Vana talumees Karl Peterson elab üksinda oma lagunevas majas inimtühjaks jäänud Uus-Kiislova külas, kus kunagi asus tema õitsev talu. Hoolimata sõjast, küüditamistest, kollektiviseerimisest, rekvireerimisest ja muudest inimsusvastastest tegudest, ei astunud ta kolhoosi. Ei aidanud hirmutamine, vägivald ega vangla. Karl jutustab oma raskest, aga sõltumatust elust ja vaiksest, kuid visast vastupanust nõukogude korrale.