Eesti laulupidude traditsioon sai alguse 1869. aastal, kui Tartus toimus esimene pidu rahva oma laulu ja vaimu tähistamiseks. Esimese laulupeo eestvedajaks oli rahvusliku ärkamise võtmefiguur Johann Voldemar Jannsen ning tema asutatud Vanemuise lauluselts. Tänapäeval on laulu- ja tantsupidude korraldamine Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse ülesandeks. Tänavu, 2025. aastal peetakse juba XXVIII laulupidu ning XXI tantsupidu. Selle tähistamiseks oleme kokku kogunud filmimaterjalid, millel on talletatud rohkem kui pooleteise sajandi jooksul toimunud pidude ettevalmistusi, olulisi isikuid, peomeeleolu, ühiselt lauldud laule ja esitatud rahvatantse. Kõige varasem film on aastast 1913, millel kujutatakse kohalikku laulupidu Pärnus ning värskeim film toob meid tänapäeva, täpsemalt, 2019. aastasse, kus on jäädvustatud XXVII üldlaulupidu.
Kõige esimesel üldlaulupeol astusid üles vaid meeskoorid ja puhkpilliorkestrid, kuid aastatega kasvas ja mitmekesistus osalejate ring ning pidudele lisandusid sega-, laste-, nais-, poiste- ja mudilaskoorid ning harrastuspillimängijad. Esimesed üldlaulupeod toimusid Tartus, ent alates kuuendast on laulurahvas kogunenud Tallinnas, kus 1928. aastal toimus esimene üldlaulupidu (IX) Lasnamäe alusel heinamaa. Tänagi peetakse laulupidusid just seal. Selleks puhuks rajati Karl Burmani kavandi järgi spetsiaalne laululava 15 000 lauljale. Lava püsis samasugusena kuni 1950ndate lõpuni, mil algas Alar Kotli projekti järgi loodud lauluväljaku rajamine. Tänapäeval maamärgina tuntud laulukaar valmis 1960. aastal XV üldlaulupeo ajaks ning on sellest ajast peale olnud laulupidude sümboolne kodu. Laululava planeerimise ja ehituse kohta leiduvad kogus ringvaatepalad “Uus laululava eelprojekt valmis” (1958), “Laululava ehitusplatsil” (1960) ja “Tallinn valmistub aastapäevaks” (1960).
1928. aasta peol ning ka 1933. aasta X üldlaulupeol tegid etenduses esimest korda kaasa ka rahvatantsurühmad. Nii loodi side laulupidude ja tantsu vahel. 1934. aastal peeti Tallinnas, Kadrioru staadionil ka esimene tantsupidu. 1947. aastast saati on laulu- ja tantsupidusid peetud üheskoos, moodustades ainulaadse kultuurisündmuse, mis ühendab muusika, liikumise ja rahva ühtekuuluvustunde. Alates 1955. aastast toimuvad tantsupeod Kalevi keskstaadionil.
Pärast Teist maailmasõda, mis oli katkestanud mitmeks aastaks laulu- ja tantsupidude traditsiooni, toimus 1947. aastal pidu, mille peamine eesmärk oli näidata nõukogude režiimi kui rahvuskultuuri toetajat. Selleks sobis suurepäraselt ideoloogiline loosung “Sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik”. Tegelikkuses jäi rahvuskultuuri vabadus peamiselt pealispindseks – justkui oleks lubatud, aga ainult siis, kui sisu järgib parteijoont. Selle ajastu õhustikku peegeldab propagandistlik dokumentaalfilm “Laulev rahvas” (1947), kus lehvivad punased lipud ning Lenini ja Stalini plakatid, noori pidulisi kujutatakse idealiseeritult romantilises toonis ning kõik on rõhutatult rahvuslik ja paatoslik. Diktoritekstis tuuakse igal võimalusel esile nõukogude režiimi “õilsust” ja võitu vihatud sakslaste üle. Kõige süngem ja poliitiliselt laetuma õhkkonnaga oli aga 1950. aasta pidu, mis toimus ajal, mil stalinistlikud repressioonid olid haripunktis. Lisaks sundkollektiviseerimisele toimus aasta enne pidu märtsiküüditamine, mille käigus saadeti tuhanded eestlased vägivaldselt Siberisse. See puudutas valusalt ka laulu- ja tantsupeo traditsiooni ja korraldajaid. Märtsis toimunud EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumi järel viidi korraldustoimkonnas läbi suurpuhastus – üldlavastaja Ullo Toomi asemele määrati ametisse Juhan Raude ning arreteeriti juba üldjuhtideks kinnitatud Alfred Karindi, Riho Päts ja Tuudur Vettik.
