In 2026, we celebrate the 130th anniversary of one of the pioneers of Estonian cinema, Konstantin Märska (1896–1951). As a cinematographer, film director, and producer, he helped shape the first decades of Estonian filmmaking at a time when the country's film industry was only beginning to emerge. His work ranged from feature films to documentaries and newsreels, and his contribution played a significant role in the development of early Estonian cinema.
Konstantin Märska became involved with film at an early age, working as an assistant projectionist in his youth, where he discovered the technical possibilities and fascination of the cinematic medium. At just fifteen years old, he shot his first footage using a camera he had built himself. In 1919, together with his brother Theodor Märska and brothers Johannes-Georg and Peeter Parikas, he co-founded Estonia-Film, one of the first Estonian film production companies, which primarily produced newsreels until it ceased operations in 1931.
In 1925, Märska moved to Germany for several years, where he worked as a newsreel cameraman for UFA and Paramount. He returned to Estonia in 1928 with valuable international experience and established his own production company, Konstantin Märska Film Production.
Märska was involved in several landmark works of early Estonian cinema, including Shadows of the Past (Mineviku varjud, 1924; dir. Valter Palm and A. Nugis), the first Estonian feature-length fiction film, for which he served as cinematographer. Unfortunately, the film has not survived. In 1929, he worked on Dollars (dir. Mihkel Lepper), Handicapped Brides (Vigased pruudid, dir. John Loop and Konstantin Märska), and Jüri Rumm (dir. John Loop). Of these, only Jüri Rumm survives today. He also directed photography for Gold Spider (Kuldämblik, 1930; dir. Boris Jaanikosk), Estonia's first sound feature film recorded using the sound-on-disc system, which has likewise been lost. Throughout his career, Märska remained deeply engaged in the invention and development of film technology.
As the Estonian film industry largely withdrew from feature film production during the 1930s, Märska increasingly devoted himself to documentaries and newsreels produced by Eesti Kultuurfilm. His work is characterised by a keen eye for capturing Estonian landscapes and everyday life, inventive and dynamic camerawork, and a sensitivity to the simplicity and lyricism of ordinary people and their surroundings. Between 1938 and 1939, he again worked abroad, this time in Finland, as a cinematographer on films including Isoviha and Simo Hurtta. In 1940, Märska returned to Estonia to work at the nationalised studio Kinokroonika Eesti Stuudio (Estonian Newsreel Studio), where he continued filmmaking until his death, contributing to the revival of Estonian cinema in the post-war years.
This collection presents a selection of Konstantin Märska's surviving works, including the feature film Jüri Rumm (1929), Estonia's only surviving trick film Tallinn Market (Tallinna turg, 1926), the short documentary Holidays in Petseri (Pühad Petseris, 1936), and several newsreels photographed by Märska, such as Views of Osmussaar (Vaateid Osmussaarelt, 1937), The 10th Estonian Song Festival in Tallinn (Eesti X üldlaulupidu Tallinnas, 1933), and Tallinn Then and Now (Tallinn enne ja nüüd, 1939).
Particularly noteworthy are the bustling marketplaces that appear not only in Tallinn Market but also in the newsreels Scenes from Tallinn's Apple Market (Pilte Tallinna õunaturult, 1937), Scenes from Tallinn's Cucumber and Household Goods Market (Pilte Tallinna kurgi- ja majatarvete turult, 1937), and Holiday Market in Tallinn (Pühade turg Tallinnas, 1936). Together with many other films in this collection, these works offer a unique opportunity to explore the formative years of Estonian cinema through the creative legacy of one of its most important pioneers.
Compiled by: Kati Vuks, National Archives of Estonia
Film Tallinna arengust, kus näidatakse kaasaegseid (1939) ja arhiivifilmidest võetud ajaloolisi kohavaateid - Vanaturu kael, Härjapea jõgi, turuväljak, Pärnu maantee, Vene turg ja Viru väljak, Peetri plats ja Vabaduse väljak. Neid kõrvutatakse ja võrreldakse.
Eksperimentaalfilm turupäevast Tallinna Uuel turul Estonia teatrimaja juures. Tegemist on Eesti esimese (ja ainsa säilinud) trikkfilmiga.
Vaated kauplemisele õunaturul – sagivad ostjad ja müüjad, müügilaudade ja kaubakastide read, mille vahel käib vilgas müügitöö ning õunte valimine ja kaalumine. Näeb ka huvitavaid turulisi kauplemistuhinas.
