Arkaader / Filmiriiul / Kõik filmiriiuli filmid

Kõik filmiriiuli filmid

511 paremat fotot Marsist

Hetkel toimub

Valik kohviku ja "ööklubi" külastajate tüüpe 1960ndate lõpust, kus vanaprouad pole veel täielikult Eesti Vabariigi aegseid kodanlikke maneere unustanud ja nõukogude noorsugu ilma lipsuta restoranis napsitada ei saa. Tallinna kohvikute Pärl ja Moskva külastajad omas ajas. Filmi teeb unikaalseks ka selle kummaliselt suveräänne helirida, mis vaatab argist sebimist melanhoolse poeesia ja külma täheteaduse kõrgustest. Artur Alliksaare luulet esitab Aarne Üksküla kaadritagune hääl.

Aatomik

Hetkel toimub

Kaasaegne muinasjutt Teadlasest, kes arendab välja tuumaenergia - tillukese aatomipoisi Aatomiku näol. Väike Aatomik õpib oma vägevat jõudu inimeste heaks kasutama. Alul juhtub head tehes ka äpardusi ja Teadlasel tuleb taastada kontroll ülemeeliku aatomipoisi üle.

Aatomik ja jõmmid

Hetkel toimub

Jõmmid varastavad Aatomiku, et teda kasutada sõja vallapäästmiseks. Aatomipoisile ja Teadlasele tuleb appi robotkoer. Jõmmide kurjad kavatsused nurjatakse ja nad hukkuvad iseenda tigeduse läbi.

Aeg maha

Hetkel toimub

Fantaasiaküllane lugu kassist, kes kaotab aja ning satub seetõttu väga eriskummalistesse seiklustesse. Film nii väikestele kui suurtele.

Draakoni aasta

Hetkel toimub

1988. aasta oli Eestimaa elus erandlik. Üllatusena kõigile lubati kasutada rahvuslippu ja -sümboolikat, vabariigi partei- ja valitsusjuhtidele avaldati umbusaldust, tekkis Rahvarinne ja roheliste liikumine, aga ka Interrinne. Muinsuskaitse selts taastas Vabadussõja monumente, avalikustati eestlaste hävitamine Stalini poolt ja ... kujutage ette – vabariigi saadikud Moskvas astusid välja keskvõimu vastu. Eestimaal toimuv äratab rahvusvahelistki tähelepanu. Kas see kõik on võimalik totalitaarses riigis? Dokumentaalkroonika jutustab usutavalt selle aasta sündmustest Eestis, eluolu muutustest ning rahva ärkamisest pärast 48-aastast varjusurma.

Väike motoroller

Hetkel toimub

Autost, mille koormaks on mänguasjad, kukub maha väike motoroller. Pärast mitmeid seiklusi leiab tubli motoroller tee lasteaeda, kus ta mudilastele palju rõõmu valmistab.

Rüblik

Hetkel toimub

Jaan jookseb alatasa üle muru. See toob kaasa karistuse - sõnakuulmatu poiss moondub põrsaks. Kui Jaan nõidusest vabaneb, on tema käitumine paljuski muutunud.

Kui mehed laulavad

Hetkel toimub

Sõbralik šarž Eesti NSV Riiklikust Akadeemilisest Meeskoorist ja selle rajajast ning peadirigendist NSVL rahvakunstnikust professor Gustav Ernesaksast.

Plekkmäe Liidi

Hetkel toimub

Täiskasvanud inimesed on kõik siin maailmas must-valgelt ära lahterdanud: hea ja halb, kasulik ja kasutu. Näiteks peetakse mõistlikuks kärbsed, ühed äärmiselt tüütud ja ebameeldivad nähtused, ära tappa. Väike Liidi on aga otsustanud kärbeste kaitseks välja astuda. Tüdrukuke esineb lausa teadustraktaatidega, tuues argumente nii pro kui contra. Protestiks isa tegevuse vastu alustab Liidi näljastreiki. Selle tagajärjel muutub aga niigi väike tüdruk äärmiselt tillukeseks. Sellisena satub ta tolmuimejasse ning sealt prügimäele ja eluohtlikesse olukordadesse. Siin aga tulevad tüdrukukesele teiste seas appi just kärbsed, tänu kellele on loota ka filmile õnnelikku lõppu.

Ramsese vembud IV

Hetkel toimub

Edgar Valteri samanimelise raamatu ainetel loodud filmis leiab Ramses endale sõbraks koerapreili ja saab kavalusega jagu huligaansest kassist.

Kaelkirjak

Hetkel toimub

Loomaaias elab üksainuke loom – kaelkirjak. Keegi peale väikese tüdruku ei käi teda vaatamas. Külastajate meelitamiseks tellib loomaaia direktor reklaamkaelkirjaku. Siis aga selgub, et inimesed vaimustuvadki vaid tehiskaelkirjakust, elav loom neid ei huvita. Algab üldine “kaelkirjakubuum”. Filmis naeruvääristatakse “massikultuurile” omast vaimustumist mitte tõelisest ja elavast, vaid järeletehtust ja tehislikust.

Sõlm

Hetkel toimub

Filmi ainsate tegelaste, kahe tavalise nöörijupi metamorfoosides on äratuntav mõte: kõik inimesed maakeral on lahutamatult seotud, seepärast jätkugu neil tarkust elada sõpruses.

Trammivasikas

Hetkel toimub

Väikese trammivaguni üleannetused tekitavad linnas ohtliku olukorra, mis lõpuks tuletab noorele trammile meelde tema igapäevast kohustust - sõidutada inimesi.

Tuvitädi

Hetkel toimub

Lõbus ja õpetlik lugu sellest, mis on headus. See ei ole lihtsalt meie elu loomulik ja enesestmõistetav osa, vaid jõud, mis aitab ületada mitmeid elus ette tulevaid takistusi.

Mardileib

Hetkel toimub

Keskaegse Tallinna apteekri õpipoiss Mart valmistab sapihaigele raehärrale kibeda ravimi asemel magusa mardileiva, martsipani. Haige terveneb, imerohi saab tuntuks ja linnale martsipaniga kuulsust toonud Mart kosib raehärra kauni tütre.

Lend

Hetkel toimub

Abstraktne ja suure üldistava jõuga film inimese lennuunistusest ning selle unistuse teostumisest.

Värvilind

Hetkel toimub

Must-valges maailmas sünnivad värvilised linnud – punane, kollane, sinine, roheline, violetne. Igaüks neist toob maailma kaasa ühe värvi. Linde ründab kass, kes tahab neid hävitada. Linnud võidavad kassi. Nad ühinevad imekauniks värvilinnuks. Hele, ilmetu must-valge maailm muutub mitmevärviliseks.

Krõll

Hetkel toimub

Kaasaegne muinaslugu räägib laste fantaasiamaailmas elutsevast lahutamatust tegelasest, koerusloomast Krõllist. Ühel päeval saabub muidu vikside laste hulka väike pahandusetegija ja nüüd pole ulakustel enam otsa ega äärt. Krõll kipub nii väikeste kui suurte sisse, toob kaasa palju naeru ja kihinat, aga ka lõhutud nõusid ja pahandusi. Kui täiskasvanud Krõlli minema peletavad, jäävad lapsed täitsa haigeks. Krõllipuuduse vastu aitab aga ainult üks rohi – Krõll!

Naerupall

Hetkel toimub

Võlupall hüpleb mööda linna ringi ning lohutab ja rõõmustab kõiki oma teekonnal. Naerupall teeb tuju heaks nii noortel kui vanadel, nii hädasolijatel kui tülitsejatel. Lõpuks saab ka palli väike omanik aru, et tema pall toob rõõmu kõigile ning poiss on õnnelik.

Pagar ja korstnapühkija

Hetkel toimub

Ühel kenal päeval vahetavad pagar ja korstnapühkija oma ametid ja see sünnitab palju segadust. Filmi moraal: jäägu iga kingsepp oma liistude juurde.

Jussikese seitse sõpra

Hetkel toimub

Jussikesele meeldib üle kõige pühapäev. Siis on kogu pere kodus, kõik saavad puhata ja teha seda, mis kõige rohkem meeldib. Teised päevad Jussikesele niiväga ei meeldi, sest siis peab tema lasteaias ja vanemad tööl olema. Jussike otsustab pühapäeva üles otsida ja paluda, et pühapäev talle tihedamini külla tuleks. Jussikese tee pühapäeva juurde kujuneb päris pikaks, aga ootamatult vahvaks ja huvitavaks. Ta kohtab oma teekonnal ka teisi nädalapäevi ja saab kõigiga suureks sõbraks.

Putukate suvemängud

Hetkel toimub

Putukatel algavad järjekordsed suvemängud, lausa omamoodi olümpia, kus osalevad kõikvõimalikud põrnikad, liblikad ja päevakoerad, kiilid ja sipelgad, rohutirtsud ja ämblikud. Võistluskavas on 100 cm jooks, ronimine ja maadlus. Putukate sportlikke jõukatsumisi vahendab Ervin Abeli häälega spordikommentaator Siki-Triki, kes muhedal moel parodeerib omaaegset telestaari Gunnar Hololeid.

Harjutusi iseseisvaks eluks

Hetkel toimub

Peamiselt täiskasvanud vaatajale mõeldud film kõrvutab lapse ja täiskasvanu maailma.

Kas maakera on ümmargune?

Hetkel toimub

Satiiriline ja paradoksaalne joonisfilm paljastab elu fenomeni suhtelisuse ja mitmetahulisuse ning inimelu pöördumatuse.

Hotell E

Hetkel toimub

Igas lahutavas seinas leidub uks. Ühendav uks. Victor leiab sellise ukse. Näota ja nimeta Victor on valmis minema. Iga minek on ka saabumine. Iga saabumine pole aga tagasijõudmine. Victor on alustanud ohtlikku mängu.

Klaabu kosmoses

Hetkel toimub

Klaabu, Nipi ja nende sõber koer reisivad supitaldrikuga kosmosesse ja maanduvad planeedil, kus valitseb kaos. Klaabu aitab kohalikel elevantidel elu nõnda korraldada, et hiidmaasikad hästi kasvada saaksid ning arbuusid neid ära ei lämmataks. Aga on keegi, kellele Klaabu püüded harmooniat luua põrmugi ei meeldi. Pärast suurt lahingut, kus vapper Klaabu peaaegu elu kaotab, lahkutakse varemeis planeedilt hiiglasliku maasikaraketiga.

Peetrikese unenägu

Hetkel toimub

Ühel hommikul leiab Peetrike, et ta on maailmas täiesti üksi. Ta hakkab vallatusi tegema ja satub pööraste tempude tõttu väga täbarasse olukorda. Viimaks selgub, et see kõik oli üksnes halb unenägu.

Ott kosmoses

Hetkel toimub

Üleannetu poiss Ott, kes veedab oma koolitunde laiseldes ja sodides, satub startivasse kosmoselaeva ja lendab maailmaruumi. Nii algavad põnevad ja isegi hädaohtlikud seiklused, mille jooksul Ott kogeb ammutuntud tõde: ilma koolitarkuseta elus läbi ei saa.

Operaator Kõps seeneriigis

Hetkel toimub

Operaator Kõps saabub seenespetsialistist professori juurde, kes viib operaatori seeneriiki ekskursioonile ja peab talle loengu. Seeneriiki jõudnud, näitab Kõps oma filmikaamera abil suures plaanis ja ebatavalise nurga alt selle mitmekesiseid asukaid – kännuseeni, pilvikuid, puravikke, šampinjone. Kiirenduse abil näidatakse seente tormilist kasvamist. Eraldi jagatakse teavet mürgistest seentest ja õpetussõnu nende äratundmiseks. Lahkudes saab operaator Kõps kingituseks korvitäie häid söögiseeni, et neist maitsev roog valmistada.

Operaator Kõps üksikul saarel

Hetkel toimub

Kõpsu ja Metsatarga helikopter puruneb äikesetormis, kuid õnneks kukuvad hädalised üksikule saarele. Kõps õpib, missuguseid metsaande ellujäämiseks kasutada – osad kõlbavad söögitegemiseks, teistest saab materjali riieteks ja tekkideks. Haiguse puhul aitavad ravimtaimed. Kõps sõbruneb vesiämblikuga, kes näitab talle veealust maailma. Kui jälle puhkeb äike, aitavad Kõps ja Metsatark hätta sattunud sipelgaid, kes seda heategu ei unusta. Heino Parsi operaator Kõpsu sarja kolmas film.

Klaabu, Nipi ja Tige Kala

Hetkel toimub

Klaabu ja tema sõber Nipi sõidavad grammofonlaevaga merel ja kohtavad Tigedat Kala, kes nad alla neelab. Tigeda Kala kõhus panevad sõbrad käima tsirkuse, mida kala ei talu ning lõpuks seetõttu hingetuks tardub. Hea tuju ja lõbusus võidavad kurjuse.

Klaabu

Hetkel toimub

Klaabu on isemoodi, munakujuline tegelane. Ta on lõbus ja seiklushimuline sell, tegutseb kõikjal ilmaruumis ning saab alati hakkama. Muinasjutuline olend Klaabu koorub välja vihmapiisast sündinud munast, hakkab maailma avastama ja seikleb maal, merel ja õhus.

Naksitrallid

Hetkel toimub

Kolm naksitralli - Sammalhabe, Kingpool ja Muhv saavad sõpradeks ning rändavad punase furgoonautoga mööda suviseid radu. Rahuliku idülli rikuvad kassid, kes terroriseerivad ühe väikelinna elanikke. Abivalmis naksitrallid vabastavad linnakese kassidest, kuid see toob kaasa uue nuhtluse - rotid. Jälle asuvad naksitrallid tegutsema, et taastada kaduma läinud tasakaal.

Ramsese vembud III

Hetkel toimub

Ramses on jahikoer, kes armastab loomi ja linde. Kuna tema peremehel on suur kirg jõe äärde ja metsa minna, peab Ramses hajameelse peremehe aitamiseks kalade ja metsaelanikega suhteid looma. Nõnda juhtubki, et vahel saab saakloomast tänulik seltsiline ja lindudest-kaladest meeleolukas piknikuseltskond. Lahke ja kaastundlik Ramses on eeskujuks oma vahel mõtlematult tegutsevale peremehele. Jahimehelugusid jutustada aga meeldib neile mõlemale.

Ramsese vembud II

Hetkel toimub

Ramses on jahikoer, kes armastab loomi ja linde. Kuna tema peremehel, hajameelsel jahimehel on suur kirg metsa minna, ei saa Ramseski kodus lesida ja unistada, vaid peab vähemalt näiliselt oma jahikoera kohustusi täitma. Koos satuvad nad pidevalt täbaratesse olukordadesse. Juhtub sedagi, et huupi tulistatud haavlid tuleb pärast karu kasukast ükshaaval välja noppida ning et peibutusvile meelitab põdralt välja võimsa ooperiaaria. Lahke ja kaastundlik Ramses on eeskujuks oma vahel mõtlematult tegutsevale peremehele. Jahimehelugusid jutustada aga meeldib neile mõlemale.

Ramsese vembud I

Hetkel toimub

Ramses on jahikoer, kes armastab loomi ja linde. Kuna tema peremehel, hajameelsel jahimehel on suur kirg metsa minna, ei saa Ramseski kodus lesida ja unistada, vaid peab vähemalt näiliselt oma jahikoera kohustusi täitma. Koos satuvad nad pidevalt täbaratesse olukordadesse ja vahel juhtub sedagi, et saakloomast saab mänguseltsiline ja lindudest-kaladest piknikuseltskond. Lahke ja suuremeelse loomuga Ramses on eeskujuks ka oma vahel mõtlematult tegutsevale peremehele.

Kaks lugu

Hetkel toimub

Esimene lugu jutustab tüdrukust, kes aina jonnib ja nutab, kuni ta suurest niiskusest hallitama läheb. Teine lugu räägib lõbusast rongisõidust, mis lõpeb uperpalliga kraavis, sest vedurijuht Piilupart jääb tukkuma.

Hiirejaht

Hetkel toimub

Hiiri pole näha ja kassid jäävad magama. Salamahti tulevad hiired, seovad laisad kassid sabapidi hiirelõksu külge ja teevad nõnda lustaka sõidu.

Peaaegu uskumatu lugu

Hetkel toimub

Töölised kuulutavad streigi. Vabrikuomanik paneb nende asemele tööle ahvid. Kuid loodetud kasust jääb ahne peremees ilma.

Operaator Kõps kiviriigis

Hetkel toimub

Operaator Kõps satub Kiviriiki, kaaslaseks veidi üleannetu harakas. Kivikuningas ei luba neil oma riigist enne lahkuda, kui Kõps on ühe kivi valmis teinud. See on väga raske ülesanne, kuid appi tuleb tuleleek Ulli. Ulli tutvustab alguses maa-aluseid varakambreid, mis on täis imelisi kristalle ning räägib nende kohta palju huvitavat. Koos rännatakse ühest kaunist saalist teise, mängitakse kiviviskemängu. Kuna Kõps ja harakas soovivad siiski maa peale tagasi minna, otsustab Ulli ise ühe kivi valmis teha. Heino Parsi operaator Kõpsu sarja neljas film.

Kolmnurk

Hetkel toimub

Eesti muinasjutu "Ahjualune" motiividel valminud täiskasvanutele mõeldud multifilm abieluprobleemidest ja soorollidest, rutiini survest ja lähedusenäljast modernses linnaperes. Nõukogude naise Julia nobedate näppude all valmib töölt koju tulevale abikaasale Viktorile igal õhtul mitmekäiguline pidusöök. Kuniks elektripliidi alt ilmub ahjualune Eduard ja oma osa aplalt nõutama hakkab.

Hüpe

Hetkel toimub

Vanemale koolieale ja täiskasvanutele mõeldud filmiminiatuur, mis kõneleb inimese lakkamatust eneseületamisest.

Nõiutud saar

Hetkel toimub

Muinasjutt Kohmitsast, kes päästab oma rahva kurja nõiduse kütkest, aga ise hukkub. Ümarnukufilmis on kasutatud tšuktši muinasjutu motiive.

Tolmuimeja

Hetkel toimub

Eno Raua muinasjutu "Hirmuäratav tolmuimeja" ainetel tehtud joonisfilm, milles peategelaseks olev tolmuimeja tahab haarata endasse kogu ümbritseva maailma.

Nael I

Hetkel toimub

Heino Parsi satiiriline, eksperimentaalses vormis ühiskonda käsitlev nukufilm naeltest koosneb mõtteliselt neljast novelletist: „Armastus“, „Pugeja“, „Huligaan“ ja „Tsirkus“. Tabavalt ja humoorikalt näidatakse inimesteks kehastunud naelte omavahelisi suhteid, olgu selleks siis kavaleri ja tema daami armuafäär, pugejaliku tallalakkuja ponnistused, nokastunud huligaani tülinorimine ning edeva loomataltsutaja suhted tsirkuselõviga.

Meemeistrite linn

Hetkel toimub

Usinad mesilased elavad oma imepärases maailmas töökat ja harmoonilist elu. Vaataja ees on mesilaste kõik elutsüklid. Ühe mesilasepõnni vastupunnimine kindlakskujunenud elurütmile teeb vaadeldava taruelu põnevamaks. Saab teada, mida mesilased söövad, kuidas nad järglasi hooldavad, palju õienektarit oma elu jooksul korjata jõuavad, milline on elukorraldus mesitarus ja kuidas nad oma ühist kodu vaenlaste eest kaitsevad. Väikeste meemeistrite töökus, vaprus ja ennastohverdavus on imetlusväärne.

Põhja konn

Hetkel toimub

Vapper noormees läheb otsima imesõrmust. Ta leiab sõrmuse, võidab selle abil metsalise ja päästab rahva hukatusest.

Jaanipäev

Hetkel toimub

Andres Söödi dokumentaalfilm räägib meie ühe tähtsama püha tähistamisest linnatingimustes. Varjatud kaameraga üles võetud kontrastirohke film kujutab ilmekalt jaanipäeva traditsioonilise sisu muutumist ja linlase emotsionaalset vaesumist, näidates linnaelanike käitumist jaanituledel - nende üksindust ja samas alkoholist tingitud ülevoolavat olekut suures rahvahulgas.

Hobuse aasta

Hetkel toimub

Andres Söödi reportaažfilm jäädvustab olulisemaid sündmusi Eesti iseseisvumisvõitluses 1990. aastal, samuti mõningaid iseloomulikke episoode eestimaalaste olmeelust, mis koos peaks andma teatava koondpildi Eestimaast sel aastal. Film on omamoodi järg autori varasemale aastakroonikale "Draakoni aasta" (1988).

Jõulud Vigalas

Hetkel toimub

1905. aasta jõulud Vigalas on kõike muud kui rahupühad. Mõis on talurahva mässus rüüstatud, õhus on tulekahju vingu ja vältimatu karistuse eelaimust. Talurentnik Bernhard Laipmanni naine palub teda ära sõita, sest rahva seas autoriteetne mees on võimudele nagunii pinnuks silmas. Laipmann kõhkleb. Teda innustavad vabaduse ja võrdsuse aated, kuid ta võõristab revolutsiooni vägivaldsust. Mõisa rüüstamisel ta ei osalenud, seega pole tal ju süüd. Ometi ta vangistatakse valekaebuse alusel. Ta on valmis halvimaks. Siiski tuleb tal veel kord valida ja selle otsustava valiku hetkel ta enam ei kõhkle.

Kunksmoor

Hetkel toimub

Väikesel meresaarel elab oma majakeses Kunksmoor. Ta tunneb hästi ravimtaimi ja oskab nende abil haigeid ja hädasolijaid aidata. Kunksmoor tunneb ette ka õnnetusi ning suudab neid õhupalliga kohale lennates ära hoida. Ometi ei saa tormituulte vastu ka tema ning nii päästab ta ühel tormisel päeval uppumissurmast laevakapteni. Merekaru ravitsedes tärkab vastastikuna sümpaatia, mis toob Kunksmoori ellu põnevaid pöördeid.

Verine John

Hetkel toimub

Juhan Peegli kirjanduslik paroodia kuulsa korsaaride pealiku, maailmamerede hirmu - Verise Johni ehk Sarapiku Juhani - röövlielust, tema õnnetähe langusest ja meeleheitlikust põgenemisest isamajja Saaremaal, kus ta röövlitöö igavesti ära põlgab ja "kui üks lõpuni ümberkasvatatud inimene kõigile patriootlikku eestähte võib anda".

Lammas all paremas nurgas

Hetkel toimub

Teadushuvilise Tomi tutvus tulnukahuvilise Ahvenaga algab siis, kui Tomi raketikatsetus jõe ääres on lõppenud paugu ja visinaga. Ahven teab rakettidest mõndagi, lisaks on ta veendunud, et tühja taarat ei tohi niisama ära visata. Jõest leitud vanaaegsed pudelid taarapealikku Filippi aga ei huvita, kuni ühe pudeli kildude seast tulevad välja juhised kallihinnalise maali leidmiseks. Oma jõuguga taiese jälgi ajades ristub Filipi tee Tomi, tema sõbra Harri ja Ahvenaga, kes otsivad Harrilt varastatud spordikotti. Pudelites peitunud saladus avaneb sellele, kel lisaks heale õnnele on ka mõistust, mis trumpab üle ahnuse ja alatuse.

Elva rajooni Hellenurme kolhoos

Hetkel toimub

Eesrindlikku Hellenurme kolhoosi tutvustav ringvaade. Piimakarja- ja seakasvatus, moodsate loomapidamishoonete ehitamine, jooksvad põllutööd. Käimas on sügisesed põllutööd, taliviljad on juba koristatud, kombainer Kalju Tiiman Rõngu traktorijaamast lõikab kombainiga suvivilja.

Hullumeelsus

Hetkel toimub

Teise maailmasõja lõpu eel marsib kaunis mõisahoones paiknevasse vaimuhaiglasse sisse erikomando, et patsiendid likvideerida. Kuid gestaapo on saanud anonüümkirja teatega, et hullude seas varjab end vaenlase agent. Ohvitser Windischil tuleb mitmesaja vaimuhaige seast loetud päevadega leida simulant. Algab kassi-hiire mäng.

Inimesed sõdurisinelis

Hetkel toimub

Kui Punaarmeesse mobiliseeritud eesti meestest pärast raskeid katsumusi tööpataljonides formeeritakse Eesti Laskurkorpus, on paljudel neist raske leida õiget võitlusvaimu - nii ka Enn Kalmul. Alles pikal teel Eestimaa poole ja ränkades lahingutes Velikije Luki all selgineb sõdimise mõte ja siht. Kodusel pinnal, Emajõe kallastel aga tuleb temal ja ta relvavendadel minna vastamisi rahvuskaaslastega, kes kannavad vaenlase mundrit. Mida tundsid ja kuidas käitusid inimesed, keda aeg sundis sõdurisinelisse? Paatosevabas ja ilustamata sõjafilmis kujutatakse sõja argist palet, sõda kui rasket tööd, mida laskurkorpuse võitlejad eesti meestele omase visadusega päevast päeva teevad, eesmärgiga jõuda tagasi koju.

Kunksmoor ja kapten Trumm

Hetkel toimub

Üksikul saarel elav Kunksmoor ja tema kaaslane Kapten Trumm saavad sõbralikult ja rahumeelselt läbi päevani, mil nad hakkavad mängima reisi ümber maailma. Kunksmoor ei suuda taluda, et kapten teda võidab ning ta võtab appi nõiatembud. Selle peale solvub muidu alati leplik Trumm ja tüli ongi majas. Lapselikust solvumisest alguse saav sündmusteahel toob kaasa muret ja sekeldusi. Häda peab enne ikka suureks minema, et leppimine aset leiaks.

Värvilised unenäod

Hetkel toimub

Väikese Kati mängukaaslasteks maal vanaema juures on nii külapoisid kui kogu loodus - loomad ja lilled, tuul ja kivid. Kati loitsib välja päikese ja hõljub lilleväljade ja kogu ilmamaa kohal. Tegelikkuse ja võlumaailma vahel ei ole siin piire. Kas sama mäng on ka linnakodus võimalik?

Kevade

Hetkel toimub

Paunvere kihelkonnakooli õpilased Arno ja Teele, Toots ja Kiir, Tõnisson ja Imelik kogevad ühe koolitalve jooksul tundeid, mille jälgi nad kannavad terve oma edaspidise elu - tõelisest sõprusest ja esimesest armastusest kuni eneseleidmise ja elusihtide selginemiseni. Lugu täis kirevaid juhtumusi, värvikaid karaktereid, lopsakat huumorit ja peeni tundevarjundeid jutustab noorte inimeste kujunemisest nende elukevadel.

Viimne reliikvia

Hetkel toimub

Liivimaa, 16. sajand. Noor rüütel Hans von Risbieter saab isalt päranduseks reliikvialaeka Püha Brigitta säilmetega, mida ihaldab enda valdusse saada klooster. Risbieter on nõus loovutama reliikvia, kui saab naiseks abtissi ingelliku õetütre Agnes von Mönnikhuseni. Agnese süda tuksub aga robinhoodlikule vabale mehele Gabrielile, kes astub vapralt välja vabaduse ja õigluse eest. Romantiliste seikluste varjus on ridade vahele põimitud eestlaste vabadusvõitluse prahvatav vimm. Ajaloolise dekoratsiooni vormis ja varjus on legendaarne seiklusfilm suutnud kõnetada paljusid põlvkondi.

Kõrboja peremees

Hetkel toimub

Kõrboja peretütar Anna kuuleb oma vanalt isalt, et kui tema kodutalu endale ei võta, läheb see võõrastele. Kuid perenaisest üksi on vähe, talu vajab ka peremeest, seda enam, et Anna on aastaid linnas elanud. Siin saab ta uuesti kokku Katku Villuga. Nende teed on omal ajal lahku läinud siis, kui lapsemängud otsa said. Villu on endiselt äkilise loomuga ja Anna endiselt isepäine. Kuid nüüd on nad täiskasvanud, ja mida enam võõristab neid külarahvas, seda enam tõmbab neid teineteise poole.

Karoliine hõbelõng

Hetkel toimub

Hellitatud ja isekas kuningatütar Karoliine satub rännuteel kokku sookollide ja unehaldjatega, näki ja libahundiga ning röövlikamp tassib ta oma koopasse. Tal on küll osav ja abivalmis kaaslane Kaspar, kuid eelkõige peab ta vabanema isepäisusest ja hoolimatusest. Tasapisi kogub neiu vaprust ja südametarkust, mis seiklusrikka teekonna lõpul viib ta selguse ja armastuseni.

Tuulte pesa

Hetkel toimub

Kuigi sõda on lõppenud, ei saabu rahu Mahtjamäe tallu. Peremehele Jüri Piirile avaldavad survet kord metsavennad, kord nõukogude võimule vilja kogumist organiseeriv külavolinik. Võõrad vaated ja nõudmised sunnivad hirmu all olevat peremeest tegema raskeid otsuseid.

Hukkunud Alpinisti hotell

Hetkel toimub

Kui politseiinspektor Glebsky valmistub veetma meeldivat õhtut ja rahulikku ööd üksildases mägihotellis, ei tea ta veel, et seda kirkasse valgusesse ja puutumatusse lumme uppunud võõrastemaja asustavad nii ekstravagantsed külalised. Veelgi enam, mõni neist käitub lausa kahtlaselt ja nende teeseldud reipuse taga näib peituvat painajalik hirm. Tuberkuloosihaiget Hinckust võib mõista, kuid mis vaevab füüsik Simonet'd, soliidset härra ja proua Mosest ja mida jätab rääkimata hotelli peremees Alex? Pingest lausa kumisevas atmosfääris on mõrv ainult aja küsimus, kuid juurdluse käigus põrkub Glebsky reaalsusega, mis ei ole sellest maailmast.

Naerata ometi

Hetkel toimub

Mari ema on surnud ja isa joob. Elu lastekodus tundub talle võimatu, kuid minna pole kuhugi. Tal tuleb harjuda elama kodusoojuseta, jõhkravõitu kaaskasvandike seas. Õnneks on seal Tauri, kes käitub hästi, kuid keda miskipärast eriti ei armastata. Robi, kes rikub reegleid, on seevastu kõigi lemmik, kuigi Mari meelest peaks teda vihkama. Õppetund sellest, kuidas näha enda ümber teisi inimesi ja kuidas näha nende välise koore alla, on tütarlapsele peaaegu talumatu, kuid sellest sõltub tema saatus.

Veealused karid

Hetkel toimub

Tagaranna kalurikolhoosi esimees Tõnis Hoopkaup saab pulmapäeval kaks paljutähendavat kingitust – uue kalatraali ja ankruga portsigari. Esimesega loodab Tõnis avamerepüügil jõuda ette võistlevatest majanditest, teine tuletab talle meelde ennesõjaaegseid unistusi ja pettumusi. Tema nooriku Riina varjutab Lidia, kes meenutab talle kunagist armsamat ja tolle isa, võimukat Tagaranna „kuningat“. Tõnisele näib, et kolhoosi juhtimisel tuleb võtta sama võimukas hoiak, et teha oma plaanid teoks kollektiivi arvamusest hoolimata ja saada endale ka kogu au ja kuulsus, mis eduga kaasas käib.

Kutsumata külalised

Hetkel toimub

1950-ndate Nõukogude Eestisse naaseb neli sõjakeerises Rootsi põgenenud eestlast, kelle on värvanud Lääne salaluure. Diversantide raskused algavad juba piiril, kus neil tuleb otsustada vigasaanud kaaslase saatus. Ka nõukogude tegelikkus ei ole ootuspärane, koostöö kohalike elanikega ei toimi ning agentidel tuleb korduvalt kaalule seada nii oma südametunnistus, peresuhted kui ka elu. Käivitub Riikliku Julgeoleku põnevate pööretega vastuoperatsioon.