Seitse esimest laulupidu peeti veel Tsaari-Venemaa võimu all ning kuni kuuenda peoni olid need seotud keiserlike tähtpäevadega. Alates 1923. aastast alustati traditsiooniga korraldada pidusid iga viie aasta järel. 1950. aastal kaotati laulupidude nummerdus ning need ajastati vastavalt nõukogude ideoloogilistele tähtpäevadele. Erandiks oli 1969. aastal toimunud juubelilaulupidu, mil tähistati suurejooneliselt saja aasta möödumist esimesest laulupeost. Seda suursündmust kajastavad kogus samal aastal valminud ringvaated “Ettevalmistused laulupeoks”, “Laulupidu” ja “Juubelilaulupidu” ning Jüri Müüri dokumentaalfilm “Leelo”. Nõukogude ajal olid eestlased sunnitud pidudel laulma ka propagandalaule, ent neid esitati sageli vaid formaalsusena selleks, et hoida elus võimalus laulda enda jaoks tõeliselt tähenduslikke laule.
Tänaseni on üheks olulisemaks ja armastatuimaks lauluks Gustav Ernesaksa poolt Lydia Koidula tekstile loodud “Mu isamaa on minu arm”, mis okupatsiooniaastatel kujunes mitteametlikuks hümniks ja mida esitatakse tänaseni iga laulupeo lõpuosas. Ühtlasi arenes üldlaulupidude traditsioonist välja ka eestlaste poliitilise ärkamise sümbol – 1988. aasta laulev revolutsioon. Mitu tuhat inimest kogunes toona lauluväljakule poliitilisi nõudmisi esitama ning isamaalisi laule laulma. Juba vabaks lauldud Eesti 1994. aastal toimunud laulupeo muljetest ja meeleoludest on võimalik osa saada temaatilises ringvaates “XXII Üldlaulupidu”.
Laulu- ja tantsupeod on kujunenud oluliseks rahvusliku ühtsuse väljenduseks ning avaldanud suurt mõju Eesti muusikakultuuri arengule. Need on ka väga oluline enda identiteedi hoidmise ja sünnimaaga suhestumise võimalus väliseestlaste jaoks. Sellest räägib lühidokumentaal “Ära mind lahti lase” (Ingrid Hübscher ja Sigrid Reede, 2019). 2003. aastal kanti Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja.
Koostaja: Kati Vuks
J. Tombi nimelise Kultuurihoone tantsurühm valmistub XII üldlaulupeoks. Rahvariietes tantsijad esitavad rahvatantsu "Eideratas", neile mängib taustaks rahvapilliansambel.
Tallinna Tööjõureservide rahvatantsuansambel harjutab laulu- ja tantsupeoks. Neiule seotakse rahvariidevööd, noormehele seatakse mütsi pähe. Ansambli kunstilise juhi Robert Roodi käe all ning rahvapilliansambli saatel tantsivad rahvarõivastes paarid "Mustjala kõrget".