Vaated lihavõttepühadeaegsele Tallinna turule. Näeme urbadega pajuokste kimpe ja kevadlilli lettidel ning lettide vahel sagivate turuliste galeriid: korvidega ostma tõttavaid naisi, kaupu uudistavaid mehi ja lapsi. Turumelu jäädvustamisel peatub kaamera lähemalt agaral munade ostul-müügil, loteriipileteid müüvatel kande-müügilaudadega poisikestel ja tapetud hane pakkuval naisel. Edasi näeme turulisi uudistamas mänguasjade lette, kus müüakse nukke, mängutibusid, -liblikaid, -usse, kiikhobuseid, šokolaadijäneseid ja õhupalle. Kaadrisse on püütud igatseval pilgul väljapanekuid silmitsevaid lapsi. Pühadeturul pakutavast näidatakse põgusalt veel lihavõttemunade korvikesi ja pühadekaarte.
Vaated Estonia teatri kõrval asuvale kurgi- ja marjaturule.
Tallinna Tööjõureservide rahvatantsuansambel harjutab laulu- ja tantsupeoks. Neiule seotakse rahvariidevööd, noormehele seatakse mütsi pähe. Ansambli kunstilise juhi Robert Roodi käe all ning rahvapilliansambli saatel tantsivad rahvarõivastes paarid "Mustjala kõrget".
Lihavõttepühad (ülestõusmispühad) Petseris. Film on jaotatud viieks peatükiks -"Klooster", "Pühade-eelne turg", "Pühad saabusid", "Ristikäik" ja "Pühad algavad". Konstantin Märska on jäädvustanud Petseri kloostri ja linna vaateid, inimesi pühade-eelsel turul, loomade, savinõude jm ostmist, inimesi viinakaupluse järjekorras. Samuti näidatakse koristustöid korterites ja tänavatel. Viimases osas toimub ristikäik ümber kloostri ning inimesed lähevad kirikusse.
"Vaateid Osmussaarelt" püüab ajas kinni ning jäädvustab meie jaoks Eesti rannarootslaste elupildid, nende elu, mis Odensholmil oli selleks ajaks kestnud juba pool tuhat aastat. Jäädvustatud on need kolm aastat enne 1940. aasta suve, mil Nõukogude okupatsiooniarmee saare põliselanikest tühjaks tegi, et sinna oma suurtükiväebaas rajada.
Tegemist on ülevaatepalaga Riikliku Aianduse-Mesinduse Trusti Kullaaru Puukooli mesilast. Zootehnik Virve Kulbin ja vanemmesinik Vello Arro kontrollivad mesilaste ettevalmistust talvitumiseks, raamilt võetakse prooviks tükikene mett. Põllumajandusministeeriumi mesinduse kontroll-laboratooriumis antakse kolhoosidele tasuta nõu mesindusse puutuvates küsimustes. Virve Kulbin avab laboratooriumis mesilast toodud kärjepaki, laborant jagab mee katseklaasidesse ja teeb mitmesuguseid teste.
Eesti X üldlaulupidu Tallinnas. Laulupeoliste rongkäik läbi linna, tänavad on täis laulupeolisi tervitavat rahvast. Üliõpilaskorporatsioonid ja “Estonia” Selts rongkäigus, Läti naiskoorid rahvariietes. Rongkäiku tervitavad tribüünilt Läti president Albert Kviesis ja Eesti riigivanem Jaan Tõnisson. Lauldakse Eesti Vabariigi hümni. Eesti riigivanem Jaan Tõnisson peab kõnet. Läti riigipea Kviesis tervitab lauljaid eesti keeles. Eesti rahvalaulude ettekandmine enam kui 20.000 laulja poolt.