Vallatud kurvid

Hetkel toimub

Kui tudeng ja motosportlane Vaike Tartust Tallinna Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajale jõuab, kihutavad siin juba mootorrattad peadpööritava kiirusega. Sama peadpööritavatesse seiklustesse satub Vaike, tutvudes mitmekordse tšempioni Raivoga, kellel on tekkinud peapööritus edusammudest nii spordis kui ka neidude seas, ja meistrikandidaadi Heinoga, kes pakub Vaikele abi võistlusteks valmistumisel. Üksinda Vaike sellel karussellil püsida ei suuda, kuid ta loodab õe Mareti peale, kes on varemgi Vaiket keerulistest olukordadest välja aidanud. Ainult et nüüd tuleb mängu ka Mareti värske abikaasa Ants, kes on veendunud, et enam ta kaksikõdesid segi ei aja.

Ühe küla mehed

Hetkel toimub

Esimene sõjajärgsel ajal eestlaste tehtud film jutustab loo saatusliku valiku ette sattunud eesti kaluritest. Tormiheitluses Soome randa triivinud, on nad Nõukogude piirivalve ja julgeoleku silmis otsemaid kahtlustatavad. Kuid olulisem kui ametivõimude seisukoht on meeste endi tõdemus, et mehed ühest külast pole alati ühe küla mehed.

Mäeküla piimamees

Hetkel toimub

Kui Mäeküla vana mõisnik parun von Kremer heidab silma Tõnu Prillupi nägusale noorikule Marile, ei taha Prillup sellest esiotsa midagi kuulda. Ent parun pakub välja ahvatleva tehingu. Kehvast Prillupist saab mõisa piimarentnik tingimusel, et noorik tuleb mõisa, kui härra kutsub. Prillupi õnnelootused aga ei täitu. Uue Mäeküla piimamehe äri ei õitse ja naise jagamine mõisnikuga on talle üha enam vastumeelt. Mari peaks tema meelest oma kaksikelu põlgama, kuid naine, kes on alistunud meeste tehingule, ei võta selle häbi oma hinge peale.

Mis juhtus Andres Lapeteusega?

Hetkel toimub

Kui Andres Lapeteus haiglas teadvusele tuleb, on tal seljataga pikk öö vanade rindesõpradega, kuid märksa pikem on lugu sellest, kuidas kunagi üheskoos verd valanud meeste vahele tekkis mõistmatus ja võõrdumus. Kas oli see stalinistliku režiimi esilekutsutud paratamatus, tõusikliku naise mõju või isikliku arguse ja konformismi tagajärg? Kuidas õieti juhtus see, mis Andres Lapeteusega juhtus?

Viini postmark

Hetkel toimub

Enne sõjakate vuntsidega sõnakas mees, nüüd vaikides kõike taluv lössis pastlanahk - sellist iseloomustust peab Martin Roll kuulma oma rindesõbra Tõnis Uppi suust. Asjade seis nii tööl kastivabrikus kui kodus häirib teda tõesti, kuid ta ei võta midagi ette, süüvib vaid oma postmargikogusse. Ent kuuldud kibe tõde sunnib Martinit Tõnisega kihla vedama oma suurima aarde - Austria WIPA margiploki peale. Plokk jääb tema kogusse ainult sel juhul, kui ta ühe päeva jooksul ütleb selgelt välja, mida mõtleb.

Keskpäevane praam

Hetkel toimub

Jaanipäevasel Virtsu-Kuivastu praamil satuvad kokku kõige erinevamad inimesed: juuksur oma dotsendist abikaasaga, tema sõjainvaliidist vend koos õe hüljatud lapsega, neli murdehuvilist tudengineidu ja neli noort spetsialisti, bussitäis mandril käinud saarlasi ning armunud paar, kes end jänestena veoautokoormas praamile smugeldanud. Haige peaga tüürimees laseb eeskirjadele vaatamata pardale kaks kütuseautot ja keset merd selgub, et praamil seisva veoauto furgoonis on süttinud puuvill.

Libahunt

Hetkel toimub

Tammaru talus kasvab üles kolm last – perepoeg Margus ja kaks orbu, Mari ja Tiina. Tiina on erk ja väle nagu tulesäde ning Margusele ütlemata armas. Isa ja ema tahavad, et ta võtaks naiseks Mari, sest too on nende hõimust, Tiina aga võõrast verd. Tema ema hukati nõiana häbipostis. Mari meelest on Tiina Marguse ära teinud. Tema süda ei luba poissi nõia tütre saagiks jätta, ja nii süüdistab ta kasuõde terve küla ees libahundiks käimises.

Suvi

Hetkel toimub

Krutskimees Joosep Toots ja hädavares Jorh Adniel Kiir püüavad võita Raja Teele südant ja kätt, ent tujukas peretütar hoiab ise oma saatuse ohje. Armsaks saanud tegelaste rollides on taas „Kevade“ osatäitjad. „Suves“ kangastub humoorikas võtmes möödunud sajandi alguskümnendite elu ja olu, lüürilise alatooni annab kaunis loodus ja "Kevadest" tuttav muusika.

Tagahoovis

Hetkel toimub

Oskar Lutsu jutustuse "Tagahoovis" ja sellel põhineva Andres Särevi teatrilavastuse dramatiseeringu alusel tehtud film kirjeldab Eesti Vabariigis 1930ndate alguse majanduskriisi ajal hättasattunud inimesi aguliviletsuses, elu tagahoovis sõna otseses ja sümboolses mõttes.

Juunikuu päevad

Hetkel toimub

Peeter Saarmann on kasvanud Toomas Raidma peres teadmisega, et tema isa suri sõjas ja ema evakuatsioonis. Peeter õpib ülikoolis ja valmistub abielluma. Remonti tehes juhtub talle ette ennesõjaaegne ajaleht, kus muuhulgas mainitakse ettevõtet "Juhan Laurisoo ja Ko". Kasuisas näib see äratavat süngeid mälestusi. Pulmapäeva eelõhtul tülitab Peetrit suvekohvikus keegi purjus mees, kes nimetab teda Laurisoo sohipojaks. Kui ta kasuisalt kuuleb tõde oma vanemate kohta, aimab ta, et see võib saada saatuslikuks tema tulevikuplaanidele.

Ühe katuse all

Hetkel toimub

Mari Põder on 50ndatel kolhoosi juhtides teeninud eeskujuliku esimehe tiitli, täites kindlal käel kõik kõrgemalt poolt tulnud ülesanded. Majand aga käib järjest alla. Parteikomitee saadab kohale instruktor Peeter Arro, kes näeb, et esinaine on inimeste jaoks hirmuvalitseja. Uue esimehe valimistel peab Mari taanduma. Võimust ilmajäämine on talle krahh ja ta asub oma positsiooni taastama isikukultuse ajal omandatud võtete abil.

Põrgupõhja uus Vanapagan

Hetkel toimub

Inimesena maa peale minnes on Vanapagan kindel, et töö ja allaheitlikkuse läbi on sealses elus võimalik õndsaks saada. Tema naabrimees Kaval-Ants peab seda veidruseks, mis tema isiklikke plaane siiski ei takista. Antsu abi ja nõu Põrgupõhja elu korraldamisel läheb Jürkale, tema naisele Juulale ja nende lastele väga kalliks maksma, kuid Jürkal jätkub pikka meelt ja usku oma eesmärgi saavutamisse - kuni päevani, kus Ants leiab, et enam pole tal Jürkast mingit kasu.

Kirjad Sõgedate külast

Hetkel toimub

"Sent surmaga võlgu ja koperdab merel!" kuuleb Martin Puri ühel ilusal kalapüügipäeval oma paatkonna juhi Augusti suust. Paadikaaslased on vanale mehele tõesti aeg-ajalt hõlpu andnud, kuid Sõgedate külas aastasadu elanud ja meretööd teinud põlvkondade järeltulijad teavad, et kedagi, kes merd armastab, ei saa sellest vägisi lahutada. Merel ei ole füüsiline jõud mehe ainus mõõdupuu. Kui on vaja päästa inimesed sügistormis hukkuvalt purjekalt, näeb Martin, et tuleb tegutseda mitte mere vastu, vaid temaga koos.

Reis mööda Rootsit

Hetkel toimub

Viiekümnendatel aastatel polnud turismireis Rootsi sugugi tavapärane, ka väliseestlased suhtusid Nõukogude Eestist saabunutesse umbusklikult. Filmis rõhutatakse huvitavate reisimuljete kõrval rootslaste sooja ja sõbralikku vastuvõttu ning vastastikust huvi.

Metsluiged

Hetkel toimub

Kuningatütar Elisel on üksteist venda, kelle kuri võõrasema on moondanud luikedeks. Nõidusest vabastamiseks tuleb Elisel kududa igaühele neist nõgesesärk, lausumata kogu selle töö tegemise jooksul ainsatki sõna, muidu vennad hukkuvad. Elise mõistatuslik vaikimine ja kummaline töö annavad aga võimaluse kurjadele jõududele, mis püüavad hävitada usaldust ja armastust.

Teatrikevad Tallinnas

Hetkel toimub

III Balti liiduvabariikide ja Valgevene NSV teatrikevad toimus Tallinnas 1958. aasta juunis, osalesid teatrid Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest.

Valgus Koordis

Hetkel toimub

Kui punaväelane Paul Runge sõja lõppedes koju Koordisse naaseb, näeb ta, et hoolimata uuest korrast on elu ja inimesed vähe muutunud. Koordi on endiselt mahajäänud, kultuuritu Eesti küla, kus rikkad taluperemehed kehvikuid julmalt rõhuvad, olgu kavaluse või toore jõuga. Uusmaasaajate lootused on suured, kuid saak kehv. Nähes, et väikestel majapidamistel ei ole jõudu, hakkavad Runge ja partorg Muuli rääkima kolhoosi asutamisest. Sellele järgnevad ähvarduskirjad ja vana korra käsilaste alatu rünnak, mis muudab Koordi elu lõplikult.

Tallinna spordimängud

Hetkel toimub

Tallinna I spordimängud on seni suurim spordiüritus Eestis. Tuhanded kehakultuurlased ja sportlased täitsid mängude normatiive, võtsid osa võistlustest kergejõustikus, ujumises, süstasõidus, laskmises, jahilaskmises ja poksis. Need võistlused panid aluse uuele sportlikule traditsioonile - Tallinna spordimängudele.

Lehekülgi võitlusest

Hetkel toimub

Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu (ÜLKNÜ) asutamise ajaks loetakse 29. oktoobrit 1918, mil avati Moskvas I ülevenemaaline töölis- ja maanoorsooühingute kongress. Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing (ELKNÜ) oli üks ÜLKNÜ allorganisatsioone, Eesti NSV noorsoo ühiskondlik-poliitiline massiorganisatsioon, Eestimaa Kommunistliku Partei aktiivne abiline ja reserv. Rohkelt arhiivimaterjali kasutades meenutatakse Eesti kunagisi noorproletaarlasi ja kommuniste ning antakse lühiülevaade nende kangelaslikust võitlusteest. Filmi raamib pidulik aktus uute kommunistlike noorte ühingusse vastu võtmisega.

Igal oma leib

Hetkel toimub

Kalakaitselaeva ülesanne on kontrollida kalavarude kasutamise ja kaitse rahvusvaheliste kokkulepete täitmist Läänemeres. Mitmete merefilmide tegijana tuntud Toivo Kuzmin tutvustab oma dokumentaalfilmis Saaremaa kalakaitselaeva Saare üheksaliikmelise meeskonna (koos koer Mustuga) argipäeva.

Väikesed kompleksbrigaadid

Hetkel toimub

Reportaaž Vene NFSV Valdai rajooni ja Rakvere rajooni metsamajandite kompleksbrigaadide tööst. Kõnelevad Valdai metsamajandi direktor Grigori Mastobajev ja Rakvere metsamajandi peainsener Noi Epštein.

Poiss ja liblikas

Hetkel toimub

Anton Hansen Tammsaare lühijutu järgi tehtud film poisist, kes väga armastab lilli ja liblikaid. Oma mõtlematuses liblikat taga ajades tallab ta puruks kõik tema teele jäävad lilled.

Uus tehnika Tootsis

Hetkel toimub

1957.-1958. aastatel konstrueeriti ja ehitati Tootsi Turbabriketitööstuses mitu uut masinat freesturba tootmiseks ja transportimiseks, mis võimaldavad tõsta tööviljakust ja parandada turba kvaliteeti.

Surma hinda küsi surnutelt

Hetkel toimub

Pärast 1924. aasta detsembrimässu tegutsevad kommunistid põranda all. Üks nende juhtidest, Anton Sommer, intelligentne ja põhimõttekindel mees ning aateline kommunist, võetakse kinni ja antakse sõjakohtu alla. Ta vaikib ülekuulamistel, sest leiab, et ennast süüdistuste eest kaitsta on ebaväärikas. Võimukandjad püüavad teda sundida tunnistama revolutsionääride kaotust, kuid Sommerile on au tähtsam elust. Tema eest maksab kätte võitluskaaslane Ester, kes aga nii arvatavale reeturile kui Sommeri abikaasale ja laste emale näkku vaadates tajub, et lähedase inimese kaotust ei heasta miski.

Oma silmaga

Hetkel toimub

Kaheosalises filmis tutvustatakse õppimisvõimalusi Türi Põllumajandustehnikumi õppemajandis ja antakse ülevaade ehitustegevusest, loomakasvatusest ning kodukultuurist Rakvere rajooni E. Vilde nim kolhoosis, Kehtna näidissovhoosis, 9. Mai kolhoosis ja Raplas.

Sprott võtmas päikest

Hetkel toimub

Kuldkalakese muinasjutu kaasajastatud versioonis on kõik absurdini tänapäevane – pahupidi pööratud. See on lugu mehest, kes elab vee all, ning kalast, kes elutseb vee kohal õhus ja suudab inimeste soove täita. Mees püüab kala kinni ja hakkab igasuguseid asju tahtma, aga…

Seda ei saa andestada!

Hetkel toimub

23.-26.11.1959 toimus ENSV ülemkohtu istung Saksa okupatsiooni eel ja ajal 1941–1944 omakaitsesse kuulunud Valter Kelti, Leonid Sinisalu ja Johannes Kriipsalu üle. Neid süüdistatakse nõukogude inimeste mõrvamises. Esitatakse salajasi dokumente hukatud inimeste nimekirjadega Saksa Sicherheitsdiensti (SS) arhiivist, tunnistusi annavad kohalikud Võrumaa elanikud, üksikasjalikult kuulatakse üle süüalused. Kohus mõistab Valter Kelti, Leonid Sinisalu ja Johannes Kriipsalu surma. Kohtuotsus viiakse täide 6. jaanuaril 1960, mehed lastakse maha Tallinnas keskvanglas. Kohtuistungit kajastava filmi "Mineviku varjud" põhjal loodi stuudios samade autorite poolt mõningase ümbermontaaži ja uue ägedalt süüdistava diktoritekstiga filmivariant "Seda ei saa andestada".

Tule tagasi, Lumumba

Hetkel toimub

Heaste linnakese elu keskuseks on kultuurimaja, kus koolilapsed näevad 1960ndate menufilme koos nõukogulikust ideoloogiast läbiimbunud ringvaadetega ning kus kinoseanssidel ja tantsupidudel kohtuvad armunud. Kultuurimaja uus juhataja Aurora ja tema kasvandik hüüdnimega Lumumba toovad pöörde Reinu ja tema isa ellu, mida rõhub lein. Koos ühise sõbratari Elsaga otsustavad poisid Reinu isa ja Aurora kokku viia, et nad ei tunneks endid nii üksikuna. Plaani ellu viies selgub neile tõsiasi, et täiskasvanud jätavad lastele rääkimata just kõige olulisema.

Uued sõbrad

Hetkel toimub

Esimene päev lasteaias, nähtuna lapse silmade läbi, kes jutustab sellest õhtul oma sõbrale. Ta läheb hommikul vara lasteaeda, kõik on tema jaoks uus ja võõras, isegi natuke vaenulik. Kohanemine võtab aega, õnneks on mõned lapsed sõbralikud ja aitavad, selgitavad käitumisreegleid rühmas. Päev muutub tasapisi huvitavamaks ning õues, kus on palju uudseid ronimisvõimalusi ja muid mänguasju, õnnestub paljudega ka sõbraks saada. Siis tuleb veel ekskursioon loomaaeda ning üha põnevamaks läheb.

Kohtumised tänaval

Hetkel toimub

Püüd punapropagandat inimlikult teha. Portreepalad Tallinna tänavailt. Oma kohta elus otsiv noormees kohtub linnas erinevate inimestega, kellelt on midagi õppida – sõjaveteran, doonor, minöör, tööline ja liikumisvõime kaotanud harrastuskunstnik. Nende inimeste lood annavad noormehele enesekindlust oma eluga edasi minna.

Kalevi-Liiva süüdistab!

Hetkel toimub

Fašismiohu eest hoiatava filmi keskmes on avalik kohtumõistmine Jägala koonduslaagri ülema abi Ralf Gerretsi ja valvur Jaan Viigi üle 1961. aastal. Taustaks fašistlike koonduslaagrite arhiividokumendid ja fotod hukkamistest ning laipadest. Tšehhitaridest ellujäänud koonduslaagri vangid Prahas oma igapäevaelu elamas ja Tallinnas kohtuprotsessil tunnistamas. Sünkroonkatked Gerretsi ja Viigi tunnistustest kohtus. Laiem ülevaate eestlastest, kes kannavad vastutust sõjaaja massimõrvade eest Eestis, kuid viibivad peidus emigratsioonis. Hukkunute mälestamine Kalevi-Liival.

Argipäev

Hetkel toimub

Argipäev tehases Volta. Ehkki tehas on kommunistliku töö eesrinnas, pole töötajad rahul saavutatuga, vaid otsivad ka kõrgelt mehhaniseeritud tehases uusi teid tootmise automatiseerimiseks. Konstruktorid, insenerid, tehnoloogid, meistrid, töölised – kõik on kaasatud kompleksse mehhaniseerimise idee elluviimisse, mis on ühtlasi tähtsaim ülesanne voltalaste partei auks võetud kohustuste elluviimisel. Näeme konstruktoreid jooniste taga töötamas, uue automaatliini monteerimist, automaatpressi paigaldamist, ainulaadset masinamudelit, mis tõotab revolutsiooni elektrimootorite mähkimisel ja moodsa kokillvalumasina katsetamist valukojas.

Inimesed eesliinilt

Hetkel toimub

Kolhoosiesimehe mina-vormis mõtisklus, kui palju majandile langevast aust kuulub talle ja kui palju tema kolleegidele-seltsimeestele, kes oma ennastsalgava tööga on aidanud majandil kõikvõimalikest raskustest üle saada ning kolhoosil õitsvale järjele jõuda. Poeetilises võtmes näidatakse inimeste lootusi, kõhklusi, pingeid, pingutusi ning rõõme. Näeme noore velskri probleeme seakasvatuses, jagelemist karjakasvatuse ümber, raskeid viljakoristustingimusi ja parteisse astumise protseduuri.

Nipernaadi

Hetkel toimub

Toomas Nipernaadil ei ole põhjamaises suves rännates sihti, ta läheb, kuhu tee viib. Kõik teed viivad teda inimeste juurde, kellele tundub, et nende elu on ette määratud ja et seda tuleb võtta kui paratamatust - kuni kohtavad Nipernaadit, seda luiskelugude jutustajat ja inimeste hullutajat. Ta lubab igaühele õnne, armastust ja iseennast, ja ainus, mida keegi ei saa, on just tema ise, Nipernaadi.

Kivi tee ääres

Hetkel toimub

Lavastatud film ühe liiklusõnnetuse eelloost ja tagajärgedest. Ema on kaotanud liiklusõnnetuses oma poja. Ta seisab tee ääres, kus poega meenutab õnnetuskohal olev mälestusplaadiga kivi. Tagasivaatena näeme õnnetuseni viivat sündmuste jada ning inimeste seas valitsevat suhtumist purjus peaga sõitmisesse. Ka naine ise õigustab alguses oma abikaasat, kes on „eluaeg vintis peaga sõitnud“. Kui aga poeg astub isa jälgedes, tekib naisel hirm. Emotsioonid on filmis edasi antud kõnekate pilkudena.

Suure labida mehed

Hetkel toimub

Vladimir Parveli lavastuslike elementidega dokumentaalfilm Eesti põlevkivikombinaadi Viivikonna karjääri töötajatest ja tööst kaevanduses. Viivikonna argipäeva antakse edasi kahe loo kaudu: miilitsaga pahuksisse sattunud noore mehhaaniku ümberkasvamise lugu ja avariiolukord kaevanduses.

Tere, tüdrukud!

Hetkel toimub

Reportaažlik pilguheit Sommerlingi nimelisse sovhoosi saabunud linnanoortest. Põhiliselt on fookuses Narvast maatööle saabunud noored, kes hakkavad tööle aiandusbrigaadis. Jälgitakse neidude töid ja tegemisi, aga ka kogu sovhoosi põllutöid kevadest sügisesse. Kaamerapilti saadab näitlejate esitatud kaadritagune tekst. Võtted varjatud kaameraga lisavad elulisust ja loomulikkust.

Visa töö vili

Hetkel toimub

Põhjalik ülevaade maisikasvatuse arengust Eestis ja hetkeseisust 1963. aastal. Tutvustatakse maisikasvatuse ajalugu Eestis ja selgitatakse meie kliimale sobimatu põllukultuuri harimise peensusi.

Sõprusvisiit

Hetkel toimub

Dokumentaalfilm Soome Vabariigi presidendi Urho Kaleva Kekkoneni ja tema abikaasa Sylvia Kekkoneni neljapäevasest mitteametlikust visiidist Eesti NSVsse 1964. aasta märtsis. Külaliste vastuvõtud Tallinna lennujaamas, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi hoones Kadriorus, Tallinna raekojas, Tartu ülikoolis, Teaduste akadeemias jm. Tartu ülikooli aulas peab Kekkonen eestikeelse tervituskõne ja Käärikul teeb koos saatjatega läbi pika suusaretke. Enne lahkumist antakse kõrgete külaliste auks kontsert Estonias, kus esinevad eesti kunstimeistrid. Rahvas tänavatel ja kohtumistel tervitab soojalt hõimurahva presidenti – esimest pärast sõda Eestit külastavat välismaist riigipead.

Ruhnu

Hetkel toimub

Poeetiline meeleolufilm Ruhnu saarest. Kaamera jälgib aeglase rahuga saare igapäevaelu. Laev lahkub Pärnu sadamast. Vaade Ruhnu saarele lennukilt. Kalur angerjaid püüdmas. Ruhnu puukirik ja kalmistu. Kala vastuvõtmine Ruhnu sadamas.

Jäätramm

Hetkel toimub

Kuivastu ja Virtsu vahel kurseerivad praamid Suurupi ja Sõprus. Kui inimesed saavad heal juhul lennukiga või ka jalgsi üle jää mandrilt saarele, siis veoautodele on praam ainuke võimalus jäätunud väina ületamiseks. Kuigi tee pikkus on vaevalt 7 kilomeetrit, kulub raskete jääolude korral praamil selle läbimiseks vahel isegi 10-12 tundi. Kaameramehed teevad kaasa Suurupi reisi üle väina.

Lugu jänesepojast

Hetkel toimub

Jänesepoeg ei taha kuidagi õhtul magama jääda. Jänkuema hirmutab teda küll rebase, hundi ja karuga, kuid poeg kelgib, et ei karda neist kedagi. Äkki ilmub põrandale pisike hiir - kiiresti poeb jänesepoiss teki alla.

Karge meri

Hetkel toimub

Kui Katrinale tuleb ehitud paadiga järele mees mere tagant, keda ta vaevu tunneb, läheb tal endas selgusele jõudmiseks natuke aega. Kuid veel enne päikeseloojangut asuvad nad koos teele Matt Ruhve kodusaarele, kus kehtivad omad seadused, kus võõrad pole oodatud ja kus isegi armastusel on meresoolane maik.

Uus aeg

Hetkel toimub

Arhiividokumentidele ja -fotodele ning kroonikakaadritele toetuv dokumentaalfilm 1940. aasta juunipöördest Eestis. Filmis kasutatud ENSV ja NSVL propagandistlikele kroonikakaadritele, fotodele ja arhiividokumentidele antakse režissööri-stsenaristi Vladimir Karasjovi mõtestatud valiku ja montaaži ning Veljo Tormise muusika toel suhteliselt tõepärane ajalooline pilt toonastest sündmustest. Toonased propagandakaadrid kõnelevad režisööri tõlgenduses Eesti Vabariigi okupeerimisest ja inkorporeerimisest NSV Liitu.

Pühapäev

Hetkel toimub

Teaduslik-tehnilise progressi vastuoludele pühendatud filminovell, mis hoiatab ühekülgse, inimest tahtejõuetuks tarbijaks muutva tehnilise arengu eest.

Sügis

Hetkel toimub

"Kevadest" ja "Suvest" tuttavatest noortest on Vabadussõja-järgses iseseisvas Eestis saanud soliidsed taluperemehed ja perenaised, mõjukad ühiskonnategelased, kellel endal juba kooliealised lapsed. Ainult rätsepmeister Kiir ei ole ikka veel kaasat leidnud. Õnneks tulevad Paunverre kaks parajas pruudieas neiut, kes Jorh Adnieli naisevõtuhoole tuure lisavad. Kosja- ning abielutee on kurviline, jagub koomikat, intriige ja õnne.

Ainult hulludele ehk halastajaõde

Hetkel toimub

Väikelinna haigla traumaosakonda tuuakse enesetappu üritanud noormees, kelle eest hoolitseb kaunis venelannast õde Rita. Et taastada noormehe elurõõm ja usk oma mehelikkusesse, kingib õde talle ühe öö täis õrnust ja armastust. Kolleegid vaid tögavad Ritat. Leidub aga keegi, kes halastajaões näeb kõigi pahede algallikat. Kättemaksja asub tegutsema, ja mida rahulikumalt talub saatuselööke Rita, seda jõhkramaks muutuvad tema teod.

Äratus

Hetkel toimub

1949. aasta 25. märtsi öö, täiskuu Eestimaa kohal. Tuhandeid veel oma kodudes magavaid peresid ootavad jaamades pikad loomavagunite ešelonid. Stalinliku režiimi masinavärk on valmis töötlema inimesi nagu loomakarja, neid vägivallale allutades. Kuid inimesed pole loomad. Nagu ütleb kellamees Mõistuse Jaan - neil on hing ja see saab haiget. Millised jõud vallanduvad sel ööl, ei loe küüditajad oma nimekirjadest välja. Seal ei seisa Väärikus ja Alistumatus, mida linnast tulnud, Meheks ja Naiseks maskeerunud uue inimese konstrueerijad ei oska oodata. Seal ei seisa ka Hirm ja Hullus, mis ei jäta puutuma nende kannupoisse ega neid endidki.

Vagu vao kõrvale

Hetkel toimub

Eesti NSV põllumajandusministeeriumi tellimusel valminud dokumentaalfilm väsimatust töömehest, teenelisest künnimeistrist ja mehhanisaatorist Kustas Lundist. Töökas, kuldsete kätega põllumees elab ja töötab Rapla rajooni Tasuja kolhoosis. Film pajatab Kustas Lundi töökogemustest, tema leiutistest põllumajandustehnika täiustamisel ja kohandamisel kohalikele tingimustele, temast kui vabariigi künnivõistluste viiekordsest võitjast.

Külakauplus

Hetkel toimub

Jõgeva rajooni Jaama külapood on argielu keskpunkt, kuhu koonduvad külauudised ja probleemid. Siin tunnevad kõik kõiki, pood on kokkusaamispaik, mis ühendab ja seob külarahvast. Aastakümneid oma ametile truuks jäänud kaupmees on traditsioonilise külapoe kese: vahendab uudiseid, annab nõu, kuulab inimesed ära ja arutab poelistega eluolu üle.

Leib

Hetkel toimub

Leiva tootmine Kingissepa leivakombinaadis, kondiitrid töötamas.

NSV Liidu 1954.aasta esivõistlused mootorispordis

Hetkel toimub

NSV Liidu 1954. aasta meistrivõistlused mootorispordis Pirital. Võistluste avamine, tervitussõnad ja lipu heiskamine. Hetked krossisõidust Pirita krossirajal ning ringrajasõidust Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajal vahelduvad autasustamiste ja motosportlaste õhkupildumisega.

Uus tehnika Eesti NSV-s Tootsi Turbatööstuses

Hetkel toimub

Kiri Ameerikasse

Hetkel toimub

Filmis tutvustatakse Tallinna uuenenud ilmet, tehase Punane RET saavutusi ja töölisnoorte hariduse täiendamise võimalusi õhtuses õppevormis, eriti aga tõstetakse esile väliseestlastes propagandistlikult kujundatud väärarusaamist nõukogude elust.

Ajapikku unustatakse meie nimi

Hetkel toimub

Minevikusündmused kipuvad ununema, kuid 1941. aasta juuniküüditamine jääb Nõukogude võimu ühe kõige jõhkrama kuriteona Eesti rahva mällu igavesti. Selle aasta 14. juuni ööl saadeti Eestist välja Siberisse üle 10 tuhande inimese, enamik neist olid naised ja lapsed. Sõna saavad need, kes Siberis ellu jäid ja lõpuks koju tagasi jõudsid. Režissöör Andres Sööt, kelle perekond samuti juuniküüditamisega lagunes, pühendab oma filmi kõigile Siberisse saadetutele. See on aegumatu vastutus – mitte unustada.

Pikk tänav

Hetkel toimub

Režissöör Hans Roosipuu ja stsenarist Lennart Meri vaatefilm Pikast tänavast Tallinnas. Pikk tänav on üks keskaegse Tallinna põhitänavaist, suundudes Toompealt alla Tallinna lahe suunas. Üle 700 meetri pikkusel tänaval asuvad mitmed arhitektuuri- ja kultuuriväärtuslikult hooned nagu Oleviste kirik, Tallinna linnamüüri välisehitiste hulka kuulunud kaitsetorn Paks Margareeta ja Suur Rannavärav.

„Pikk tänav“ esindab 1920. aastaist pärit linnasümfoonia žanrit (nt Dziga Vertovi “Filmikaameraga inimene” ja Walther Ruttmanni “Berliin. Suurlinna sümfoonia”), mis kerkis Eesti dokumentalistikas põgusalt esile 1960. aastate teisel poolel ning vastandus klassikalistele, otseselt ja üheselt turismiturustust teenivatele vanalinna kujutavatele vaatefilmidele. Kõrvuti „Tallinna saladuste“ ja „Tallinna mosaiigiga“ (mõlemad 1967) läheneb „Pikk tänav“ vanalinnale kogemuslikult sootuks erineval tasandil. Kõiki kolme iseloomustab väljapaistvalt isikupärane filmikeel, innovaatiline ja eksperimentaalne esituslaad. Vastupidiselt klassikalistele vaatefilmidele väljendavad need ühel või teisel moel ajaloo kummastav-häirivat sekkumist olevikku, osutades nii vanalinnaga seotud tähenduslikele dissonantsidele ning täites selle kujundistu hulga vastamata küsimuste ning krüptiliste mõistukõnedega. Märkimisväärne on ka see, et need filmid valmisid Tallinnfilmi algatusel ning osaliselt stuudio vahendeist finantseerituna, erinevalt enamikust turistlikest vaatefilmidest, mille tellijaiks ja rahastajaiks olid valdavalt turismindusega seotud institutsioonid.

