Meistrivõistlused jääpurjespordis

Vabariiklikud esivõistlused suusatamises

Tallinnas Mustamäel toimuvad vabariiklikud esivõistlused suusatamises. Langeb stardilipp meeste 4x10 teatesuusatamisele ning võistlejad kihutavad rajale. Näeme huvitavaid momente sõidust männimetsa vahel. Naiste slaalomis saavutab esikoha Aino Nurme ja Ilmar Pärtelpoeg püstitab Mustamäe hüppetrampliinil uue rekordi - 47 meetrit.

Vabariigi meistrivõistlused jääpurjetamises

Tallinna lahel toimuvad vabariiklikud meistrivõistlused jääpurjetamises. Seekord stardib rekordiline arv osavõtjaid - nelikümmend neli sportlast kahekümne kahel võistluspurjekal. Tugev kagutuul võimaldab arendada ligi 100 kilomeetrilist tunnikiirust. 20 m² vabaklassis võidab tšempionitiitli Otto Raud, 12 m² vabaklassis Nikolai Alasoo.

Uus suusahüppetorn

Avatakse Mustamäe suusahüppetorn. Sündmuse puhul kõneleb Tallinna Linna RSN Täitevkomitee esimees Johannes Undusk ja lindi lõikab läbi medalimees suusahüpetes Uno Kajak. Avavõistlustel hüppab esimesena spordikooli õpilane Rein Kolks. Uno Kajaku hüpe ulatub 46 meetrini, mis on meeter üle hüppemäe projekteeritud piiri. Veel hüppab Raimond Mürk, üks uue hüppemäe rajamise eestvedajaid koos Uno Kajakuga. Võistluse pikima hüppe teeb noor võrulane Rein Kõiv.

Talvine motokross Pirita-Kosel

Tallinnas Pirita-Kosel toimub traditsiooniline talimotokross. Antakse start ning mootorrattad kihutavad lumes. Võistlejail tuleb läbida neli korda 21 km pikkune raske rada. Hetki rajalt: kukkumine, lumes kinni olevad masinad, pealtvaatajad raja ääres kaasa elamas. Motokrossi võidavad kalevlased Valdur Ploom ja Viljam Suurkuusk.

Talimotokross

26. veebruaril 1956 toimuvad Tallinnas Pirita-Kosel vabariiklikud talimotokrossi võistlused. Stardib 74 võistlejat ning rasket ja lumerohket rada tuleb meestel läbida 60 km, naistel poole vähem. Mõnes sügava lumega kohas lükkavad võistlejad mootorratast käe kõrval. Rajal on külgkorviga mootorrattad. Tõusul jookseb kaassõitja ratta kõrval ja kiiruse tõustes hüppab taas rattale. Absoluutse tšempioni tiitlile tuleb Endel Piiper, külgvankri võidupaar on Ervin Valla ja Erich Luig. Naistest on seekord parim Virve Laur ning 750 cm³ rataste parim Valdek Gross.

Suvised suusahüppevõistlused Tallinnas

Mustamäe tehislumega hüppetornis toimuvad suvised suusavõistlused. Sportlased määrivad suuski ja kinnitavad suusad alla. Hüppetorni projekteeritud hüppe pikkuseks on 25 meetrit. Pealtvaatavad jälgivad võistlust naerulsui ja põnevusega. Sooritatakse esimesed suvised suusahüpped Eestis. Täiskasvanute klassis võidab võistluse Valev Aluvee.

Suusatreening rulluiskudel

Suvistes dressides noored suusatajad istuvad koos treener Pavel Koltšiniga murul ja kinnitavad mutrivõtmetega rulluiskudele rattaid. Sportlased treenivad rulluiskudel asfaltteel, nende treener sõidab aga jalgrattaga järele.

Suusatajad kuivtreeningul

Noored suusasportlased teevad ilma lumeta sõidutehnika treeningut Mustamäe mändide all. Tehakse üldfüüsilist treeningut ning erinevaid harjutusi teevad ka mäehüppajad. Noormehed Aarne Timusk ja Jüri Engelbrecht kuulavad treeneri õpetusi. Suusakepid käes, hüplevad sportlased usinalt ja entusiastlikult.