Kammerlikus portreevisandis saadab kaamera heliloojat ja dirigenti Gustav Ernesaksa XX üldlaulupeo lõppkontserdi eel ja finaalis. Ernesaks ja tema abikaasa teevad ettevalmistusi kontserdile minekuks. Taustal kõlavad Ernesaksa koorilaulud.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu tellitud dokumentaalfilm Eesti NSV 45. ja Suure Isamaasõja võidu 40. aastapäevale pühendatud XX üldlaulu- ja tantsupeost. Emotsionaalsed hetked laulupeo ettevalmistustest üle kogu maa, värvikast rongkäigust ja peost endast, koori-ja tantsujuhtide austamistseremooniast jpm. Ekraanil mõtiskleb maestro Gustav Ernesaks meie laulupeo fenomenist.
Tallinna Juveelitehases valmistatakse tulevase laulupeo tarvis märke. Tallinna Juveelitehases valmistatakse tulevase laulupeo tarvis märke. Harri Jõe valmistab märkide matriitsi. Siis hakatakse märke stantsima. Ekraanil märkide autor kunstnik Anu Pirand.
Heakorrastustööd Tallinnas laulupeo eel. Vaade tallinna vanalinnale ja kirikutornidele. Tallinna vanalinnas käivad igat sorti korrastustööd. Valmistutakse laulupeoks ja ENSV 20. aastapäevaks.
Meeskoorid laulavad Mart Saare laulu Leelo, juhatab Gustav Ernesaks. Laulupeotule süütamine Tartus ja selle teekond läbi suvise Eestimaa Tallinnasse. Laulupeorongkäik ja tule süütamine Tallinnas. Esinevad ühendkoorid ja naiskoorid. Ekraanil Gustav Ernesaks, Arvo Ratassepp, Heino Kaljuste. Vaateid Lydia Koidula, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Carl Robert Jakobsoni, Miina Härma jt mälestussammastele. Laulupeo üldjuhtide austamine.
Tegemist on tsenseeritud negatiivilt 2019. aastal digiteeritud versiooniga.
Tartu Riikliku Ülikooli rahvakunstiansambel valmistub XV üldlaulupeoks. Tantsijad esitavad Helju Mikkeli loodud tantsu "Sõlesepad".
Temaatiline ringvaade Eesti NSV 25. aastapäeva pidustustest. VIII üldtantsupidu toimus Tallinnas Komsomoli-nimelisel staadionil 16.–18. juulil 1965. Kandis ametlikku nime "Nõukogude Eesti 1965. aasta rahvakunstiõhtu". Ühtekokku toimus kolm etendust.
Temaatiline ringvaade Eesti NSV 25. aastapäeva pidustustest. XVI üldlaulupidu toimus 17.–18. juulil 1965 Tallinna lauluväljakul. Esimest korda esinesid laulupeol sümfooniaorkestrid.
Dotsent Helmut Oruvee juhtimisel toimub uue laululava maketil tulevase laulupeoplatsi akustiliste omaduste katsetamine. Professor Heinrich Laul juhib polütehnilises instituudis ainulaadse laululava koorikkatuse konstruktsiooni tugevuse mõõtmist. Komisjonile tutvustavad maketti Tallinna uue laululava autor arhitekt Alar Kotli ja kaasautor Henno Sepmann. Töö valmib 1960. aasta üldlaulupeoks.
Gustav Ernesaks, filmikaamera käes, jäädvustab uue Tallinna laululava ehitust. Ta on laululava ehitamisel kaameraga kogu aeg silma peal hoidnud. Käsil on laululava akustilise ekraani teraskaare tõstmine. Kaadrid laulukaare paigaldamistöödest. Tuleval suvel toimub laulukaare all juba laulupidu.
Eesti NSV 35. aastapäeval toimunud XVIII üldlaulupidu Tallinna Lauluväljakul kujutatakse inspiratsiooni allikana, selle mõjul sünnib vaataja silme all maal. Filmis on ühendatud dokumentaalsed kaadrid ja joonistatud multiplikatsioon.
