Käesolevasse kogumikku valitud probleemfilmid, mis ajaliselt katavad aastakümneid vahemikus 1960ndad kuni tänapäev, peegeldavad eripalgelisi ja mitmekesiseid inimese ja looduse suhteid, mis on viimase sajandi jooksul kardinaalselt muutunud. Traditsioonilised elamisviisid on asendunud linnastumise ning maapiirkondade ääremaastumisega (“Koduküla” 1969, “Ilmamuutus” 1986, “Linnaloom” 1981). Kliimamuutused on meie aja üks suuremaid väljakutseid ning jätkusuutlikud lahendused on hädavajalikud, ometi ei suudeta ühiskonnana vajalikke samme kokku leppida ja täide viia. Viimastel aastatel on kiritseeritud palju riiklikku metsanduspoliitikat, mille toel ja eelkõige majanduskasu silmas pidades raiutakse liiga palju, ohustatades nii loomade ja lindude elupaiku (”Lendoravasõda" 2018) ning häiritakse hapraid ökosüsteeme (“Habras maailm” 2016, “Vara küps” 2024).
Kas tänapäeval on veel võimalik inimestel elada loodust ja elurikkust arvestavalt? (“Mets ja inimene” 1966, “Suur soo” 2022) Kas keegi veel üldse hoolib? Dokumentalistid toovad meieni keerulised küsimused ning püüavad avada probleemide tekkepõhjusi ja tagamaid ning erinevaid vaatepunkte.
Siinne probleemfilmide kogu on osa 2024. aastal toimuvast kultuuririkkuse teema-aasta programmist, mille eesmärgiks on märgata, väärtustada ning hoida Eesti kogukondade ja rahvaste kultuurilist mitmekesisust.
Looduskaitsjate plaan laiendada väljasuremisohus lendorava kaitsepiirkonda on kaitsealuste maade omanikud endast välja ajanud. Omanikelt võetakse võimalus metsa abil raha teenida, sealjuures väärilist kompensatsiooni pakkumata. Mõnekümnel Virumaa perekonnal tuleb „kogu Eestimaa“ looduskaitse kohustus enda peale võtta. Mõistagi ei ole nad nii suure au kandmisest huvitatud ja astuvad oma õiguste eest lahingusse. Käivituvad kired, mida on raske kontrollida. Film vaatleb protsessi ühe aasta jooksul „kaeviku“ mõlemalt poolelt.
