Tule tagasi, Lumumba

Vallatud kurvid

Kui tudeng ja motosportlane Vaike Tartust Tallinna Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajale jõuab, kihutavad siin juba mootorrattad peadpööritava kiirusega. Sama peadpööritavatesse seiklustesse satub Vaike, tutvudes mitmekordse tšempioni Raivoga, kellel on tekkinud peapööritus edusammudest nii spordis kui ka neidude seas, ja meistrikandidaadi Heinoga, kes pakub Vaikele abi võistlusteks valmistumisel. Üksinda Vaike sellel karussellil püsida ei suuda, kuid ta loodab õe Mareti peale, kes on varemgi Vaiket keerulistest olukordadest välja aidanud. Ainult et nüüd tuleb mängu ka Mareti värske abikaasa Ants, kes on veendunud, et enam ta kaksikõdesid segi ei aja.

Kevade

Paunvere kihelkonnakooli õpilased Arno ja Teele, Toots ja Kiir, Tõnisson ja Imelik kogevad ühe koolitalve jooksul tundeid, mille jälgi nad kannavad terve oma edaspidise elu - tõelisest sõprusest ja esimesest armastusest kuni eneseleidmise ja elusihtide selginemiseni. Lugu täis kirevaid juhtumusi, värvikaid karaktereid, lopsakat huumorit ja peeni tundevarjundeid jutustab noorte inimeste kujunemisest nende elukevadel.

Kodulinna head vaimud

ETV noortesaadete algatusel tekkis Eestimaa ellu 1975. aasta oktoobris nähtus Kodulinn. Kümneid, sadu ja tuhandeid koolipoisse ja tüdrukuid tuli pühapäeviti Tallinna vanalinna, et siin mõned tunnid jõukohast tööd teha, vanalinna imesid uurida, oma lehte toimetada, kohtumisi, ekskursioone jpm korraldada, üksteist ja iseennast paremini tundma õppida. Leida Laius uurib, kuidas läheb Kodulinna noortel ja liikumise eestvedajal Tiina Mägil nüüd, 80ndate alguses. Kodulinna tegevusest räägivad Tiina Mägi, Raivo. E Tamm, Hannes Astok, Epp Alatalu, Ulvi Pihel, Madis Jürgen, Mart Kalm jt.

Naerata ometi

Mari ema on surnud ja isa joob. Elu lastekodus tundub talle võimatu, kuid minna pole kuhugi. Tal tuleb harjuda elama kodusoojuseta, jõhkravõitu kaaskasvandike seas. Õnneks on seal Tauri, kes käitub hästi, kuid keda miskipärast eriti ei armastata. Robi, kes rikub reegleid, on seevastu kõigi lemmik, kuigi Mari meelest peaks teda vihkama. Õppetund sellest, kuidas näha enda ümber teisi inimesi ja kuidas näha nende välise koore alla, on tütarlapsele peaaegu talumatu, kuid sellest sõltub tema saatus.

Tule tagasi, Lumumba

Heaste linnakese elu keskuseks on kultuurimaja, kus koolilapsed näevad 1960ndate menufilme koos nõukogulikust ideoloogiast läbiimbunud ringvaadetega ning kus kinoseanssidel ja tantsupidudel kohtuvad armunud. Kultuurimaja uus juhataja Aurora ja tema kasvandik hüüdnimega Lumumba toovad pöörde Reinu ja tema isa ellu, mida rõhub lein. Koos ühise sõbratari Elsaga otsustavad poisid Reinu isa ja Aurora kokku viia, et nad ei tunneks endid nii üksikuna. Plaani ellu viies selgub neile tõsiasi, et täiskasvanud jätavad lastele rääkimata just kõige olulisema.

Karikakramäng II: Aitäh, et sa minuga juhtusid

Kaks noormeest oma tüdrukutega sõidavad läbi suvise Eestimaa. Väikese seiklusena mõeldud reisil selgub, et nende suhted on märksa keerulisemad, kui välja paistab, ja et otsus, mis edasi saab, on vältimatu.

Free Range. Ballaad maailma heakskiitmisest

Noor algaja kirjanik Fred unistab, fantaseerib ja elab argise nürimeelsuse asemel unelmates. Ta usub, et romantiline vabadus on võimalik ja kirjanikustaatus annab elus suuremaid vabadusi. Äkitsi ei ole Fred enam sugugi vaba. Tema tüdruk on rase, Fred peab oma tegude eest vastutama ja ühiskonda paigutuma. Fred on vabapidamisel, tema vabadust piirab ühiskond. Fred küsib endalt: kuidas elada nii, et hiljem poleks valus raisatud elu pärast? Võib-olla tuleks elada oma elu vähenõudlikult, märgates argises salapära ja selline maailm heaks kiita? Näeme noort meest üritamas, vähem üritamas ja üldse mitte üritamas, aga täielikult loobumas me teda ei näe.

Kirsitubakas

17-aastane väikelinna tüdruk Laura ei leia elus asu: ema käib närvidele, omavanused kutid on nõmedad ja kõik meelelahutused tunduvad lapsikud. Ühel päeval tirib energiline sõbranna neiu kaasa rabamatkale, mida korraldab keskealine loodusehunt Joosep. Algus pole paljutõotav: kinnise loomuga tüdrukule ei meeldi kompleksivabalt käituv Joosep, kuid matka edenedes avastab Laura eneselegi ootamatult, et Joosepi karune sarm paneb tal vere kiiremini pulbitsema. Rännak tüürib aga vääramatult lõpu poole ja Laural tuleb otsustada, kas suhe endast vanema mehega on vaid vahepala naiseks kujunemise kurvilisel teel või on tegemist elu esimese päris armastusega.

