Joonisfilm “Hobune” visualiseerib autori aistinguid, kujutlusmaailma ning mälupilte möödunust. Elustatud mälupildid kajastavad ka praeguse hetke reaalsust, kuna nad on paratamatult mõjutatud oleviku kogemisest. Filmi teostamisele eelnevalt ei konstrueeritud stsenaariumi ega planeeritud üheselt terviku kulgemist. Seega tekkis ja kujunes animatsiooni struktuur ja ülesehitus tööprotsessi käigus. Filmis pole esitatud mitte ühte lugu, vaid mitu erinevat lugu või pildirida, mis on vormistatud ühtseks tervikuks.