Seitse kuradit
1985-01-02T12:00:00Z
Lugu napsivennast ja seitsmest kuradist, kellest filmi peategelane kõiksugu kavalusi appi võttes vabaneda püüab.
1985-01-02T12:00:00Z
Lugu napsivennast ja seitsmest kuradist, kellest filmi peategelane kõiksugu kavalusi appi võttes vabaneda püüab.
Märksõnad: genre:Nukufilm
Vaatamiseks palun logi sisse
Logi sisse
Autost, mille koormaks on mänguasjad, kukub maha väike motoroller. Pärast mitmeid seiklusi leiab tubli motoroller tee lasteaeda, kus ta mudilastele palju rõõmu valmistab.
Sõbralik šarž Eesti NSV Riiklikust Akadeemilisest Meeskoorist ja selle rajajast ning peadirigendist NSVL rahvakunstnikust professor Gustav Ernesaksast.
Keskaegse Tallinna apteekri õpipoiss Mart valmistab sapihaigele raehärrale kibeda ravimi asemel magusa mardileiva, martsipani. Haige terveneb, imerohi saab tuntuks ja linnale martsipaniga kuulsust toonud Mart kosib raehärra kauni tütre.
Võlupall hüpleb mööda linna ringi ning lohutab ja rõõmustab kõiki oma teekonnal. Naerupall teeb tuju heaks nii noortel kui vanadel, nii hädasolijatel kui tülitsejatel. Lõpuks saab ka palli väike omanik aru, et tema pall toob rõõmu kõigile ning poiss on õnnelik.
Jussikesele meeldib üle kõige pühapäev. Siis on kogu pere kodus, kõik saavad puhata ja teha seda, mis kõige rohkem meeldib. Teised päevad Jussikesele niiväga ei meeldi, sest siis peab tema lasteaias ja vanemad tööl olema. Jussike otsustab pühapäeva üles otsida ja paluda, et pühapäev talle tihedamini külla tuleks. Jussikese tee pühapäeva juurde kujuneb päris pikaks, aga ootamatult vahvaks ja huvitavaks. Ta kohtab oma teekonnal ka teisi nädalapäevi ja saab kõigiga suureks sõbraks.
Putukatel algavad järjekordsed suvemängud, lausa omamoodi olümpia, kus osalevad kõikvõimalikud põrnikad, liblikad ja päevakoerad, kiilid ja sipelgad, rohutirtsud ja ämblikud. Võistluskavas on 100 cm jooks, ronimine ja maadlus. Putukate sportlikke jõukatsumisi vahendab Ervin Abeli häälega spordikommentaator Siki-Triki, kes muhedal moel parodeerib omaaegset telestaari Gunnar Hololeid.
Operaator Kõps saabub seenespetsialistist professori juurde, kes viib operaatori seeneriiki ekskursioonile ja peab talle loengu. Seeneriiki jõudnud, näitab Kõps oma filmikaamera abil suures plaanis ja ebatavalise nurga alt selle mitmekesiseid asukaid – kännuseeni, pilvikuid, puravikke, šampinjone. Kiirenduse abil näidatakse seente tormilist kasvamist. Eraldi jagatakse teavet mürgistest seentest ja õpetussõnu nende äratundmiseks. Lahkudes saab operaator Kõps kingituseks korvitäie häid söögiseeni, et neist maitsev roog valmistada.
Kõpsu ja Metsatarga helikopter puruneb äikesetormis, kuid õnneks kukuvad hädalised üksikule saarele. Kõps õpib, missuguseid metsaande ellujäämiseks kasutada – osad kõlbavad söögitegemiseks, teistest saab materjali riieteks ja tekkideks. Haiguse puhul aitavad ravimtaimed. Kõps sõbruneb vesiämblikuga, kes näitab talle veealust maailma. Kui jälle puhkeb äike, aitavad Kõps ja Metsatark hätta sattunud sipelgaid, kes seda heategu ei unusta. Heino Parsi operaator Kõpsu sarja kolmas film.
Operaator Kõps satub Kiviriiki, kaaslaseks veidi üleannetu harakas. Kivikuningas ei luba neil oma riigist enne lahkuda, kui Kõps on ühe kivi valmis teinud. See on väga raske ülesanne, kuid appi tuleb tuleleek Ulli. Ulli tutvustab alguses maa-aluseid varakambreid, mis on täis imelisi kristalle ning räägib nende kohta palju huvitavat. Koos rännatakse ühest kaunist saalist teise, mängitakse kiviviskemängu. Kuna Kõps ja harakas soovivad siiski maa peale tagasi minna, otsustab Ulli ise ühe kivi valmis teha. Heino Parsi operaator Kõpsu sarja neljas film.
Heino Parsi satiiriline, eksperimentaalses vormis ühiskonda käsitlev nukufilm naeltest koosneb mõtteliselt neljast novelletist: „Armastus“, „Pugeja“, „Huligaan“ ja „Tsirkus“. Tabavalt ja humoorikalt näidatakse inimesteks kehastunud naelte omavahelisi suhteid, olgu selleks siis kavaleri ja tema daami armuafäär, pugejaliku tallalakkuja ponnistused, nokastunud huligaani tülinorimine ning edeva loomataltsutaja suhted tsirkuselõviga.
Usinad mesilased elavad oma imepärases maailmas töökat ja harmoonilist elu. Vaataja ees on mesilaste kõik elutsüklid. Ühe mesilasepõnni vastupunnimine kindlakskujunenud elurütmile teeb vaadeldava taruelu põnevamaks. Saab teada, mida mesilased söövad, kuidas nad järglasi hooldavad, palju õienektarit oma elu jooksul korjata jõuavad, milline on elukorraldus mesitarus ja kuidas nad oma ühist kodu vaenlaste eest kaitsevad. Väikeste meemeistrite töökus, vaprus ja ennastohverdavus on imetlusväärne.
Väikesel meresaarel elab oma majakeses Kunksmoor. Ta tunneb hästi ravimtaimi ja oskab nende abil haigeid ja hädasolijaid aidata. Kunksmoor tunneb ette ka õnnetusi ning suudab neid õhupalliga kohale lennates ära hoida. Ometi ei saa tormituulte vastu ka tema ning nii päästab ta ühel tormisel päeval uppumissurmast laevakapteni. Merekaru ravitsedes tärkab vastastikuna sümpaatia, mis toob Kunksmoori ellu põnevaid pöördeid.
Üksikul saarel elav Kunksmoor ja tema kaaslane Kapten Trumm saavad sõbralikult ja rahumeelselt läbi päevani, mil nad hakkavad mängima reisi ümber maailma. Kunksmoor ei suuda taluda, et kapten teda võidab ning ta võtab appi nõiatembud. Selle peale solvub muidu alati leplik Trumm ja tüli ongi majas. Lapselikust solvumisest alguse saav sündmusteahel toob kaasa muret ja sekeldusi. Häda peab enne ikka suureks minema, et leppimine aset leiaks.
Lugu napsivennast ja seitsmest kuradist, kellest filmi peategelane kõiksugu kavalusi appi võttes vabaneda püüab.
Jaak meisterdab roboti, kes saab kõigi koduste töödega hakkama. Lõpuks muutub Jaak nii laisaks, et saadab roboti enda asemel ka kooli. Seepeale saab robot väga pahaseks ning karistab Jaaku.
