Mõra

Peategelane, peegliks purunenud inimene, elab suletud maailmas, kus aeg on peatunud. Iga katse sisemist tühjust vaigistada muudab selle ainult sügavamaks. Tasapisi trauma hakkab ning võimetus toime tulla oma tunnete ja perekonna kaotusega neelama kogu ümbritsevat maailma, kuni see lõpuks tõmbab ka peategelase lõputusse pimedusse. Oma valuga silmitsi seistes kohtab ta seda, mis on alles jäänud kaotusest: vaikust ja võimalust alustada uuesti.