„Pika tänava“ struktuur ning pildikeel on nn vanalinnafilmide kohta ebatavalised, koguni sedavõrd, et vaatefilmiks seda nimetada ei passikski. Et selle haare katab üksnes ühe – tõsi, küll üsna pika – tänava, siis puudub tõtt-öelda ka suur(ejoonelis)ust sugereeriv sümfooniline mõõde; pigem sobiks sellest kõnelda kui etüüdist või improvisatsioonist. Linnasümfooniatega ühendab seda siiski ajastruktuur (hommikust õhtuni) ning liikumise ja liikluse tuiksoonte esiletõstmine. Ent “ühe tänava ühe päeva” sisse on peidetud ka abstraktsemaid üldistusi tänapäeva ja mineviku aineil ning liiklusteemat läbib reeglite ning nende rikkumise konfliktist tõusev ühiskondliku kriitika kaastähendus.

Viiuli ja relvaga

Hetkel toimub

Viiulikunstniku ja revolutsionääri Eduard Sõrmuse (1878–1940) elu ja tegevust portreteeritakse paljude fotode, arhiivikaadrite ja mälestuste abil. Eduard Sõrmus oli eestlane, keda sünnimaal rohkem põlati, kui armastati. Ta esines Soomes, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Inglismaal, Itaalias jpm ja muidugi Nõukogude Liidus. Tal oli taskus Nõukogude pass ja ta esindas Nõukogudemaa huve. Ta oli ideeline bolševik, Punane Viiuldaja. Viiuliloomingut Sõrmuse repertuaarist esitab Jossif Šagal.

Reportaaž kuritööst

Hetkel toimub

Lembit on 18-aastane kurjategija, kes istub vanglas. Klaus Mikko küsitleb noormeest, tema ema, isa ja õpetajat, et aimu saada, kuidas ja miks poiss eluga pahuksisse läks. Neli ehedat intervjuud võtab kokku ema ja poja kohtumine vanglas.

Memento

Hetkel toimub

Režissöör Ülo Tambeki sõnutsi on film pühendatud Teises maailmasõjas 1941. aasta hilissügisel Nõukogude aarmee ridades võidelnud sõduritele, kes kaitsesid Hiiumaad saksa vägede eest. Filmi sissejuhatav tekst: "1941. aasta hilissügis. Orjol on loovutatud, Harkov langenud, Leningrad on rõngas, Himki jõevaksalis on saksa väed. Sügaval vaenlase tagalas, Eesti saartel, kust rinde eelservani oli 400 kilomeetrit, võitlesid sõdurid ja madrused ilma igasuguse lootuseta pääsemisele. Nad teadsid, et Leningradi ja Moskva võti on nende käes. Tuhandeist jäid alles vähesed. Me ei tea isegi enamiku nimesid." Filmis on kasutatud filmiarhiivide materjale.

Tallinna saladused

Hetkel toimub

Stsenarist Lennart Meri, operaator Andres Söödi ja režissöör Ülo Tambeki koostöös sündinud omapärane „linnasümfoonia“, eksperimentaalne vaatefilm Tallinna vanalinnast. Kaamera vaatevälja jääb linnamüür, Oleviste kirik, Pühavaimu kirik, Raekoda. Kuid suurema osa filmist moodustavad kaadrid vanalinna perifeeriast: veel varemeis Paks Margareeta, hüljatud Katariina käik, tühi Laboratooriumi tänav ja dominiiklaste kloostri rohtukasvanud õu. Anti Marguste muusika lisab pildile salapära.

1920. aastaist pärit linnasümfoonia žanr (nt Dziga Vertovi “Filmikaameraga inimene” ja Walther Ruttmanni “Berliin. Suurlinna sümfoonia”) kerkis Eesti dokumentalistikas põgusalt esile 1960. aastate teisel poolel ning vastandus klassikalistele, otseselt ja üheselt turismiturustust teenivatele vanalinna kujutavatele vaatefilmidele. Kõrvuti „Pika tänava“ (1966) ja „Tallinna mosaiigiga“ (1967) läheneb „Tallinna saladused“ vanalinnale kogemuslikult sootuks erineval tasandil. Kõiki kolme iseloomustab väljapaistvalt isikupärane filmikeel. Vastupidiselt klassikalistele vaatefilmidele väljendavad need ühel või teisel moel ajaloo kummastav-häirivat sekkumist olevikku, osutades nii vanalinnaga seotud tähenduslikele dissonantsidele ning täites selle kujundistu hulga vastamata küsimuste ning krüptiliste mõistukõnedega. Märkimisväärne on ka see, et need filmid valmisid Tallinnfilmi algatusel ning osaliselt stuudio vahendeist finantseerituna, erinevalt enamikust turistlikest vaatefilmidest, mille tellijaiks ja rahastajaiks olid valdavalt turismindusega seotud institutsioonid.

„Tallinna saladused“ läheneb harjumuspärastele objektidele ebatavaliste võttenurkade ja innovaatilise kaameratööga. Mustvalge ja diktoritekstita film asetab vanalinna kummalisse kõverpeeglisse, mis loob tuttavaist elementidest rahutukstegevalt veidraid kooslusi ja peegeldab mitmekihilist, ühtaegu määratlematut ja abstraheeritud aegruumi. Selles küll leidub viited teatud “keskaegusele”, kuid need ei konkretiseeru turismimaiguliseks väljapanekuks. Pikad panoraamid, mis sageli moodustuvad keerukalt sinusoidsetest ja ringlevatest trajektooridest, vahelduvad lühikeste, täpselt kadreeritud staatiliste võtetega; rohkelt on kasutatud hüplikku ja subjektiivset käsikaamerat, domineerivad suured ja keskplaanid. Montaaž püüab sageli lõikekohti varjata ning pikki panoraame veelgi ulatuslikumatena näidata või mängib kaasa heli ja pildi rütmidele. Noote pikalt hoidev muusika järgib pikkade panoraamide mustreid; üksikud tabavalt valitud heliefektid (sammud, ukseprõmm, lennukimürin) loovad ühes subjektiivse kaameraga etüüdilikke narratiivikatkeid.

Neljakümnes sõda

Hetkel toimub

Andres Söödi film on pühendatud Eesti Relvagrenaderide Narva pataljonile, kuhu kuulunud sõdurid võitlesid Teises maailmasõjas Eesti iseseisvuse eest. Pataljoni raudvaraks olid need eesti mehed, kes 1942. aasta sügisel astusid vabatahtlikult Eesti Leegioni, et pärast eeskujulikku väljaõpet võidelda SS-diviisi Wiking koosseisus idarindel Nõukogude vägede vastu. Rasked kaotusterohked lahingud Ukrainas ja Sinimägedes tegid pataljonile nime. Et Eestis teistkordset nõukogude okupatsiooni ei suudetud ära hoida, polnud enam nende teha.

Läänemeri rahumereks!

Hetkel toimub

Tallinnas toimub 1967. aasta juunis Läänemere maade rahupooldajate kohtumine. Külalised Soomest, Norrast, Taanist, Rootsist, Lääne-Saksamaalt jt maadest osalevad vastuvõtul Tallinna raekojas ja Tallinna rahupäevade konverentsil Tombi nimelises kultuuripalees.

Üksinda ja koos

Hetkel toimub

Vabadusvõitleja Enn Tarto jutustab oma elust ja võitlusest Eesti taasiseseisvumise eest. Mees, kes on erinevates kinnipidamisasutustes veetnud kokku 14 aastat, külastab filmi alguses Patarei vanglat. Film esitab vaheldumisi peategelase poliitilisi seisukohti ning juba tuttavaid ajaloolisi kaadreid: vene vägede saabumisest Eestisse 1939 kuni laulva revolutsiooni sündmusteni ja Tallinna Draamateatri ees peetud pikettideni poliitvangide vabastamiseks.

Vendluspäevad

Hetkel toimub

Ülevaade 1967. aastal toimunud Eesti NSV kunsti ja kultuuripäevadest Uljanovskis ja Moskvas. Uljanovskis jälgitakse Tallinna pioneeride palee lastekoori esinemisi, külaskäike Lenini majamuuseumi ja kooli. Moskvas tutvuvad Eesti delegatsiooni liikmed linna vaatamisväärsuste ja ettevõtetega. Antakse kaleidoskoopiline ülevaade mitmetest kultuurisündmustest ja -kohtumistest.

Konrad Mägi

Hetkel toimub

Dokumentaalfilm läbi aegade eesti parimaks maastikumaalijaks peetud Konrad Mägi (1878-1925) loomingust. On järgitud kunstniku teed Tartust Peterburi, Helsingisse, Ahvenamaale, Norrasse, Prantsusmaale ja Itaaliasse. Kunstnik on olnud viljakas, kuid suurem osa tema töödest jääb muuseumioludest tingituna veel pikemaks ajaks hoidlasse. Palju Konrad Mägi töid on erakätes nii Eestis kui välismaal. Film püüab neid vaatajale nähtavaks teha, olla teejuhiks kunstniku mõistmise teel.

Eelkäija

Hetkel toimub

Fotodel ja arhiividokumentidel põhinev film Viktor Kingissepa elust ja revolutsioonilistest sündmustest Eestis. Filmitegijad püüavad vähese säilinud dokumentaalse materjali toel valgustada revolutsionääri eluteed noorpõlvest Kuressaares kuni surmani 1922, heita tagasipilk ta mõtetele läbikäidud elust ja ajaloosündmustest – nähtuna justnagu peakangelase silmade läbi mõned tunnid enne mahalaskmist.

Eduard Viiralt

Hetkel toimub

Eduard Wiiraltit (kodanikunimega Eduard Viiralt, 1898 – 1954) peetakse kunstiajaloos 20. sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks. Kunstniku rahutut ja käänakulist elu peegeldab tema kunst: filmi objekt ja põhiline väljendusvahend on kunstilooming ise. Wiiralti graafikat tõlgendavad subjektiivse kunstnikupilguga Ott Kangilaski, Ülo Tambek, Rein Maran ja Anti Marguste. Oluline roll on Marani kaameratööl ja Marguste muusikal. Graafiliste lehtede algupärandid pärinevad Eesti Riiklikust Kunstimuuseumist ja kunstikoguja Alfred Rõude erakogust.

Üksinda kiigel

Hetkel toimub

Herodeste suguvõsale kuulunud talust Käru vallas sai 1940. aastal Lungu sovhoos. 50. aastate lõpul käivitunud kampaania ajal saadeti siia välja sadu Tallinna elanikke, kes "ei vastanud sotsialistliku ühiselu reeglitele". Tänaseks ei ela neist Lungus küll enam kedagi, kuid see ega ka sovhoosi kadumine ei toonud külaelanikele kergendust. Käru vallavanemale Jaak Herodesele tagastati ta esivanemate talu, kuid seda taastada ja külale elu sisse puhuda polegi nii lihtne ja olud on teised.

Vabariigi sünd

Hetkel toimub

Eesti Töörahva Kommuuni 50. aastapäeva tähistav film annab loengu vormis ülevaate rahvusvahelisest ja sisepoliitilisest olukorrast 1918–1919, mil sai võimalikuks Eesti töörahva kommuuni asutamine, väljakuulutamine ja tegevus. Teksti illustreerivad fotod ja filmikaadrid revolutsioonilistest sündmustest ning ajaloolistest isikutest nende sündmuste keerises, samuti hulk arhiividokumente ja ajaleheväljavõtteid. Filmis on kasutatud ORRKA, Riikliku Ajaloomuuseumi ja EKP KK Partei Ajaloo Instituudi arhiivi materjale.

Möödunud sajandi Eestist

Hetkel toimub

Kaks aastat filmimehe Andres Söödi pilgu ja kaamera läbi: 1996 ja 1997. Kahe aasta kroonikat võib võtta kui järge autori varasematele filmidele „Draakoni aasta“ ja „Hobuse aasta“. Kõiki kolm filmi on aastaportreed, mille on modelleerinud Sööt ise. Ei ole süsteemset ja ammendavat lähenemist vaadeldavale ajajärgule, kinni on peetud vaid sündmuste kronoloogilisest järjekorrast. Sööt filmib ja kommenteerib aega ühtaegu neutraalselt ja samas isiklikust vaatenurgast.

Ülekanne 56:13

Hetkel toimub

Filosoofiline mõtisklus rattaspordi olemusest. Võistlustrassil vahelduvad tõusud langustega ja pori asfaldiga. Võistlejad pingutamas viimse piirini, mõnel puruneb kumm, mõni kukub. Tehnilise abi autod annavad endast parima, mehaanikud parandavad rattaid sõidu pealt. Huvitavad rakursid: pöörlevad rattad, väntavad jalad, ratturite varjud teel. Ekraanil pikemalt Vello Ainsalu, Peep Jöffert, Ilmar Mesi, Ants Jeret ja Olavi Ulm.

Et tuleks välja…

Hetkel toimub

Dokumentaalfilmis võrreldakse ekskavaatorite monteerimist Tallinna ekskavaatoritehases sümfooniaorkestri pillirühmade koosmänguga. Ka kõik tootmisprotsessi osad peavad kokku kõlama ja andma samasuguse täiusliku tulemuse kui täiuslikkuseni viimistletud orkestriteos. Rein Karemäe püüab tehaserahvaga rääkides välja uurida, miks tootmisprotsessis on tekkinud ebakõlad.

Jääriik

Hetkel toimub

Antarktika joonistub filmis välja kui esteetiline fenomen — igavese vaikuse ja tardumuse maa ja selle mandriosa lühike suvi, mil suletud manner paljastab oma kaunimad aarded. Pikad kaadrid muinasjutulistest jäädüünidest, imepeened valguspeegeldused ning lustlikult kihav looduskeskkond loovad nauditava loodusfilmi, mis vaba liigsest populaarteaduslikust ballastist. Film on üles võetud XIII Nõukogude Antarktika ekspeditsiooni ajal 1968. aasta novembrist kuni 1969. aasta mais.

Elasime Eestile

Hetkel toimub

Alfred Käärmanni noorusaastad ja parim meheiga kulusid sõjas, metsas ja Uurali vangilaagris. Nagu tuhandetel tema saatusekaaslastel, kellest nüüdseks on ellu jäänud vaid vähesed. 18-aastase koolipoisina pidi Alfred Käärmann Valgas otsustama, kellega ja kuhu edasi minna. Tema valis Omakaitse ning tegi kaasa lahingud Narva ja Tartu all. Kolm aastat hiljem sakslaste taandudes läks ta metsa. Seal elas mees koos kaaslasega ja ka üksi maa-alustes punkrites kokku seitse aastat. 30-aastaselt langes ta reetmise läbi julgeolekumeeste kätte ja 8. jaanuaril 1953 määrati talle 25+5 aastat. 15 aastat hiljem tuli ta lõpuks tagasi kodumaale. Ring oli täis saanud.

Esimesed viisnurgad

Hetkel toimub

Foto ja arhiivikaadritel põhinev ülevaatlik dokumentaalfilm eesti lenduritest ja nende tegevusest esimese maailmasõja lahingutes. Paljud vene, inglise ja prantsuse lennukoolis hariduse saanud eesti noormehed jõudsid tsaariarmees ohvitseristaatusesse. 1917. aasta revolutsioon Venemaal sundis lendureid poolt valima. Paljud eesti lendurid langetasid valiku punaväe kasuks. Põgusalt puudutatakse mitme eesti lenduri elusaatust.

Täiskäik edasi

Hetkel toimub

Ülevaatefilm Kirovi nimelise kalurikolhoosi eluolust ja saavutustest. Tutvustatakse kolhoosi kalureid, uuenenud sadamat, kalapüüki ja kala töötlemist konservitsehhis, aga ka teisi ettevõtteid: külmhoone, saekaater, puidutöökoda, karusloomafarm, lillekasvatus, projekteerimisbüroo jpm. Ettevõtlik kolhoos on väga heal järjel ja tulevik on helge.

Sõpruslinnad Tallinn -Kotka

Hetkel toimub

Tallinna linna delegatsioon on külas sõpruslinnal Kotka. Toimuvad esimesed Tallinna päevad Kotkas (1970). Antakse ülevaade sõpruslinna Kotka elust ja tegemistest. Eesti külalistele tehakse ringreis Kotkas, kohtutakse vastuvõtul raekojas, käiakse üritustel, toimuvad mitmed kohtumised, avatakse Tallinna fotonäitus.

Suur kontsert

Hetkel toimub

„Entel-tenteli“ lõppkontserdil Estonia kontserdisaalis esinevad Kirsti Kuusk, Aet Ratassepp, Katrin Männiko, Margot Kvelstein, Jan Roosaar, Anu Viileberg, Klarika Kuusk, Kadri Hunt. Ekraanil Georg Ots ja Kustas Kikerpuu.

Partei liige

Hetkel toimub

Rosiine Kartau jutustab oma elust, tööst ja tegemistest Vasula sovhoosi juhtimisel.

Äraneetud linn

Hetkel toimub

1994. aasta sügisel oli vene sõjavägi sunnitud Paldiskist lahkuma, jättes maha lagastatud ja räämas kasarmulinna. Mis saab sõjaväega kaasa tulnud venekeelsest elanikkonnast, kuidas linn uuesti ellu äratada? Film on Ghannel Four Television UK tellimusel tehtud filmi teisendatud ning laiendatud variant.

Miks?

Hetkel toimub

Tõsielufilm laste mõttemaailmast, tegevustest ja maailma avastamisest. Iga päev otsivad lapsed vastust oma tuhandetele küsimustele. Meil on kombeks öelda lastele: oodake, kui ise suureks kasvate, saate kõik teada. Ometi võivad ka väikesed olla suured nagu meie, tõdeb loo autor Ene Hion. Saab osa lasteaialaste mängu- ja fantaasiamaailmast, ideoloogilisest kasvatusest ja peomeeleolust.

Aleksei Müürisepp. In memoriam

Hetkel toimub

Kroonika-dokumentaalfilm Eesti NSV partei- ja riigitegelasest Aleksei Müürisepast (1902–1970). Hüvastijätt Aleksei Müürisepa põrmuga Estonia kontserdisaalis, matuserongkäik ja muldasängitamine Metsakalmistul Tallinnas. Arhiivikaadrid Aleksei Müürisepa kohtumistest Kremlis, Uljanovskis, Tehumardil, Kundas jm. Ekraanil Georg Ots, Enn Põldroos, Vladimir Beekmann, Juhan Smuul, Vladimir Alumäe, Lembit Kaik, Tiit Kuusik, Artur Vader, Valter Klauson, Johannes Käbin jpt.

Laulutaadi lahkumine

Hetkel toimub

Gustav Ernesaksa ärasaatmine Estonia kontserdisaalist. Arhiivikaadrid meeskoori esinemisest Gustav Ernesaksa dirigeerimisel 1944. ja 1947. aastal, heliloojate liidu koosolekust, laulupeost ja meeskoori reisidest. Ernesaksa muldasängitamine Metsakalmistul.

Willa Terezy Skupién

Hetkel toimub

Dokumentaalfilm V. I. Lenini elust Poolas aastail 1913–1914. Linalugu räägib Lenini sidemetest Eesti bolševikega ning tutvustab Lenini muuseume Poroninis ja Varssavis, samuti tema revolutsioonilise tegevusega seotud paiku Krakówis. Kõnelevad Tereza Skupiéni villas üles kasvanud Andrzey Skupién ja ajalooprofessor Valentina Naidus.

Eesti kaitse

Hetkel toimub

1993. aastal peab Eesti kaitsevägi oma 75. sünnipäeva. Nõukogude väed pole veel lahkunud, kuid riigikaitse taastamisele on alus pandud. Erinevad riiklikud ja vabatahtlikud struktuurid otsivad õiget kohta kaitsepoliitika kujundamisel. Režissööri huvitab rahva kaitsetahe ning poliitikute õigus otsustada rahva nimel või rahva eest, kas ja kuidas riiki (rahvast) kaitsta või mitte. Need probleemid on Eestile olnud alati elutähtsad. Filmi eelloos tehakse pikk ekskurss ajalukku – Vabadussõjast 1940. aastani, mis vaatleb Eesti riigikaitse arengut ja krahhi.

Villu

Hetkel toimub

Portreefilm noorest Eesti revolutsionäärist Vilhelmine Klementist (1904–1929), tema elust ja võitlusest. Filmis on rikkalikult kasutatud vanu dokumente, fotosid, kroonikakaadreid jm arhiivimaterjale, mis aitavad mõista tulihingelise neiu kujunemist töörahva õiguste eest võitlejaks.

Saa vabaks, Eesti meri

Hetkel toimub

Dokumentaalfilm on tehtud suurte muutuste künnisel – Eesti Vabariigi taasiseseisvumise alguses. Rikkalik arhiivimaterjal võimaldab käsitleda Eesti riigi meremeeste, laevade ja sadamate ajalugu ning saatust läbi aegade. Meenutused Eestist kui mereriigist viivad Eesti Vabariigi algusaastatesse. Meremeeste ja laevade saatused on üks osa kogu riigi saatusest. Filmis kajastuvad traagilised sõja-aastad ja meresõit võõra lipu all. Kasutatud on arhiivikaadreid ja -fotosid. Intervjueeritud on paljusid merelaevandusega seotud inimesi, kes räägivad Eesti merelaevanduse ajaloost, headest ja keerulistest aegadest – minevikust, olevikust, tulevikust. Lootused uuele elule puudutavad noorte meremeeste väljaõpet ja nende unistust olla Eesti meremees, seilata Eesti lipu all.

A. H. Tammsaare I

Hetkel toimub

Esimene osa A. H. Tammsaare elu ja loomingut käsitlevast õppefilmide triloogiast jutustab kirjaniku vanematest, lapsepõlvemiljööst, naabritest – kõigest sellest, mis ümbritses noort Anton Hansenit Vargamäel, samuti tema koolitee algusest. Rikkalikule arhiivimaterjalile ja romaani „Tõde ja õigus“ katkenditele toetuvas linaloos, mille poeetilist õhustikku aitavad kõrvuti looduspiltidega vaatajani tuua Tammsaare õe Martha Hanseni vanad laulud, jälgivad filmitegijad tulevase kirjandusklassiku kujunemist kasvukeskkonna, õpetajate ja loetud kirjanduse mõjul.

Riigivanem I

Hetkel toimub

Konstantin Pätsi elu oli eesti rahva ja tema tuleviku teenistuses. Olles Päästekomitee esimees, Ajutise Valitsuse pea- ja sõjaminister, riigivanem, riigihoidja ja lõpuks president, suutis ta lepitada erimeelsusi ja tasandada kirgi ühtse Eesti nimel. Filmis on kasutatud ohtralt arhiivimaterjali ja ajaloolisi dokumente, mis annavad ettekujutuse esimese iseseisvusaja paljudest sündmustest ja ka argielust.

Eldoraado

Hetkel toimub

Igal inimpõlvel ja üksikul inimesel on alati olnud ja on oma säravate lootuste ja kaunite plaanidega pärjatud õnnemaa, oma Eldoraado. Visas eluheitluses pole tulemused alati ettearvatavad, kuid on maid, mis on inimesele andnud kõik, mis ta on igatsenud. Ka põlevkivimaa on näinud õnneotsijaid, on olnud tulijaid ja lahkujaid, ja on need, kes on jäänud alatiseks, kelle jaoks sõna "kaevur" tähendab kogu nende elu. Õnnemaa on maa, kus õnne ja maa eest lakkamatult võideldakse, nii kestab see põlvest põlve.

Riigivanem II

Hetkel toimub

Konstantin Pätsi vangla- ja haigla-aastatest kõnelevas filmis kasutatakse arhiivikaadreid aastast 1939, mälestusi presidendist ja Eesti okupeerimisele järgnenud sündmustest. Räägitakse ka presidendi perekonna saatusest. Kaadrites ka Konstantin Pätsi hauakoha tuvastamine Buraševos ja tema põrmu ümbermatmine 21. oktoobril 1990 Tallinna Metsakalmistul. Järg filmile "Riigivanem I".

Kaalukas panus

Hetkel toimub

Tagasivaade aastatele 1978–1988, mil eesotsas Karl Vainoga viidi Eestis ellu sihikindlat, hästi kavandatud ja juhitud genotsiidipoliitikat. Karl Vaino on (sünd 28. mail 1923 Tomskis NSV Liidus) on endine Eesti NSV poliitik ja parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. Kümne aastaga saavutati Eestis tema juhtimisel ennenägematu industrialiseerimine, käivitus ohjeldamatu migratsioonilaine, venestamispoliitika ja loodusvarade raiskamine.

Piima tööstusliku tootmise tehnoloogia

Hetkel toimub

Film tutvustab piimatootmist tööstuslikku tüüpi suurfarmides Tartu Näidissovhoosis. Suurfarmide tööst antakse põhjalik ülevaade, tutvustatakse uuendusi, mis võimaldavad tõsta tootlikust, piima kvaliteeti ja vähendada piimatoodangu omahinda.

Lõhestatud taevas

Hetkel toimub

Kolm noort meest – Jaan Nusberg, Rudolf Piir ja August Somme teenisid Venemaa õhujõududes. Pärast 1917. aasta oktoobripäevi läksid nad revolutsiooniga kaasa ja osalesid rasketes võitlustes valgekaartlaste ja interventidega.

Georg Otsa muusikapäevad 1990

Hetkel toimub

Georg Otsa VI muusikapäevad toimusid 15.–25.03.1990 Tallinnas. Festivalil osales arvukalt väliskülalisi, toimusid, solistide ja laulutudengite seminarid, loengud, konkursid, kontserdid, näitused ja Estonia teatri etendused.

Läbinähtud nähtamatud

Hetkel toimub

Laim on nagu kustunud süsi – see ei põleta, kuid määrib. Käsitletakse anonüümkirjade kirjutajaid, keda intervjueerib Klaus Mikko. Sõna saavad ka laimukirja ohver, kriminalist ja justiitsminister.

Ja eestlased said rõõmsaks

Hetkel toimub

Võitlus Amandus Adamsoni loodud Vabadussõja mälestussamba Lembit taasavamise ümber Suure-Jaanis. Kaasaegsed meenutavad kuju lõhkumist 1941. ja 1949. aastal ja Lembitu leidmist ühest laost 1950-ndatel. Rahvakoosolek ja EKP vastuseis kuju avamisele. Muinsuskaitsjate ja kiriku osatähtsus skulptuuri taastamisel. Fotod mälestuskivi pidulikust avamisest. Filmi pealkirjaks on tsitaat 1217. aastal toimunud Madisepäeva lahingu kirjeldusest Henriku Liivimaa kroonikast (1224–1227).

Tormi poeg

Hetkel toimub

Eesti NSV rahvakirjaniku Juhan Smuuli mälestusele pühendatud film annab ülevaate tema elust ja loomingust ning matustest aastal 1971. Ekraanil on leinatalitus Estonia kontserdisaalis, Vladimir Beekmani, Aare Purga, Jüri Suurhansu ja Johannes Käbini kõned (sünkroon), leinarongkäik Estonia puiesteel ja matusetalitus Tallinna Metsakalmistul. Tagasivaadet Juhan Smuuli elule ja loomingule illustreerivad katkendid ta luuleloomingust, fotod, filmikroonikad jm. Näeb kirjanikku töö- ja puhkehetkedel, oma poeemi ette lugemas, kõnet pidamas Eesti Kirjanike liidu IV kongressil ja vastu võtmas Lenini kirjanduspreemiat reisikirja „Jäine raamat“ eest.

Kangelastegu on vene keeles Podvig

Hetkel toimub

On 1990. aasta, Eestimaal asuvad nõukogude väed mälestavad Suure Isamaasõja võidu aastapäeval oma kangelasi, jutustades lugu Aleksandr Matrossovist, kelle nimeline mälestusmuuseum asub Tondil. Perestroika tuules punaarmeelaste lahkumist oodates ja lootes valmistub Tori Muinsuskaitse Selts kokku kutsuma kõiki Eesti eest võidelnud sõjamehi (metsavendi, leegionäre). Kes siis on tõelised kangelased, Eesti eest võidelnud mehed?

Kodupinnale tulek. Kalju Lepik 70

Hetkel toimub

Eestis 1989. aastal ilmunud sarja “Vanad viisid” eest pälvib Juhan Liivi luuleauhinna Rootsis elav väliseestlasest kirjanik Kalju Lepik. Tulles auhinda vastu võtma Juhan Liivi sünnikohas Alatskivil, külastab ta sünnimaad esmakordselt ligi poolesaja aastase eemaloleku järel. Lepik käib oma poisi- ja noorepõlvepaikades Koerus ja kohtub esimest korda pärast pikka lahusolekut emaga. Taustaks kõlab Kalju Lepiku luule autori esituses.

Cogito, ergo sum

Hetkel toimub

Vana talumees Karl Peterson elab üksinda oma lagunevas majas inimtühjaks jäänud Uus-Kiislova külas, kus kunagi asus tema õitsev talu. Hoolimata sõjast, küüditamistest, kollektiviseerimisest, rekvireerimisest ja muudest inimsusvastastest tegudest, ei astunud ta kolhoosi. Ei aidanud hirmutamine, vägivald ega vangla. Karl jutustab oma raskest, aga sõltumatust elust ja vaiksest, kuid visast vastupanust nõukogude korrale.

Eesti siseveed

Hetkel toimub

Eesti NSV Riikliku Hariduskomitee tellitud õppefilm Eesti jõgede toiterežiimist, järvede põhitüüpidest ja sisevete ökoloogilisest seisukorrast. Rännak Eesti jõgede ja järvede ääres. Diktoritekst on rikkalikult kaetud poeetiliste katteplaanidega. Kaadrites suuremad ja väiksemad jõed ning järved, kosed, sillad; veekogude äärsed majad, hooned kirikud, kindlused, sadamad; inimesed, loodus, loomad ja veetaimed jpm.

30 aastat hiljem

Hetkel toimub

Rahvusvaheliselt tuntud dissident ja vabadusvõitleja Mart Niklus (1934) oli NSV Liidu meelsusvang aastatel 1958–1966, 1976 ja 1980–1988. Filmis räägib ta esitatud süüdistustest, elust sunnitöölaagris ja tulevikumõtetest. Filmis on kasutatud ENSV Filmi-, Foto- ja Fonodokumentide Riikliku Keskarhiivi ning NSV Liidu Filmi- ja Fonodokumentide Riikliku Keskarhiivi materjale.

Internatsionalismi lühikursus

Hetkel toimub

Poliitilised sündmused Eestis vene keelt kõnelevate inimeste osalusel. Nõukogudemeelse ja Eesti iseseisvuse vastase interliikumise eestvõttel toimusid Tallinnas Linnahalli juures rahvarohked miitingud, kus esinenud sõnavõtjate arvamusavaldused olid jõulised ja vaenulikud põlisrahva suhtes. Arhiivikaadrid Eesti okupeerimisest täiendavad protestivate inimeste meelsust.

Labürint

Hetkel toimub

Filmilindile kraabitud ja värvitud ekspressiivne autorinägemus haigest ühiskonnast. Sisevaade eksistentsist looduskauges labürindis, tagurpidi pöördunud püramiidis. Alateadvus peegeldab bürokraatide vallutusretke kummalise rähnmehe pärusmaale, tema elukeskkonda ja universumisse - linnupuuri.

