Uusimad filmid ja vanad klassikud.

Temaatilised kogud moodustavad uusi põnevaid lugusid.

Kodukandi ajalugu liikuvas pildis.

Paras pisike kogumik multikaid põngerjatele, pärit vanematest aegadest. Need on nukufilmid, mis kõnetasid praeguste laste vanemaid ja vanavanemaid.

1967. aastal asutati ENSV Riiklikule Kinokomiteele alluva reklaamibüroona Eesti Reklaamfilm. Sotsialistlikus impeeriumis, kus kaupa, mida reklaamida, õieti polnud ja turureeglid ei kehtinud, oli Harry Egipti juhtimisel suuresti kapitalistlike põhimõtete järgi üles ehitatud ettevõte ennekuulmatu ja omajagu hulljulge ettevõtmine, millest kasvas välja tohutult edukas ja põnev fenomen. Esimesed reklaamid toodeti Ameerikast saadud reklaamikäsiraamatu õpetuste järgi, lisaks võeti malli Soome televisioonist. Tegijate jaoks tähendas reklaam suuremat loomingulist vabadust ning nii sündis sotsialistlikust sisust läänelikus vormis iseloomulik stiil ja iroonilisel kombel sai reklaamist kaup, mida tarbiti. Reklaami tehti pea kõigele – tegijate sõnutsi nööpnõelast tuumajaamani –, luues sotsialistliku käsumajanduse tingimustes muinasjutulikult petlik mulje kaubaküllusest Nõukogude Liidus. Kroonilise kaubapuuduse kontekstis mõjuvad retroreklaamid omajagu absurdselt, kuid olid omas ajas uuenduslike vormilahenduste tõttu tohutult populaarsed. Tähtis ei olnud see, mida reklaamiti, vaid kuidas seda tehti. Pea kolme aastakümne jooksul tootsid sajad andekad filmitegijad ligi 6000 reklaamfilmi, millest on säilinud kahjuväärselt väike osa. Siinses valikus on toodud eripalgelisi ja põnevaid näiteid Eesti Reklaamfilmi toodangust selle õitsenguajal.

Eestlased on teadagi laulurahvas. Seda tõendavad ka “Nõukogude Eesti” ringvaadetes kajastatud ohtrad kultuurisündmused, mille hulgas on muljetavaldav osa just muusikal ja laulul. Käesolevast kogust leiab portreepalasid tuntud muusikutest nagu Eri Klas ja Hendrik Krumm, tutvustavaid palasid ansamblitest Laine ja Metronoom, aga ka amatöörmuusikute tegevust kajastavaid palasid. Kollektsiooni valitud palades tegutsevad nii suured kui ka väikesed muusikud ja lauljad, kuulda on nii rahvamuusikat kui klassikalist ja estraadimuusikat, lisaks on terve ringvaade pühendatud 1966. aastal Tallinnas toimunud rahvusvahelisele džässifestivalile. Huvitav leid on lugu emiritonist - omapärasest elektroninstrumendist, hilisema süntesaatori eelkäijast.

Ajaloolised filmikaadrid Eestimaalt.

Ühe minuti filmid 2023

Ainus, mis piirab, on teemapüstitus ja üks minut.

Kollektsioon keskendub filmide tootmise, kinohoonete valmimise ning filmivaldkonna oluliste sündmuste kajastamisele “Nõukogude Eesti” ringvaadete palades aastatel 1930-1966. Saab kiigata legendaarsete mängufilmide nagu “Põrgupõhja uus vanapagan”, “Mis juhtus Andres Lapeteusega?” ja “Valgus Koordis” võtteplatsidele ning jälgida, kuidas näeb välja päev Tallinna Kinostuudios, kus toimub järjekordse ringvaate kokkupanek. Samuti on võimalik kaasa elada Sloveenia filmitähe Ita Rina vastuvõtule Balti jaamas, kes kehastab naispeategelast Eesti-Saksa ühisfilmis "Kire lained" (1930). Äratundmisrõõmu jagub küllaga, sest ekraanilt vilksab läbi mitmeid tuntud filmitegijaid ja näitlejaid - Georg Ots, Ita Ever, Herbert Rappaport, Hugo Laur ja paljud teised. Ent lisaks valdkonna õnnestumistele leidub ka kriitilisema tooniga palasid kinode ehitamise teemal - ehitustööde venimine ja kehv kvaliteet panevad kinosõprade kannatuse proovile.