Estonia rahvateater ja kontserdimaja Tallinnas

Valgelillepäev Tartus

Reportaažfilm 1913. aasta maikuus Tartu raeplatsil toimunud Valgelillepäevast. Kevadlillede müük tuberkuloosihaigete ravi toetuseks on alguse saanud Rootsist 1907. aastal, Eesti esimene lillepäev toimus 20. aprillil 1912. Näeme uhketes kübarates naisi möödujatele paberist lillekujuga rinnamärke müütamas, kaamerameest uudistavaid inimesi, vanikutega ehitud lahtist autot ja palju muudki meeleolukat. Ajaleht Postimees kirjeldas müügimelu: „Valge lille müük on täna meie linnas õige elav, iseäranis kesklinna käidavamates uulitsates. Ostetakse lilla, ostetakse ka sellekohasid piltpostkaarta. Valges riides müüjad ei väsi oma kaupa pakkumast, ei väsita ka ostmast. Nii mõnigi on juba viienda-kuuenda, isegi kümnenda lille rinda riputanud ja ostab veelgi.” Paar päeva hiljem andis ajaleht teada, et lillepäeva korjanduse tulu oli 7338 rubla ja 35 kopikat.

Vaatepilte Võrumaalt

Võtteid alustatud 1912. aasta varakevadel, millele viitab aastaajale kohane maastik - kõikjal laiub suurvesi ning puud pole veel täies lehes. Tegemist on vaatepiltidega kõige otsesemas tähenduses - filmitud kaadrites, mõne üksiku erandiga, puudub pea täielikult inimene oma argises tegevuses. Puuduvad ka kariloomad ja juhuslikud koerad, kes Pääsukese filmides ikka siin-seal ajuti vilksatavad. See, mis kaadrit hingestab, on kevadine Haanjamaa loodus ja tajutav vändaga ringiaetava filmikaamera lõtkumine. Alguskaadrites Vällamägi, misjärel libiseb kaamera üle Haanjale iseloomulike hoonegruppide. Munamäe tol ajal 12 meetri kõrgusest vaatetornist on tabatud sopiline Vaskna järv, samuti näeb Võhandu vooglemist maastikul ning Vastseliina ordulossi suursuguseid varemeid. Filmi keskosas on üks natuke kontekstiväline plaan Räpina kirikust ja teisal kündjamees hobusega kulgemas üle kevadise põllu.

Tartu Vabatahtlike Tuletõrjujate Seltsi 50. aasta juubelipidu

Pilt on üles võetud 1914. aasta juunikuus toimunud Tartu tuletõrje juubelipidustuste ajal. Näeme raeplatsil pidulikku rivistust, toimub õigeusu preestri poolt läbiviidav õnnistustseremoonia, seejärel luteriusu praosti teenistus ning siis pidulik paraadmarss lippudega. Järgnevad tuletõrjujate demonstratsioonesinemised — mehed turnimas redelitel, tontlikus kostüümis suitsusukelduja, töötavad auru- ja käsipritsid, ronimine Tartu tuletõrjedepoo välisseinal. Kõrgemad ohvitserid-pealikud jagavad pritsumeestele mälestusmedaleid. Filmi lõpuosas on näha rikkalikult kaetud toidulaud Näituseväljakul ja janused mehed õlut rüüpamas.

Tartu linn ja ümbrus

Vaataja ees rullub lahti tsaariaja tippaegu elav Tartu linnaelu. Alguskaadrid rahulikus vaikuses Toomemäest ning siis jälgib kaamera tuntud objekte ja ehitisi: teater Vanemuine, Raatuse plats, Rüütli ja Promenaadi uulits, ülikool, puusild, kivisild, hotell Bellevue, veterinaariainstituut, Raadi mõis, restoranid Jänese ja Kwisenthal. Suur osa neist on tänaseks hävinud või tundmatuseni muutunud. Staatiliste objektide ees ja taustal tuksub samal ajal intensiivne linnaelu - jooksevad poisikesed, sõidavad hobutroskad, rühm sõjaväelasi marsib linnatänaval. Emajõel tiirutavad auru- ja purjepaadid. Positivistliku käsitlusega ning küllalt intensiivse montaažiga filmi võtted arvatakse teostatud olevat 1912. aasta varakevadel, mil Pääsuke oli oma esmase Utotškini filmi edust kantud ja täis julget hoogu.

Suur lumetuisk Baltimaal jõulukuul

Reportaažfilm 1913. aasta lõpul Eestit tabanud suurest lumeuputusest ning selle tagajärgedega võitlemisest. Alguskaadrites sumpab lumme mattunud tänaval kaamera suunas Johannes Pääsukese vend Aleksander. Näeme majakatusteni ulatuvaid lumehangesid Tartu linnas ja mehi regedega lund linnast välja vedamas. Suure lumeuputuse likvideerimine Tartus olevat kestnud neli päeva. Filmi lõpuosa on Pääsuke filminud sõitva rongi viimase vaguni tamburist - ka siin peavad inimesed oma lootusetuna tunduvat võitlust ootamatult tabanud lumeuputusega - mehed labidatega puhastavad raudteed.