Klaasikillumäng

Hetkel toimub

Lamenukufilm jääst ja leegist, eluandva päikesesoojuse võidust igijaheda olematuse üle. Mõeldud vanemale koolieale ja täiskasvanutele.

Vägev vähk ja ahne naine

Hetkel toimub

Lamenukufilm kooliea nooremale astmele Fr. R. Kreutzwaldi samanimelise muinasjutu alusel, milles naeruvääristatakse ahnust.

Jänes

Hetkel toimub

Muinasjutuline lugu ööpimeduses tehases sündinud masin-jänese eneseotsingutest nii metsas kui linnakeskkonnas. Filmis on kasutatud joonistatud multiplikatsiooni, elavat näitlejat ning fotosid.

Lapsehoidjad

Hetkel toimub

Lugu sellest, kuidas Kassiema otsib lapsehoidjat. Talle pakuvad oma abi koer Pauka, Kukk ja Part, kuid keegi neist ei suuda hoolitseda kassilaste eest. Sellega tuleb toime üksnes väike Kersti.

Jalakäijad

Hetkel toimub

Jalakäijad lõid maailma. Ka auto leiutasid jalakäijad, kuid autosõitjad unustasid selle kuidagi väga ruttu ära.

Tulivesi

Hetkel toimub

Kui Eerik koos oma kaaslastega järjekordsele öisele mereretkele asub, teab ta muidugi, et võib piirivalvele vahele jääda. Piiritusevedu kuiva seadusega Soome aga on nii tasuv, et risk tuleb võtta. On ju vaja oma maja, kuhu Hildaga elama asuda, ja paati, et meretööd teha. Kui juhtubki äpardus, aitab papa Nymann, tema rahaga võib ükskõik kelle ära osta. Kuid Aleks, uus ülem piirivalvekordonis, mõtleb teisiti. Mitte selleks pole ta Vabadussõjas võidelnud, et võim Eesti Vabariigis raha kätte läheks. Ta tahab seda ka Hildale tõestada. Tulivee smugeldajaid püüdes aga satub ta suurde ja halastamatusse mängu, kus sõbrad võivad osutuda vaenlasteks ja vastupidi.

Reekviem

Hetkel toimub

1944. aasta suvel, kui rinne veereb üle Eesti, paluvad Meelaku talu peremehelt, orelimeister Jaan Priilt abi allatulistatud Nõukogude lendurid. Jaan ja tema lapsed Johann, Sebastian ja väike Mari on sõjas kaotanud pereema ega taha tegemist teha ei sakslaste ega venelastega. Kuid üks lendur vajab operatsiooni ja Jaan kutsub kohale lähikonna ainukese arsti, Saksa sõjaväearsti Evelyn Ewersi. Sündmuste käik sunnib kõiki osapooli jääma tallu kuni hetkeni, mil tuleb teha lõplik valik.

Sireen

Hetkel toimub

Jälgitakse kutseliste tuletõrjujate igapäevaelu. Filmitud on Tallinna 1. tuletõrjeüksuse tööd: tuletõrjujad depoos väljakutse ootel, dišpetser väljakutset edastamas ja mehed põlengul tegutsemas, teiste hulgas ka kutseline tuletõrjuja Mati Nuude. Kaadrisse on püütud ka tuletõrjujad õppustel, voolikute kuivatamine tornis, fotod põlengule sõites avarii teinud tuletõrjeautost. Lõpukaadrites Tallinn tuletõrjeühingu kalmistu Rahumäel.

Linnaloom

Hetkel toimub

Loom linnas on ja jääb, inimene vajab tükikest elavat loodust enda lähedale ja selleks ei piisa toalilledest – vaja on elavat olendit. Aga kust neid võtta? Muidugi oleks lihtsaim viis minna zookauplusesse ja osta sealt nagu kord ette näeb, kahjuks aga ei leia te sellest poekesest ei koera ega kassi ning oma loomaost tuleb seadusevastaselt toime panna ikkagi turuväravas. Mis aga saab neist loomadest pärast ostutehingut? Kuidas kulgeb koduloomade elu inimese meelevallas?

Mitut värvi haldjad

Hetkel toimub

Filmijutustus haavatud hingedega laste elust. Saatus on toonud nad kokku eriinternaatkooli, ent saatuse kiuste püüdlevad nad headuse poole, otsides omaenese “mina”. Tüdrukud jutustavad avameelselt oma lugusid. Vaatamata noorele eale on igaüks neist saanud tunda elu pahupoolt. Kaagvere erikoolis on range režiim – aiast väljapoole pole lubatud minna, valvurid on relvastatud. Poisid räägivad Puiatu erikooli sattumisest või siis uutest pahadest kommetest, mis just Puiatus juurde tekkisid. Poiste hoiakud ja saatused on erinevad. Nad räägivad oma unistustest, laulavad, mängivad kitarri. “Oo Eestimaa...” kõlab kaunilt ja kurvalt, nagu võtaks kokku poiste rikutud elud...

Reporter

Hetkel toimub

Andres Söödi portreteeritav on legendaarne raadiomees, Eesti Raadio kauaaegne Pärnu korrespondent Feliks Leet. Elutruu, koomiliste püäntidega kujutus väsimatust püstolreporterist tema igapäevatöös – tegemas intervjuusid ja reportaaže päevakajalistest sündmustest ning juhendamas noori reportereid. Alati energiline Leet tuhiseb vilkalt ringi reportermakk õlal talle omases tööhoos Tori hobusekasvanduse juubeliüritusel, Pärnu sadamas, kolhoosi viljapõllul, sõjaveteranide kokkutulekul Saaremaal jm.

Järgmine loosimine

Hetkel toimub

Täna on lastekodus eriline päev. Tüdrukud ja poisid saavad selga kaunid rahvariided, et osaleda loteriivõitude loosimisel. Lapsed, kellele pole elu loosirattast suurt õnne jagunud, võtavad õnnerattast välja riikliku loterii võitusid – õnne teistele: kümme rubla, transistorraadio, sõiduauto Žiguli… Sel õhtul uinuvad lastekodulapsed rõõmsaina. Neil on ometigi olnud võimalus puudutada õnne. Peeter Simmi dokumentaalnovell 80ndate algusaastate Eesti NSV argihallist eluloteriist.

Koduküla

Hetkel toimub

Pildikesi 20. sajandi teise poole eesti külaelust. Aastaaegade vaheldumise taustal näeb maainimesi toimetamas oma taludes. Enamasti on need vanad inimesed. Külad tühjenevad ja vanad talumajad lagunevad.

Miss Saaremaa

Hetkel toimub

Portreefilm Ljubov Hermannist, Miss Saaremaast 1931, kes tähistas 1988. aastal oma kaheksakümmendat juubelit. Tema meenutused pika elu keerdkäikudest põimuvad eesti rahva saatusega ja arhiivkaadritega Eestimaa pöördelistest ajaloosündmustest, täiendades teineteist. Ljuba meenutab ja kroonikakaadrid näitavad: Nõukogude baasid Eestis 1939, okupatsioon 1940, massimõrv Kuressaare linnas enne sakslaste tulekut 1941, sõjaaegne Kirovi vangla, sõjajärgne Livadia palee Krimmis. Vitaalsus, optimism ja kergelt irooniline suhtumine ümbritsevasse, aga ka iseendasse on aidanud Ljubal elus püsida.

Ükskord algab aega

Hetkel toimub

Eesti poliitik ja majandustegelane Ülo Nugis (1944–2011) oli 1986–1990 tootmiskoondise Estoplast peadirektor. Ta astus aktiivselt poliitikasse Eesti Vabariigi taastamise nimel ja just tema kui Riigikogu esimehe haamrilöök kuulutas 1991. aasta 20. augustil Eesti iseseisvuse taastatuks. Film hõlmab ajavahemikku septembrist 1988 kuni veebruarini 1989 ja sinna mahub Ülo Nugise käik Moskvasse endiste ülemuste juurde ning Töökollektiivide liidu moodustamine vastukaaluks venemeelsele interliikumisele.

Episoode Tartu kunstnike ja kunsti elust

Hetkel toimub

Pole selles pildireas süžeelist arengut, intriigi ega kulminatsiooni, algust ega lõppu. Sestap polekski ta nagu film, vaid tõesti ainult üksikute pildikeste kogum inimestest, kes meist kaugenevad ja lahkuvad jäädavalt. Nii arvab Andres Sööt, kes on tundliku kaameraga dokumenteerinud erineva põlvkonna Tartu kunstnikke looduses ja ateljees, näitustel, koosolekutel ja koosviibimistel.

Johannes Hindist

Hetkel toimub

Johannes Hint (20.09.1914–5.09.1985 ) oli eesti tehnikateadlane, tehnikateaduste doktor, kirjanik Aadu Hindi vend. Tema nimel on üle 200 teadustrükise, 62 leiutist, 28 patenti. Tema leiutisi kasutatakse tänini Saksamaal, Austrias, USA-s, Jaapanis, Venemaal. Ometigi suri Johannes Hint 70-aastaselt Tallinna Patarei vanglas. Novembris 1981 vahistati ta fabritseeritud süüdistuste alusel. Sisuliselt poliitilisel protsessil mõisteti ta süüdi mitmesugustes ametialastes kuritarvitustes ja karistati 15-aastase vabadusekaotusega. Tema riiklikud autasud, aunimetus, teaduslikud kraadid ja kutse võeti kohtu taotlusel ära ning kogu tema vara konfiskeeriti.

Eestimaa paas

Hetkel toimub

Põhjalikus ja ülevaatlikus dokumentaalfilmis tutvustatakse Eesti olulisemat loodusvara paekivi, selle tekkelugu, paiknemist, kaevandamist ja kasutamist läbi aastatuhandete. Eesti paekivid – lubjakivid ja dolokivid (dolomiidid) on olnud meil ehitusmaterjalidena kasutusel juba umbes 3000 aastat, olles puidu kõrval tähtsuselt teine ehitusmaterjal. Tuuakse hulgaliselt näiteid paekivi kasutamisest: alates kivikalmetest ja -aedadest kuni Eesti kultuuriloos oluliste suurehitusteni. Kommenteerib filmi stsenarist, ehitusajaloolane ja publitsist Hubert Matve.

Piirivalvurid

Hetkel toimub

Dokumentaalfilm neist, kes alati on valvel, kaitstes kodumaa piiri. Näidatakse nõukogude piirivalvureid nende vastutusrikkas igapäevatöös ja puhkehetkedel – sõduri vandetõotust andmas, kohtumistel lähedastega, õppustel, öises valvekorras jm. Ekraanil Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Aleksei Müürisepp, kes kinnitab Punalipu ordeni 106. piirivalverühma lipule.

Läbi aastate ja kauguste

Hetkel toimub

ENSV haridusministeeriumi tellitud dokumentaalfilmis käsitletakse eesti ja vene kirjandust, kirjanduse tõlkimist, kultuurisuhteid. Põhjalikumalt peatutakse Vene luuletaja Igor Severjanini Eestis elatud elul ja loomingul. Eesti ja vene kirjandusest ning kultuurisuhetest räägivad kirjandusteadlane Sergei Issakov, luuletaja ja tõlkija David Samoilov, luuletaja ja näitleja Juhan Viiding ning semiootik ja kirjandusteadlane Juri Lotman. Severjanini luulet vene keeles esitab Jüri Krjukov, kes loeb ka eestikeelset diktoriteksti.

Möödunud päevade kaja

Hetkel toimub

Semjon Školnikovi leninliku komsomoli 50. aastapäevale pühendatud dokumentaalfilmis meenutatakse fašistide poolt 1941. aastal mõrvatud kommunistlikku noort Viktor Piirsood. Antakse ülevaade tema lühikeseks jäänud elust. Tütar Silvia mõtiskleb isa saatuse üle. 1960ndate komnoorte suvepäevadel arutlevad noored komnoorte ülesannete ja eesmärkide üle.

Ajaloo eksam

Hetkel toimub

Vasakpoolsete poliitiliste vaadetega akadeemik Hans Kruus (1891–1976) töötas pärast sõda kõrgetel riiklikel ametikohtadel: ta oli Eesti NSV välisasjade rahvakomissar ja hiljem Eesti NSV teaduste akadeemia esimene juht. Tema karjäär katkes, kui ta langes 1950. aastal stalinliku repressiooni käigus kodanliku natsionalistina põlu alla. Kasutatud on ENSV filmi-, foto- ja fonodokumentide riikliku keskarhiivi materjale nõukogude korra algusaastate sündmustest Eestis.

Aidake meil elada

Hetkel toimub

Tuntud majandijuhi, parteitöötaja ja aktiivse ühiskonnategelase Kalev Raave elu pööratakse ühel hetkel pea peale. Kalev Raave oli autasustatud ordenite ja medalitega, aga 1986. aastal vahistati ta anonüümkirja põhjal. Tema juhtumi kaudu juhitakse tähelepanu autoritaarse õigusemõistmise möödalaskmistele, mille tulemusena ühiskonnale vajalikud inimesed tasalülitatakse. Pärast vanglat leidis Raave tee jumala juurde ja asus õppima teoloogiat.

Minu kodu on minu kindlus

Hetkel toimub

Tallinna, kunagise kubermangulinna töölisagulid oma ajutiste barakkide ja kasarmutega on kurb pärand tänasetele elanikele. Majad on kehvas seisus, elutingimused ei vasta tänastele nõuetele. Neis agulites on sündinud ja kasvanud paljud rahvusliku kultuuri suurkujud. Kahjuks ei kajastu see vanade rajoonide saatuse määramisel. Linnaametnikud leiavad, et agulimajade probleemide lahendus on pigem lammutamine ja uute hoonete ehitamine, mitte eheda agulimiljöö ja inimsõbraliku elukeskkonna säilitamine. Probleemide tõstatamise taustal tutvustatakse ka Tallinna agulite ajalugu, kasutatud on arhiivikaadreid- ja fotosid. Kommentaarid majaelanikelt, arhitektidelt, ajaloolastelt ja linnaametnikelt.

A. H. Tammsaare II

Hetkel toimub

Teine osa Eesti NSV Haridusministeeriumi tellitud õppefilmist A. H. Tammsaare elust ja loomingust hõlmab kirjaniku õpinguid Hugo Treffneri eragümnaasiumis ja ajakirjanikutööd Tallinnas. Toetudes rikkalikule arhiivimaterjalile (fotod, kroonikakaadrid, dokumendid) jätkavad filmi autorid ajastu mõtestamist ja kirjaniku eluloo vahendamist.

Talu

Hetkel toimub

Johannes Lauristin 1899-1941

Hetkel toimub

Meenutatakse Nõukogude Eesti esimest ministrite nõukogu esimeest Johannes Lauristini, tema isiksust ja revolutsioonilist tegevust. Olulise osa filmist moodustavad Johannes Lauristini kaasvõitlejate Olga Lauristini, Arnold Veimeri ja Hendrik Alliku meenutused. Kasutatud on fotosid ja dokumentaalkaadreid 1940. aasta sündmustest.

Ees on järgmine etendus

Hetkel toimub

Estonia teatri solist Helvi Raamat teeb proove Dresdeni ooperiteatris Desdemona rolliga Giuseppe Verdi ooperis „Othello“. Talle on antud võimalus kaks ja pool kuud Dresdeni ooperiteatris Semperoper õppida, harjutada Desdemona partiid, teha proove, suhelda kolleegidega, anda etendusi. Režissöör Valeria Andersoni filmis jälgitakse lauljannat lavastuse proovides.

Juhan Smuul

Hetkel toimub

Dokumentaalfilm Eest NSV rahvakirjanik Juhan Smuulist (1922–1971) tutvustab eelkõige tema kirjanduslikku loomingut, aga ka kirjanikku kui inimest ja ühiskonnategelast. Suur osa filmist on pühendatud Juhan Smuuli sünnikohale, Muhu saarele. Sealsed inimesed ja olud on andnud kirjanikule eluteele kaasa tunnetuse oma kohast ja kohustustest ühiskonna ees.

Kogu öö käib sõda…

Hetkel toimub

Jugoslaavia stuudiotega Filmski Studio Titograd ja Filmska Radna Zajednica (FRZ) Belgrad koostöös valminud film Jugoslaavias langenud rindeoperaatorist Viktor Muromtsevist. Filmis on kasutatud rindeoperaatorite V. Muromtsevi, V. Ješurini, S. Kogani, A. Sologubovi, S. Školnikovi poolt filmtud dokumentaalkaadreid.

Miks kukuvad tähed

Hetkel toimub

Avameelne probleemfilm Nõukogude Eesti majandijuhtidest, kes on jõudu säästmata töötanud, kartmata riski ja vastutust, kuid parteilise surve, pealekaebuste, kadeduse ja aegunud seadusandluse tõttu on pidanud tasuma selle eest oma ametikoha, tervise ja vahel ka eluga. Viiratsi seakombinaadi direktor Vello Tire suri 51-aastaselt, Gagarini näidissovhoos-tehnikumi direktor Tomas Sooaluste 43- aastaselt, Energia kolhoosi esimees Georg Suurmets jäi invaliidiks. Filmi autor Märt Müür arutleb koos majandijuhtide ja nende lähedastega elu ja töö, vastutuse ja tunnustuse üle ning küsib: miks kukuvad tähed?

Halloo, Minsk... Halloo, Zagreb!

Hetkel toimub

Meeleolukas kokkuvõte Eesti malesuurmeistri Jaan Ehlvesti esinemisest maleturniiridel Minskis ja Zagrebis. NSVL meistrivõistlustel Minskis saavutab Ehlvest 3.–4. koha, Zagrebis MM võistlustel jagab ta 2.–3. kohta. Võistluspinge kajastub enamasti läbi treenerite ja ajakirjanike emotsioonide, nende toetuses, kaasaelamises ja uudiste edastamises raadiokuulajatele.

Meenutus

Hetkel toimub

Armastatud õpetajat ja heliloojat Heino Ellerit meenutab pianist ja muusikapedagoog Heljo Sepp. Ta räägib oma Elleri klaverimuusika-alasest dissertatsioonist Moskva konservatooriumis, intervjueerib muusikateadlane Ivalo Randalu. Koos jalutatakse Kadriorus, Laulasmaal Elleri suvekodus ja mere ääres. Saateks kõlab “Kodumaine viis”, mille leidmisest ja pealkirjastamisest ning harmooniast ja pingest on Heljo Sepal palju rääkida.

Võitluse ja töö lipu all

Hetkel toimub

Eestimaa Kommunistliku Partei 50. aastapäevale pühendatud film. Johannes Käbin võtab Tallinna lennujaamas vastu vennasvabariikidest saabunud külalisi. Pidulikul juubelikoosolekul Estonia kontserdisaalis kõnelevad Artur Vader ja Johannes Käbin (sünkroon). Arhiivimaterjali (fotod, kroonikakaadrid, dokumendid) kasutades antakse Käbini kõne taustal lühiülevaade EKP ajaloost, sotsialistlikust riigipöördest 1940, Suurest Isamaasõjast ning sotsialistliku tööstuse ja põllumajanduse edusammudest Eesti NSV-s. Külalised tutvuvad vabariigi ettevõtetega. Ekraanil ka Meta Jangolenko, Valter Klauson, Olga Lauristin.

Elu ilma...

Hetkel toimub

Eestlased olevat enesetappude poolest maailmas esikohal. Kuigi statistika pole lõpuni avalikustatud, püüab autor ühe koolipoisi enesetapuloo jälgedes jõuda traagiliste juhtumite sotsiaalsete põhjusteni. Elades sisse keskkonda, mis osutus alaealisele eluks kõlbmatuks, mõistame paremini lagunenud perekonna olmeprobleeme, lootusetust paremasse homsesse, mis kokkuvõttes viibki inimese enesetapuni.

Exegi monumentum

Hetkel toimub

Film on tehtud aastatel 1984-87 Eesti vabariikliku kultuurimälestiste kaitse inspektsiooni tellimusel.

Patent 28073

Hetkel toimub

Petrorgradi lähistel Tosnos konstrueerisid eestlased Jüri Anveld ja Mihkel Grigorjev NSV Liidu esimese mittemustmullavööndisse viljakoristuseks sobiva kombaini, mis saavutas suurt edu mitmetel põllumajandusnäitustel ning võitis Pariisi maailmanäitusel Grand Prix. Filmis on kasutatud rohkelt ajaloolisi fotosid, tollaseid ajaleheartikleid ning arhiivifilme.

NSV liidu rahvaõpetaja Kalju Teras

Hetkel toimub

Põltsamaa keskkooli direktor Kalju Teras on südamega oma ameti juures. On hinnatud nii kolleegide kui ka õpilaste hulgas. Lisaks koolielu korraldamisele ja õpetamisele muretseb direktor Põltsamaa vana koolimaja, endise Eesti Aleksandrikooli kapitaalremondi, koolibussi käimapaneku, õpetajatele korterite eraldamise ja palju muu pärast. Kalju Teras suudab sisendada kindlustunnet nii õpilastesse kui ka õpetajatesse, on taktitundeline ja head suhtleja. Ta suhtub õpilastesse kui isiksustesse.

Leivavilja heaks

Hetkel toimub

Ülevaatlik ja informatiivne film fosforiidi kasutamisest põllumajanduses, tööprotsess väetiste tootmisel Maardu Keemiakombinaadis. Koostöös Tallinna Polütehnilises Instituudi teadlastega uuritakse superfosfaadi ja söödafosfaatide tootmisvõimalusi Maardu Keemiakombinaadis.

A. H. Tammsaare III

Hetkel toimub

Kolmas film Eesti NSV Haridusministeeriumi tellitud A. H. Tammsaare elu ja loomingut käsitlevast õppefilmide triloogiast, mis hõlmab kirjaniku elu ja loomingu käsitelu alates üliõpilasaastatest kuni surmani. Toetudes rikkalikule arhiivimaterjalile (fotod, kroonikakaadrid, dokumendid) jätkavad filmi autorid kirjanduslooliste faktide mõtestamist ajastu sotsiaalsel foonil.

Ilmamuutus

Hetkel toimub

Hiiumaa eluolu jälginud filmimeestele annab kohaliku metsamajandi juht Udo Mäll ülevaate maaelu probleemidest, aga põhitähelepanu on pööratud kolmele meistrimehele. Hiiu vähevankrite valmistaja Aaser Erik, Aadu Kõrm, kes hobuseriistad (sedelgad, rangid, rakmed) oma töötoas valmis meisterdab, ja korvipunuja Evald Hanikat - need on mehed, kelle arutlustest kumab kahetsust, et pole enam kedagi, kellele oma oskused ja tööriistad pärandada.

Ühepuulootsik

Hetkel toimub

Soomaal Tipu külas elav vana paadimeister Jaan Rahumaa teeb haavapuust ühepuulootsikut, asendamatut sõiduvahendit kevadise suurvee ajal. Jäädvustatud on ühepuulootsiku valmimise lugu, mis saab alguse haavapuu langetamisest metsas ja järgnevad muud tööd: tahumine, paadi parraste kuumutamine lõkke ja kuuma vee abil, parraste lahti painutamine ja paadile kuju andmine. Suurvee aegu läheb Jaan külla Karuskose talu perenaisele Lilli Liinsonile, kes soovib, et paadimeister talle ühepuulootsiku ehitaks.

Partii

Hetkel toimub

Käimas on juba 35 aastat järjest kord kuus toimuv välkmale turniir, milles osalevad Eesti tuntud kultuuritegelased. Mängus ei ole muud mõtet kui mäng ise. Kõrvaltvaatajale on üks või teine harrastus naljakas, harrastajale endale sageli tõsisem kui põhitöö ise. Töö on sund, mäng vabadus. Film kui kultuurilooline dokument, milles on jäädvustatud tuntud inimesed situatsioonis, mis üldsusele tundmatu.

Kihnu mees

Hetkel toimub

Kaksteist aastat pärast filmi “Kihnu naine” (1973), teeb Mark Soosaar filmi, mille keskmes on meessoost saare elanikud. Kihnlaste käest on võetud õigus oma elu korraldamisele, tähtsad otsused tehakse mandril, kidub kohalik kultuur ja süvenevad sotsiaalsed probleemid. Mehed võtavad viina, joovad ennast surnuks ja saavad merel hukka. Kaamera fikseerib armutult olukordi, kuhu kontvõõrast kaameraga naljalt tunnistajaks ei kutsuta. Kaadrisse on püütud ehedad inimesed, lood, mida Soosaar jutustab, on värvikad ja sageli kurvad. Autor küsib, kas kihnu kultuuril on lootust ellu jääda?

Gonorröa iseravimise ohtlikkus

Hetkel toimub

Filmi autorid on seadnud eesmärgiks selgitada vaatajale, et suguhaiguste iseravimine on kahjulik. Tuleb ületada valehäbi, mitte kuulata tuttavate-sõprade nõuandeid, vaid pöörduda õigeaegselt spetsialisti poole ja tegutseda vastavalt tema nõuannetele.

Maraton

Hetkel toimub

Dokumentaalfilm revolutsionäärist-kommunistist Hendrik Allikust ei ole pelgalt eluloofilm. Tegu on filmiga, milles põgusalt näeme Hendrik Alliku elumaratoni üksikuid lõike. Autorid Ene Hion ja Andres Sööt on keskendanud tähelepanu eelkõige peategelase suhtumistele, hinnangutele, elutarkusele.

Viru kolhoosi kogemustest

Hetkel toimub

Dokumentaalfilm Rakvere rajooni Viru kolhoosi tööst kartuliseemne tervendamisel ning vaktsiinide LTF-130 ja hentavaki tootmisel. Põhjalikult tutvustatakse tööd Viru kartulilaboris, kus paljundatakse Saku maaviljeluse instituudist saadud terveid kartulitaimi ja kasvatatakse neist seemnekartul. Teise teemana tuleb filmis juttu loomade seenhaiguse pügaraigi tõrjevaktsiini tootmisest Viru kolhoosi biotsehhis.

Maestro

Hetkel toimub

Kammerlikus portreevisandis saadab kaamera heliloojat ja dirigenti Gustav Ernesaksa XX üldlaulupeo lõppkontserdi eel ja finaalis. Ernesaks ja tema abikaasa teevad ettevalmistusi kontserdile minekuks. Taustal kõlavad Ernesaksa koorilaulud.

Agrotööstuskoondis

Hetkel toimub

Eesti NSV haridusministeeriumi tellitud õppefilm annab ülevaate meie vabariigi põllumajandusest ja ühtlasi selgitab ENSV Agrotööstuskoondise juhtivat osa põllumajandusliku tootmise organiseerimisel. Tekstis ja pildis kirjeldatakse, kuidas kulgeb töö erinevates valdkondades ja millised on saavutused. Põgusalt libisetakse üle erinevatest põllumajandusaladest: põllukultuuride kasvatamine, loomakasvatus ja piima tootmine.

Väljak

Hetkel toimub

See Tallinna linna südames olev väljak oli kunagi vaid linnavärava tagune tühermaa. Tsaariajal püstitati sinna Peeter Suure auks monument. Lühikese iseseisvusaja jooksul 1918–1941 oli see riigi tseremoniaalväljak, ka 1941. aasta riigipöörde peamised sündmused viidi läbi just seal. Aastal 1944 ilmusid nõukogude tankid sinna uuesti, seekord vabastajatena ja sellest ajast peale on Tallinna töötajaid kutsutud kaks korda aastas väljakule oma lojaalsust demonstreerima. See väljak peegeldab eesti rahva saatuse keerukusi. Vanadel fotodel näeb väljakut heinaturuna ja Peetri platsina, dokumentaalsed filmikaadrid on jäädvustanud sündmusi nii Eesti Vabariigi kui nõukogude ajal.

Fueteed Suures Teatris

Hetkel toimub

Eesti NSV teenelinee kunstnik Kaie Kõrb võtab osa 1985. aasta Moskva rahvusvahelisest balletiartistide konkursist. Ettevalmistused garderoobis ja lava taga. Kaie räägib oma muljetest ja tunnetest nii enne kui pärast esinemisi. Kaie Kõrb tõi Moskva V rahvusvaheliselt balletikonkursilt III preemia ja pronksmedali.

Naine täna

Hetkel toimub

Filmi autorid püüavad mõtestada naise rolli ühiskonnas 1970ndate Eestis. Võrreldakse meeste ja naiste tegevust eri elualadel, vaatluse all on naine kui ema, perekonna eest hoolitseja ja tööline, aga ka naise püüdlused ilu ja headuse poole. Olukorda kommenteerivad kergetööstuse ministri asetäitja Jüri Kraft, psühholoog Ilmar Ebber ja sotsiaalteadlane Klara Hallik.

Mere kutse

Hetkel toimub

"Mere kutse" lõpetab Toivo Kuzmini mereteemaliste filmide triloogia, milles käsitletakse Eesti Merelaevanduse tulevikuprobleeme noorte meremeeste ettevalmistamisel ja koolitamisel. Filmitegijad jälgivad Tallinna Merekooli vastuvõtukatseid ja hiljem juba eksameid, kooli- ja laevaelu. Merehariduse teemal ütlevad sõna sekka merekooli ülem ja Eesti Merelaevanduse ülem, kalatööstuse juht, laevakaptenid, meremehed ja merekooli kursandid.

Pentathlon moderne

Hetkel toimub

Moodne viievõistlus kombineerib mitmevõistlusena viit spordiala: ratsutamine, vehklemine, püstolilaskmine, ujumine ja murdmaajooks.

Emissarid

Hetkel toimub

Propagandafilm konstrueerib ideoloogilist vaenlasekuju, kuigi portree piirjooned on ähmased ja harali: Tallinnat külastavad välisturistid, nimetud usutegelased siit ja sealtpoolt piiri ning Lääne ühiskonna allakäiku eksponeerivad foto- ja filmikaadrid. Filmitegijad resümeerivad: võitluses kommunistliku ideoloogiaga on USA luure tunnistanud efektiivseks võitlusvahendiks kiriku, mis aitab imbuda vaenlase territooriumile ja tagada baasi oma õõnestustegevuseks. Näidatakse Tallinnat külastavaid Soome turiste, kes toovad Nõukogude Eestisse usuteemalist kirjandust, enamasti piibleid.

Helin

Hetkel toimub

Eesti NSV Ministrite Nõukogu tellitud dokumentaalfilm Eesti NSV 45. ja Suure Isamaasõja võidu 40. aastapäevale pühendatud XX üldlaulu- ja tantsupeost. Emotsionaalsed hetked laulupeo ettevalmistustest üle kogu maa, värvikast rongkäigust ja peost endast, koori-ja tantsujuhtide austamistseremooniast jpm. Ekraanil mõtiskleb maestro Gustav Ernesaks meie laulupeo fenomenist.

Jõuproov

Hetkel toimub

1924. aasta 1. detsembri ülestõusu 50. aastapäevale pühendatud filmis antakse vaid fotodele ja arhiividokumentidele toetudes ülevaade toonastest sündmustest. Räägitakse tööliste raskest elust kodanlikus Eestis, mis tekitas sotsiaalse käärimise ja protestimeeleolud. Tutvustatakse töölisliikumise tegelasi ja Eestimaa Kommunistliku Partei ettevalmistusi ülestõusuks. Kirjeldatakse toonaseid sündmusi.

Põllul pole lage

Hetkel toimub

Probleeme tõstatav käsitlus ENSV põllumajanduse päevamuredest, arenguprobleemidest ja tulevikuülesannetest. Probleeme on palju: maaehituse vajakajäämised, põllutööriistade varuosade puudumine, põllutööde ja väetisetootmise organiseerimatus, transpordiprobleemid jne.

