Kolhoosiesimehe mina-vormis mõtisklus, kui palju majandile langevast aust kuulub talle ja kui palju tema kolleegidele-seltsimeestele, kes oma ennastsalgava tööga on aidanud majandil kõikvõimalikest raskustest üle saada ning kolhoosil õitsvale järjele jõuda. Poeetilises võtmes näidatakse inimeste lootusi, kõhklusi, pingeid, pingutusi ning rõõme. Näeme noore velskri probleeme seakasvatuses, jagelemist karjakasvatuse ümber, raskeid viljakoristustingimusi ja parteisse astumise protseduuri.