Kalandus

Sügispüügil

Traallaevad suunduvad merele kilude sügispüügile. Traallaeval STB 2040 on kapten Illis Eigu, traalmeister Evald Merila, kapteni abi Ilmar Jaaska ja teised kalurid. Traalnoot lastakse vette. Traalnooda välja võtmine nõuab oskust, rikkalik saak lastakse traalnooda pärast laeva ja tõstetakse kahvaga kastidesse. Sadamas saak lossitakse.

Õngesportlased jääl

Rühm õngesportlasi sammub reipalt Tallinna lahe jääle tursapüügile. Kalamehed raiuvad jäässe auke. Sikutipüügil peab olema kannatust, augu ääres õngitsevad geoloog Boris Ranne ja insener Elmar Ilves. Raadiotehnik Aleksander Jätmar on seltskonnast ainuke õnnelik mees, kes kala välja tõmbab. Teised piirduvad kalamehejuttude rääkimisega. Kes aga kindlasti tahab koju kala viia, see suundub kalapoodi.

Kihnu kalurid valmistuvad suurpüügiks

Kevadine Kihnu rand. Mehed askeldavad rannas paatide kallal, neil on käsil tähtis töö - paatide tõrvamine, kuna paat nõuab palju hoolt. Meestel on laiad naeratused näol. Paadid seisavad reas rannal.

Uus heeringapüügilaev Aseri

Uut tüüpi heeringapüügilaev Aseri toodi Tallinna kalasadamasse Saksa DV-st. Laev on varustatud seadmetega, mis võimaldavad kalaparvi avastada kuni poole kilomeetri kauguselt. Laeva meeskond valmistub sõiduks Põhja-Atlandile. Seitsme aasta jooksul on plaanis juurde muretseda 70 sama tüüpi kalalaeva.

Jääalune kalapüük

Haapsalu rajooni kalurikolhoosi Kiideva Kalur kalurid on jääalusel kalapüügil Matsalu lahel. Kiideva küla elanikkond saab oma peamise sissetuleku merest ja ka talvel jätkub püük täie hooga. Kolhoosnikud lähevad hobuste ja regedega mööda jäätunud merd kalale. Esimese jääaugu juures eralduvad kaks meest kelguga, teised sõidavad edasi. Endel Lõpp koos kaaslasega puhastab jääaugu ja üheskoos tõmmatakse võrk välja, kus siplevad kalad. Esimest korda kasutatakse sel talvel kapronvõrku, mis on võitnud kalurite tunnustuse. Teine jääauk, kus ääres harutavad kalu võrgust välja Uudo Hansmann ja Aleksander Niiviste.

Jääalune kalapüük Kallastel

Kallaste rajooni 21. juuni nimelise kalurikolhoosi kalurid teevad jääalust noodapüüki. Kalurid raiuvad järvejäässe auke. Mihhail Kozeljovi lüli loodab head saaki. Võrgud ja muda üles keerutavad õletuustid lastakse vette. Vanim kaluritest, Isaak Kukin, aitab teisi nooda väljatõmbamisel. Kalad kühveldatakse noodapärast reele. Kalurid kalalastis regedega sõidavad kalda poole.

Põlula kalakasvatuses

Lavi silmaallikas annab oma vee Rakvere rajooni Põlula kolhoosi kalakasvatuskeskuse tiikidele. Suure kahvaga tõmmatakse tiigist kalu välja. Toimub kalade kaalumine ning kalakasvatusinsener Loreida Põder paneb kirja andmed iga kala soo, vanuse ja kaalu kohta. Kalad kallatakse tiiki tagasi ning neid toidetakse lihajäätmetega.

Keila-Joa kalakasvatusmajas

Tööprotsess Keila-Joa kalamajandis tõmmatakse kahvaga tiigist välja suur lõhe. Toimub kalalt marja võtmine. Lõhemari läheb väljahautamiseks haudemajja. Väikesed lõhemaimud lastakse lahti jõkke.

Kihnu kalurid

Vara hommikul siirduvad Kihnu kalurid püügiretkele. Mihkel Tappi brigaadi mehed tõstavad püünised ja jääkamakad paati ning sõidavad lahele. Kalurid tõmbavad välja räimi täis nootasid. Sadamas võtab viis tonni kala vastu mehhaniseeritud vastuvõtupunkti kalapump.

Põlula kalamajandis

Põlula Kalamajandi tiikides kasvatatakse vikerforelli. Üksteist aastat tagasi sisse toodud vikerforell paljuneb nüüd kohalike kalakasvatajate abiga. Näidatakse, kuidas toimub marja võtmine emakalalt ja segamine niisaga. Viljastatud mari paigutatakse haudekastidesse, töö tulemus selgub 55 päeva pärast. 900 grammi marja annab 15000 kalamaimu. Põlula kalamajandist tuleb aastas 17 tonni forelli.

Tagasi Atlandilt

Põhja-Atlandil viis kuud kala püüdnud heeringalaev sildub Tallinna kalasadamas. Püügivõrgud tõmmatakse välja. Meremehed kail peavad suitsupausi. Kuigi püügiolud olid tormised ja osa aega püüti heeringat polaarjoone taga, on kalasaak hea.

