sõbrad võivad osutuda vaenlasteks ja vastupidi.
Taksikoer Popi ja ahvipärdik Huhuu ootavad koju oma Isandat, kes ühel päeval lihtsalt enam ei tule. Peremeest ei tule ega tule. Kui Huhuu puurist välja murrab ja Isandat äraspidiselt matkima hakkab, peab Popi ahvi tujudega kohanema. Nüüd on Huhuu peremees ja Popi tema koer. Just niisama, nagu oli päris-Isanda aegu, ainult et Isand oli hea ja Huhuu on halb. Üdini truu taksikoer Popi kehastab lojaalsust, rahu, turvalisust ja alalhoidlikkust, püsimatu ahvipärdik Huhuu aga isekust, rahulolematust, julmust ja ülemuslikkust. Algab kahe loomakese Suur Mäng. Maailma avastamine, olelusvõitlus ja territooriumide jagamine.
Noor intellektuaal Mati mahhineerib end olukorda, kus tal tuleb veeta nädalavahetus koos oma naise ja tema armukesega. Kolmik sõidab armukese suvekoju. Mati on otsustanud oma naise tagasi võita, olgu põhjuseks armukadedus või uhkus. Mis on armastus? Kes seda suudab uskuda? Mida on üldse võimalik uskuda? Noor mees otsib vastuseid, abiks liitrite kaupa viina, hüsteeriat, idamaiseid võitluskunste ja imekaunis kunstitudeng Marina.
14. juuni 1941. Eestit, Lätit ja Leedut šokina tabanud küüditamisööl tuleb oma kodu jätta kümnetel tuhandetel süüta inimestel. Ilma kohtuotsuseta ootab mehi vangilaager, naisi ja lapsi Siberi asustamata alad. Stalini käsul korraldatud salaoperatsiooni eesmärgiks on Balti riigid põliselanikest puhastada. Siberisse saadetakse ka õnnelikus abielus ja väikse tütre ema Erna, kelle jaoks aeg saab teise mõõtme. Ebainimlikes tingimustes nälga ja alandust trotsides leiab naise hing vabaduse kirjades, mida ta oma vangilaagrisse mõistetud mehele läkitab. Ometi röövivad Siberi-aastad Ernalt midagi märksa hinnalisemat kui vaid nooruse.
Film põhineb tõsielulistel sündmustel ning jutustab erakordses filmikeeles, nn tableau vivant-stiilis tuhandete eestlaste saatusest.
1992. aasta sügisel, Gruusia ja Abhaasia vahel puhkenud sõja hammasrataste vahele sattusid ka rohkem kui saja-aastase ajalooga eesti külad. Sõja eest pagenud inimestest tühjaks jäänud külas võtab Abhaasia eestlane Ivo oma majja ja tohterdab terveks kaks raskelt haavatud vaenlasest sõdurit, grusiini ja abhaaslaste poolel võitleva tšetšeeni. Vana elutark mees püüab sõja keskel inimeseks jääda ja kahte verejanulist sõdalast lepitada. Lugu vihkamisest ja armastusest, kättemaksust ja andestamisest, kurjusest ja väärikusest.
Hillel on oma narkomaanist pojaga lähedane suhe. Ta saadab talle iga kahe nädala tagant raha. Peale riidu, mis neil telefoni teel tekib, Lauri kaob. Tema viimane teadaolev asukoht on Bogotá, Kolumbia. Meeleheitel Hille palub Lauri õel Eeval Kolumbiasse sõita ning üsna pea leiab Eeva end sürreaalsest ja halastamatust Bogotá allmaailmast ning teeb kõik endast oleneva, et leida oma vend.
Kõle hilissügis Lasnamäel. Noor kirjanik Mati on naisest hüljatuna langenud masendusse. Ta joob ennasthävitavalt, luurab armukadedalt eksnaise akende all ja püüab restoranis tulutult sobitada uusi naissuhteid.
Õmblusvabrikus töötav üksikema Laura elab õhtuti uneledes kaasa teleseriaali armusuhetele, kuid reaalses elus tõrjub oma alkohoolikust eksmehe ja teiste meeste lähenemiskatseid, suutmata neid usaldada.