Film XI Üldlaulupeost Tallinnas 23.-25. juunil 1938. aastal. Alguskaadris Tallinna panoraam, seejärel lennuvaade Vabaduse platsile, kuhu on rivistunud juba saabunud laulukoorid. Marsimuusika saatel tuleb neid üha juurde, kantakse lintidega ehitud laulupeo embleemi. Tervitajate mass seisab Harjumäe nõlval. Tribüünil näeme valitsuseliikmeid - Konstantin Päts, Johan Laidoner). Laulupeoliste kolonn on liikumas Narva maanteel. Rongkäigus näeme laulupeoliste veterane, Kanepi lauluseltsi, Nõmme kultuuriseltsi, Vanemuise koori, Soome ja Läti lauljaid jt. Filmitud on rongkäigu pead embleemiga, transparenti "Estonia" - VI ja VII üldlaulupeo korraldaja. Rongkäik Russalka juures ning Laululava vaated. Valitsuse esindajad saabuvad lauluväljakule fanfaaride tervitusmuusika saatel. Mängitakse Eesti hümni. Ekraanil Konstantin Päts, Johan Laidoner, Kaarel Eenpalu, Nikolai Viitak ja Aleksander Oinas.
Laulupeoülekande teine osa on sünkroonheliga, kostab rahva sumin ja kõnekatked. Pildis näeme lipuehtes laululava ning kõlama hakkab üldsegakoorilt K. Türnpu "Priiuse hommik", juhatamas Juhan Aavik. Seejärel puhkpilliorkestrite esituses Raimond Kulli juhatusel "Tuljak". Järgmisena näeme koori juhatamas Juhan Simmi. Laulupeo lõpulauluks on ühendmeeskooridelt Gustav Ernesaksa laul "Hakkame mehed minema". Pidu jätkub üldjuhtide austamisega. Lilli ja pärgi antakse Juhan Simmile, Juhan Aavikule, Tuudur Vettikule ja Artur Kapile.
Jüri on mõisniku toapoiss, kes saab karistada selle eest, et varastab oma haigele isale paruni tagant süüa. Kättemaksu vandudes lahkub ta mõisast varastatud hobusel, lipsates tagaajajate käest ikka ja jälle üha uusi maskeeringuid kandes. Seikluslikku liini vürtsitab Jüri armulugu samuti mõisas teeniva Madliga, mis osutub osavale põgenejale lõpuks saatuslikuks.
„Jüri Rumm“ on satiiriline seiklusfilm 19. sajandil teisel poolel tegutsenud legendaarsest Eesti vargapoisist, kes oma vägitükkidega teenis rahvasuus omamoodi Robin Hoodi kuulsuse: varastab rikastelt ja jagab noosi vaestele. Tema värvikas figuur inspireeris terve rea 20. sajandi alguses ilmunud näidendeid ja jutustusi. Filmi stsenaarium, mille mõningatel andmetel kirjutas väidetavalt esimese eestlasena 1920. aastate esimeses pooles Georg Wilhelm Pabsti juures õppinud ja Fritz Langi juurest töötanud, hiljem Rootsi emigreerununa fotoreporterina tegutsenud Mihhail Lepper, ammutab ainest peaasjalikult Hans Varessoo (pseudonüüm) 1908. aastal kirja pandud üllitisest „Jüri Rumm. Algupäraline roman Eestimaalt“ ja mingil määral ka Jaan Metua rahvatükkide triloogia 1921. aastal trükivalgust näinud esimesest jaost.
„Jüri Rumm“ digiteeriti 6K ja restaureeriti 4K resolutsioonis 2023. aastal Rahvusarhiivi filmiarhiivis, kasutades nitropõhimikul originaalnegatiivi ning kolme esilinastusaegset nitro- ja ühte hilisema põlvkonna atsetaatpõhimikul positiivrulli. Neljas rull puudub
„Jüri Rumm“ linastus tummfilmina, saateks elav muusika, 1929. aasta detsembris kahes jaos: 11. detsembril tuli Tallinna kinodes Grand-Marina ja Rekord seitsmeks päevaks ekraanile esimene jagu; teine jagu püsis kinokavas 18. detsembrist kuus päeva. Edaspidisteks linastusteks nii Tallinnas kui ka alevikinodes monteeriti kaks jagu kokku.
Filmi saatva muusika lõid ja esitasid 2023. aastal Stephen Horne (Suurbritannia) klaveril ja Frank Bockius (Saksamaa) löökpillidel. Horne ja Bockius on rahvusvaheliselt tunnustatud tummfilmimuusikud, kes esinevad regulaarselt filmipärandifestivalidel üle kogu maailma. Muusika loomist ja salvestamist toetas Eesti Kultuurkapital.
Kehakultuurlased treeningul Kohtla-Järve kaevurite klubis 1941. aasta veebruaris..
