Yoyogi on vabadus. Koht, mis tõuseb kõrgemale kõigest inimlikust. Nagu esimene lend taevasse.
Selles filmis on ühendatud kaks kummalist ja osaliselt kattuvat poolt. Ühelt poolt on see oma neutraalsuses kauge, peaaegu teaduslikult kuiv pargis toimetavate inimeste vaatlemine, teiselt aga poolt on siin aga mingi kummaline maagia ja tunne, et toimuv ei ole maistes mastaapides mõistetav.
Filmi tegevus toimub Jaapanis Yoyogi pargis, mis kunagi minevikus oli lennuväli, kust startis esimene Jaapani piloot.
Filmi vaatenurk on tähelepanuväärsem ja olulisem kui vaatlusobjekt. Täpsemalt öeldes muudab optika nii otseses kui ka ülekantud tähenduses objekti, pöörates selle tagurpidi. Seda filmi ei saa kirjeldada kui "filmi ühest vanimast pargist Tokyo südames" või "filmi pargist, kus toimus esimene lend", või lihtsalt "filmi pargist". Me ei tea sellest pargist tegelikult midagi. See film ei teavita meid pargi ajaloost ega õpeta meile otseselt midagi. Pigem annab film võimaluse viibida mõnda aega meditatiivses, keskendunud, eraldatud ja samal ajal jumaldavas vaatluses, kuidas inimese keha ja vaim võivad tähelepaneliku pilgu ees avaneda. Yoyogi park on ruum, mis võimaldab inimese avanemist, platvorm, kust inimene saab oma igapäevase olemasolu kohal hõljuda.