Lasnamäe

Hetkel toimub

Mark Soosaare ja arhitekt Malle Meelaku telefonikõneluse taustal kulgevad olupildid Tallinna uuest linnajaost Lasnamäest. Paneelelamurajooni peaarhitekt Malle Meelak räägib Soosaarele avameelselt linnajao ehitamisega seotud raskustest ja probleemidest, suurlinna magala voorustest ja puudustest. Meelak usub, et viieteist aasta pärast võib Lasnamäe juba inimsõbralik olla.

Rahvamaja

Hetkel toimub

1918. aastal ehitatud Jõelähtme rahvamaja väärikas hoones keeb 1985. aastal vilgas kultuurielu, ent entusiastlike laulu ja pillimängu harrastavate inimeste silmasära varjutab olmeline viletsus. Kõike napib ning suurem osa aastast peab tegutsema külmas ja kõledas renoveerimata majas. Vanas majas toimuvad külakapelli ja laulukoori harjutused, korraldatakse noorte tantsuõhtuid, ollakse oktoobrirevolutsiooni aastapäevale pühendatud kontserdi ootel. Üle kahekümne aasta maja perenaiseks olnud Maie Jakobi unistab, et kunagi on siingi ajakohased tingimused kultuuriürituste korraldamiseks.

Mäletate?

Hetkel toimub

Suure Isamaasõja võidu 30. aastapäevaks valminud filmis meenutatakse sõjapäevil üleelatut, Eesti Laskurkorpuse vastuvõttu Tallinnas 1945. aastal, sõjajärgseid taastamistöid purustatud linnades. Olnud aegadest räägivad laulja Georg Ots, tema ema Lydia, Rudolf ja Olga Kalkun, Voldemar Ramp ja Aleksandra Lumiste.

Lõikus

Hetkel toimub

Reportaažlike sugemetega lugu ühe patsiendi jõudmisest operatsioonilauale ja elupäästvast operatsioonist. Vaatluse all on Eesti ühe arenenuma meditsiiniharu, südamekirurgia esindaja doktor Toomas Sullingu ja tema abiliste töö. Tallinna Mustamäe kiirabihaigla kardioreanimatsiooni osakonna kirurgid operatsioonilaua ümber. Südamekirurg Toomas Sulling opereerib südameveresooni. Oma haigusest ja tervekssaamisest räägib lõikuse läbi teinud patsient.

Mehed

Hetkel toimub

Dokumentaalne miniatuur vabariigi suurimast ja tuntumast meeste kunstikollektiivist - Riiklikust Akadeemilisest Meeskoorist tema 40. tegutsemisaastal. Mehed laulavad (kaadri taga) René Eespere kooriteost „Mahtra sõja epiloog“. Laulu taustal ja vahel pildikesed: lapsed ekskursioonil ajaloomuuseumis, kus tutvustatakse Mahtra sõja ajalugu; vestlevad René Eespere ja Kuno Areng; ekskursioonijuht tutvustab meestele vene keeles skulptuuri „Emake maa“; kooriproov ja juubelitordi lahtilõikamine.

Mälu

Hetkel toimub

Kunstiteadlane Villem Raam tutvustab kolme keskaegset arhitektuurimälestist – Karja, Muhu ja Pöide kirikut Saaremaal, mis on omavahel geneetiliselt tihedalt seotud. Näeme eesti kunstiajaloo grand old man´i talle kõige omasemas situatsioonis – suhtlemas ja töötamas vanade ehitistega. Ta vahendab elavalt keskaja ehitusmeistrite loomingut, avab keskaegse kunsti sümboleid ja keskaegse inimese maailmapilti. Tundmata tausta on raske hinnata ehitusmälestiste väärtust, rõhutab Raam. Jääb kõlama mõte, et meie kohus on säilitada järeltulevatele põlvedele neid unikaalseid rajatisi kui tähtsat osa mitte ainult Eesti,

Mängutoos Manilaiul

Hetkel toimub

Dokumentaalfilm vabariigi ühe väikseima asustatud saare - Manilaiu - elust ja inimestest. Filmis on kasutatud lavastuslikke elemente.

Elutöö

Hetkel toimub

Johan Eichfeld (1893–1989) oli eesti bioloog, põllumajandusteadlane ja ühiskonnategelane; põllumajandusdoktor (1936), Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1946) ja president (1950–1968). Filmitegijad jälgivad Johan Eichfeldi töid ja tegemisi tema üheksakümnendal eluaastal. Akadeemik Eichfeld on endiselt tegus, toimetab oma roosiaias, esineb oma sünnipaiga, Väätsa valla koolis õpilastele. Meenutatakse Eichfeldi eluteed ja tegemisi: polaarkatsejaama rajamine Koola poolsaarele, teadusuuringud mulla- ja sooteaduses, mitme roosisordi aretamine, tegevus Teaduste Akadeemia presidendina jpm. Kasutatud on vanu fotosid ja kroonikakaadreid.

Kodulinna head vaimud

Hetkel toimub

ETV noortesaadete algatusel tekkis Eestimaa ellu 1975. aasta oktoobris nähtus Kodulinn. Kümneid, sadu ja tuhandeid koolipoisse ja tüdrukuid tuli pühapäeviti Tallinna vanalinna, et siin mõned tunnid jõukohast tööd teha, vanalinna imesid uurida, oma lehte toimetada, kohtumisi, ekskursioone jpm korraldada, üksteist ja iseennast paremini tundma õppida. Leida Laius uurib, kuidas läheb Kodulinna noortel ja liikumise eestvedajal Tiina Mägil nüüd, 80ndate alguses. Kodulinna tegevusest räägivad Tiina Mägi, Raivo. E Tamm, Hannes Astok, Epp Alatalu, Ulvi Pihel, Madis Jürgen, Mart Kalm jt.

Minu raamat

Hetkel toimub

Revolutsiooni- ja sõjaveteran, V. I. Lenini isiklik telegrafist Karl Ränni, nüüd juba 90-aastane mees, kirjutab oma elust raamatut. Elutee viis Eestist pärit noormehe Kroonlinna revolutsiooniliste madruste ridadesse, kes võtsid osa rünnakust Talvepaleele. Pärast Oktoobrirevolutsiooni võitu andis ta isikliku telegrafistina edasi Lenini telegramme. On, mida meenutada.

Aeg

Hetkel toimub

Mark Soosaar pani elupildid filmikiirendusega liikuma. Kiirluubis inimeste sebimine vaheldub samuti kiirluubis, ent tunduvalt rahulikumate ja hästi jälgitavate loodusvõtetega. Sellise vastandamisega saab inimest ja igikestvat loodust lahutav kuristik selgelt tajutavaks. Loodus muutub ülevaks, inimene sipelgaks. Inimene sipelgaks, ent tema looming monumentaalseks. Aeg seisab ja jääb. Aeg kiirustab meist mööda, meie kiirustame ajast läbi.

… ja supp on valmis õigel ajal

Hetkel toimub

Portreefilm V. Klementi nimelise õmblustootmiskoondise töölissöökla kollektiivi muredest ja rõõmudest ning oma tööst rahuldust tundvatest ja kohusetundlikest inimestest.

Karjapoiss on kuningas

Hetkel toimub

Retrospektiivne dokumentaalfilm 20. sajandi hakul talus sündinud ja Nõukogude armee erukindralmajoriks kasvanud Karl Arust, kes oma 80. sünnipäeva taustal maaelu hääbumist kritiseerib. Reportaaž ametlikust sünnipäevapeost Tallinna Ohvitseride Majas vaheldub retkedega endise koduküla radadel.

Tartu Ülikool XIX sajandil

Hetkel toimub

Eesti NSV haridusministeeriumi tellitud õppefilm Tartu Ülikooli teaduselust 19. sajandil. Film annab rikkaliku arhiivi- jm illustratiivse materjali toel ülevaate ülikooli arengust pärast selle taasavamist Vene keisririigis aastal 1802, teadussaavutustest ning alma mater’ile palju kuulsust toonud professoritest Georg Struvest, Karl Baerist, Alexander Middendorfist jpt. Ajaloolise vaate kõrval saame osa ka ülikoolielust aastal 1982, vahetult enne väärika teadusetempli 350. juubelit.

Üks aasta kolmesaja viiekümnest

Hetkel toimub

Filmis antakse ülevaade Tartu Riiklikust Ülikoolist juubelieelsel tööaastal. Tehakse põgus ekskursioon ülikooli kolmesaja viiekümne aastasesse ajalukku, fikseeritakse uusehituste seis, antakse mitmekülgne ülevaade ülikooli teaduskondade ja laboratooriumide tööst. Ülikooli mailmamainega teadlased räägivad oma tööst ja suhetest ülikooliga.

Põhjavaim

Hetkel toimub

Lühifilm inimesest, kelle elu on täis teravaid ebakõlasi, piinlemisi, kohati alastustki. Mehest, kes loojana tõuseb üle elusaatusest - Mart Saarest. Käsitletakse helilooja elu ja loomingut läbi aastate. Vaheldumisi loevad tekste Einar Kraut ja Heino Mandri. Leningradi vaated ja Mart Saare konservatooriumiaeg. Arhiivikaadrid 1928. aasta laulupeost ja 1930-ndate New Yorgist. Hüpassaare olemus ja erilisus.

Tee

Hetkel toimub

NSV Liidu moodustamise 60. aastapäevale pühendatud film vabariigi teedeehitajate tööst Lääne-Siberis Tjumeni oblasti naftaväljadel. Film on pühendatud Eestimaalt pärit meeste tee-ehitusele Lääne-Siberis Surgutis. Ehitatakse teed naftamaardlate juurde, ehitatakse elamuid ja olmehooneid.

Kassilaane

Hetkel toimub

Kassilaane algkool on tegutsenud juba alates 19. sajandi keskpaigast. Kunagisest õpilasterohkest koolist on 1980ndate alguseks alles jäänud üks õpetaja ja kolm õpilast. Filmitegijad jälgivad väikese maakooli eluolu: õppimine koolipingis, mängud, lõunasöök, kehalise kasvatuse tund. Kooli hing ja kõikide ainete õpetaja Leili Jõks teeb oma tööd armastuse ja pühendumusega, oleks vaid õpilasi rohkem.

Tõnu Kaljuste täna, 1982

Hetkel toimub

Lühifilmi peategelane on dirigent Tõnu Kaljuste (1953), eesti nüüdismuusika üks silmapaistvaim interpreteerija. Noores, 28-aastases Tõnu Kaljustes ilmneb muusiku sõnulseletamatu kaasahaaramise ja sütitamise võime, avaneb dirigent kui näitleja, lavastaja ja loominguline innustaja.

Ruja

Hetkel toimub

Peeter Urbla ja tema filmimeeskond saadab populaarset rokkansamblit Ruja tema töörohke juubelisuve (10 aastat ansambli asutamisest) kontsertesinemistel 1981. aastal. Siiski pole tegemist ainult kontsertfilmiga, oluline on ka Ruja populaarsuse põhjuste otsimine, noorte ja levimuusika vaheliste suhete avamine. Põgusad intervjuud Valter Ojakääru, Ott Arderi ja muusikute endiga.

Künnimehe väsimus

Hetkel toimub

Julgelt kriitiline publitsistlik film sotsialistliku tootmissüsteemi ebaõnnestumisest Nõukogude Liidu põllumajanduses. Mittemustmullavööndile tarnitavad põllumasinad on ebaotstarbekad, halva kvaliteediga ja napib tagavaraosasid. Sõna saavad põllumehed ja ametnikud. Vilets tehnika teeb töö raskeks ja rikub künnimehe tervist. Üsna teravas toonis reportaažfilm tekitas suurt ja skandaalset vastukaja terves tollases Nõukogude Liidu impeeriumis.

Jälle kevad

Hetkel toimub

Eesti Raadio kaudu tuntuks saanud ilmaennustaja Vadim Želnin oma koduste toimetustega. Vana mees on pika elu jooksul teinud ilmavaatlusi ning jälginud lindude ja loomade käitumist erinevatel aastaaegadel. Raadioreporter küsitleb Želninit tema koduõuel Vellaveres.

Jaan Oad

Hetkel toimub

Mark Soosaar käis Torontos 1981. aastal filmile jäädvustamas Kihnust pärit meremeest ja harrastusmaalijat Jaan Oadi (1899 – 1984). Oad alustas oma maalimist alles peale Eestist põgenemist. Ta maalib mälestusi Kihnu saarest. Kihnu ajalugu on vaja üles tähendada, ütleb Oad. Naivistlikel piltidel ärkab ellu Kihnu argipäev: kala- ja hülgepüük, laevaehitus ja kivivedu, sepatöö ja salapiirituse vedu. Jutuajamine Oadi Kanada kodus vaheldub kaadritega talvisest Kihnust, kus Oadi eakaaslane, meremees ja hülgekütt Juhan Vesik meenutab nooruspõlve ja kunagist eluolu.

Anna Aaveri argipäev

Hetkel toimub

Valgevenest pärit Anna Aaver on 1955. aastal tulnud eestlasest mehega Eestisse elama ja töötab Rakvere rajoonis Energia kolhoosis lüpsjana. On 1980ndate algusaastad. Energiline, töökas naine on kolhoosiesimehe sõnul oma töötulemuste poolest alati parimate hulgas. Nõukogude Liidu kommunistliku partei 26. kongressi delegaat Anna Aaver on Lenini ja Tööpunalipu ordeni omanik, üles kasvatanud viis last ning õpetanud ka nemad tööd armastama. Hoolimata ajastunõuetele vajalikest kohustuslikest repliikidest ja kaadritest, avaneb Semjon Školnikovi filmis ühe lihtsa, südamliku ja tööd armastava naise ehe olemus.

Nukitsamees

Hetkel toimub

Laanehurtsikus elutseva kollipere pesamuna Nukitsamees saab endale ühel ilusal hommikul hoidja. See on väike tüdruk Iti, kelle nõiamoor on koos venna Kustiga metsa meelitanud, et lapsed oma majapidamises tööle panna. Iti näeb kiusliku jõmpsikaga palju vaeva, kuid tal jätkub kannatust ja tasapisi taltub Nukitsamees - nii kutsub Iti teda tema sarvemuksude pärast. Kui õde ja vend nõiamajast põgenema pääsevad, ei taha väike poisipõnn Itist maha jääda. Kuid Iti ja Kusti kodu on hoopis teistsugune kui metsas ja Nukitsamees peab otsustama, kuhu ta õieti kuulub.

Teel

Hetkel toimub

Lüüriline reportaaž reisijatest Tallinna lähirongis. Mõtisklusfilm eluteest, põlvkondade vaheldumisest ja elulistest väärtustest, mis sünnib rongireisijaid jälgides. Režissöör Valeria Anderson jätkab loomingulisi otsinguid, millega tegi algust filmis „Tartu – kevad 1974“, leides, et kõrvuti sünkroonse, sotsiaalselt problemaatilise filmipublitsistika kõrval on vaja arendada ka poeetilist filmikeelt. Rongi aknast avanev kevadine maastik, hooned ja loosungid segunevad assotsiatiivselt vagunis toimuvaga. Filmis kõlavale Tõnu Naissoo muusikale on kirjutanud sõnad Paul-Eerik Rummo, laulab Urmas Alender.

Hoovad

Hetkel toimub

Kõrgharidusega tootmiskoondise Vasar tööline Vitali Bontšuk on vabariigi parim freesija. Ta on ELKNÜ keskkomitee liige. Oma töö eest on ta saanud palju ordeneid ja autasusid. Reporter Mati Talvik läheb koos võttegrupiga tootmiskoondisse Vasar Vitali Bontšukki intervjueerima. Vesteldakse inseneritööst, tööliskaadri kvalifikatsioonist ja töökorraldusest. Talvik püüab selgusele jõuda, miks kõrgharidusega insener tahab töötada freesijana.

Magnet? Maagia?

Hetkel toimub

Portreteeritav on TRA Draamateatri näitleja Kaarel Karm. Näitleja meenutab oma teatritee algust, mõtiskleb näitlejatöö olemuse üle ja räägib rolli sünnist. Enamasti kõlab näitleja tekst kaadri taga, pildis vaated teatrile, teatrilavale ja -saalile, näitlejatele proovis, laval, grimmitoas, tegelastetoas, teatrikostüümidele, inimestele riietehoius, saalis, tänaval või teatrikassa ees piletijärjekorras jm. Lisaks staatilised lavapildid ja proovid teatris mängitavatest lavastustest „Othello“, „Parvepoisid“, „Roosiaed“, „Päikese lapsed“, „Õnne sünnipäevaks, Wanda June!“, „Kui me, surnud ärkame“, „Inimeje ja inimene“ jt. Ekraanil paljud TRA Draamateatri näitlejad.

Ma tahaksin kodus olla

Hetkel toimub

Filmi teema on võetud elust enesest ja peategelased vanemliku hoolitsuseta ja hüljatud lapsed, algul miilitsa lastetoas, siis lastekodus, internaatkoolis või halvemal juhul juba noortekoloonias. Erinevas vanuses lapsed räägivad oma raskest elust. Intervjuud lastega on ehedad ja siirad.

Valge laev

Hetkel toimub

Kui kaks Nõukogude Eesti noort, Juhan ja Linda Rootsis randuvad, on neil seljataha jäänud pikad ideoloogilised debatid sõpradega, mille ootamatuks tagajärjeks on mõrv. Noored ei tea, et siin kohtuvad nad inimestega, kes neid juba tükk aega on piiranud, et neid enda huvides ära kasutada. Kuigi kodumaalt püütakse neid aidata, kõnnivad nad ikkagi kuristiku serval.

X koolimaailmas

Hetkel toimub

Arutelu haridusprobleemide ja võimaliku koolireformi teemal. Millises suunas minna? Milline on tulevikukool? Kuidas kujundada koolist tervik ja harmooniline keskkond kõigile õpilastele, kas luua eriklassid, eraldada andekamad keskmistest, võib-olla alustada juba lasteaias mängulises vormis eelõppega? Arutlevad pedagoogikateadlased Inge Unt ja Lembit Andresen, õpetajad Juta Taliste ja Paul Pakkad, ajaloolane ja haridustegelane Kalev Koger ja meditsiinidoktor Raiot Silla. Mõtete foonil kulgeb ühe kooli igapäevaelu – garderoobis, koolikoridoris, klassis, võimlemistunnis.

Sekretärid

Hetkel toimub

ELKNÜ Paide rajoonikomitee sekretärid Endel Linder ja Andres Viires teevad ettevalmistusi noorte 21. suvepäevadeks juulis 1977. Ettevalmistused koolilõpetajate suvepäevadeks ja laagripäeva sündmused.

Kellamäng

Hetkel toimub

Insener Fred Kogel on juba 50 aastat pühendanud kogu oma vaba aja kunsti-, tehnika- või kultuuriloolise väärtusega kellade kogumisele. Tema hobi on ühtaegu ajaloolise pärandi säilitamine, parandamine ja hooldamine kui ka looming. Et teha oma kollektsioon kõigile kättesaadavaks, on tartlane otsustanud kinkida selle Tallinna linnamauuseumile.

Ohtlikud kurvid

Hetkel toimub

Tudengi ja mootorisportlase Marika ja temaga äravahetamiseni sarnase kaksikõe baleriin Elleni lõbusad ja dramaatilised seiklused Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajal toimuvate võistluste taustal. Marikal on võimalus teha oma valik erineva eetilise tasemega sportlaste, oma treeningukaaslaste seas. Senistest saavutustest upsakaks muutunud Rauli liigne enekindlus saab ränga hoobi, kui oma järjekordses võidus kindel olles, osutub ta hoopis kaksikõdede poolt ninapidiveetuks.

Don Juan Tallinnas

Hetkel toimub

Vanasse heasse Tallinna linna, mille kodanikud edvistavad üksteise ees 1960-70ndate stiilis moerõivaste ja meelelahutusega, saabub ühel ilusal päeval elegantne noor mõõgakandja. Ei möödu kaua, kui linna naissoo seas levib kumu, et tegemist on kuulsa südametevallutaja Don Juaniga. Naiste voorus pannakse proovile ja kohalikud noormehed peavad haarama oma relvad, et end tõestada. Tallinnasse ilmunud Don Juan pole aga see, kelleks teda peetakse.

Piima tööstuslik tootmine Eesti NSV-s

Hetkel toimub

Täites partei ja valitsuse otsuseid loomakasvatuse üleviimisest tööstuslikele alustele on ENSV majandites ehitatud üle kahesaja kaasaegset lüpsikarja suurfarmi, mis mahutavad üle poole Eesti lüpsikarjast. Veisekasvatuse kontsentreerimine ja spetsialiseerimine on võimaldanud pidevalt vähendada töökulu, mis peegeldub ilmekalt ühe inimtunniga toodetud keskmise piimakoguse kasvu dünaamikas. Film annab ülevaate piima tööstusliku tootmise tehnoloogiast ja piimatootmise saavutustest.

Roheline pomm

Hetkel toimub

Loomakasvatusteadlane bioloogiakandidaat Rein Pork uurib leheproteiini kui noorloomade üleskasvatamisel kasutatava täispiima ja lõssi võimalikku asendajat, ta on selle tehnoloogia väljatöötamise ja tootmise rajaja Eestis (1978 neljas tööstuslik tehas maailmas Ungari, USA ja Prantsusmaa järel). Filmis tutvustatakse teaduslikke uuringuid rohumahla vajalikkusest ja võimalusi selle tööstuslikuks tootmiseks.

Fotorondo

Hetkel toimub

Filmi autor Peeter Tooming on südameasjaks võtnud kaitsta ajahamba eest veel säilinud vanu päevapilte, tutvustades maakohtades fotonäitusi korraldades fotot kui kõikvõimsat vahendit ajaloosündmuste jäädvustamisel, fotot kui kunstiloomingut. Autor küsib murelikult: kas inimesed ikka saavad aru foto tähtsusest meie elus? Kas nad ikka mõistavad, mis asi on fotokunst?

Ärge tapke vihmaussi

Hetkel toimub

Arutletakse selle üle, kuidas muudab põllumajanduse rasketehnika meie põllumuldade struktuuri. Mis juhtub viljakandva pinnasega, kui sellest käib üle raske põllumajandustehnika? Kas põllumeeste suured abilised, mulda kobestavad vihmaussid jäävad ellu? Probleemi uuritakse Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudis. Asja olemust selgitavad tehnikateadlased Edvin Nugis ja Abram Lurje ning künnimeister Kustas Lund. Pildi- ja kujundirohket filmikeelt toetavad ka lihtsate põllumeeste kaadritagused arvamused.

Tõravere

Hetkel toimub

Millises olukorras on eesti astrofüüsikute atmosfääri saastamise ja kaitsega seotud uurimistööd? Vastust otsitakse Tõraveres asuvast Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudist. Intervjuu annavad Gustav Naan, Charles Villmann, Väino Unt ja Uno Veismann (sünkroon). Käiakse Tõravere observatooriumi tähetornis, juhtimiskeskuses ja uurimisosakondades.

Paljassaarelt Piritale

Hetkel toimub

Antakse ülevaade olümpiarajatiste valmimisest Tallinnas. 1980. aastal toimuvaks suveolümpia purjeregatiks ehitati Tallinna Olümpiapurjespordikeskus, Tallinna linnahall, hotell Olümpia, lennujaam, telemast, restoran Pirita jpm, restaureeriti vanalinna, rekonstrueeriti tänavaid. Inimesed töötasid objektidel üle 1,2 miljoni töötunni tasuta. Filmis jälgitakse olümpiaehitiste valmimist.

Arnold Matteus

Hetkel toimub

Ütleme Tartu, mõtleme Matteus. Saksamaal arhitektiks õppinud Arnold Matteus (1897- 1986) tegutses mitme võimu ja sõja ajal Tartu peaarhitektina, oli härrasmees, diplomaat, looja ning kompromissimeister. Ta ei müünud end kordagi maha. Portreefilm Matteusest valmis 1981, ent pärast toonase kultuuriministri kriitilist hinnangut sai sellest hoidlafilm, mida tohtis näidata vaid võimude eriloal kinnistel seanssidel. Laiemale auditooriumile sai film kättesaadavaks alles pärast Eesti taasiseseisvumist ja uues kuues ilmus see vaataja ette pärast digitaliseerimist 2007. aastal.

Passioon

Hetkel toimub

Tagasivaade helilooja Artur Kapi elule ja loomingule, tema osale Eesti professionaalse muusika rajajana. Rikkalikule arhiivimaterjalile (kirjad, fotod, dokumendid, kroonikafilmid) toetudes tutvustab portreefilm helilooja kujunemiskeskkonda ja eluteed, täis tõuse, mõõnu ja hingeheitlusi.

Eluvanne

Hetkel toimub

Poeetiline portreefilm eesti kirjanikust Anton Hansen Tammsaarest. Režissöör Peep Puks jutustab kirjaniku lugu. Kaadri taga kõlavaid eluloolisi saatetekste ja tsitaate kirjaniku loomingust ilmestab rikas ja kujundlik pildikeel. Kasutatud on ka arhiivikaadreid ja -fotosid.

Lihtsalt kindral

Hetkel toimub

Portreefilm Eesti Laskurkorpuse ülemast, kindralleitnant Lembit Pärnast (1903–1974) ning tema elu- ja võitlusteest. Endel Pärna portree kujuneb tema kaasteeliste meenutuskildudest (enamasti kas sünkroonvõtted või kaadritagune tekst). Kasutatud on arhiivikaadreid, perekonna- ja arhiivifotosid.

Tallinn 80

Hetkel toimub

Dokumentaalfilm 1980. aasta Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati ettevalmistamisest, regati läbiviimisest ja võistlusega seotud sündmustest. Ülevaade Tallinna laiaulatuslikest korrastus- ja ehitustöödest ning valmivatest uusrajatistest. Kaamera annab edasi suurürituse õhustikku: külaliste vastuvõtt, kontserdid, olümpiatule teekond Tallinna, purjeregati pidulikud ava- ja lõputseremooniad ning pingelised võistlusted erinevates paadiklassides Tallinna lahel.

Allika poole mineja

Hetkel toimub

Ohvriallikale omistatakse maagilist tervendatavat mõju ja sinna on ohverdatud raha, hõbedat, ehteid või muud taolist. Ohvriallika veega on ravitud silma- ja nahahaigusi, pestud maha roojust ja süütegusid. Lavastuslike sugemetega mänguline dokumentaalfilm väärtustab rahvausundit ja hoiatab allika ning kogu looduse rüvetamise eest.

Kutsumus

Hetkel toimub

Kinomehaanik Jaan Vihm on Puka kandis lugupeetud mees. Ta on ENSV teeneline kultuuritegelane, Tööpunalipu ordeni kavaler ja rahvasaadik. Jaan on sealkandi rahvale kino näidanud 28 aastat ja on valmis seda tegema veel teist samapalju.

Raske sügis

Hetkel toimub

1978. aasta suvi ja sügis ei hellita põllumehi. Vihma tuleb taevast alla ülemäära palju. Saagikoristamine käib läbi raskuste. Eestimaa põldudelt kogutakse eelmistest aastatest vähem heina, teravilja ja kartulit, seetõttu toodetakse ka vähem liha ja piima. Kõik see kajastub kaupluste lettidel ja riiulitel.

Elamise lugu

Hetkel toimub

Siberi väikerahvas ketid (vanema nimetusega Jenissei ostjakid) on 1980ndatel väikesearvuline (umbes 1000 inimest) rahvakild Siberis Krasnojarski krais Jenissei keskjooksul, kelle kohta on teada, et nad asustasid neid alasid juba paleosoikumi perioodil. Ligi pooled neist on nõukogude ajal asunud elama Kellogi külataolistesse asumitesse ja nende suhe rahvuslike juurtega (looduslik eluviis, kalastus, loodususk, šamanism) on katkemas.

Teine leib

Hetkel toimub

Eesti NSV Põllumajanduseministeeriumi tellitud film Eesti kartulikasvatusest. Kartul on pikka aega olnud eestlastele teine leib. Enne sõda eksporditi Eesti põldudel kasvatatud seemnekartulit paljudesse välisriikidesse. Nüüd on meie kartulisordid juhtival kohal Nõukogude Liidus. Filmis räägitakse ja kirjeldatakse kartulikasvatusega seotud probleemidest ja lahendusest ning parimate sortide aretamisest.

Maaparandus kuppelaladel

Hetkel toimub

Eesti NSV Põllumajandusministeeriumi tellitud film annab ülevaate Lõuna-Eesti kuppelalade maaparanduse tehnoloogiast. Kevadel kuivavad kuplite tipud kiiresti. Oleks õige aeg külvata, kuid põhjanõlvadel ja lohkudes on lumi alles sulamata. Kuni lohud ja jalamid külviks tahenevad, on tipud juba nii kuivad, et külvatud seeme ei idane. Mida teha? Kas jätta see küllalt suur ala põllumajanduslikult kasutamata? Probleemid lahendab kompleksne maaparandus. Kirjeldatakse maaparandusega seotud probleeme ja plaane. Teemat kommenteerivad oma ala asjatundjad.

Sinu nimi…

Hetkel toimub

Sõjakomissariaadi töötaja Serafim Kurmõšski on kolmkümmend aastat tegelenud Suures Isamaasõjas Eesti NSV territooriumil langenud tundmatute sõdurite tuvastamise ja matmispaikade otsimisega. Kurmõšski annab ülevaate otsingute käigust. Sõjasündmusi kommenteerivad kohalikud elanikud, kes kuulsid oma kodukohas sõdurite hukkumisest ja matmistest. Kaadrid säilmete väljakaevamisest, tuvastamisest ja ümbermatmisest.

Tänav 79

Hetkel toimub

Pildikesi linnamelust ja inimestest seal sees. Varjatud kaamera jälgib suvist linnaelu ja -melu ning inimesi linnakeskkonnas.

Paljakäsi

Hetkel toimub

Kunstnik Rein Tammik maalib ateljees karateklubi tellimusel maadleja Georg Lurichi portreed. Rataskaevu tänaval käib treening, samal ajal kaevatakse lahti keldriruume tulevase puhketoa jaoks. Idamaade võitluskunstide õpetaja Priit Kelder räägib Lurichist kui isiksusest, ta peab teda mees mehe võitluse rajajaks Eestis. Karatevõistlused Tallinna karikale panevad aluse uuele traditsioonile Nõukogude Liidus, osalevad nii noored kui ka kogenenud sportlased. Võidukarikas jääb Eestisse.

Episood

Hetkel toimub

Peep Puksi õppefilm valmis paralleelselt mängufilmiga „Nukitsamees“. Õppefilmi tegijad jäädvustasid mängufilmi ühe episoodi sündi ja seega on tegemist nö filmiga filmist. Kommentaator Jaan Ruus annab ülevaate filmitavast episoodist ning tutvustab konkreetse filmikaadriga tegevuses olevaid inimesi ja nende ülesandeid.

Konsultant

Hetkel toimub

Edmund Rokk (1898–1992) on leiutaja, leiunduskonsultant, tehnikaspetsialist ja omaaegne lendur. Filmitegijad jälgivad Edmund Roki tegemisi. Ta on leiutajate ja ratsionaliseerijate üleliidulise ühingu Eesti vabariikliku nõukogu konsultant. Põhjalikult jagab Rokk ühele meeskodanikule, kuidas vormistada leiutise dokumente, annab konsultatsioone kondiitritoodete vabrikus Kalev, keemiainstituudi laboris, tehases Norma ja õpetab Rahvaülikoolis.