Nullpunkt

Tundliku ja püsimatu loomuga Johannes saab sisse Tallinna eliitkooli ning võiks eeldada, et tema elu hakkab ülesmäge minema. Tegelikult satub ta klassikaaslaste vaimse terrori alla. Kodus peab Johannes toime tulema ema süveneva vaimuhaigusega. Kui noormehe elupüramiidi kolm peamist tahku – kodu, sõbrad ja kool – kokku vajuvad, jõuab ta nullpunkti. Johannes mõistab, et elu paremaks muutumist tuleb alustada iseendast ja nii töötab ta välja plaani, kuidas saavutada populaarsus ja aktsepteerimine, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama.

Ivanipäev

Kaks noort armunut, Kadri ja Ivan sõidavad maale, et tähistada jaanipäeva ja kohtuda Kadri vanematega. Vene rahvusest Ivanil ei laabu asjad nii nagu loodetud. Täiuslik suvepäev võtab ootamatu pöörde, kui Ivan leiab end vastuseisus Kadri lähedaste ja iseeendaga. Ta satub konflikti Kadri isa ja hiljem ka kogu külarahvaga. Lõpuks muutub jaaniõhtu Ivani jaoks tõeliseks luupainajaks, mis seab tule alla ka Kadri ja Ivani suhte.

Polaarpoiss

Keskkooli lõpetav Mattias unistab fotograafiaõpingutest Berliini kunstiakadeemias. Tema plaanid seab ohtu armumine hulljulgesse bipolaarsesse Hannasse, kes tõmbab Mattiase kaasa sündmustekeerisesse, mis viib poisi seadusega pahuksisse. Päästes Hannat tema enese küüsist, paneb Mattias toime kuriteo, mis ähvardab ta aastateks trellide taha viia. Karistusest pääsemiseks on ainult üks viis – lasta end süüdimatuks tunnistada. Selleks aga tuleb Mattiasel teeselda ainsat psüühikahäiret, mida ta tunneb – bipolaarsust.

Ameerika suvi

Teekonnafilmi sugemetega komöödia elust enesest põhineb Eesti tudengite tõestisündinud lugudel Ameerika Ühendriikides ukselt uksele raamatuid müües. Karismaatiline müügikunn Norris, hädavaresest motivatsiooniraamatute fänn Alan, seiklushimuline Läti tüdruk Anna ja kõige suhtes skeptiline Eesti poiss Martin leiavad end 8000 kilomeetri kaugusel kodust, Ameerika kõrbelinnas, ukselt uksele raamatuid müümas. Neile lubati elu suurimat seiklust ja võimalust teenida palju raha, kuid kas kõik ikka on nii nagu paistab? USA-s üles võetud mängufilm on filmitud nn gerilja-meetodil – väike entusiastlik meeskond, 18-tunnised võttepäevad, käepärased rekvisiidid ja filmimine tavaliste inimestega nende igapäevakeskkonnas California ja Nevada kõrbelinnades.

Ükssarvik

Tehnoloogiaettevõtja Rain Rannu teine mängufilm on start-up-komöödia, mis jutustab kahe noore iduettevõtja teekonnast “kodugaraažist” maailma tehnoloogia mekasse Silicon Valleysse. Tempokas film annab autentse ja värvika pildi tehnoloogiafirma tegemise võlust ja valust, usaldamisest ja unistamisest, hullusest ja hulljulgusest... inspiratsiooniks mõistagi kõik maailma Steve Jobsid, Bill Gatesid, Mark Zuckerbergid ja Elon Muskid. Kõik unistavad miljardist. Lugu põhineb enam kui 30 reaalse Eesti start-up-ettevõtja kohati uskumatutel ja humoorikatel juhtumistel ning kogemusel viimase 15 aasta jooksul.

Hüvasti, NSVL

Lauri Randla debüütfilm on komöödia ingeri-soome Tarkkinenide pere värvikast elust Eestis nõukaaja viimastel aastatel. Johannes sünnib eriskummalisse ingerisoome perre. Kui tema ema otsustab Soome tööle minna, jääb poiss Sillamäele vanavanemate kasvatada. Johannesel tuleb hakata üksinda elu tōsiasju avastama. Ta armub kōrvuni kooliõde Verasse, kakleb, riskib, saab karistada… ja taustal laguneb kurjuse impeerium, mida peeti igaveseks. Aga Leninid langevad, peale tungivad värvilised barbid ja reklaamid, taanduvad krokodill geenad ja tossavad moskvitšid… ja uksed läände lüüakse valla!

Vee peal

Terava huumoriga vürtsitatud pilk varateismelise poisi ellu on natuke julmavõitu lugu, kus "lapsepõlve lõpu" katsumuste eest pole põgeneda mujale kui Tamula järvele kala püüdma, taustaks kaheksakümnendate alguse Võru kurbnaljakas õhkkond. Koomilise ja seiklusliku pealispinna alla on peidetud natuke julmavõitugi lugu, kus tulevad eredalt esile inimeste põhivajadused mõistmise, hoolivuse, inimlikkuse ja armastuse järele.

Kiik, kirves ja igavese armastuse puu

Elu hammasrataste vahele jäänud noor automehaanik Kiik saab ühel päeval teada, et tema tüdruksõbra süda on uue noormehe poolt võidetud. Hingevalust vabanemiseks otsustab Kiik koos filmitegijast parima sõbraga sõita riigi teise otsa, et maha raiuda igavese armastuse puu. Teekond müstilise puuni kujuneb aga okkaliseks, endassevaatavaks ja kriminaalseks.