Film jälgib Euroopa Eestlaste Koori teekonda 2019. aasta juulis toimuvale XXVII Üldlaulupeole läbi kahe inspireeriva peategelase silmade. Bonnis toimuvas koorilaagris on dirigent Elo Tammsalu-Schmitz silmitsi raske ülesandega - uus repertuaar tuleb selgeks teha koorile, mis kohtub ainult paar korda aastas ja kus käivad koos väga erineva laulmisoskusega inimesed. Kooris laulab ka Elo abikaasa - sakslane Hartmut Schmitz, kes on armastuse pärast ära õppinud eesti keele ja kelle suureks sooviks on minna laulupeole. Nende ponnistused jätkuvad nende kodus Aachenis. Hartmut peab palju vaeva nägema, et laule ära õppida ja Elo töö ei lõpe ka siis kui ta kodus on. Kas see kõik on seda väärt, selgub laulupeol.
Tallinnas toimunud X üldlaulupeo rongkäik ja pidu lauluväljakul 23. juunil 1933. Laulupeoliste rongkäik suundub lauluväljakule, möödutakse Russalka mälestusmärgi juurest. Kutsutud külaliste tribüün Eesti ja Läti lippudega (külas oli Läti vabariigi president Alberts Kviesis). Peolised saabuvad lauluväljakule. Ekraanil Lauljate Liidu juhatus, Vabadussõjalaste Liidu meeskoor. Riigivanem Jaan Tõnisson vestleb daamidega. Rahvas laulab hümni, laulavad naiskoorid. Kaadris istuvad lauluväljakul lauljate ees kõrvuti üldjuhid, dirigendid ja heliloojad: Verner Nerep, Juhan Aavik, Cyrillus Kreek, Raimund Kull, Miina Hermann (Härma) ja Georg Reder.
Film XI Üldlaulupeost Tallinnas 23.-25. juunil 1938. aastal. Alguskaadris Tallinna panoraam, seejärel lennuvaade Vabaduse platsile, kuhu on rivistunud juba saabunud laulukoorid. Marsimuusika saatel tuleb neid üha juurde, kantakse lintidega ehitud laulupeo embleemi. Tervitajate mass seisab Harjumäe nõlval. Tribüünil näeme valitsuseliikmeid - Konstantin Päts, Johan Laidoner). Laulupeoliste kolonn on liikumas Narva maanteel. Rongkäigus näeme laulupeoliste veterane, Kanepi lauluseltsi, Nõmme kultuuriseltsi, Vanemuise koori, Soome ja Läti lauljaid jt. Filmitud on rongkäigu pead embleemiga, transparenti "Estonia" - VI ja VII üldlaulupeo korraldaja. Rongkäik Russalka juures ning Laululava vaated. Valitsuse esindajad saabuvad lauluväljakule fanfaaride tervitusmuusika saatel. Mängitakse Eesti hümni. Ekraanil Konstantin Päts, Johan Laidoner, Kaarel Eenpalu, Nikolai Viitak ja Aleksander Oinas.
Laulupeoülekande teine osa on sünkroonheliga, kostab rahva sumin ja kõnekatked. Pildis näeme lipuehtes laululava ning kõlama hakkab üldsegakoorilt K. Türnpu "Priiuse hommik", juhatamas Juhan Aavik. Seejärel puhkpilliorkestrite esituses Raimond Kulli juhatusel "Tuljak". Järgmisena näeme koori juhatamas Juhan Simmi. Laulupeo lõpulauluks on ühendmeeskooridelt Gustav Ernesaksa laul "Hakkame mehed minema". Pidu jätkub üldjuhtide austamisega. Lilli ja pärgi antakse Juhan Simmile, Juhan Aavikule, Tuudur Vettikule ja Artur Kapile.
Valmistutakse juubelilaulupeoks - korrastatakse Tallinna tänavaid, valmivad laulupeomärgid ja -suveniirid. Tallinnas Lauluväljaku ümbruses tehakse teetöid, värvitakse ehitisi. Inimesed ostavad pileteid laulupeole. Vermitakse mälestusmedaleid ja märke. Kunstnikud on kokku leppinud, kuidas kujundada ja kaunistada linna. Üldvaade Lauluväljaku laululavast ja tuletornist.