Missioon

Hetkel toimub

Kolm dokumentaalset novelli kolmest erineva elukutse ja kutsumusega naisest, kes tunnetavad oma missiooni ühiskonnas – kommunistliku partei Põlva rajoonikomitee esimene sekretär Maia Leosk, Mart Saare majamuuseumi hoidja Hilda Toomsalu ja nooruke tippsportlane, kergejõustiklane Silva Oja.

Ketrajad

Hetkel toimub

6. veebruaril 1976 võtsid kombinaadi Balti manufaktuur kuus töötajat kohustuse töötada korraga kuuel pneumoketrusmasinal. Film jälgib naisi kõrgendatud kohustuste täitmisel tekkinud keerukas tootmissituatsioonis.

Ma kardan kõrgust...

Hetkel toimub

Valeria Andersoni ja Grigori Skulski dokumentaalfilm tööjõu kadudest majanduses, tööpõlguritest, töösse suhtumisest riiklikus ja erasektoris. Reporter Toivo Makk intervjueerib inimesi tööbüroos. Ehitustööd Tallinna Õismäe elamurajoonis.

Adra järel

Hetkel toimub

Terav probleemfilm puudujääkidest ja ametkondadevahelisest koordineerimatusest suure võimsusega traktoritele kivikaitseseadmetega mitmehõlmalise adra projekteerimisel ja tootmisel. Intervjuud NSVL traktori- ja põllumajandusmasinatööstuse ministeeriumi üleliidulise tootmiskoondise Sojuzpotšvoma ja Odessapotšvomaš peainseneridega ja teiste põllumajandusmasinate konstrueerimise ja ehitamise eest vastutavate juhtidega. Film valmis koostöös koondisega Eesti Põllumajandustehnika.

Hetked

Hetkel toimub

Peeter Toominga film räägib ajast, mil ametisse asusid esimesed mehed, kes pildistasid eestlast. Autor on lähtunud sellest, kuidas mineviku fotograafid nägid ja jäädvustasid inimest oma ajastu olustikulistes tingimustes. Dagerrotüüpidel ja fotodel on meie kultuuritegelasi ja talurahva esindajaid, ärkamisaegseid eesti tüüpe erinevates rakurssides, suuri plaane, iseloomulikke detaile. Filmis on ka umbes paarisajast fotost koosnev kiirendatult esitatud pildirida Eesti ajaloo murranguliste sündmuste kajastusena.

Nende vastus

Hetkel toimub

Ülevaatefilm Eesti punalendurite panusest Nõukogude lennuväe rajamisel ja arendamisel 20. sajandi kahekümnendatel ja kolmekümnendatel aastatel. Pärast kodusõda oli Venemaa õhulaevastiku ülema asetäitja August Kork ja punastes õhujõududes teenis küllaltki palju eestlasi: Lavrenti Martinson, Georg Linno, vennad Jaan ja Jakob Nusbergid jpt. Kasutatud on vanu fotosid ja arhiivikaadreid. Järg Ülo Tambeki filmidele "Esimesed viisnurgad" ja "Lõhestatud taevas".

Hea saak?…

Hetkel toimub

Eestimaal sõidab ringi fluorograafiabuss, et teha röntgeniülesvõte inimeste kopsudest ja panna piir tuberkuloosile. Aino Ja Konstantin Kurg Vabariiklikust Tuberkuloositõrje dispanserist räägivad oma tööst, rahva suhtumisest ja juhtumistest oma töös. Seekord sõidetakse ringi Hiiumaal. Ka Kõpu tuletorni juures võtab buss hiidlasi vastu. Avanevad värvikad olupildid hiidlastest, nende olemusest ja juttudest.

Aastatega läbi Toompea lossi

Hetkel toimub

Eesti okupeerimise ajal, 1940. aastal kaks kuud sisekaitse ülema ametit pidanud kommunist ja hilisem tunnustatud bioloog Harald Haberman (1904–1986) meenutab oma kokkupuuteid Toompea lossiga. Kasutatud on materjale ENSV filmi-, foto- ja fonodokumentide keskarhiivi, ENSV ajaloomuuseumi, ENSV ajaloo keskarhiivi ja Tallinna linnamuuseumi kogudest.

Inimeste maja

Hetkel toimub

Portreefilm nii enda kui teiste suhtes nõudlikust ehitusmeistrite-viimistlejate brigadirist Šarl Pielist, kes brigaadiliikmeid kaasates suudab ületada töös ette tulevad raskused.

Orel

Hetkel toimub

Ülevaatlik film orelitest, orelimeistritest ja oreliehituse ajaloost Eestis. Tutvustatakse Eestimaa kuulsaid iseõppinud orelimeistreid ning nende valmistatud esimesi suuri kirikuoreleid. Orelid kirikutes, koolides, kodudes. Abiks arhiivikaadrid ja -fotod.

Vabastuse tund

Hetkel toimub

ENSV vabastamise 25. aastapäeva tähistav film põhineb suuresti arhiivimaterjalil, taustal diktoritekst. Kaadrid Suure Isamaasõja lahingutest, Tartu ja Tallinna vabastamisest, Narva lahingutest, Lääne-Eesti saarte vabastamislahingutest, Stalingradi taastamistöödest, Eesti Laskurkorpuse vastuvõtust Tallinnas. Arhiivikaadrid Klooga koonduslaagrist ja sõjajärgsetest taastamistöödest Tallinnas. Sõjaveteranide paraad Võidu väljakul ja miiting lauluväljakul Tallinnas.

Tuld kuningale

Hetkel toimub

Portreefilm male suurmeister Paul Keresest. Kaadrid juba noorukina Eestile palju kuulsust toonud Paul Keresest oma kodus, maleturniiridel ja tema 50. sünnipäeva pidulikul tähistamisel Estonia kontserdisaalis. Ekraanil on veel toonased maailma tippmaletajad ja Kerese konkurendid David Bronštein, Lajos Portisch, Mihhail Botvinnik, Max Euwe, Samuel Reshevsky, Vassili Smõslov, Miguel Najdorf, Florin Gheorghiu, Mihhail Tal, Miroslav Filip, Tigran Petrosjan, Jefim Geller, Boriss Spasski, Leonid Stein, Svetozar Gligorić, Wolfgang Uhlmann ja Gedeon Barcza. Diktoriteksti loeb Mikk Mikiver.

Teadus ja praktika

Hetkel toimub

ENSV põllumajandusministeeriumi tellimusel valminud film sordiaretusest ja seemnekasvatusest. Tutvustatakse Jõgeva Sordiaretusjaama ja Saku Maaviljeluse Instituudi teadlaste tegemisi katsepõldudel ja laboratooriumis. Tähelepanu all on vilja- ja kartuliaretus.

Kuku sa, kägu…

Hetkel toimub

Suurlinna uuselamurajoonid muudavad paratamatult linnalähedaste asumite endisaegset olustikku ja elanikkonna senist elustiili. Omaaegsed majad ja aiad hävitatakse, et asemele võiksid kerkida Mustamäe mitmekordsed paneelelamud. Linn vallutab kunagise Kadaka küla.

Linnutee tuuled

Hetkel toimub

Kultuurantropoloogiline dokumentaalfilm soome-ugri rahvaste etnograafiast ja etnogeneesist on järg Lennart Meri filmile „Veelinnurahvas“ (1970). Meri interpreteerib soome-ugri hõimurahvaste sugulus-, keele- ning kultuurisuhteid. Soomlased, vepslased, vadjalased, setud, ersamordvalased, mansid, ungarlased, saamid, nganassaanid ja eestlased on üles võetud 1977. aastal Põhja-Soomes, Lapimaal, Vepsamaal, Vadjamaal, Mordvas, Handi-Mansimaal, Ungaris, Taimõri poolsaarel, Setumaal, Saare-ja Muhumaal ning 1970. aastal Neenetsi ringkonnas. Koostöös Soome Mainos TV ja Ungari Televisiooniga toodetud film oli esimene Tallinnfilmi rahvusvaheline koostööprojekt.

Valge palavik

Hetkel toimub

Alkoholikurat on inimese vaenlane, nagu selgub viinapoes, kaineris, lastekodus ja jaanitulel. 1976. aastal kulub iga täiskasvanud tallinlase kohta pudel viina nädalas. Pedagoogilise šokivõttena on sisse toodud ka lapsed.

Lapsepõlv

Hetkel toimub

Mõtlik ja nukker film väikelastest, kes veedavad oma päevi või isegi nädalaid emast ja kodust eemal, olgu siis päevases lastesõimes või ööpäevarühmas. Kaamera jälgib väikeste ilmakodanike suurt kurbust ja alateadlikku püüdu võõra olukorraga kohaneda. Režissöör Leida Laius vestleb lastepäevakodu juhataja ja öökasvatajaga, kes leiavad, et päeva- ja ööhoiud ei asenda ema. Lapsed ise tunnistavad režissöörile, et nende kõige suurem unistus on pääseda koju. Film pandi algul riiulile, sest näitas kriitiliselt nõukogude süsteemi üht külge — perekonna lõhkumist.

Voldemar Vaga

Hetkel toimub

Voldemar Vaga, eesti kunstiteaduse grand old man, Tartu Ülikooli legendaarne kunstiajaloo professor, kelle pikaajaline õppe- ja teadustöö on jätnud sügava jälje eesti kultuurilukku. Andres Sööt avab oma portreefilmis väärika mentori koloriitset isiksust. Kaamera jälgib Voldemar Vagat rääkimas ja suhtlemas erinevates paikades – Tartu ülikooli kunstikabinetis, keskaegsetes kirikutes, külaskäikudel, kohvilauas koos noorte kunstiajaloolastega ja oma koduaias arvukate õpilaste keskel.

Juhan Liivi lugu

Hetkel toimub

Ainulaadne Juhan Liivi luule ekraniseering, kus luules helisevad kirjanduslikud kujundid on omalaadselt ühendatud visuaalsete filmikujunditega. Suure osa materjalist moodustavad kirjandus- ja etnograafiamuuseumide fotod ning dokumendid. Juhan Liivi luulet loeb Lembit Ulfsak. 1975. aastal valminud film seadis ülesandeks anda pildi kaudu edasi Juhan Liivi poeesiat, tema hellust ja armastust oma maa vastu. Tõeline pildiluule, mis on sündinud Hando Runneli stsenaariumi, Peeter Toominga operaatoritöö, Peep Puksi režissuuri ja Lembit Ulfsaki luulelugemise sünergiast.

Enderby valge maa

Hetkel toimub

Antarktika-filmi tegemisel käisid režissöör Andres Sööt ja operaator Mati Kask Antarktise kõrgplatool, kõige külmemas punktis maakeral. Nad viibisid seal lõunapoolkera suvel detsembrist veebruarini 1968–1969. Neutraalsed, pealtnäha olustikulised kaadrid polaaruurijate elust ja hingematvad loodusvaated annavad edasi valge lumepõrgu mõõtmatut ükskõiksust. Inimese kasvavat ängi külmal ja elutul jäämandril aitab leevendada teine elusolend, olgu inimene või loom. Inimene tavapäratutes tingimustes, üksildus, inimliku läheduse vajadus ja mõistmine, taustaks igipõline loodus. Filmi muusikaline kujundus helilooja Arvo Pärdilt.

Leelo

Hetkel toimub

Meeskoorid laulavad Mart Saare laulu Leelo, juhatab Gustav Ernesaks. Laulupeotule süütamine Tartus ja selle teekond läbi suvise Eestimaa Tallinnasse. Laulupeorongkäik ja tule süütamine Tallinnas. Esinevad ühendkoorid ja naiskoorid. Ekraanil Gustav Ernesaks, Arvo Ratassepp, Heino Kaljuste. Vaateid Lydia Koidula, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Carl Robert Jakobsoni, Miina Härma jt mälestussammastele. Laulupeo üldjuhtide austamine.

Tegemist on tsenseeritud negatiivilt 2019. aastal digiteeritud versiooniga.

Töö

Hetkel toimub

Kolm erinevas eas töömeest – pottsepp, keevitaja-plekksepp ja vasksepp – teevad oma igapäevast tööd. Filmitegijad jälgivad nende tegemisi, mehed jagavad oma kogemusi – kuidas laduda parimat kaminat, teha töökorda lömmis sõiduauto Žiguli ja valmistada pronksist esemeid.

Seitse kuradit

Hetkel toimub

Lugu napsivennast ja seitsmest kuradist, kellest filmi peategelane kõiksugu kavalusi appi võttes vabaneda püüab.

Metsamuinasjutt

Hetkel toimub

Päkapikupuu

Hetkel toimub

Jõulude eel ärkab unest omalaadne päkapikkude maailm. Lumivalged päkapikud valmistavad lumest ja jääst kingitusi. Töö käigus muutuvad päkapikud ise värvilisteks – nende maailm saab ilu ja olemasolu mõtte.

Jaak ja robot

Hetkel toimub

Jaak meisterdab roboti, kes saab kõigi koduste töödega hakkama. Lõpuks muutub Jaak nii laisaks, et saadab roboti enda asemel ka kooli. Seepeale saab robot väga pahaseks ning karistab Jaaku.

Vee peal

Hetkel toimub

Terava huumoriga vürtsitatud pilk varateismelise poisi ellu on natuke julmavõitu lugu, kus "lapsepõlve lõpu" katsumuste eest pole põgeneda mujale kui Tamula järvele kala püüdma, taustaks kaheksakümnendate alguse Võru kurbnaljakas õhkkond. Koomilise ja seiklusliku pealispinna alla on peidetud natuke julmavõitugi lugu, kus tulevad eredalt esile inimeste põhivajadused mõistmise, hoolivuse, inimlikkuse ja armastuse järele.

Johannes Pääsukese tõeline elu

Hetkel toimub

2.augustil 1912. aastal saatis Eesti Rahva Muuseum kõikidele Eesti ajalehtedele avaldamiseks teate, milles öeldi: „Muuseumi poolt saadeti juunikuul päevapiltnik Joh.Pääsuke välja, et huvitavatest maastikkudest, rahva tööst ja talitustest, ehitustest, rahvateaduslikest asjadest ja inimestest ülesvõtteid teha...“ Hardi Volmeri mängufilm jutustab seiklusliku ja romantilise loo Eesti esimesest filmitegijast Johannes Pääsukesest läbi tema müstilise uurimisretke Setumaale 1912. a. suvel. Tervest retkest ainult seitse minutit? Seda pidi olema rohkem, aga keegi ei tea, kuhu kadusid ülejäänud kaadrid. Ka Pääsukese rännupäevik, mida ta ontlikult täitis, on kadunud. See teadmine annab meile ahvatleva, aga üksiti ka riskantse võimaluse taasluua see ammune retk nii, nagu meie seda ette kujutame. Me taastame vanade kaadrite vahele selle, mille aeg on meilt võtnud.

Kratt

Hetkel toimub

Vanemad viivad oma võsukesed maale vanaema juurde. Linnalapsed saavad hingata värsket õhku, leiavad endale sõbrad ning tutvuvad ebamugava füüsilise tööga. Kui laste teed ristuvad kadunud mõisahärra päevikuga, kus sees krati valmistamise õpetus, otsustavad nad pikemalt mõtlemata väärt koduabilise vanaemale sünnipäevaks kinkida. Aga maal on samal ajal toimumas sotsiaalmeedia-revolutsioon. Uus digitaalselt ühendatud noorus on asunud vana amortiseerunud vallavõimu välja vahetama. Suures hirmus iseenda lõpu ees teeb vana reaalsus kõik, mis suudab, et püsima jääda. Loodusseadused, saatus ja karma juhivad aga kõik teed omavahel risti ning tuleb see, mis tulema peab.

Kiik, kirves ja igavese armastuse puu

Hetkel toimub

Elu hammasrataste vahele jäänud noor automehaanik Kiik saab ühel päeval teada, et tema tüdruksõbra süda on uue noormehe poolt võidetud. Hingevalust vabanemiseks otsustab Kiik koos filmitegijast parima sõbraga sõita riigi teise otsa, et maha raiuda igavese armastuse puu. Teekond müstilise puuni kujuneb aga okkaliseks, endassevaatavaks ja kriminaalseks.

Sipsik

Hetkel toimub

Anu saab 6aastaseks ja tunneb oma elust rõõmu - tal on suur vend Mart, kes on tema parim sõber ning kellega koos on imetore mängida. Armastusest oma väikese õe vastu on Mart õmmelnud Anule sünnipäevaks kaltsunuku. Paraku saab nende idüll läbi, kui saabub 1. september ja Mart läheb jälle kooli. Anu peab nüüd oma päevi ilma vennata veetma. Samuti on Mardile tekkinud uued sõbrad ja õe jaoks jääb aina vähem aega. Ühel hetkel, kui Anu tunneb end eriti üksiku ja õnnetuna, ärkab kaltsunukk Sipsik nagu võluväel ellu. Vähemalt Anule tundub nii. Nüüd on Anul silmi ainult Sipsiku jaoks. Nukuga koosveedetud tegemised haaravad tüdruku kogu tähelepanu ning kõrvale jäävad nii Mart kui ka ema ja isa. Pereliikmete muret Anu pärast märkab Sipsik, kes püüab õdevenda kokku viia. Ta mõtleb välja seikluse, mis peaks lapsi ühendama. Paraku tekib sellest vaid uus tüli. Nüüd peab Sipsik ennast tekkinud olukorras peasüüdlaseks ning teeb raske otsuse - ta läheb nende juurest ära, et tüdruk taas perekonnaga liita. Sipsiku kadumine murrab aga Anu südame. Kui Mart avastab, et tema väike õde on valmis oma nuku leidmiseks tulest ja veest läbi minema, otsustab ta kõiki reegleid eirates Anu aidata. Koos asuvad õde ja vend Sipsikut otsima. Nii lapsed kui Sipsik satuvad ses suures seikluses mitmetesse keerulistesse olukordadesse ning kohtuvad igasugu isevärki tegelastega.

1944

Hetkel toimub

Teise maailmasõja otsustavad sõjasündmused Eestis 1944. Tegevus hargneb alates Sinimägede lahingutest juulis kuni Sõrve sääre langemiseni Punaarmee kätte novembri lõpus. Sõda näidatakse mõlema osapoole, nii Saksa kui Nõukogude armees sõdivate eestlaste silme läbi. Valikuid tuleb langetada mitte ainult sõduritel, vaid ka nende lähedastel. Teine maailmasõda oli eestlastele ka vennatapusõda. Süütud tunnevad ennast süüdi, suured süüdlased ei tunne midagi.

Jonn

Hetkel toimub

Kolm egoistist kalameest satuvad oma suure kadeduse tõttu hädaohtu. Ja kuigi saatus neile halastab, ei õpi mehed sellest, vaid kõik kordub uuesti.

Lapsed ja puu

Hetkel toimub

„Lapsed ja puu” peegeldab usku loodushoiu kasvatuslikku mõjusse, kus monotoonsete kortermajade vahel lööb haljendama puu. Elusa taime eest hoolitsemine liidab ühte hoovi peal toimetavad jõnglased ja toob igaühes esile tema parimad omadused.

Viimane korstnapühkija

Hetkel toimub

See on lõbus lugu korstnapühkijast, kes jäi tööta, sest linna vanad majad asendusid uute kõrghoonetega. Korstnapühkijal tuli leida uus amet. Ta hakkas tänavaid pühkima, kuid peagi kutsuti ta katustele televiisoriantenne paigaldama. Nii sai mees taas turnida kõrgetel katustel, just seal, kus tema ja ta kass end hästi tundsid.

Nuril

Hetkel toimub

Muinasjutt kooliealistele Nurili maailmareisist, õnne otsimisest ja selle leidmisest elus.

Kingikratt

Hetkel toimub

Ahne rebane näppab kingid Jõuluvana reelt, kuid Päkapikk ja tema poolt elustatud kaks mänguasja toimetavad kingid lastele. Rebasele antakse tema temp andeks ja jõulurahu seatakse jalule.

Leib

Hetkel toimub

Jäädvustatud on pildikesi aktiivse ühiskonna- ja omavalitsustegelase paljudest kohustustest. Kanepi küla rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee esimees Ülo Leib tegutseb lektori-propagandistina, osaleb korrakaitsepunkti töös, kooli fotoringis, looduskaitseseltsis, on tegutsenud kultuurimaja direktorina, orkestrijuhi ja dirigendina, rahvasaadiku ja -malevlasena.

Täitsa lõpp !

Hetkel toimub

Käes on detsember ja jõulud, aga väljas lõõmab päike. Miski on mäda! Maiade kalender ennustab lähenevat maailmalõppu. Nüüd peab igaüks otsustama, kuidas veeta need viimased päevad. Rait tahab jõuda oma elu armastuse, Lenna Kuurmaa juurde, sõber Mihkel peab aga päästma maailma, ohverdades Lenna päikesejumalale. Brenda tahab põgeneda oma diktaatorliku ema eest, kuid teda ajavad taga hullumaja sanitarid. Ervin võidab hunniku raha, aga mõistes, et raha kulutamiseks ei ole enam aega, soovib ta suurest ahastusest surra. Kõikjal üle Eesti valitseb segadus. Aga lootus sureb viimasena ja õnneks saabub ka lõpp.

Valimised

Hetkel toimub

Harjumaa põllumees Jüri-Rajur Liivak meenutab 1940. aasta suve poliitilisi sündmusi Eestis. Juulis 1940 korraldatud Riigivolikogu „valimistel“ oli ta ainus Töötava Rahva Liidu vastaskandidaat, kes püsima jäi. Ometi kõrvaldati temagi valimisvõitlusest ning Riigivolikogu asemel ootas teda 15 aastat sunnitööd Siberis. Nüüd, nelikümmend üheksa aastat hiljem, on lõpule jõudmas Jüri Liivaku võitlus oma kodutalu tagasisaamise eest. Loo taustaks on NSVL rahvasaadikute valimised 1989. aastal Jüri Liivaku kodukandis, kus kuuest kandidaadist tuli võitjaks akadeemik Viktor Palm.

Vennad ja õed

Hetkel toimub

Nukufilm „Vennad ja õed“ kujutatab primitiivsete inimeste elu groteskselt ning absurdse elukooli võtmes. Filmi keskmes on arenemisvõimetud tegelased, kes suhtlevad, vananevad ja surevad klassiruumis. Paraleelsena on filmi toodud poisike, kes ainukesena ei vananae vaid jälgib koolitundi kõrvalruumist.

Eine murul

Hetkel toimub

Satiiriline novellidest koosnev joonisfilm, mille teravik on suunatud negatiivsete ilmingute vastu ühiskonnas, kus võtmepositsioonil on bürokraatia.

Vennad Karusüdamed

Hetkel toimub

Filmi kangelasteks on vene kunstniku Ivan Šiškini kultusmaalilt “Hommik männimetsas” pärit kolm karupoega. Kaotanud kunstnikust ema, satuvad vennakesed Henry, Vincent ja August kõigi loojate unelmatelinna Pariisi. Kõik katsed kunstnikena elatist teenida karupoegadel ebaõnnestuvad. Nende impressionistlikud “soperdused” ei leia tunnustust. Maskeerituna tsirkuselõvideks, seiklevad karupojad tagasi Venemaale, et üles leida karuema pärandus.

Põhjakonn

Hetkel toimub

Noormees päästab Põrguneitsit ära kasutades maailma, kuid näinud hiljem, et see ei muuda suhtumises suurt midagi, hukutab selle taas.

Lili

Hetkel toimub

Kari sõjas räsida saanud ja näljaseid rotte püüab mürsulehtrisse aheldatud ning surmavalt haavatud noorsõdurilt saada vastust küsimusele, kes on Lili Marleen. On see mälestuspilt esimesest armastusest või esimesest vahekorrast oma igapäevast leiba teeniva prostituudiga. Lili Marleen pole vaid kauge kangelanna laulust, igal sõdurpoisil on oma Lili, olgu see tema esimene kooliaegne armastus või pelgalt ettekujutelm. Ent alati, mis ka ei juhtuks, ootab ta oma sõdurit kasarmu ees laterna all.

Isand

Hetkel toimub

Taksikoer Popi ja ahvipärdik Huhuu ootavad koju oma Isandat, kes ühel päeval lihtsalt enam ei tule. Peremeest ei tule ega tule. Kui Huhuu puurist välja murrab ja Isandat äraspidiselt matkima hakkab, peab Popi ahvi tujudega kohanema. Nüüd on Huhuu peremees ja Popi tema koer. Just niisama, nagu oli päris-Isanda aegu, ainult et Isand oli hea ja Huhuu on halb. Üdini truu taksikoer Popi kehastab lojaalsust, rahu, turvalisust ja alalhoidlikkust, püsimatu ahvipärdik Huhuu aga isekust, rahulolematust, julmust ja ülemuslikkust. Algab kahe loomakese Suur Mäng. Maailma avastamine, olelusvõitlus ja territooriumide jagamine.

Maria ja seitse pöialpoissi

Hetkel toimub

Oma elu kloostrimüüride vahel mööda saatnud vana ja väärikas nunn Maria on otsustanud täita noorpõlveunistuse. Ainsaks takistuseks tema teel on aga katkendlik, peaaegu olematu mälu. Maria kardab, et tema unelmate soov võib osutuda patuks.

Tiivad

Hetkel toimub

Leiutaja Jaan Tatika lennukad unistused taevalaotusse tõusta on saamas reaalsuseks, kui temaga liitub sajanditevanune Leonardo da Vinci vaim. Pilvepiirile, sinna, kus kohtuvad unistused ja reaalsus, suundub tiivulise olendina aga hoopis Jaani naine Liisa, kes hullumeelsuse ja geniaalsuse kõrval oli jäetud unustusse.

Kapten Morten lollide laeval

Hetkel toimub

Morten on uudishimulik ja leidlik poiss. Saatuse tahtel on ta sunnitud elama koos kasuvanematega, kes ei näe tema loovas tegevuses muud kui pahatahtlikku huligaanitsemist. Emata Morten ei ole siiski orb. Ta isa on kapten, kes töö tõttu peab suurema osa ajast merel viibima. Morten soovib isa eeskujul samuti kapten olla. Ta ehitab endale mängulaeva, mille mehitab erinevate putukatega. Unenäoline paralleelmaailm kirjeldab Morteni elu groteskses võtmes. Mingil hetkel maailmad segunevad. Nii Morteni päris kui ka fantaasiamaailm ähvardavad kokku kukkuda. Mõlema maailma päästmiseks on vaja julgelt tegutseda. Morten võidab ohud kangelaslikult. Tema kindlameelse tegutsemise taga on põhimõte - kapten ei jäta kunagi oma laeva.

Porgand

Hetkel toimub

Jänesel pole porgandit. Jänesel on kõht tühi. Lumememmel on porgand. Lumememmest saab tagaaetav. Porgand on ühendab loo tegelasi. Saabuv täiuslik kevad näitab, et Lumememm ei olegi lumememm ja tüliporgandist saab lepituse märk.

Teatriporgand

Hetkel toimub

Porgandninaga Lumememm põgeneb näljase Jänese eest. Tagaajamistuhinas satuvad mõlemad teatrilavale, mille kulisside imelises maailmas hakkavad toimuma pöördelised sündmused. Koos kummalise etendusega lõpeb ka tagaajamine ja mõlemad lahkuvad teatrist rikkamana kui kunagi loota on julgenud.

Porgand suvitab

Hetkel toimub

Porgandi-lugude kolmandas osas on täitunud Lumememme unistus: ta on sulamatu ja näeb lõpuks suve! Aga rõõm jääb üürikeseks, sest peale porgandinäljas Jänese on tagaajajaid rohkem kui üks ja turvalist kaitsvat lund pole kusagil…

Liivamees

Hetkel toimub

Rannaliiv on iseenesestmõistetav nagu õhk, päike, elu, armastus. Jäljed trükivad liivale oma lõputuid lugusid, mis küsivad: kas oskame väärtustada neid asju ka enne, kui need äkitselt kaovad? Kui liiv ja Liivamees on lahkunud ja Kivimees silmad avanud, kas ta jääb, või lahkub samuti?

Teofrastus

Hetkel toimub

Läbi kassi silmade räägitud lugu vabadusest ja kaastundest, mis leiab aset 1980ndate Eestis. Kass Teofrastus elab üksi Peedu rongijaamas, kui ühel päeval pakub kaastundlik rongisõitja talle enda juures kodu ja perekonda. Kuid hea elu maamajas ei kesta kaua. Pererahvas peab minema linna, kus ühel saatuslikul päeval satub Teofrastus tänavale. Kas ta leiab tagasitee õnneni?

Miriam järve ääres

Hetkel toimub

Miriami pere telgib järve ääres. Pärast väsitavat päeva puhkab pere telgis, ainult kanal ei tule und. Ta läheb välja jalutama, kuuleb aga hirmutavaid öö hääli ning näeb pimeduses helkivaid silmi. Kana haarab fotoka, et enda ümberpiirajatest pilte teha. Hommikul saavad kõik näha, keda kana öösel kartis.

Miriami kana unistus

Hetkel toimub

Vihmasel sügispäeval ehitavad isa ja väikevend legolennukit, Miriam vaatab lõunamaist pildiraamatut, kana unistab aknataguste kurekolmnurkade mõjul lõunamaale lendamisest. Kui vihm lõpeb, viib ema kõik parki lehti riisuma. Sealgi erutavad lõunamaale lendajad kana sedavõrd, et ta ikka lausa kastanilatva tikub, kust vapralt lendu hüppab, siiski lehehunnikusse sadades.Väikevend pakub talle oma lennukit, isa viskab lennuki lendu, kuid seegi puruneb vastu kastanilatva klotsideks. Kana saab totaalselt häbistatud. Kuid kui lõpuks kodus olles kastanimunadest loomi tehakse, siis lohutab kana vähemalt see, et kastanimunast kana niidi otsas lae alla lendama pääseb.

Miriami kodutu koer

Hetkel toimub

Miriam ja pere meisterdab majaõue lumememme. Nende juurde tuleb kodutu koer, kes on lumememmest sisse võetud. Koer ei lahku, kuid õues on tal külm. Ta tuuakse tuppa ja ehitatakse talle isegi tore kuudike. Ainult kana ei mõista üldist rõõmu. Ning öösel elab just tema üle kõige ärevamaid hetki. Hommikul ilmub välja koera peremees, ning selgub ka põhjus, miks koer lumememme nii omaks pidas. Lõpuks leebub ka kana.

Miriami katkine pilt

Hetkel toimub

Miriam ei luba kanal palli tuppa tuua. Kana siiski toob ja tahab, et temaga toas palli mängitaks. Ta näppab isegi telekapuldi, et Miriam ja väikevend ei saaks telekat vaadata. Pulti taga ajades lõhub väikevend kogemata isa-ema pulmapildi. Ja on ise väga õnnetu ja hirmul. Vanemate koju jõudes võtab Miriam selle patu enda peale. Miriam pannakse nurka. Seda väikevenna süda ei talu ja ta tunnistab oma teo üles. Kui selgub, et tagaajamise käigus on ka telekapult lõhutud, tuleb kanal lõpuks möönda, et tegelikult oli tema kõige kurja juurikas.

Tartu linn ja ümbrus

Hetkel toimub

Vaataja ees rullub lahti tsaariaja tippaegu elav Tartu linnaelu. Alguskaadrid rahulikus vaikuses Toomemäest ning siis jälgib kaamera tuntud objekte ja ehitisi: teater Vanemuine, Raatuse plats, Rüütli ja Promenaadi uulits, ülikool, puusild, kivisild, hotell Bellevue, veterinaariainstituut, Raadi mõis, restoranid Jänese ja Kwisenthal. Suur osa neist on tänaseks hävinud või tundmatuseni muutunud. Staatiliste objektide ees ja taustal tuksub samal ajal intensiivne linnaelu - jooksevad poisikesed, sõidavad hobutroskad, rühm sõjaväelasi marsib linnatänaval. Emajõel tiirutavad auru- ja purjepaadid. Positivistliku käsitlusega ning küllalt intensiivse montaažiga filmi võtted arvatakse teostatud olevat 1912. aasta varakevadel, mil Pääsuke oli oma esmase Utotškini filmi edust kantud ja täis julget hoogu.