Sport. Suusatajad

Karpaatides toimub liiduvabariikide vaheline matškohtumine suusatamises. Vorohta jaama Taga-Karpaatias saabub rong eesti suusakoondisega. Huvi võistluste vastu on suur ja külatänav on inimesi täis. Toimub matškohtumise avadefilee, kus külalisi tervitab Ukraina Suusaspordi sektsiooni presiidiumi esimees sm Fomin. Võistlusrajad asuvad 1200 m kõrgusel mägedes. Kõigepealt toimub naiste 4 x 5 km teatesuusatamine, kus osalevad eesti sportlased Mai Pruun, Senta Kliss, Agnes Adamson, Helgi Läänemägi jt. Meeste 30 km distantsil stardivad Helmut Meier, Harry Arumeel, Osvald Mõttus jt. Slaalomivõistluse stardis on Karl Vesterstein, näidatakse hetki laskumiselt. Suusahüpped on aga võistluste populaarseim ala. Siin tuleb võitjaks Stanislav Zahharov, tulemusega 75 meetrit. Võistluste lõpptulemusena võidab Ukraina võistkond ning Eesti jääb teiseks.

Sport. NSVL meistrivõistlused jäärajasõidus

Tallinnas Komsomoli nimelisel staadionil toimuvad NSVL meistrivõistlused mootorrataste jäärajasõidus. Spetsiaalsed jäärajasõidurattad on esmakordselt Tallinnas. Motosportlased peavad enne rajale minekut omale põlevakaitsmed kinnitama ning enne võistluste algust tuleb teha mootoratta tehniline kontroll. Võistlustel antakse starte nii palju, et kõik võistlejad saavad omavahel rinda pista. Poolfinaali võidab moskvalane Viktor Kuznetsov.

Sport. NSV Liidu meistrivõistlused jääpurjetamises

Tallinna lahel toimuvad NSV Liidu meistrivõistlused jääpurjetamises. Võistlustest võtab osa 60 jääpurjekat ning avasõnad loeb Tallinna täitevkomitee esimees Johannes Undusk. Stardipüstoli lasu peale lükkavad mehed purjekatele hoo sisse. Leningradlane Vladimir Vassiljev võistleb enda konstrueeritud ja ehitatud jääpurjekaga ning võidab kuldmedali. Hõbemedalimehe Hans Kaasiku jääpurjeka viib peale üht starti rajalt ära Volga. Toimub autasustamine, Eestile tõid kuldmedali Ants Raud, Erich Lamp, Helmut Leppik, Toivo Hein.

Sport. Jäähoki

Tallinnas toimub ENSV ja Gruusia NSV jäähoki koondiste kohtumine. Mäng on energiline, seekord on tublimad eestlased. Mäng lõppeb tulemusega 25:0.

Sport. Dünamo meistrivõistlused suusahüpetes

Tallinnas Mustamäel tehiskattega suusahüppetornis toimuvad kehakultuuri-spordiühingu Dünamo üleliidulised meistrivõistlused suusahüpetes. Dünamo meistriks tuleb Vene Föderatsiooni sportlane Vladimir Kapitonov, tema hüppe pikkuseks on 55 meetrit.

Spordisündmusi

Lumevaesel talvel leiab veendunud suusasõber, lavastaja ja näitleja Ants Lauter mõnest metsatukast ikka natuke lund. Suusatamine on Lauteri noorusvärskuse saladus. Merel on lihtsam talvel sporti harrastada – VSÜ Kalevi süstasportlased sõuavad koduvetel nagu jäämägede keskel. Ka Tööjõureservide jalgratturid on talvega väga rahul: nii pika treeningu peale on suvel tulemused kindlasti paremad. Suusasportlased koos suuskadega sisenevad bussi, nemad peavad võtma kursi põhja – Kavgolovo lumeradadele. Esimest korda toimuvad vabariigi meistrivõistlused suusatamises väljaspool Eestit.

Spordijärelkasv

Jõgeva keskkoolis on jäähoki au sees. Juba aastaid õpetab Jõgeval poisse treener Valdur Rajaloo, kellel on oma treeningusüsteem, nii et poisid saavad hea kooli. Noorte edetabelis on Jõgeva aastaid juhtival kohal ja siit on saanud täiendust täiskasvanute hokimeeskonnad. Kaadrid jäähokimeeskonna treeningutest.

Puhkepäev Aegviidus

Aegviidu-Nelijärve turismibaas on tuntud koht talisportlastele. Baasi uksest väljuvad sportlikus riietuses noored ja määrivad suuski. Kiiruisutajad treenivad enne suurvõistlusi järvejääl. Suusatajad lähevad maja juurest teele ja liuglevad seejärel metsa vahel. Laskumisel sõidab suusataja üle kaamera ning keegi isegi kukub. Ka kelgutajad teevad mäest allasõitu.

