1929-01-02T12:00:00Z
Jüri on mõisniku toapoiss, kes saab karistada selle eest, et varastab oma haigele isale paruni tagant süüa. Kättemaksu vandudes lahkub ta mõisast varastatud hobusel, lipsates tagaajajate käest ikka ja jälle üha uusi maskeeringuid kandes. Seikluslikku liini vürtsitab Jüri armulugu samuti mõisas teeniva Madliga, mis osutub osavale põgenejale lõpuks saatuslikuks.
„Jüri Rumm“ on satiiriline seiklusfilm 19. sajandil teisel poolel tegutsenud legendaarsest Eesti vargapoisist, kes oma vägitükkidega teenis rahvasuus omamoodi Robin Hoodi kuulsuse: varastab rikastelt ja jagab noosi vaestele. Tema värvikas figuur inspireeris terve rea 20. sajandi alguses ilmunud näidendeid ja jutustusi. Filmi stsenaarium, mille mõningatel andmetel kirjutas väidetavalt esimese eestlasena 1920. aastate esimeses pooles Georg Wilhelm Pabsti juures õppinud ja Fritz Langi juurest töötanud, hiljem Rootsi emigreerununa fotoreporterina tegutsenud Mihhail Lepper, ammutab ainest peaasjalikult Hans Varessoo (pseudonüüm) 1908. aastal kirja pandud üllitisest „Jüri Rumm. Algupäraline roman Eestimaalt“ ja mingil määral ka Jaan Metua rahvatükkide triloogia 1921. aastal trükivalgust näinud esimesest jaost.
„Jüri Rumm“ digiteeriti 6K ja restaureeriti 4K resolutsioonis 2023. aastal Rahvusarhiivi filmiarhiivis, kasutades nitropõhimikul originaalnegatiivi ning kolme esilinastusaegset nitro- ja ühte hilisema põlvkonna atsetaatpõhimikul positiivrulli. Neljas rull puudub.
„Jüri Rumm“ linastus tummfilmina, saateks elav muusika, 1929. aasta detsembris kahes jaos: 11. detsembril tuli Tallinna kinodes Grand-Marina ja Rekord seitsmeks päevaks ekraanile esimene jagu; teine jagu püsis kinokavas 18. detsembrist kuus päeva. Edaspidisteks linastusteks nii Tallinnas kui ka alevikinodes monteeriti kaks jagu kokku.
Filmi saatva muusika lõid ja esitasid 2023. aastal Stephen Horne (Suurbritannia) klaveril ja Frank Bockius (Saksamaa) löökpillidel. Horne ja Bockius on rahvusvaheliselt tunnustatud tummfilmimuusikud, kes esinevad regulaarselt filmipärandifestivalidel üle kogu maailma. Muusika loomist ja salvestamist toetas Eesti Kultuurkapital.