Miriami tuulelohe

Hetkel toimub

Kanale meeldib tuulelohega hullata. Kui Miriamil enam selleks aega pole, ahvatleb kana endaga kaasa väikevenna. Kuid lohe on väikevenna jaoks liiga suur ning tõstab väikevenna puulatva. Miriamil ja kanal tuleb kiiresti tegutseda, et väikevenda puuladvast alla saada. Ühisel nõul see õnnestubki.

Retk läbi Setumaa

Hetkel toimub

Eesti esimene etnograafiline film, mis on üles võetud 1912. aasta hilissuvel ja järgneva aasta jüripäeva ja Ülestõusmispühade paiku Eesti Rahva Muuseumi kogumisretkedel. Rännak algab ülevaatega Petseri mungakloostris ning viib setude argiellu ja kirikupühale. Matsuri küla mehed tambivad puust uhmris kruupe, seejärel iseloomulikud santijaid Värska kiriku ääres, kellele rahvas toiduande jagab. Värska külaväljakul toimub 1913. aasta Jüripäeva laat - kaubavankrid ja laadahuvilised ringi sebimas. Uhkelt on eksponeeritud Ülestõusmispüha ristikäik Värska kiriku lähistel ning sellele järgnev haudadel itkemine ja setu kombe kohaselt ka kadunukeste mälestuseks söömine-joomine kalmudel. Pilt liigub taas 1912. aasta hilis-suvesse - Matsuri naised rukkilõikusel, seejärel Saboldi külas asuv tellisevabrik, mille kõrval hobune rossvärki ehk tolleaegset jõumasinat ringi ajab. Järgnevad kaadrid on üles võetud Võõpsu külas: heinavedu paatidel, kaamerale poseerivad mehed-naised ning vees hullavad poisikesed. Lõpuks demonstreerivad setud hoogsalt oma tantsuoskust, esialgsest kaameravõõristusest pole enam jälgegi.

Miriami köögikombain

Hetkel toimub

Miriam teeb köögikombainiga jäätisekokteili. Ka kana on köögikombainist huvitatud, kuid lülitab valesid nuppe ja masin kukub põrandale puruks. Kuna Miriam on ametis triikimisega, jääb kana ise kombaini remontima. See õnnestubki. Hiljem tahab ema sellega süüa teha, kuid masin on hulluks läinud. Selgub, et kana on ise masinasse pugenud.

Vaatepilte Võrumaalt

Hetkel toimub

Võtteid alustatud 1913. aasta varakevadel, millele viitab aastaajale kohane maastik - kõikjal laiub suurvesi ning puud pole veel täies lehes. Tegemist on vaatepiltidega kõige otsesemas tähenduses - filmitud kaadrites, mõne üksiku erandiga, puudub pea täielikult inimene oma argises tegevuses. Puuduvad ka kariloomad ja juhuslikud koerad, kes Pääsukese filmides ikka siin-seal ajuti vilksatavad. See, mis kaadrit hingestab, on kevadine Haanjamaa loodus ja tajutav vändaga ringiaetava filmikaamera lõtkumine. Alguskaadrites Vällamägi, misjärel libiseb kaamera üle Haanjale iseloomulike hoonegruppide. Munamäe tol ajal 12 meetri kõrgusest vaatetornist on tabatud sopiline Vaskna järv, samuti näeb Võhandu vooglemist maastikul ning Vastseliina ordulossi suursuguseid varemeid. Filmi keskosas on üks natuke kontekstiväline plaan Räpina kirikust ja teisal kündjamees hobusega kulgemas üle kevadise põllu.

Miriami rohelised täpid

Hetkel toimub

Väikevend jääb haigeks, ning pälvib kogu ülejäänud pere tähelepanu ja hoolitsuse. Miriam tunneb ennast õnnetuna. Lõpuks ei oska ta enam muud, kui värvib ka endale haiguse tunnused näole. Ka kana on siin asjaline ja elab üle Miriamiga analoogseid emotsioone.

Suur lumetuisk Baltimaal jõulukuul

Hetkel toimub

Reportaažfilm 1913. aasta lõpul Eestit tabanud suurest lumeuputusest ning selle tagajärgedega võitlemisest. Alguskaadrites sumpab lumme mattunud tänaval kaamera suunas Johannes Pääsukese vend Aleksander. Näeme majakatusteni ulatuvaid lumehangesid Tartu linnas ja mehi regedega lund linnast välja vedamas. Suure lumeuputuse likvideerimine Tartus olevat kestnud neli päeva. Filmi lõpuosa on Pääsuke filminud sõitva rongi viimase vaguni tamburist - ka siin peavad inimesed oma lootusetuna tunduvat võitlust ootamatult tabanud lumeuputusega - mehed labidatega puhastavad raudteed.

Valgelillepäev Tartus

Hetkel toimub

Reportaažfilm 1913. aasta maikuus Tartu raeplatsil toimunud Valgelillepäevast. Kevadlillede müük tuberkuloosihaigete ravi toetuseks on alguse saanud Rootsist 1907. aastal, Eesti esimene lillepäev toimus 20. aprillil 1912. Näeme uhketes kübarates naisi möödujatele paberist lillekujuga rinnamärke müütamas, kaamerameest uudistavaid inimesi, vanikutega ehitud lahtist autot ja palju muudki meeleolukat. Ajaleht Postimees kirjeldas müügimelu: „Valge lille müük on täna meie linnas õige elav, iseäranis kesklinna käidavamates uulitsates. Ostetakse lilla, ostetakse ka sellekohasid piltpostkaarta. Valges riides müüjad ei väsi oma kaupa pakkumast, ei väsita ka ostmast. Nii mõnigi on juba viienda-kuuenda, isegi kümnenda lille rinda riputanud ja ostab veelgi.” Paar päeva hiljem andis ajaleht teada, et lillepäeva korjanduse tulu oli 7338 rubla ja 35 kopikat.

Estonia rahvateater ja kontserdimaja Tallinnas

Hetkel toimub

Estonia teatrimaja avati pidulikult 24. augustil (uue kalendri järgi 6. septembril) 1913. Käesolev film viib eestlaste ühiselt ehitatud uue teatrimajaga tutvuma. Näeme hoone välisvaateid, seejärel fuajee, jalutusruum, kasiino ja juhtkonna kaunis kabinetiuks. Järgneb ülevaade kontsertsaalist, mida ääristasid tollal rõdukorrusel kõrged aknad, mis sõjajärgselt taastatud hoones puuduvad. Filmi lõpuosas poseerivad kaameramehele tolleaegsed Estonia näitlejad.

Tartu Vabatahtlike Tuletõrjujate Seltsi 50. aasta juubelipidu

Hetkel toimub

Pilt on üles võetud 1914. aasta juunikuus toimunud Tartu tuletõrje juubelipidustuste ajal. Näeme raeplatsil pidulikku rivistust, toimub õigeusu preestri poolt läbiviidav õnnistustseremoonia, seejärel luteriusu praosti teenistus ning siis pidulik paraadmarss lippudega. Järgnevad tuletõrjujate demonstratsioonesinemised — mehed turnimas redelitel, tontlikus kostüümis suitsusukelduja, töötavad auru- ja käsipritsid, ronimine Tartu tuletõrjedepoo välisseinal. Kõrgemad ohvitserid-pealikud jagavad pritsumeestele mälestusmedaleid. Filmi lõpuosas on näha rikkalikult kaetud toidulaud Näituseväljakul ja janused mehed õlut rüüpamas.

Miriami värvid

Hetkel toimub

Miriam leiab vanad fotod. Elab nendesse niivõrd sisse, et ka kogu praegune elamine hakkab paistma mustvalgena. Ka väikevenna ja kana maailm muutub mustvalgeks. Selline maailm teeb nad kurvaks. Õnneks on olemas vikerkaar, kust kana toob tuppa värvid. Üheskoos värvitakse kogu elamine taas endiseks. Ema-isa saabudes tundubki, et kõik see oli ainult fantaasia. Aga kas ikka oli?

Karujaht Pärnumaal

Hetkel toimub

Eesti esimese mängufilmi tegevustik sai inspiratsiooni pseudonüümi Hoia Ronk all kirjutanud Karl August Hindrey följetonist, mis avaldati Postimehes 9. detsembril 1913. Lehelugu pilab Pärnu linnavolikogu valimisi, kus tekkis tugev vastasseis sakslaste esindaja Otto Brackmanni (Pärnu linnapea) ja eesti soost ajakirjaniku Jaan Karu (Pärnu Postimehe tegevtoimetaja) vahel. Filmivõtete teostamiseks laenas operaator Johannes Pääsuke kinoomanikelt 1000 rubla. Näitlejaid organiseeris Vanemuise parukameister Tõnis Nõmmits, kes tegutses ka harrastusteatri juhina. Filmi tootjaks-režissööriks võib pidada kino Imperial üht omanikku Aleksander Tippot. Võtted toimusid 1913. aasta lõpul Tartus Valli ja Tiigi tänava treppidel ning linna ümbruses Vasula metsas. Sisevõtted tehti ühes elumajas Karlova tänaval. Esilinastus Tartu kinos Ideal 13. veebruaril 1914, kuid linateos lubati ekraanidele politseivalitsuse poolt tugevasti kärbituna. Põhjuseks filmis esinevate veidrate mundritega politseinike kujutamine. Pärnus keelati näitamine politseiülema poolt hoopiski. Kinoseansid toimusid suure menuga mitmetes Eesti linnades.

Miriami piknik

Hetkel toimub

Pere teeb väljasõidu loodusesse. Ema ja isa katavad piknikulauda, seni mängivad lapsed aasal. Kana eksib kellegi peenramaale ja ehmub hernehirmutist nähes poolsurnuks. Kana hakatakse otsima ja väikevend satub silmitsi ussiga. Kui vaja väikevenda hädast välja aidata, on kana vapper ja lõpuks saab kanast päevakangelane.

Miriami teatriseiklus

Hetkel toimub

Miriam, kana ja väikevend vaatavad etendust Punamütsikesest. Elavad väga kaasa kõigele, kartes eriti hundi ilmumist. Kui kana liigses kaasaelamise hoos oma kisaga Punamütsikesele hundi plaanid reedab, pöörab hunt oma kurjad kihvad kana suunas. Etendus lõppeb õnnelikult.

Miriam merehädas

Hetkel toimub

Miriami ema ja isa on kodunt ära. Miriam koos väikevenna ja kanaga vaatavad televiisorist ujuvaid parte. Kanas ärkab kadedus. Miriam otsustab kana ujutada vannis. Siit saabki alguse ohtlik, kuid õnneliku lõpuga seiklus.

Miriami pesakast

Hetkel toimub

Puu otsas pesakastil trillerdab kuldnokk Miriamile. Seda märkab kadedusega toaaknal igavlev kana. Kuna Miriami isa on parajasti valmis saanud tõukeratta väikevennale, siis nõuab kana ka endale pesakasti. Isa saab pesakasti valmis, kinnitab selle köögiseinale ja aitab kana oma uude pessa. Kui ema töölt koju jõuab, üritab kana pesakastist välja karates naljaviluks ema ehmatada, kuid sajab hoopis koos kastiga seinalt…

Miriam mängib peitust

Hetkel toimub

Kui isa ja ema parandavad õuel autot, hakkab Miriam väikevenna ja kanaga peitust mängima. Kana peidab end kohvrisse, mis aga kogemata kombel sahvrisse lukustatakse. Kui aga ümberläinud ketšupipudel põrandale “verised” jäljed jätab ja sahvrist äkki koledat häält kostma hakkab, on Miriamil ja väikevennal hirm nahas. Õnneks laheneb lühikese võitluse järel kõik õnnelikult.

Miriami jõulupäkapikk

Hetkel toimub

Päkapikk on väike ja teda on raske märgata, kuid kingitused on suured ja rasked. Ometi toob päkapikk vaatamata igatsorti sekeldustele lastele ikka kingitusi. Abivalmis Miriam otsustab Päkapikku aidata, et väikesel mehikesel oleks lihtsam kingitusi tuua. Aga sel õhtul...

Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu

Hetkel toimub

Apelsinipoiss Maroc, Põhja-Aafrikast pärit paadipõgenik, jõuab pärast tormi Sitsiilia rannikule. Lootus leida vabas maailmas hea elu puruneb, kui ta satub tomatiistandusse orjatööle. Kaunis sidrunineiu Lisa Limone, ketšupitöösturi tütar elab muretut elu, kuid tal on üks suur soov – leida tõeline armastus. Ühel päeval avastab ta rannast merekarbi, mis laulab talle Marocist. Kas põgenikust apelsinipoiss võib täita tema unistuse?

Tühirand

Hetkel toimub

Noor intellektuaal Mati mahhineerib end olukorda, kus tal tuleb veeta nädalavahetus koos oma naise ja tema armukesega. Kolmik sõidab armukese suvekoju. Mati on otsustanud oma naise tagasi võita, olgu põhjuseks armukadedus või uhkus. Mis on armastus? Kes seda suudab uskuda? Mida on üldse võimalik uskuda? Noor mees otsib vastuseid, abiks liitrite kaupa viina, hüsteeriat, idamaiseid võitluskunste ja imekaunis kunstitudeng Marina.

Moest väljas

Hetkel toimub

Me elame globaalse tarbimise ajastul, kus tarbimistempo üha kiireneb. Ei ole saladus, et moetööstus on selle tarbimisralli esirinnas. Tuhanded vabrikud kolmandas maailmas ei tooda mitte ainult rõivaid erinevatele suurfirmadele, vaid ka tonnide viisi mürgiseid jäätmeid. Moedisainer Reet Ausil on ambitsioonikas plaan muuta maailma. Ausile näib, et ainus viis kahjuliku moetööstusega võitlemiseks on süsteemi muutmine seestpoolt. Film “Moest väljas” jälgib Reet Ausi teekonda Tallinnast läbi Euroopa moelavade ja Lõuna-Ameerika puuvillaväljade otse masstootmise epitsentrisse Bangladeshi.

Sügisball

Hetkel toimub

Kõle hilissügis Lasnamäel. Noor kirjanik Mati on naisest hüljatuna langenud masendusse. Ta joob ennasthävitavalt, luurab armukadedalt eksnaise akende all ja püüab restoranis tulutult sobitada uusi naissuhteid. Õmblusvabrikus töötav üksikema Laura elab õhtuti uneledes kaasa teleseriaali armusuhetele, kuid reaalses elus tõrjub oma alkohoolikust eksmehe ja teiste meeste lähenemiskatseid, suutmata neid usaldada. Üksluiselt elav vanapoiss, meestejuuksur Augusti Kaski kiindub väikesesse tüdrukusse mänguväljakul, Laura tütresse, ent tollele lähenedes kahtlustatakse teda pedofiilias. Arhitekt Maurer mõtleb inimkonna heaolu ja progressi peale, aga on unarusse jätnud omaenese naise Ulvi, kes omakorda otsib lohutust salasuhtest šveitser Theoga. Theol on naiste juures lööki ja juhupartnerite registreerimiseks lausa spetsiaalne must märkmik, kuid lähedast hinge on tal ometi raske leida, sest madala sotsiaalse staatuse tõttu ei võeta teda tõsiselt. Ummikusse jõudnud peategelased ei kaota siiski lootust, ning igatsedes inimlikku lähedust, otsivad väljapääsu üksildasest ja hangunud elust, kuni leiavad end loo lõpus juba teistsuguste inimestena.

Aeg on siin

Hetkel toimub

Joonas, Karit, Doris ja Fred on 7-aastased ja lähevad esimesse klassi. Nende kodud on Tallinnas ja Tiduveres, Tudulinnas ja Võrus. Nad on loomult igaüks isemoodi, nende koolid ja õpetajad on erinevad. Kuid aeg nende ümber on sama ja käib ikka sama ringi pidi. Kuhu nad välja jõuavad, kui esimene kooliaasta läbi saab?

Deemonid

Hetkel toimub

Joko on 30-ndates ideekirjutaja reklaamibüroos, Reeda – eluaegne pedagoog, matemaatikaõpetaja, Ants – santehnikalao juhataja. Kõik nad mängivad kasiinos. Kolm „täiesti normaalset” inimest ehitavad endale ja oma lähedastele hingelise põrgu, lükates veerema lõputute valede lumepalli, mis matab enda alla parimad kavatsused.

Tiibadeta piloot

Hetkel toimub

Helikopteripiloot Raul (34) kaotab Afganistani sõjas ühest silmast nägemise ja temalt võetakse ära tiivad. Vigane piloot on nagu haav atud lind. Depressioonis Raul vihastab välja oma abikaasa, kes tema juurest koos lapsega ära kolib. Raul, tundes end kasutu sandina, otsustab oma elule lõpu teha. Ta ehitab heeliumipallidest koosneva lennuvahendi, millega teha oma elu viimane lend.

Must alpinist

Hetkel toimub

Nõukogude ajal aset leidnud sündmustel põhinevas õudussugemetega mängufilmis satuvad eesti tudengid Siberis burjaatide külas hirmujudinaid tekitavate sündmuste keskele. Matkal oma kaaslastes pettunud kinnine grupijuht Olle jääb retke viimasel päeval mägedes kadunuks. Vabameelne ja seiklusi hindav Eero ning ülejäänud matkajad on silmitsi ülesandega, mida nad esialgu ei taha, kuid hiljem enam ei oska lahendada. Keegi aga pole valmis nendeks vapustusteks, mida näib dirigeerivat kadunud Olle. Võõral maal ja võõra rahva hulgas kogeb matkagrupp, et tehtud teod ja kättemaks ei tunne surma piiri.

Õnn tuleb magades

Hetkel toimub

Viimaseid aastaid noor, aga üksildane Viivi avastab ühel kenal hommikul enda kõrvalt voodist tundmatu mehe. Paanikas naine püüab oma peas taastada eelmise päeva sündmusi. Selgub, et seljataga on elu halvemaid päevi: valutav õlg, tööle hilinemine, arsti diagnoos, korralik tüli apteegijuhatajast tšikiga, keda ta silmaotsas ei salli, ja kõige selle tagajärjel õhtu lõpp kõrtsis, kus ta mõistab, et võid olla nii korralik ja tubli, kui tahad, aga õnne peab ka olema … Mees, kelle Viivi linade vahelt leiab, on viiekümnele lähenev Andres, lahke loomuga kutseline äparduja, inimene, kes ei suuda öelda "ei". Ühel õhtul satub ta oma kodukõrtsis tantsima kena võõra naisega ...

Sandra saab tööd

Hetkel toimub

Füüsikadoktor Sandra Mets (Mari Abel) kaotab ootamatult töö. Uue töökoha leidmine tundub esmapilgul lihtne, kuid kujuneb hoopis erinevateks tragikoomilisteks katsumusteks. Lõputud tööintervjuud viivad endise teadlase kokku kõikvõimalike olukordade ja uute persoonidega, alates groteskse väikeettevõtja valvsa pilgu all testimisest kuni uljaste start-up juhtidega plankimiseni. Muidu taiplik Sandra avastab ennast silmakirjalikust ja mingile kummalisele võimule pretendeerivast maailmast. Nii peab peategelane kohanduma uute situatsioonide ja tutvustega, kuid õhku jääb küsimus, kuidas selles kõiges iseendaks jääda.

Keelemässaja. Mati Hint

Hetkel toimub

Pöördelistel üheksakümnendatel oli äärmiselt oluline, et eesti keelest saaks riigikeel ning selleks pidi vastu võetama keeleseadus. Mati Hint oli keeleseaduse ideoloog ja tänu tema julgusele nurjusid katsed seda viimasel hetkel muuta. Nii tõigi tema mässumeelsus kasu Eesti riigile. Mati Hint suri 5. detsembril 2019. aastal, just samal päeval lõppes ka Eesti keele aasta. Film uurib, missugune roll oli Lõuna-Eesti viljakatel maastikel ja karmil ajalool kompromissitu loomuse ja mässaja vaimuisiksuse kujunemisel. Filmis räägivad Mati Hindist tema kolleegid ülikoolidest, üliõpilased, keeleteadlased ja lähedased. Tema elutöö ja isiksus avanevad uutest aspektidest. Ka Mati ise on veel kohal oma veidi toriseval, ent kindlal ja hoolival moel.

Üks mu sõber

Hetkel toimub

Pärast naise surma ei taha Mati enam elada. Töökaaslase Ruthi ja tütre Mari ettevaatlikud toetuskatsed tema kaotusvalu ei leevenda. See viib ta lõpuks haiglasse ja nüüd sööstab Matile appi sanitar Sass, kes on sõber kõigiga, eriti aga hädasolijatega. Mati ei hooli õieti kellegi sõprusest, kuid Sassi tema siiras elujaatavuses on tal võimatu tõrjuda. Kuid teadmiseni, et armastus pole maailmast kadunud, on pikk ja ettearvamatute käänakutega tee, millelt oleks ehk lihtsam kõrvale astuda kui seda lõpuni käia.

Elavad pildid

Hetkel toimub

Baltisaksa paruni kirgliku loomuga tütre Helmi ja teda vaikselt, kuid ustavalt armastava kinomehaaniku Juliuse saatus kulgeb läbi 20. sajandi ühes Tallinna vanalinna majas, mis muutub ja kohaneb vastavalt sellele, mida vahel rahutu, vahel õnnelik aeg endaga kaasa toob.

Mees, kes üllatas kõiki

Hetkel toimub

Igor Koršunov (40) on Siberi metsavaht, kes töötab kohalikus metskonnas ja võitleb kartmatult taigas tegutsevate salaküttide vastu. Igor on tubli pereisa ja austatud külakogukonna liige. Tema abikaasa Natalia ootab nende teist last. Ootamatult saab Igor teate, et tal on ravimatu vähk ja elada on jäänud vaid kaks kuud. Traditsioonilisest meditsiinist kui nõiaväelt abi saamata ei jää mehel muud üle, kui teha viimane meeleheitlik samm – ta otsustab järgida vana Siberi müüti Žambast, kes teades, et surm teda otsib, muudab end tundmatuseni ning surma silm libiseb temast mööda.

Põrgu Jaan

Hetkel toimub

Filmi tegevus on inspireeritud Põhjasõja-järgsetest süngetest aegadest. Rahvast on aastaid rõhunud sõda, nälg ja katk. Saladusliku põnevusloo peategelane on Jaan, kes leitakse teadvusetult mererannalt. Jaan ei mäleta oma minevikku. Ta on võõras niihästi iseendale kui inimestele enda ümber. Juhuse tahtel asub Jaan elama paruni juurde kohalikku mõisahoonesse, kus mõni aeg tagasi on aset leidnud õõvastav kuritöö. Ajapikku hakkavad ilmnema vihjed salapärase võõra tausta ja varasemate tegude kohta. Mida teha, kui selgub, et sa oled keegi, kes sa olla ei taha?

Viimased

Hetkel toimub

Põhjamaise vesterni tegevus toimub metsikus Lapimaa tundras. Filmi peategelane on noor kaevur Rupi, kes loodab tundrat õõnestades piisavalt raha kokku kühveldada, et kaevandusküla hingemattev tolm igaveseks jalgelt raputada. Aga töö kaevanduses on seiskunud, sest Rupi põdrakasvatajast isa keeldub oma maid müümast. Kõigele lisaks on manipulatiivne kaevandusboss, hüüdnimega Kalastaja, hakanud silma viskama Rupi sõbra naisele, kellesse ka Rupi on salaja armunud. Nüüd, kui elu kaevanduskülas muutub iga hetkega üha enam varisemisohtlikuks, peab Rupi otsustama, kuhu ja kellele ta kuulub. Kas isakodu ürgsele tundrale või isiklike huvide külmale maale?

Püha Tõnu kiusamine

Hetkel toimub

Ida-Euroopa, uus sajand. Hundiseadused ja hundiisu. Mõni on veel alles, kes otsib hea ja kurja tundmise puud, tõenäoliselt eesmärgiga sellest valmistada kvaliteetset kontorimööblit ... Keskikka jõudnud Tõnu leiab end just sellisest hämarduvast metsast, nagu Dante kirjeldab. Tema mõõdukalt jõukasse ja rahulikku ellu sugeneb tavatu küsimus - kas on võimalik olla hea inimene? Mida see tähendab üleüldse? ja talle endale? Tõnu on teel selgemasse äratundmisse; aina pöörasemaks muutuvas reaalsuses puutub ta kokku mitmete tänase Eesti ühiskonna näidisisenditega ja olukordadega, milles ei puudu põnevus ja must huumor. Näib, et pikkamööda, kuid vältimatult kaotab ta töö, pere ja lõpuks ka iseenda.

November

Hetkel toimub

Andrus Kivirähki romaani "Rehepapp ehk November” ainetel valminud filmi tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus liiguvad ringi libahundid, katk ja vaimud. Külainimeste peamine mure on, kuidas elada üle külm ja pime talv. Miski pole tabu. Varastatakse üksteise, saksa mõisnike, vaimude, kuradi ja Kristuse tagant. Et endal elu sees hoida, antakse hing kratile – puust ja rauast olendile, kes aitab peremehel rohkem varastada. Varastamine on muutunud ainsaks kinnisideeks ja külainimesed ise hingetuteks olenditeks. Loo peategelane, noor talutüdruk Liina on lootusetult armunud külapoiss Hansu, kellele on silma jäänud hoopis imekaunis mõisapreili. Liina isa nõuab aga, et neiu läheks naiseks ropu suuvärgiga Endlile.

Varastatud kohtumine

Hetkel toimub

Valentina vabaneb vanglast, sõidab tagasi Eestisse ja hakkab otsima oma poega Jürit. Ta on temast aastaid tagasi loobunud ja poiss on lapsendatud. Naine aga usub kindlalt, et koos pojaga muutuks tema elu täielikult. Ta ise on kasvanud lastekodus ega tea oma vanematest midagi. Oma saatuse keerdkäigud paneb ta selle arvele ja pojale, keda südamest armastab, soovib paremat. Kui ta poja lõpuks Tartust, heal järjel ja kultuursest eesti kasuperest leiab, kerkib ta ette aga küsimus, mida ta ei osanud oodata. "Varastatud kohtumine" restaureerimine sai teoks Euroopa filmiarhiivide ühenduse ACE (Association des Cinémathèques Européennes) programmi “A Season of Classic Films” toel, mis kuulub Euroopa Komisjoni Loov Euroopa MEDIA programmi.

Jagatud valgus

Hetkel toimub

Vitraažikunstnik Dolores Hoffmann on loonud vitraaže 36-le sakraalhoonele Eestis, Soomes, Jaapanis ja Venemaal, ka ametiasutustele, firmadele ja eratellijatele laias maailmas. Eestlastele on ehk tuntuim vitraažpannoo Tallinna teletornis. Jälgitakse töökulgu Tallinna Pühavaimu kiriku vitraažakna loomisel – kavandi teostamisest kuni valminud vitraaži õnnistamiseni. Dolorest saadab kaamera tema stuudios, maakodus ja kirikus. Kunstniku vitraažakendega tehakse filmis justkui vaimne rännak läbi terve Eesti. Vaadates tagasi oma pikale elule, vaeb kunstnik praegust eluseisu ja oma loomingulise tegevuse motiive. Film loomisest, lootusest ja looja tahtest.

Annika Laats. Risti aarded

Hetkel toimub

Risti kirikuõpetaja Annika Laats ei karda võitlusi, olgu nende vallandajaks kultuuriväärtused, koguduse hoole alla võetud pagulased või dogmaatilised arusaamad usust ja inimesest.

Veekandja

Hetkel toimub

Kolmest lühipalast koosnev kogumik - Veekandja, Armastab!, Tüütu muusik.

Vari. Tee

Hetkel toimub

Vari räägib hea ja halva võitlusest inimkarakteris, vajadusest olla leppimatu kurja suhtes. Tee mõistab hukka väikekodanliku mentaliteedi kandjaid ühiskonnas.

Ukuaru

Hetkel toimub

Töölisneiu Minna valib rikka kosilase asemel pillimees Aksli, kelle ainus vara on lõõts ja armastus Minna vastu. Kehvad olud ja raske töö ei tumesta noore naise elurõõmu ega murra tema meelekindlust. Talle on tähtis rajada oma kodu, kus jookseksid lapsed ja mängiks lõõts. Armastus saadab kauges metsatalus korda imesid, kuid ühte ta ei suuda - hoida suure maailma hullust ohutus kauguses.

Enam kui elu

Hetkel toimub

Freddy Grenzmann on Eesti viimane rokkstaar, punk-rock ansambli Psychoterror laulja ja poeet. Freddy kohta võib tunnustavalt öelda, et ta ei ole normaalne – ei laval, ega elus. Freddy looming ja elu on samaväärsed – tal on alati kõik mängus. Freddy teeb huvitavaks mitte seltskondlik või tekstuaalne mängumõnu, vaid mängupandu suurus, täielik enesekaotuse võimalikkus ja aimatava inimliku või metafüüsilise ahastuse sügavus. See on lugu viimasest ehedast rokkstaarist ja poeedist, tema tööst ja ühe punkansambli anatoomiast.

Peep Puksi lugu

Hetkel toimub

Portreefim vanast filmitegijast, kes vaatab tagasi kadunud ajale, filmidele, mis teda saatnud, ja kaaslastele, kelleta poleks seda kõike olnud. See on üks tahk Eesti esimese sõjajärgse põlvkonna loost ja omapärase eesti dokumentaalfilmi sünnilugu. Film elust, mälust ja kultuuri katkematusest. Peep Puks on teinud režissöörina 61 tõsielufilmi ja autorina ligi 40 telesaadet. "Vaadates tema filme 1969. aastast peale, mõistan korraga, miks Eesti saavutas taas iseseisvuse ja nii loomulikult," kirjutas filmikriitik Jaan Ruus temast. "Sest uurides rahva elamise jõu allikat, on Puksil õnnestunud seda eestluse elujõudu oma filmides peegeldada. Otsides enda jaoks elamise jõudu, on ta leidnud üles rahva elujõu allikad."

Mephistopheles

Hetkel toimub

See juhtus mõned aastad tagasi Santiago de Compostelas, maalima vanimas hotellis. Olin teelauas Linnar Priimäele üht enda arust geniaalset mõttekäiku presenteerinud kui lugupeetud professor ärritus ja lasi Mephistophelesel enda sisemusest vallanduda. Oli see vast tulevärk. Järgmise veerandtunni jooksul sain teada kogu tõe enda kohta. Priimägi imestas kuidas maakoor üldse suudab nii rumlat inimest kanda. Olles oma valgustava sõimu minu aadressil lõpetanud, leebus ta ja ütles, “Manfred sa pead minust filmi tegema.” Keeldusin sedamaid. Ma võin ju rumal olla, aga ometi mitte nii rumal, et Priimäest filmi teha. Paraku läks teisiti ja Mephistopheles saavutas oma tahtmise. Ma ei hakka siinkohal ümber jutustama filmi sisu, mis oleks sama mõttetu tegu nagu puändi ärarääkimine enne veel kui anekdoot kõlanud on. Ütlen ainult niipalju, see film on revanšiks kõikide nende kibedat sõnade eest mida ma enda aadressil kuulama olen pidanud. Või nagu Goethe “Faustis” kirjutab, “ma olen osa jõust, mis kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.”