Oma kätega ehitatud jääpurjekas

Võru Kohaliku Tööstuse Tehnikumi õpilased ehitasid ise M15-tüüpi jääpurjeka. Noored proovivad oma kätetööd järele järvel. Purjekas tassitakse koos jääle ja pannakse kokku, valmistatakse ette purjed ja seatakse üles mast. Lõpuks ongi purjekas valmis ning neiu ja noormees lähevad sõitu nautima.

NSVL tšempion iluuisklemises Vaike Paduri-Kaljuvee

Vaike Paduri-Kaljuvee on liuväljal treenimas. Ta tuli 1945. aasta veebruaris Gorkis Nõukogude Liidu meistriks naiste üksiksõidus, saavutades esimese Eesti naissportlasena Nõukogude Liidu meistri tiitli.

NSVL esivõistlustelt

Tallinnas Võidu väljaku (tänane Vabaduse väljak) kõrval Harjuoru liuväljakul kohtuvad Riia Daugava ja Tallinna Dünamo hokimeeskonnad. Hoolimata paukuvast pakasest on matši jälgima kogunenud hulganisti rahvast. Mäng areneb hoogsalt, pealtvaatajad elavad külma trotsides elavalt kaasa. Mängu võidab Tallinna Dünamo tulemusega 3:2.

NSVL esivõistlused jääpurjetamises

Riia lähedal Kisi järvel toimuvad NSV Liidu esivõistlused jääpurjetamises. Purjetajad on võistlushoos ning pealtvaatajad elavad neile kaasa. Monotüüp klassis tuleb meistriks Tallinna meeskond, tšempionitiitli omandab tallinlasest meistersportlane Aleksander Tšutšelov. Lõputseremoonial õnnitleb võitjaid Läti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees August Kirchenstein.

Moskva Spartak jäähokimeeskond Tallinnas

Tallinnas Kalevi jäästaadionil toimub NSVL jäähokimeistrivõistluste avamäng Tallinna Dünamo ja Moskva Spartaki meeskonna vahel. Hoolimata ilmastikuoludest tingitud vähestele treenimisvõimalustele tegi Tallinna Dünamo moskvalaste vastu tubli partii. Moskvalased siiski võidavad mängu seisuga 4:1.

Mootorsuusataja

Mehaanik Herbert Mäeots on konstrueerinud ise mootorsuusad. Suusad paneb liikuma mootorsaag Družba baasil loodud propelleriga rakis, mille mees selga paneb, et seejärel lumise metsa vahele liuglema minna. Nii on võimalik liikuda kuni 25 kilomeetrit tunnis.

Meistrivõistlused jääpurjespordis

Tallinnas Pirital toimuvad esivõistlused jääpurjetamises. Purjetajad sätivad Pirital purjekaid stardirajale. Kohtunik annab lipuga märku ning sportlased lükkavad joostes aluseid sõitma, kuni purjed tuult võtavad. Roolis on merejõudude sportlane Aleksander Jermilov. Monotüüp XV klassis tuleb juba mitmendat korda järjest võitjaks kalevlane Ants Raud.

Jääpallikarika finaal

Tallinnas Spartaki staadionil toimub jääpalli karikavõistluste finaal. Jääl kohtuvad Punalipulise Balti Laevastiku ja Tallinna Ohvitseride Maja meeskonnad. Pealtvaatajad elavad hoogsale mängule kaasa. Võitjat, laevastiku meeskonda, autasustab ENSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee aseesimees Georg Tiits.

Esimesed suvised suusahüpped

Mustamäe trampliinil toimub suvine suusatreening. Trampliinile valatakse vett. Ainulaadse hüppemäe üks autoritest, meistersportlane ja treener Aleksi Ilves ulatab puidust suusad suvises riietuses Boriss Stõrankevitšile. Sportlane laskub trampliinilt alla ning sooritab hüppe vette.

ENSV esivõistlused kiiruisutamises

Aegviidu-Nelijärvel toimuvad Eesti NSV meistrivõistlused uisutamises. Osaleb üle 60 kiiruisutaja. Ületatakse mitmed Eesti rekordid nii tütarlaste kui noormeeste klassis. Uisutajate seas on Helvi Rünk, Leo Raudvere, Ingebor Ernstson ja Nikolai Matvejev jpt.

Eesti jäähoki

Tegemist on kriitilise palaga eesti jäähoki nõrgast tasemest. Diktori hinnangul on jäähoki üks kiireimaid spordimänge maailmas, mida mängib mitu miljonit meest, kuid Eestis on nii jäähoki kui jalgpall siiski väga nõrgal tasemel. Kui kaua me peame olema üleliidulisteks peksupoisteks?