Loomaaias elab üksainuke loom – kaelkirjak. Keegi peale väikese tüdruku ei käi teda vaatamas. Külastajate meelitamiseks tellib loomaaia direktor reklaamkaelkirjaku. Siis aga selgub, et inimesed vaimustuvadki vaid tehiskaelkirjakust, elav loom neid ei huvita. Algab üldine “kaelkirjakubuum”. Filmis naeruvääristatakse “massikultuurile” omast vaimustumist mitte tõelisest ja elavast, vaid järeletehtust ja tehislikust.