Filmijutustus haavatud hingedega laste elust. Saatus on toonud nad kokku eriinternaatkooli, ent saatuse kiuste püüdlevad nad headuse poole, otsides omaenese “mina”. Tüdrukud jutustavad avameelselt oma lugusid. Vaatamata noorele eale on igaüks neist saanud tunda elu pahupoolt. Kaagvere erikoolis on range režiim – aiast väljapoole pole lubatud minna, valvurid on relvastatud. Poisid räägivad Puiatu erikooli sattumisest või siis uutest pahadest kommetest, mis just Puiatus juurde tekkisid. Poiste hoiakud ja saatused on erinevad. Nad räägivad oma unistustest, laulavad, mängivad kitarri. “Oo Eestimaa...” kõlab kaunilt ja kurvalt, nagu võtaks kokku poiste rikutud elud...