Sügis on aeg, mil loodus annab oma viimase ja küllusliku saagi. Põllud ja aiad on täis valminud köögivilju ja marju. Kevadel alustatud töö jõuab nüüd lõpliku tulemuseni. Selle rikkuse teekond viib meid turule - paika, kus põllumehed ja aednikud saavad oma töö ja vaeva vilju otse inimestele pakkuda. Turg ei ole ainult kaupade vahetamise koht, vaid ka elav kohtumispaik, kus põimuvad erinevad lood, traditsioonid ja inimeste igapäevased vajadused ning ärkavad ellu sügise värvid, lõhnad ja maitsed. Käesolevasse kollektsiooni oleme kogunud ringvaatepalasid ja dokumentaalfilme, mis kajastava Eesti turuelu ning selle muutumist alates 20. sajandi algusest kuni 1960ndate aastateni.
Kogu kõige varasemad filmid on loodud ühe meie varase filmikunsti olulisema filmimehe ja operaatori, Konstantin Märska poolt. Koos vend Theodori ning teiste filmivendade Johannes ja Peeter Parikasega, asutas ta 1919. aastal osaühingu Estonia-Film. 1920ndate keskpaigas töötas Konstantin Märska Saksamaal UFA ja Paramount’i ringvaateoperaatorina, kuid naasis 1928. aastal siiski tagasi kodumaale, et kodumaist filmindust edendada. 1930ndatel jäid Märska osaks Eesti Kultuurfilmi arvukad kroonika- ja sündmusfilmid.
Turg oli kindlasti 1930ndate Tallinna rahvarikkamaid paiku ning oma inimtüüpide värvipaleti ning tegevuste poolest pakkus filmitegijatele suurt huvi. Märskal oli silma märgata inimest, märgata erinevaid inimtüüpe ja oskust neid ka kaameralindile talletada. (Lauri Kärk, Postimees, 16.01.2017) Käesolevas kogus on tema Tallinna turgu kujutavad tööd “Pühade turg Tallinnas” (1936), mis kujutab lihavõttepühade-aegset turumelu, “Pilte Tallinna kurgi- ja marjaturult” (1937) ning “Pilte Tallinna õunaturult” (1937). Filmis “Tallinn enne ja nüüd” avaneb vaatajale ülevaade pealinna arengutest ning näidatakse tolleaegseid (1939) kohavaateid, sealhulgas turuväljakut ja Vene turgu. Märska uuendusmeelsust peegeldab Eesti filmiajaloos tähelepanuväärne eksperiment – esimene ja ainus säilinud trikkfilm “Tallinna turg” (1926). Filmiajaloos tuntakse trikkfilmi kui lühikest eksperimentaalset tummfilmi, kus kasutatakse innovaatilisi eriefekte, nende seas näiteks aegluubis või kiirendatud liikumise kasutamist, mis loodi kaamera väntamiskiiruse muutmise kaudu. Samuti kasutati kaamerasiseseid võtteid nagu topeltsäritus. Trikkfilme näidati kinos pikale filmile eelnevate lisapaladena.
Hilisemast perioodist leiab kogumikust kroonikapalasid nii sõjajärgsest Tallinna Keskturu rajamisest (“Ühistööna ehitame uue turuplatsi”, 1947), kui ka selle hilisemast uuendamisest (“Tallinna Keskturg”, 1966). Nendes käsitletakse nii turu ehitamist kui ka kriitikat väheväärtuslike esemete müügi suhtes. Dokumentaalfilm “Varane köögivili” (1954) toob vaataja köögiviljade kasvatamise ja turule jõudmise teekonna juurde. Ühtlasi kuulub valikusse ka ringvaatepala aastast 1964, mis viib Leida Laiuse filmi “Mäeküla piimamees” võtetele Tallinna Raekoja platsil, mis muudeti filmi tarbeks tsaariaegseks linnaturuks.