Ülevaade juubelilaulupeost. Inimtühja Tartu hommikus kõlavad puhkpilliorkestrite helid tähetorni rõdult ja kõrghoone katuselt. Raadi kalmistul toimub Miina Härma ja Juhan Simmi hauamonumentide austamine. Autori dirigeerimisel esitab meeskoor Gustav Ernesaksa laulu "Mu isamaa on minu arm". Esimese Eesti üldlaulupeo mälestuskivi juures süütab kooripoiss Rein Lumiste esimese laulupeotule, millest omakorda süütavad tõrviku tollane vanim koorilaulja Mats Nõges ja dirigent Richard Ritsing. Laulupeo rongkäik suundub tõrvikutega piki Narva maanteed kesklinna poole. Rivides marsivad mees- ja poistekoorid ning orkestrid. Rahvast tihedalt tulvil lauluväljakul lõõmab peotuli, lavale rivistatud meeskoorid esitavad Miina Härma "Meeste laulu".
Ülevaade laulupidude 100. juubelile pühendatud XVII üldlaulupeost, selle rongkäigust ja kontserdist Tallinna lauluväljakul.
Koolinoorte laulu- ja tantsupeo osaliste rongkäik ja pidu. Fanfaristid Viru hotelli katusel. Ka Viru hotelli katusekorrusel harjutavad puhkpillimängijad. 24. juuni hommikul toimub laulupeotule süütamine Tõnismäe Igavesest tulest. Võidu väljakul möödutakse valitsusjuhtide tribüüni eest. Näeme Ukraina tantsijaid kolonnis, Armeenia koorilauljaid, Leedu poistekoori liikmedi, koorijuhte. Rongkäik Narva maanteel. Tallinna Lauluväljakul avab Vaino Väljas peo. Laste ja naiste ühendkoorid esitavad Gustav Ernesaksa dirigeerimisel Mihkel Lüdigi "Koidu". Komsomoli staadionil esinevad rahvatantsijad - lapsed esitavad tantsu "Tule aga tule". Esineb Ukraina tantsuansambel. Pidu lõppeb traditsioonilise rahvatantsuga “Oige ja vasemba”, milles löövad kaasa kõik osalejad – tantsijate ringid keerlevad staadionimurul, tantsitakse ka tribüüni treppidel.
XXII üldlaulupeoga tähistatakse 125 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost, kontserdid toimuvad Tartus ja Tallinnas 2. ja 3. juulil 1994.
Meeskoor laulab Tartu laululaval, rahvas kuulamas. Tartu vastvalminud lauluväljaku vaated. Esimesele üldlaulupeole pühendatud ausamba avamine, tuli põleb ausamba ees. Keelpilliorkester mängib Tartu laululava ees, koorid laulavad. Rahvas kuulamas, lehvivad lipud. Tartu vaated linnulennult. Laulupidu jätkub: dirigent dirigeerib, orkester mängib, koor laulab. Vihma tõttu kuulavad inimesed kontserti vihmavarjude all.
Üldlaulupeo tule saabumine, tuletornis süttib leek, rahvas aplodeerib. President Lennart Meri aplodeerib. Lennart Meri peab kõne Tallinna laulukaare all. Rahvas Eesti hümni laulmas. Kaadris laulmas Lennart Meri, Mart Laar, Mari-Ann ja Tunne Kelam jt. Naised keedavad pidulistele katlas suppi. Rahvariietes noorikud laulavad, Virve Köster laulab. Kaubaletid. Kooride kontsert. Inimesed küünaldega mere ääres. Mudilaskoor laulab. Ivo Linna laulab koos lastega. Rahvas aplodeerib. Laulukaare all kõlab "Mu isamaa on minu arm". Rahvatantsupidu. Põleb laulupeotuli, õlgadel kantakse pärjatud dirigente. Tõnis Mägi laulab koos ühendkooriga. Lauluväljaku vaated. Peotuli tuletornis kustub.