Kalamehejutt

Humoristlik pala kalameestest jääalusel püügil. Poollavastuslikus sketšis istuvad kaks rohke talvevarustusega kalameest jääaukude veerel, suitsetavad, keedavad uhhaad ja rüüpavad külmarohtu ning vestlevad õngitsedes Õisu järvejääl toimunud püügivõistlustest. Üritusest osa võtnud kalamehe rollis jutustaja kirjeldusi illustreerivad kaadrid võistluselt.

Talvine kalapüük Võrtsjärvel

Kajaka kolhoosi kalurid on talvisel kalapüügil Võrtsjärvel. Kalurid liiguvad tõukekelkudega järvejääl. Jää raiutakse lahti. Brigaadi parim püügipaar on isa ja poeg Aleksander ja Ain Tirka, kes just kala veest välja tõmbavad. Hilda Talu on nii kalur kui ka kaubatundja, ta oskab kalu hinnata – Võrtsjärve haug, koha ja latikas teevad au igale pannile. Püügiülesanne täideti kahekordselt, seekordne kalaretk andis 300 kilo kala. Kastid kalasaagiga tõstetakse tõukekelkudele ja liigutakse randa.

Räimepüük

Kevadine räimepüük Saare Kaluris. Kalaõnn on sel aastal hea, räime tuleb merelt rohkem, kui kohalikud kalakombinaadid suudavad vastu võtta. Mehed väikese kalalaeva pardal on puusadeni kalasaagi sees, võrgust tõmmatakse seda üha juurde. Seepärast on ookeanilaev Sovetskaja Rodina suunatud siia püügirajooni Saare Kaluri kaluritele appi. Väikesed kalalaevad on baaslaeva pardas järjekorras, et saak ära anda. Räimed tõstetakse tõstemehhanismiga üles. Kalad külmutatakse ja pakitakse.

Kõrgeväärtuslikke kalakonserve Pärnust

Esmakordselt Eesti kalatööstuses võeti Pärnu kalakombinaadis tarvitusele konveier kalade transportimiseks sadamast tööstusesse, mis võimaldab suure hulga inimtööjõudu rakendada otseselt kalade ümbertöötlemisele. Mehed tõstavad kalakaste paadist transportöörile, hoonesse liikumiseks kallatakse kalad otse konveierlindile. Naised konservitsehhis töötamas, nende hulgas Hilda Ilves. Näidatakse tööprotsessi kala vastuvõtust kuni valmis konservikarpideni.

Pärnu Kalakonservikombinaadis

Ülevaatepala tööst Pärnu Kalakombinaadis. Et Pärnu räimest saaks konserv Räim tomatis, tuleb Helmi Põhjalal ja tema brigaadil valmistada miljoneid konservikarpe. Järgmises tsehhis toimub räime töötlemine, liiguvad kalaga täidetud moodsad ringpannid, mis praevad vahetuses kümme tonni kala. Naised panevad kala konservikarpidesse, kuid tootmisel on abiks ka masinad. Niisamuti kaanetavad masinad karbid, mis saavad peale ka toodet tutvustavad etiketid.

Talvine kalapüük

Pärnu kalakombinaadi kalurid on jääalusel kalapüügil. Kalurid lükkavad õhukesel jääl püünistekoormaid kelkudel. Jääaugust tõmmatakse välja noodad kalasaagiga. Paljakäsi harutab kalur Jaan Lepp kala võrgusilmadest välja.

Röövpüüdjad Pirita jõel

Kriitiline pala röövpüüdjatest Pirita jõel. Kalu püütakse harpuuni ja ahinguga. Kalakaitseinspektor asub kurjategijaid jälitama. Röövpüüdjatelt võetakse ära keelatud kalapüügivahendid. Ühiskondlikus kohtus on kalandustehnikumi lõpetanud Harry Sabolotnõi ja teised keelust üleastujad. Marat Grinevski põgenes filmikaameraid nähes juba enne saali sisenemist. Meestel tuleb oma tegudest kohtule aru anda.

Silmupüük

Narva kalakombinaadi kalurid on silmupüügil Narva jõel. Kalurid asetavad õhtul püüniseid jõkke, brigadir Meriküll oma meestega lasevad paadist võrke vette. Hommikul võtavad Liiberi kaluribrigaadi mehed püünised välja ja tühjendavad võrgud kastidesse. Täislastiga pöörduvad paadid jõelt tagasi. Kastid on silmusid täis, need kaalutakse ja saadetakse tarbijaile müüki.

Kalameeste võistluspüük

Pärnu jõele on saabunud võistluspüügile Tallinna Kalevi kalaspordiklubi esindus. Seekord võistleb 44 kalameest ja naist ning püütakse spinninguga. Esialgu tundub, et Pärnu jões polegi kala. Üks haug siiski püütakse kinni. Mees kinokaameraga soovib teha võtet näkanud kalast, nii pannakse haug uuesti konksu otsa, visatakse vette ja kaameramees filmib kala veest väljatõmbamist. Haug kaalutakse ja selgub, et iga mehe kohta saadi täpselt 136 grammi kala.

Ettevalmistus kalapüügi hooajaks

Tünnide valmistamine Pärnu kalatünnivabrikus 1941. aasta aprillis. Tünne valmistatakse alates laudade lõikamisest ja hööveldamisest ning masin valmistab tünnidele põhjad ja kaaned. Tünnilauad ühendatakse metallist vitstega, seejärel lisatakse põhjad ja kaaned. Valmistoodang laaditakse vabriku õuel veoautosse.