Enamike inimeste jaoks on surm midagi selgepiirilist, mille olemuse on arstiteadus täpselt paika pannud. Täispikk dokumentaalfilm lükkab need oletused ümber, uurides nähtust, mis ähmastab piiri elu ja surma vahel ennenägematul moel. Olekus, mida Tiibeti budistid kutsuvad tukdam’iks, surevad kõrgeltarenenud budismi praktiseerijad teadlikult kontrollitud viisil. Kuigi nad on meie biomeditsiiniliste standardite kohaselt surnud, jäävad nad sageli mediteerimisasendisse istuma; tähelepanuväärsel kombel säilitab nende nahk elastsuse ja sära ning nende kehad püsivad pärast kliinilist surma lagunemismärkideta päevi, mõnikord nädalaid. Jälgides murrangulist teaduslikku uurimistööd tukdam’i kohta ja näidates Tiibeti budistide väga isiklikke suremise lugusid, kõrvutab film teaduse ja Tiibeti vaatenurki, püüdes lahti harutada tukdam’i saladust.
