Vana Kosmonaut elab oma paneelmaja korteris samasugust elu nagu nooruspäevadel kosmosejaamas. Ta sooritab endiselt kangelaslikke missioone ja igatseb oma koduplaneedile jäänud lähedasi. Lähedastel on olukorrast teistsugune arusaam. Kas vanainimene on võimeline ühiskonnas kehtivate normidega toime tulema? Kosmonaut jääb kosmonaudiks. Lõpuni.
Raivo Hein on edukas internetiärimees, harrastusastronoom, astrofotograaf ja rännumees. Ühtaegu nii idealist kui ka materialist. Tõenäoliselt on Raivo ka Eesti esimene kosmonaut, sest pilet sir Richard Bransoni korraldatavale kosmosereisile on tal taskus. Raivo usub teadusesse, inimese tervesse mõistusse ja inimkonna helgesse tulevikku. Ta usub, et 1000-aastane inimene on täna juba sündinud. Ta arutleb inimkonna tuleviku, elu ja universumi müsteeriumi teemil. Lisaks Raivole mõtisklevad tõe, selle otsingute ja olemasolu üle astrofüüsik Jaan Einasto, füüsik Peeter Saari, teadusfilosoof Enn Kasak, astronoom Laurits Leedjärv, pastor Gustav Piir jpt.
Klaabu, Nipi ja nende sõber koer reisivad supitaldrikuga kosmosesse ja maanduvad planeedil, kus valitseb kaos. Klaabu aitab kohalikel elevantidel elu nõnda korraldada, et hiidmaasikad hästi kasvada saaksid ning arbuusid neid ära ei lämmataks. Aga on keegi, kellele Klaabu püüded harmooniat luua põrmugi ei meeldi. Pärast suurt lahingut, kus vapper Klaabu peaaegu elu kaotab, lahkutakse varemeis planeedilt hiiglasliku maasikaraketiga.
Millises olukorras on eesti astrofüüsikute atmosfääri saastamise ja kaitsega seotud uurimistööd? Vastust otsitakse Tõraveres asuvast Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudist. Intervjuu annavad Gustav Naan, Charles Villmann, Väino Unt ja Uno Veismann (sünkroon). Käiakse Tõravere observatooriumi tähetornis, juhtimiskeskuses ja uurimisosakondades.
Teaduslik-tehnilise progressi vastuoludele pühendatud filminovell, mis hoiatab ühekülgse, inimest tahtejõuetuks tarbijaks muutva tehnilise arengu eest.
Vaated Tartu Astrofüüsika Observatooriumi hoonetele Tõraveres, näidatakse teleskoopi ja selle aparatuuri. Tähistaevast on Tartu astronoomid vaadelnud juba üle pooleteist sajandi, kuid nüüd saab Tõravere uue teleskoobi koos elektronarvuti ja kaasaegse füüsikalaboratooriumiga. Suure tähetorni siseruumides aparatuuri juures askeldavad inimesed. Näidatakse Baltikumi suurimat, 1,5-meetrise peegliga teleskoopi selle täies ilus.
Jaak meisterdab roboti, kes saab kõigi koduste töödega hakkama. Lõpuks muutub Jaak nii laisaks, et saadab roboti enda asemel ka kooli. Seepeale saab robot väga pahaseks ning karistab Jaaku.
Tallinna tähetorn Hiiu parkmetsas. Seni, kuni mootorajam paika saab, tuntakse rõõmu uuest poolemeetrise läbimõõduga teleskoobist. Ekraanil on Tallinna Tähetorni juhataja Peep Kalv.
Öine taevavaatlus teleskoobiga Tõravere observatooriumis. Kaadrid kunstnik Lagle Israeli taevakaardi motiividel loodud mosaiigist "Eestlaste muistne tähistaevas", mis asub Tartu observatooriumi teise korruse fuajees.
Tartus Toomemäel asuv tähetorn on vana ja kuulus. Siin töötas astronoom Wilhelm Struve, ta juhtis tähetorni tööd ligi kakskümmend aastat. Tartu tähetornis asus siis üks maailma suurimaid teleskoope. Teaduste Akadeemia Füüsika ja Astronoomia Instituudi uue observatooriumi avamine toimub Tõraveres 29. aprillil 1963. Avasõnad ütleb akadeemik Arnold Humal. Toimub võtme üleandmine ning lindi lõikab läbi Arnold Humal. Astronoomid tutvuvad 50 cm teleskoobiga. Näeme vaateid uuest tähetornist õhtuvalguses.
Üleannetu poiss Ott, kes veedab oma koolitunde laiseldes ja sodides, satub startivasse kosmoselaeva ja lendab maailmaruumi. Nii algavad põnevad ja isegi hädaohtlikud seiklused, mille jooksul Ott kogeb ammutuntud tõde: ilma koolitarkuseta elus läbi ei saa.
Kunstiliste ja kroonikafilmide Tallinna Kinostuudios valmib nukufilm "Ott kosmoses". Käsil on kosmoselaeva stardi planeerimine ning filmitegijad teevad viimaseid ettevalmistusi selle üles filmimiseks. Režissöör Elbert Tuganov annab vastava käskluse ning laev lendab kosmosesse, peategelane Ott pardal.
Tallinna tähetorni kogunenud kosmosehuvilised seisavad järjekorras. Mehed uurivad läbi teleskoobi kuud. 2. jaanuaril saadeti NSV Liidust välja kosmoserakett Kuu suunas. Astronoom Charles Villmann selgitab skeemil kosmoseraketi starti ja näitab raketi orbiiti.
4. oktoobril 1957 lasti NSV Liidus välja esimene Maa kunstlik kaaslane Sputnik 1. Maa tehiskaaslase lendu Eestis jälgivad vanemmadrus Nikolai Koroljov Läänemerel, raadioamatöör Villi Halliksoo Tallinnas, tulevased füüsikud Valdur Ruttas ja Heli Hansaar Tartu Riikliku Ülikooli vaatlusjaamas. Kõneleb Tartu vaatlusjaama astrofüüsik Valdur Tiit.
Tartu Tähetorni välisvaade. Tartu astronoomiline observatoorium oli 19. sajandil kuulus oma maailma kõige suurema teleskoobi poolest. Tollal töötas siin tuntud astronoom professor Friedrich Georg Wilhelm Struve. Kaks teaduslikku töötajat teleskoobiga tähistaevast uurimas ja märkmeid tegemas.