Üksluiselt elav vanapoiss, meestejuuksur Augusti Kaski kiindub väikesesse tüdrukusse mänguväljakul, Laura tütresse, ent tollele lähenedes kahtlustatakse teda pedofiilias.
Arhitekt Maurer mõtleb inimkonna heaolu ja progressi peale, aga on unarusse jätnud omaenese naise Ulvi, kes omakorda otsib lohutust salasuhtest šveitser Theoga. Theol on naiste juures lööki ja juhupartnerite registreerimiseks lausa spetsiaalne must märkmik, kuid lähedast hinge on tal ometi raske leida, sest madala sotsiaalse staatuse tõttu ei võeta teda tõsiselt.
Ummikusse jõudnud peategelased ei kaota siiski lootust, ning igatsedes inimlikku lähedust, otsivad väljapääsu üksildasest ja hangunud elust, kuni leiavad end loo lõpus juba teistsuguste inimestena.
Ühe revolutsiooni anatoomia: lugu inimestest, suhetest ja suurest muutumisest. Tallinnas Uue Maailma linnaosas tegutseb grupp noori, keda mõned peavad lärmakateks rahurikkujateks, teised süüdimatuks hipikambaks, kolmandad kangelasteks. Nad alustasid kui anarhistlikud linnageriljad, kes võtsid enda missiooniks võidelda puhtama ja autovabama elukeskkonna eest, valmistades sellega politseile ja valvsatele linnakodanikele peavalu. Aga ühel päeval tuli tunnustus, tähelepanu ja rahastus. Mis jääb järele hullusest, kui see on vaja ühel hetkel projekti pakendada? Kuidas hoida aastate jooksul elus loovat kaost? Mida teha inimsuhetega, mis ei allu projektiloogikale?
Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.
Andrus Kivirähki romaani "Rehepapp ehk November” ainetel valminud filmi tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus liiguvad ringi libahundid, katk ja vaimud. Külainimeste peamine mure on, kuidas elada üle külm ja pime talv. Miski pole tabu. Varastatakse üksteise, saksa mõisnike, vaimude, kuradi ja Kristuse tagant. Et endal elu sees hoida, antakse hing kratile – puust ja rauast olendile, kes aitab peremehel rohkem varastada. Varastamine on muutunud ainsaks kinnisideeks ja külainimesed ise hingetuteks olenditeks. Loo peategelane, noor talutüdruk Liina on lootusetult armunud külapoiss Hansu, kellele on silma jäänud hoopis imekaunis mõisapreili. Liina isa nõuab aga, et neiu läheks naiseks ropu suuvärgiga Endlile.
Vargamäe uus ja järelandmatu peremees peab võitlema raske töö, kiusliku naabri ja omaenda tõekspidamistega, et oma söötis ja vilets maa viljakaks muuta. Ja et tõde ja õigus jumala poolt mahajäetud paigas jalule seada.
Lootusest ja teotahtest pakatav Andres tuleb koos noore abikaasa Krõõdaga võlgu ostetud soisele talukohale uut elu rajama. Vargamäe Mäe talust peab saama koht, mis perekonna eest hoolitseb. Majapidamine nõuab palju tööd ja järjekindlust – algab elukestev võitlus nii looduse ja saatuse kui ka kiusliku naabrimehe Pearu poolt mängitavate vingerpussidega. Kui elukaar jagab Andresele enam kannatusi kui kauaoodatud tulemusi, hakkab mees üha meeleheitlikumalt otsima tõde ja õigust nii kohtust, kõrtsist kui ka Piiblist, tuues oma otsinguil ohvriks perekonna, lähikondlased ja iseenda. Unelm õitsvast ja perekonna eest hoolt kandvast Vargamäest vajub üha sügavamale reaalsuse varju.
Film valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.
Kaupo Kruusiaugu dokumentaalfilm „Machina Faust“ portreteerib muusikut ja heliloojat, saksofonist Maria Fausti.
Film jälgib jõulise saare naise edu meestekeskses muusikamaailmas nii Eestis kui ka Taanis. Mis on aga loomingulise kompromissituse ja tundliku ühiskondliku närvi hind? Kuidas peegelduvad loomingus Maria isiklikud läbielamised?
„Machina Faust“ on aus pilguheit andeka ja julge naise ellu.