Retk läbi Setumaa

Eesti esimene etnograafiline film, mis on üles võetud 1912. aasta hilissuvel ja järgneva aasta jüripäeva ja Ülestõusmispühade paiku Eesti Rahva Muuseumi kogumisretkedel. Rännak algab ülevaatega Petseri mungakloostris ning viib setude argiellu ja kirikupühale. Matsuri küla mehed tambivad puust uhmris kruupe, seejärel iseloomulikud santijaid Värska kiriku ääres, kellele rahvas toiduande jagab. Värska külaväljakul toimub 1913. aasta Jüripäeva laat - kaubavankrid ja laadahuvilised ringi sebimas. Uhkelt on eksponeeritud Ülestõusmispüha ristikäik Värska kiriku lähistel ning sellele järgnev haudadel itkemine ja setu kombe kohaselt ka kadunukeste mälestuseks söömine-joomine kalmudel. Pilt liigub taas 1912. aasta hilis-suvesse - Matsuri naised rukkilõikusel, seejärel Saboldi külas asuv tellisevabrik, mille kõrval hobune rossvärki ehk tolleaegset jõumasinat ringi ajab. Järgnevad kaadrid on üles võetud Võõpsu külas: heinavedu paatidel, kaamerale poseerivad mehed-naised ning vees hullavad poisikesed. Lõpuks demonstreerivad setud hoogsalt oma tantsuoskust, esialgsest kaameravõõristusest pole enam jälgegi.

Karujaht Pärnumaal

Eesti esimese mängufilmi tegevustik sai inspiratsiooni pseudonüümi Hoia Ronk all kirjutanud Karl August Hindrey följetonist, mis avaldati Postimehes 9. detsembril 1913. Lehelugu pilab Pärnu linnavolikogu valimisi, kus tekkis tugev vastasseis sakslaste esindaja Otto Brackmanni (Pärnu linnapea) ja eesti soost ajakirjaniku Jaan Karu (Pärnu Postimehe tegevtoimetaja) vahel. Filmivõtete teostamiseks laenas operaator Johannes Pääsuke kinoomanikelt 1000 rubla. Näitlejaid organiseeris Vanemuise parukameister Tõnis Nõmmits, kes tegutses ka harrastusteatri juhina. Filmi tootjaks-režissööriks võib pidada kino Imperial üht omanikku Aleksander Tippot. Võtted toimusid 1913. aasta lõpul Tartus Valli ja Tiigi tänava treppidel ning linna ümbruses Vasula metsas. Sisevõtted tehti ühes elumajas Karlova tänaval. Esilinastus Tartu kinos Ideal 13. veebruaril 1914, kuid linateos lubati ekraanidele politseivalitsuse poolt tugevasti kärbituna. Põhjuseks filmis esinevate veidrate mundritega politseinike kujutamine. Pärnus keelati näitamine politseiülema poolt hoopiski. Kinoseansid toimusid suure menuga mitmetes Eesti linnades.

Estonia rahvateater ja kontserdimaja Tallinnas

Estonia teatrimaja avati pidulikult 24. augustil (uue kalendri järgi 6. septembril) 1913. Käesolev film viib eestlaste ühiselt ehitatud uue teatrimajaga tutvuma. Näeme hoone välisvaateid, seejärel fuajee, jalutusruum, kasiino ja juhtkonna kaunis kabinetiuks. Järgneb ülevaade kontsertsaalist, mida ääristasid tollal rõdukorrusel kõrged aknad, mis sõjajärgselt taastatud hoones puuduvad. Filmi lõpuosas poseerivad kaameramehele tolleaegsed Estonia näitlejad.

Ajaloolised mälestused Eestimaa minevikust

Võtted toimusid 1912. aastal Eesti Rahva Muuseumi pildistamisretke käigus. Vaatefilmi alguses viiakse vaataja tutvuma Tartu linnaga, edasi liigub filmirännak Võrtsijärve kaldale Vooremäe linnamäele ning sealt edasi Mulgimaale: Helme, Karksi, Tarvastu, tehes sissepõike ka Põhja-Lätti Härgmäele. Järgnevad pikemad vaated on filmitud Viljandis ning seejärel Paides. Veidi erandlikult ja teistsuguse tekstiplanšetiga lõpeb vaatefilm Narvas filmitud kaadritega. Sillal paiknev kaamera teeb ringpanoraami libisedes üle Jaanilinna ja Hermanni kindluse, seejärel näeme Joala koske ning Kreenholmi vabrikut. Need kaadrid on filmitud 10. juunist 28. juulini 1913 Eesti Rahva Muuseumi korraldatud pikemal pildistusretkel, mis algas Narvast ning kulges mööda põhjarannikut Saaremaale. Paraku on Narva vaated ainsad säilinud filmikatked sellest pikast, päevikuna dokumenteeritud kogumisretkest ning usutavasti liidetud põhifilmile hiljem.