Rohkete selgitavate vahetekstidega ülevaatefilm VIII üldlaulupeost, mis toimus 30. juunist 2. juulini 1923. aastal Tallinnas Rohelisel aasal praeguse Kadrioru staadioni kohal. Üldkooride lauluproov Kadrioru lauluväljakul Evald Aava juhatusel. Laulupeol osalejate kogunemine Näituse väljakul ja rongkäik läbi linna lauluväljakule. Ekraanil Karl Einbund, Anton Kasemets, peo aukülaline István Horthy (Ungari riigipea Miklós Horthy poeg), Jaan Tõnisson, Jüri Reinthal, Jaan Linnamägi, Aleksander Oinas, Mihkel Kippert, Johannes Mülber.
Riigivanem Juhan Kukk avab laulupeo. Juhan Simm ja Anton Kasemets juhatavad üldkoore. Eduard Knude juhatab ühendatud pasunakoore. Georg Reder juhatab sõjaväe ühendorkestrit. Miina Hermann (Härma), August Topman, Karl Leinus, Tuudur Vettik juhatavad koore. Vaated esinejatele ja kuulajatele. Ekraanil laulupeo rongkäigu korraldaja kolonel Aleksander Simon, arhitekt Karl Burman, ehitusettevõtja Hans Sinisoff.
Film laulupeost Pärnus. Pidustustest osavõtjate rongkäik. Lauljate ja võimlejate esinemine.
Eesti X üldlaulupidu Tallinnas. Laulupeoliste rongkäik läbi linna, tänavad on täis laulupeolisi tervitavat rahvast. Üliõpilaskorporatsioonid ja “Estonia” Selts rongkäigus, Läti naiskoorid rahvariietes. Rongkäiku tervitavad tribüünilt Läti president Albert Kviesis ja Eesti riigivanem Jaan Tõnisson. Lauldakse Eesti Vabariigi hümni. Eesti riigivanem Jaan Tõnisson peab kõnet. Läti riigipea Kviesis tervitab lauljaid eesti keeles. Eesti rahvalaulude ettekandmine enam kui 20.000 laulja poolt.
XII üldlaulupidu 28.–29. juunil 1947. aastal Tallinnas. Tallinna korrastamine ja kujundamine üldlaulupeoks. Vaated öistest ja varahommikustest vanalinna tänavatest, mererannast ja parkidest. Töölised teevad lauluväljakul viimaseid ettevalmistusi suureks peoks. Vanikutega kaunistatud kauba- ja reisirongid toovad pealinna tuhandeid lauljad ja rahvatantsijad üle Eesti, lennukiga saabuvad külalised vennasvabariikidest. Rahvariietes laulupeolised suunduvad kolonnidena linnaga tutvuma.
Rahvakunstiõhtu Kadrioru staadionil avab karjapasuna puhumine. Esineb torupillimees Peeter Piilberg, leelotavad Setu rahvalaulikud Anne Vabarna eestlaulmisel ja Laine Mesikäpp. Rahvapilli orkestrit juhatab helilooja Juhan Zeiger, koori Gustav Ernesaks. Meeste rahvatantsurühmad esitavad kingsepa polka, tehakse mitmesuguseid jõu- ja osavusmänge, segarahvatantsurühmad tantsivad "Oige ja vasembat". Staadionile marsivad kehakultuurlased.
Laulupeo rongkäik algab Võidu väljakult, tribüünil tervitavad möödujaid partei- ja valitsustegelased. Fanfaarihelid avavad lauluväljakul XII üldlaulupeo (sünkroon), kõneleb laulupeo peakomisjoni esimees Eduard Päll (sünkroon). Ühendkoorid laulavad Gustav Ernesaksa dirigeerimisel Eesti NSV hümni (sünkroon). Nikolai Karotamm tervitab kalleid külalisi Moskvast, kus elab suur Stalin, ning kõiki teisi laulupeole saabunuid kogu Nõukogude Liidust (sünkroon). Naiskoorid esitavad dirigent Alfred Karindi juhatusel Riho Pätsi laulu "Lepalind" (sünkroon). Kuulajad aplodeerivad, üldvaade lauluväljakust.