Koostaja: Kati Vuks
Toimub Eduard Vilde romaani "Mäeküla piimamees" ekraniseerimine. Filmivõtted tsaariaegsest linnaturust toimuvad Tallinnas Raekoja platsil. Venekeelsed poesildid, suurrättides talunaised hobuvankrites, rahulikult heinu söövad hobused - kõik loob mängufilmile sobiva ajastuomase miljöö. Näitleja Jüri Järvetile tehakse grimmi ning režissöör Leida Laius ja operaator Mihhail Dorovatovski on tööhoos. Näidatakse Tõnu Prillupit kehastavat Jüri Järvetit piimamehena turulistele oma kaupa pakkumas.
Film Tallinna arengust, kus näidatakse kaasaegseid (1939) ja arhiivifilmidest võetud ajaloolisi kohavaateid - Vanaturu kael, Härjapea jõgi, turuväljak, Pärnu maantee, Vene turg ja Viru väljak, Peetri plats ja Vabaduse väljak. Neid kõrvutatakse ja võrreldakse.
Eksperimentaalfilm turupäevast Tallinna Uuel turul Estonia teatrimaja juures. Tegemist on Eesti esimese (ja ainsa säilinud) trikkfilmiga.
Vaated lihavõttepühadeaegsele Tallinna turule. Näeme urbadega pajuokste kimpe ja kevadlilli lettidel ning lettide vahel sagivate turuliste galeriid: korvidega ostma tõttavaid naisi, kaupu uudistavaid mehi ja lapsi. Turumelu jäädvustamisel peatub kaamera lähemalt agaral munade ostul-müügil, loteriipileteid müüvatel kande-müügilaudadega poisikestel ja tapetud hane pakkuval naisel. Edasi näeme turulisi uudistamas mänguasjade lette, kus müüakse nukke, mängutibusid, -liblikaid, -usse, kiikhobuseid, šokolaadijäneseid ja õhupalle. Kaadrisse on püütud igatseval pilgul väljapanekuid silmitsevaid lapsi. Pühadeturul pakutavast näidatakse põgusalt veel lihavõttemunade korvikesi ja pühadekaarte.
Vaated kauplemisele õunaturul – sagivad ostjad ja müüjad, müügilaudade ja kaubakastide read, mille vahel käib vilgas müügitöö ning õunte valimine ja kaalumine. Näeb ka huvitavaid turulisi kauplemistuhinas.
Vaated Estonia teatri kõrval asuvale kurgi- ja marjaturule.
Tomati- ja kurgitaimede kasvatamine kasvuhoonetes ning kartulipanek Harju rajooni kolhoosis Kalev. Köögiviljapõldude väetamine ning kartuli vaheltharimine Harju rajooni kolhoosis Tulevik. Kurkide ja tomatite korjamine, köögivilja müük Tallinna keskturul.
Mailaat Tallinna kolhoositurul. Esmakordsel pärast sõda toimub kaubandusliku suurüritusena mailaat. Draamateatri kõrval väljakul keerleb karussell, laadaplats on rahvast täis. Käib elav kauplemine, talunikud müüvad loomapidamis- ja aiasaadusi, ostjaid on hulganisti.
Kirbuturg Tallinna keskturul. Tallinna keskturult võib osta mitmesugust kaupa. Peale kollase kirjanduse ka läägeid fotosid ja igasugust muud kunstilist haltuurat, kõlab diktoritekst. Äri õitseb. Pakkumisel on vanad postkaardid, pildid. Diktoritekst hoiatab kunstimaitse rikkumise eest.
Sügis on taas käes, sellega kaasneb põllukünd, põllusaaduste korje ning nendega turul kauplemine. Õpilased lähevad esimesel koolipäeval kooli.
Üldvaade rajatavale turuplatsile - nii kontoririietes naised kui ülikondades mehed koristavad kive ja lükkavad mullakärusid mööda laudteid. Ühiselt paigaldatakse rööpaid, et vagonettidega ehitusprahti ära vedada ja käib hoogne töö. Kohapeal teevad kivipurustusmasinad killustikku, rasked teerullid tasandavad pinda.