Baskin

Hetkel toimub

Eluloofilm näitleja ja lavastaja Eino Baskinist. Aastaid publikut naerutanud ja naiste poolt ihaldatud mehe eraellu on saatus jaganud naeru ja pisaraid, teda on jumaldatud ja tagakiusatud, armastatud ja vihatud. Baskin on pidanud matma oma pisitütre ja naise. Talle on võimude poolt fabritseeritud pornoprotsess. Ta on loonud tühjalt kohalt kaks teatrit Pärast infarkti vaakus ta 47 päeva elu ja surma piiril. Ameerika mäed on Eino Baskini elus kogetu kõrval lahja atraktsioon.

Riigivargad

Hetkel toimub

Tragikoomiline lugu täiesti tavalisest eesti mehest, kelle ilmsüütu varguse tagajärjel Nõukogude Liit kokku kukkus ja kommunismitont maailmast kadus Nõukogude Liidu kukutamise missioon, mis osutus USA luurele ja maailma juhtidele üle jõu käivaks, oli lihtsale eesti mehele möödaminnes nuusata. Kes meist poleks kuulnud legendaarseid lugusid, kuidas nõukogude ajal riiki varastati.

Ideaalide tund

Hetkel toimub

Manfred Vainokivi vaatemänguline mõtisklusfilm loomisest ja loojatest, kunstitegemise ilust ja valust. Andrus Kivirähu näidend „Papagoide päevad”, millega teatritrupp filmis proove teeb, käsitleb neidsamu teemasid. Vaadeldakse mitte niivõrd lavastuse sündi, kuivõrd selle protsessi peegeldumist osalistes ja ümbritsevas ruumis. Lausekatked, paokil uksed, pimedad koridorid, valgus ja varjud, näitlejad laval ja eneseunustushetkel, lavastaja soleerimas kui dirigent, kes ootab kokkumängu õiget kõla.

Tsirkuselaps

Hetkel toimub

5-aastase imelapsena sai temast tsirkuse tõmbenumber. Kaheksaselt lõbustas noor virtuoos tsaar Nikolai II ja õukonda. Seitsemeteistkümnesena oli ta oodatud esineja Euroopa parimatel lavadel, aasta hiljem vallutas ksülofonivirtuoosina Ameerika. Teda on nimetatud maailma parimaks džässimitaatoriks. Stepptantsija ja suurepärane viiuldaja. Nõukogude Venemaal aplodeeris rahvas püsti seistes, Gruusias kanti teda kätel. Tema lavatee kestis 80 aastat. Kes oli see imeline artist?... selgub filmist Tsirkuselaps.

Luikedeta järv ehk piknik raudteejaamas

Hetkel toimub

Iial ei oleks osanud arvata, et kord tuleb päev mil ma hooldekodus oma vanaemal habet ajan. See hetk paneb mõtlema oma elatud elu üle. Elu üle, mis tagantjärele tundub justkui kodutu koduigatsus.

Perekonnavaled

Hetkel toimub

Provintsilinna professionaalse sümfooniaorkestri eesotsas seisab autoritaarne ja kindla käega dirigent Paul Levald, kes on juba aastaid ohjanud nii orkestrit kui ka suhteid peres. Dramaatiliste sündmuste tõttu tuleb Pauli väimehel Egon Reil ootamatult üle võtta nii orkestri juhtimine kui ka keerukate suhete korraldamine pereringis. Lisaks orkestrisisestele pingetele pärandab äi Egonile koos dirigendikepi, võimu ja vastutusega ka oma keerulise minevikuga seotud saladused ja kohustused. Vanadest valedest kasvavad välja uued ja ühel hetkel mõistab Egon, et tõe väljatulek tooks kaasa tõelise kaose.

Sea aasta

Hetkel toimub

Dokumentaalfilm elust planeedil Eesti. Jälgides sündmusi ühel vastuolusid täis aastal meie riigi lähiajaloos – aastal 2019, on autor loonud laiahaardelise visuaalse essee meie ees seisvatest tõsistest väljakutsetest. Olles sada aastat tagasi võitnud vabadussõja ja laulnud end vabaks ka Nõukogude okupatsioonist, tuleb meil nüüd asuda oma maad kaitsma kõige kavalama vaenlase, iseenda eest. Kas me suudame sellega hakkama saada?

Punane varietee

Hetkel toimub

Varietees on läbi aegade olnud julget, põletavat kirge. Kirg, mis pulbitseb laval, nakkab ja kütab kuumaks publiku, tekitab iha või põlastavat vastasseisu. Kõigi eelduste kohaselt ei oleks nõukaaja tingimustes tohtinud varietee sündida. Ja ometi ta eksisteeris ja veel millise menuga. Menuga, millest tänaseks on jäänud ahhetama panevad legendid. Dokumentaalfilm «Punane varietee» on meeleolukas ekskursioon omaaegse varietee intriigiderohkesse minevikku.

Emumäe Eedi ja Lobi küla Kristjan

Hetkel toimub

Portree kahest hiliskeskaeas fimimehest, Krsitjan Svirgsdenist ja Edvard Ojast, kes on olnud aastaid tuntud tegijad, aga nüüd jäänud konkuretnsist kõrvale. Hinnatud filmioperaatorid Kristjan ja Edvard on olnud kolleegid-konkurendid pea 40 aastat, nüüd lähevad nad teineteisele külla. Kohtuvad nad omavahel harva, aga kui kohtuvad, kisub aasimiseks ja tülikangutamiseks. Ometigi on meeste ärplemises ja tögamises vennalikku soojust.

Kirjanikuga voodis

Hetkel toimub

Lahutuse järgne madalseis on nullinud Peetri kirjutamise soovi. Peetri romaanid kirjeldavad enamjagu suhteid naistega. Nüüd, kus naist pole, ei ole ka teemat. Et madalseisust väljuda, võtab Peeter ette eriskummalise rännaku,mis oma avantüüridega igaühele kaugeltki võimetekohane ei ole. Aga võibolla on see hoopis teekond uue naise leidmiseks, mine tea. Uus naine toob uued teemad ja kirjutamiskanali avanemise. Ühesõnaga kaks kärbest ühe hoobiga.

Elagu skandaalid ja kollased sandaalid

Hetkel toimub

Leonhard Lapin on Eesti moodsa kunsti klassik, kuid samas ka enfant terrible, keda saadavad pidevalt skandaalid, pikantsed legendid ja kadedate nurin. Lapin astub eneskindlalt keskpärasuse konnasilmale, ise olukorda täiel rinnal nautides. Muusade poolt armastatud kunstnik ei häbene oma salasuhteid. Neid jätkub Lapinil ka nüüd, mil 70 juubel seljataga. Uus eesti film “Elagu skandaalid ja kollased sandaalid” avab uksed kaduva boheemluse maailma, kus poliitkorrektsuse asemel vohab mahlakas sõnavara.

The Best of Salieri ehk Mina, Eesti režissöör

Hetkel toimub

Aeg on kapist välja tulla ja maailmale hambaid näidata. Ennast Mozartiks pidav režissöör on aastaid oma filmidega festivalidel töllerdades suurt läbimurret oodanud. Mingil seletamatul põhjusel pole maailm Mozarti ära tundnud. Ikka on au ja kuulsus Salieridele osaks langenud. Lihtne järeldus. Maailm pole 200 aastaga midagi õppinud ja kordab sama viga.Kui teisiti ei saa, tuleb õiglus jõuga kehtestada ja maailmale koht kätte näidata. Vanni võttes tabab suurt režissööri jumalik ilmutus - ilmavalgust näeb manifest, mis maailma silmad avab. Suurusehullustuses režissöör alustab ristiretke suure ja koletu vaenlase ehk süsteemi vastu. Selle filmiga saab kõikide keskpäraste loojate kaitsepühaku Salieri aeg igaveseks ümber.

Lil Eesti

Hetkel toimub

SoundCloudi ja raadio DJ Siim Nestori mahitusel on toimumas Eesti muusikas midagi sellist, mida ammu pole nähtud, ammugi mitte kuuldud. Uus laine. Uued karakterid. Uus Eesti. Lil Eesti!

Hobujõud

Hetkel toimub

Hobujõud on ajale jalgu jäänud mõõtühik. Niisamuti on ajale jalgu jäämas fossiilkütustel liikuvad masinad ja isegi inimsuhted, vähemalt selliselt nagu vanem generatsioon neid tajub. 1920ndatel alustasid bensiinimootoritega masinad hobuste üle massilist võidukäiku. Kõigest sada aastat hiljem on virtuaalreaalsus oma võidukaare alguses, nagu ka sellega kaasnev füüsiline üksindus. Risto Kappet on e-sportlane, kelle tööpäevad mööduvad toanurgas simulaatoril autorooli keerates. Ta on selle alaga tegelenud juba üle 12 aasta. Kui varem oli arvuti taga autorooli keeramine talle hobiks, siis juba viimased kaks aastat teenib ta Eesti keskmist palka profisportlasena, võisteldes virtuaalsetel ringradadel maailma parimatega.

Kasuemad

Hetkel toimub

Metsloomad on hädas. Aladel, kus on alati olnud mets, laiuvad nüüd uued elamurajoonid, lõputud magistraalid ja lagedad polügoonid. Inimtegevuse tagajärjel satuvad loomad üha sagedamini õnnetustesse. Vigastatud ja orvuks jäänud metsaelanikel on veel lootust, sest vabatahtlikud Metsloomaühingust võtavad nad oma hoole alla, ravivad terveks ning lasevad tagasi loodusesse.

Sipsik (viipekeeles)

Hetkel toimub

Anu saab 6aastaseks ja tunneb oma elust rõõmu - tal on suur vend Mart, kes on tema parim sõber ning kellega koos on imetore mängida. Armastusest oma väikese õe vastu on Mart õmmelnud Anule sünnipäevaks kaltsunuku. Paraku saab nende idüll läbi, kui saabub 1.september ja Mart läheb jälle kooli. Anu peab nüüd oma päevi ilma vennata veetma. Samuti on Mardile tekkinud uued sõbrad ja õe jaoks jääb aina vähem aega. Ühel hetkel, kui Anu tunneb end eriti üksiku ja õnnetuna, ärkab kaltsunukk Sipsik nagu võluväel ellu. Vähemalt Anule tundub nii. Nüüd on Anul silmi ainult Sipsiku jaoks. Nukuga koosveedetud tegemised haaravad tüdruku kogu tähelepanu ning kõrvale jäävad nii Mart kui ka ema ja isa. Pereliikmete muret Anu pärast märkab Sipsik, kes püüab õdevenda kokku viia. Ta mõtleb välja seikluse, mis peaks lapsi ühendama. Paraku tekib sellest vaid uus tüli. Nüüd peab Sipsik ennast tekkinud olukorras peasüüdlaseks ning teeb raske otsuse - ta läheb nende juurest ära, et tüdruk taas perekonnaga liita. Sipsiku kadumine murrab aga Anu südame. Kui Mart avastab, et tema väike õde on valmis oma nuku leidmiseks tulest ja veest läbi minema, otsustab ta kõiki reegleid eirates Anu aidata. Koos asuvad õde ja vend Sipsikut otsima. Nii lapsed kui Sipsik satuvad ses suures seikluses mitmetesse keerulistesse olukordadesse ning kohtuvad igasugu isevärki tegelastega.

Õiglased

Hetkel toimub

Filmi peategelasteks on „ekstrad“ ehk väiksemate episoodiliste rollide tegijad filmi- ja ka seriaali- või reklaamimaailmas. Tüübid, kes on alati kohal, kui toimub järjekordne näitlejate valimine mõne taustarolli või massistseeni jaoks. Töökohustused ja eraelu ei tohi saada taklistuseks osalemaks võttel! See on püha kohustus saada valituks ja olla kohal. Nad moodustavad omaette „vennaskonna“, olles juba mõnda aega tuttavad nii omavahel kui filmitegijatega, vaat et kuuludeski juba sellesse salapärasesse „filmitsunfti“. Filmi peategelased Toomas, Andres, Jürjo, Taavo ja Maarja on kõik kohalikud tunnustatud harrastusnäitlejad. Kõik tahavad hirmsasti näidelda. Mis vägi ajab inimest näitlema? Jälgime meie peategelasi professionaalsetel võtteplatsidel. Saame aimu veidi filmi-reklaami-saate tegemiste telgitagustest. Tutvustame peategelasi lühidalt läbi nende igapäevatöö. Peagelased ostustavad teha oma filmi. Jälgime protsessi ideest esilinastuseni. Millised raskused ja/või kergused neid seda filmi tehes saadavad, kuidas nad avanevad inimestena, mida see neile pakub?

Kukerpillide rapsoodia

Hetkel toimub

Muusikaline dokumentaalfilm eesti rahva lemmikbändist Kukerpillid. Film kutsub vaataja meeleolukale teekonnale koos Eesti vanima ja populaarseima ansambliga Kukerpillid. Kevadest sügiseni antakse hulk kontserte Eesti eri paigus ja õpitakse ära plaadijagu uusi, spetsiaalselt neile kirjutatud lugusid eesti heliloojatelt, et tähistada oma 50. juubelit enneolematu kontserdiga suures kontserdisaalis. Vaatajal on võimalus heita pilk ka bändibussi, proovi ja lava taha ning otsida koos muusikutega vastust küsimusele, mis on see, mis jääb ja ühendab. Film on pühendatud kõigile laulikutele ja pillimeestele, kes hoiavad elus rahva muusikat. Režissöör Raimo Jõerand, kes on ka ise Kukerpillide lauludega üles kasvanud, on vältinud selles filmis tavapäraseid intervjuusid ja on Kukerpillide fenomeni jäädvustamisel keskendunud eelkõige bändiliikmete omavahelisele kooskõlale ja nende alati tänuväärsele publikule.

Randvere Leonardo

Hetkel toimub

Endel Saarepuu on kunstnikuks sündinud. Ükski teine roll, mis elul on Endlile varuks olnud, pole lõplikult pidama jäänud. Maja, kuhu kunagi pidi elama tulema tema perekond, on nüüd koduks sadadele puuskulptuuridele, vitraažidele ja joonistustele. Mida vanemaks kunstnik saab, seda vabamaks ta muutub, seda lihtsamaks muutub ta elu ja kõnekamaks tema looming. Paberile visandatud kavand või tellija soov on vaid impulss, lõpliku tulemuse dikteerib materjal ja tööprotsess. Loodusnähtused räsivad puuskulptuure ja inimeste mõtted muudavad loodud vormide tähendust. Kõik, mis tekib, on mõne aja pärast juba midagi muud.

Pärand. Anu Raud

Hetkel toimub

Tekstiilikunstnik Anu Raud naudib väga elu vanaisa talus Käärikul. Ta pole kunagi mõelnud seal millegi lammutamisest lihtsalt sellepärast, et see on vana. Või muutmisest muutmise pärast. Talle meeldib, kui teda ümbritsev on täis tipitud elu. Anule meeldivad ka väikesed asjad - need lihtsalt sobivad maale. Ta ihkab näha väikseid teid ja väikseid külasid. Ta leiab, et väikestes kohtades võivad inimesed kasvada palju suuremaks kui suurtes. Ja suuremates kohtades jäävad tema arvates inimesed lihtsalt väikeseks. Mõtlemiselt. Film inimese juurtest ja latvadest, unistusest ja vajadusest midagi endast maha jätta, hävimatutest väärtustest ja väikeste asjade võlust.

Suurem kui sport

Hetkel toimub

Paarile andekale tüdrukule toetudes asub kunagine Epp Mäe treener ja olümpiasportlane Arvi Aavik looma Eesti esimest maadlusnaiskonda, kus sportlased ja ka treenerid töötavad tema kujundatud treeningkava järgi. „Hulluks treeneriks“ kutsutud kompromissitu ja kirglik Aavik ei piirdu aga ainult spordiga, ta tahab luua midagi, mis on suurem kui sport. Ta tahab kaotada piiri treeneri ja sportlase vahel, et kokku võiksid saada inimene ja inimene.

Nimed marmortahvlil

Hetkel toimub

Albert Kivikase samanimelisel romaanil põhinev, Eestis kõik senised vaatajarekordid löönud sõjadraama koolipoistest, kes vabatahtlikena läksid Vabadussõja rindele kaitsma oma kodumaad ja aateid. See on kaasakiskuv lugu mehistumisest, esimesest armastusest ja vabaduse rängast hinnast. Kas saavad nad tasuks armastuse ja isamaa või jäävad neist mälestuseks vaid nimed marmortahvlil?

Sinine

Hetkel toimub

Autoõnnetuse järel ristuvad kahe võõra inimese teed. Samal ajal kui mees üritab leida viisi olukorra lahendamiseks, hakkavad minevikukildudest välja joonistuma naisega juhtunud traagilised sündmused.

Homme saabub paradiis

Hetkel toimub

Maailm vaevleb prügiuputuse käes. Et päästa keskkonda ja oma laste tulevikku, on noored emad otsustanud peredele toitu hankida kaubanduskeskuste prügikastidest.

Tagurpidi torn

Hetkel toimub

Põnevik “Tagurpidi torn” räägib lastekamba suvest unises Lõuna-Eesti külas, kus ainukest lõbu pakub lihtsalt hängimine ja turnimine mahajäetud tootmiskompleksis. Seal viibimine keelatakse neile aga ära. Kamba pealik Kristjan ning tema sõbrad Ariel, Loore, Mia-Margot ja Siim otsustavad keelust üle astuda. Otsus muudab nende elu ning paneb sõbrad karmi vastasseisu. Jääbki lahendada küsimus - mis on õige ja mis on vale?

Kallid reisijad

Hetkel toimub

Üksik reisija otsib hingevalule leevendust. Tema kriipiv igatsus nakatab kaasteelised, kes seisavad silmitsi oma ihade ja hirmudega.

Jõulud džunglis

Hetkel toimub

Režissöör Jaak Kilmi koguperefilmi peategelane on 10-aastane koolitüdruk Paula, kes kolib koos perega troopikasse ja peab maha jätma endale tuttava maailma. Ehkki uus elu troopikas on tore, igatseb Paula siiski koduseid jõule ning nii otsustab ta koos oma uue sõbra Akhimiga džunglist jõulušamaani otsima minna. Kumbki ei tea aga, kui peadpööritavalt ohtlikuks võib selline retk osutuda.

Karv

Hetkel toimub

Kiilanemise tõttu komplekside küüsis vaevlev Leo võtab kasutusele müstilise juuksekasvuseerumi, mis põhjustab tema kehas groteskseid moondumisi. Nüüd tuleb tal kohutavad muutused peatada enne, kui kaotab oma viimsedki juuksekarvad... või midagi palju enamat.

69 aastat armastust

Hetkel toimub

Ühes ja samas paneelmajas elavad kaks vanapaari avastavad, et neil on ühiseid saladusi.

Apaja

Hetkel toimub

Kalamees üritab merineitseid püüda.

Paanseksuaal

Hetkel toimub

Filmi peategelane paan on kentsakas romantik kes proovib agaralt oma armastust jagada. Paraku on tema väljendusmeetodid häirivalt toored. Vaatamata pidevalt korvi saamisele saab ta lõpuks oma tahtmise, kuid viisil millest ta poleks osanud unistada.

Pekk

Hetkel toimub

Naine soovib tantsida, aga muusikat ei ole. Tema abikaasa saadetakse kodust ära. Raadiot omav naaber tuleb külla. Armukolmnurk on sündinud.

Arabella, mereröövli tütar

Hetkel toimub

Karmi piraadikapteni Taaniel Tina tütar Arabella on harjunud mereröövlite eluga, varandusejahi ja taplustega. Siis aga satub laevale rändaja Aadu, kelle tarkus ja osavõtlikkus hämmastab tüdrukut. Vähehaaval saab Arabella aru, et piraadid, kaasa arvatud ta oma armas isa, on ahnuse ja kurjuse käes otsekui vangis. Piraadilaev aga purjetab taas ohtlikule jahiretkele. Milliseid uperpalle peab tegema saatus, et laps saaks elada helgemas maailmas?

Sentimentaalne novell

Hetkel toimub

Noormees ja neiu on armunud tudengid. Esialgu polegi neil peale teineteise midagi muud vaja. Nad veedavad koos oma päevi muretult, stipipäevast järgmiseni. Kõik näib ääretult lihtsana ning maailmamured noori ei morjenda. Aga siis miski muutub. Neiu ei ole enam rahul tavalise lambi ega lihtsa mantliga. Ta pilk himustab aina uusi ja ilusamaid asju. Noormees püüab neiu soovidega sammu pidada. Kas ilusad asjad teevad inimese päriselt õnnelikuks? Kas tärlav armastus peab tekiivatele pingetele vastu? „Sentimentaalne novell“ on Kalju Komissarovi lavastatud, Peeter Toominga filmitud ja Enn Säde helikujundusega tarbimiskultuuri kritiseeriv eksperimentaalne armastusfilm aastast 1966. Film on üles võetud 16 mm filmilindile ning selle peaosades on Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri III lennu tudengid Katrin Karisma ja Andres Ots. Lisaks on filmis näha Peeter Jakobit, Mari Lille, Jaan Toomingat, Kalju Komissarovit ja Raivo Trassi.

Pika päeva ehavalgus

Hetkel toimub

Vana mees mõtiskleb mere ääres. Väike tüdruk ehitab liivalosse. Noorpaar vallatleb mererannal. Päev kaob õhtusse nagu ka mälestused nooruspõlvest. "Pika päeva ehavalgus" on Villu Kalviku ja Rein Kärneri 16 mm filmilindil üles võetud poeetiline lühifilm elukaarel kulgemisest. Filmi muusikalise kujunduse on loonud Enn Säde. Võitnud Jugoslaavia, Austria, Soome, Leedu ja Balti liiduvabariikide amatöörfilmide festivalidel medaleid humanistliku teemakäsitluse ning parima lavastaja- ja näitlejatöö eest.

Jäljed lumel

Hetkel toimub

Ants Jõgi (1892–1983) on väärikas härrasmees, kelle põhitegevus elus on olnud näitlejaamet. Samuti elab temas kunstniku ja käsitöölise hing. Üksikuks jäänud vanahärral tuleb 85-aastasena minna vanadekodusse. Leida Laiuse jutustus vana näitleja elust ja loometööst, aga ka filosoofiline mõtisklus elu tegelikest väärtustest, vana inimese seostest oleviku ja tulevikuga. Elutarga mehe arutlused on võluvad oma lihtsuses ja soojuses.

Õhtust hommikuni

Hetkel toimub

Leida Laiuse lühimängufilmi tegevus toimub Teise maailmasõja ajal sakslaste poolt okupeeritud Eesti väikelinnas ajal, mil vene sõjaväelastele abi osutamist karistati surmanuhtlusega. Noor pereema leiab laudas heinte seest saksa vangilaagrist põgenenud punaarmeelase. Hirmunud naine näitab üles tõelist mehisust, käitumaks ekstreemses olukorras inimlikult.

Sündis inimene

Hetkel toimub

Siia maailma tulek on oluline sündmus inimese elus, võib-olla kõige olulisem. Puhtalt ja siiralt fikseerib ekraaniteos sünnihetki, pieteeditunde ja armastusega loovad autorid neist suursündmuse. 70ndatel oli harukordne, et filmitegijad pääsesid filmima sünnitusmajja. Režissöör Leida Laiusel ja operaator Arvo Ihol see õnnestus. Enamgi veel, otsekui varjatud kaameraga filmitud kaadrid on ehedad, soojad ja inimlikult ausad.

… ja naised

Hetkel toimub

Probleemfilm nõukogude naise olukorrast ja lootustest paremale tulevikule. Meeskineastide Heini Drui ja Edvard Oja poolt naiste suhtes mõistvust näidata püüdev eksperimentaalhõnguline dokfilm sellest, kuidas töötaval ja tublil nõukogude naisel võivad saavutamata jääda nii-öelda boonuspunktid suguelus.

Taarka

Hetkel toimub

Kui neiuohtu Taarka oma sõpra Vassot konna ja kuningapoja mängus suudleb, on tema saatus juba pöördunud - isa on kõrtsis maha mänginud perekonna vara ja tütre hõbeehted. Taarka sõbrannad kiidavad küll ta lauluandi hõbedast kallimaks, kuid Vassol ei lubata teda kosida, et võõrast verd minia vaesust majja ei tooks. Kui Taarka kaksikud ilmale toob, pole Vassot kuskil. Üksinda lapsi toites, kattes ja mattes saab hüljatud tüdrukust isepäine naine, kes elab oma reeglite järgi, lauluema, kelle kuulsus kõlab üle kogu Setomaa ja jõuab üle Eesti piiridegi - ja kes kodukülas jääb surmani võõraks ja väljaarvatuks.

Suur maalritöö

Hetkel toimub

Kord õige ammu oli maailm värvimata, nii et inimesed ei suutnud vahet teha piimal ja veel, tindil ja teel. Hall maailm muutis inimesed kurvaks, sest raske oli rõõmu tunda värvideta elust. Siis ilmus välja pintslimees ja tegi algust tööga. Värv värvi haaval muutis ta maailma selliseks nagu meie seda teame. Esmalt põhivärvid: must, sinine, roheline, kollane, punane ja siis segatult oranž, pruun, roosa, lilla. Lõpuks oli maailm värve täis, kuid jällekord ei olnud inimesed rahul, sest maailm oli muutunud liiga kirjuks. Maaler naeris inimeste lõputu rahulolematuse peale ning ”segas” kokku valge värvi, millega värvis jääkarud, pilved, lambad, hambad, paberi ja palju muud. Viimaks tõmbas maaler valge pintsliga üle taeva – hakkas langema lund ning peagi oli kogu maailm kaetud koheva lumevaibaga. Maaler naeris ja sõnas enne lahkumist:”Need, kes ei taha värve, nüüd kuni suure sulani, las rahustavad närve!”

Somnambuul

Hetkel toimub

Sõja jalust põgenenud rannarootslaste külla on paigale jäänud ainult majakavaht Gottfried. Tema tütar, nooruke Eetla loobub viimasel hetkel paadiga üle mere põgenemast ja naaseb koju. Nüüd on ta koos isaga silmitsi iseenda painete ja küla hõivanud Nõukogude sõduritega. Hirm võõra ja tundmatu ees sunnib Eetlat põgenema unenägudesse. Taeva, maa ja vee piiril seistes heitleb ta reaalsuse ja ulma, elu ja surma vahel. Majakasse varjunud arst Kasper püüab tüdrukut toetada, kuid temagi ei suuda tuua tasakaalu Eetla vankumalöönud maailma.

Skandinaavia vaikus

Hetkel toimub

Trillerlike elementidega psühholoogiline draama räägib kahe tegelaskuju taaskohtumisest. Ühine teekond läbi talvise maastiku sunnib avama aastate eest toimunud vägivaldse sündmuse põhjused. Lahendamata minevik juhatab tegelased valiku ette, mis määrab nende mõlema tuleviku.

Sõelaga vett. Merle Karusoo

Hetkel toimub

Film teatrilavastajast ja elulugude kogujast Merle Karusoost heidab pilgu tema isiklikele lugudele, kajastades läbitud eluetappidel settinud tõekspidamisi ja mäletamise läbivat rolli.

Puhkus Siberis

Hetkel toimub

Siberis, oma vanemate kodukülas Ülem-Suetukis perega puhkust veetes tunneb noor eestlanna Anne endas ära midagi, mida ta ei oodanud – oma juured. Mida teha, kui süda on siin, elu aga Eestis?

Mehetapja/Süütu/Vari

Hetkel toimub

Eri aegadel kulgeva kolme loo peaosalisteks on mässumeelsed naised, kes tahavad ise oma saatuse üle otsustada. „Mehetapja“ tegevus toimub 19. sajandi lõpus, mil inimelu vormivad veel patriarhaalsed kombed. Vägisi mehele sunnitud Maara üritab meeleheitlikult oma saatuse eest põgeneda. „Süütu“ tegevus leiab aset 1949. aasta kevadel. Ingerimaalt Eestisse küüditatud Elina elab uues küüditamishirmus ja üritab oma elu päästa vastumeelse abieluga. „Vari“ kulgeb kaasajas, justkui piiramatu vabaduse ajastul, kus hinge täitva tühjuse eest üritab põgeneda Luna Lee. Kolmes filminovellis kehastab nii Maarat, Elinat kui ka Luna Leed näitleja Rea Lest.

Heino Eller. Quinta Essentia

Hetkel toimub

Kuidas jutustada kunstnikust, kes elas 100 aastat tagasi? Võib-olla räägib kunst ise oma loojast ja sellest piisab? Mis on meie jaoks tähtsam – inimene ise, tema maailm või tema looming? Heino Elleri elulugu avaneb läbi tema abikaasa Ellu Elleri käsikirjaliste ülestähenduste. Heliloojat ja õpetajat meenutavad Heljo Sepp, Valter Ojakäär, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Ivalo Randalu, Avo Hirvesoo, Olev Sau, Alo Põldmäe, Igor Garšnek, Jaak Ojakäär, Eri Klas, Tõnu Kaljuste. Kõlab Elleri muusika, näeme arhiivikaadreid ja fotosid Heino Ellerist ja tema ajast. Dorian Supini muusikaline eluloofilm heliloojast ja õpetajast Heino Ellerist on ühtlasi ka eesti kultuurilugu oma dramaatiliste ja helgete hetkedega.

Sõda

Hetkel toimub

Kristlikus kultuuris on enesetapp tabu, sõduri enesetapp topelttabu. Kahel korral Afganistanis sõjalisel missioonil käinud Rivot vaevab psüühilise trauma järgne haigus, mis lõpeb suitsiidiga. Neli aastat püüab Rivo tüdruksõber Hanna võidelda mehe meelehaigusega, siis loobub, sõidab Eestist ära Austraaliasse. Pool aastat hiljem astub Rivo rongi ette. Tema viimane sõnum oma tuttavatele on, et andestage. Dino Buzzati „Tatarlaste kõrbes” ootavad nimetus maailmajaos nimetut imperaatorit teenivad nimetud sõjamehed nimetut vaenlast. ESTCOY-võitlejatel Afganistanis oli selgem pilt nii vaenlasest kui oma asukohast. Ometigi on mõned sõjamehed tagasi tulles vaimselt raskelt haavatud. Rivole määrati diagnoosiks – psühhopaat. Kes on tänases maailmas (palga)sõdur? Kuidas ta jõuab „üle surma silla”? Kas ta peab ohverdama iseenda, et alluda käsuliinile, et siseneda olukordadesse, milles kõik see, mis emapiimaga kaasa antakse, enam ei kehti? Kust tõmmata piir põhjendatud kannatuste ja põhjendamatute vahel? Eufemismid ei pruugi inimlikus plaanis toimida. Sõja glorifitseerimine pigem süvendab kui leevendab seda.

Kirjad inglile

Hetkel toimub

Afganistani võitleja Jeremia Juunas Kirotaja tuleb 21 aastat hiljem Eestisse isa matustele. Islami omaks võtnud meest seob kodumaaga vaid tütre Ingli nutt, mida ta kunagi ammu telefonist kuulis. Nüüd asub Jeremia otsima oma peret. Tolmuses ja räämas linnas ei ole peaaegu üldse mehi, elu korraldavad naised ja see polegi päris elu. Ometigi paistavad naised lootvat, et Jeremia suudab pakkuda leevendust halvavale tühjusetundele.

Marju Lepajõe. Päevade sõnad

Hetkel toimub

See on portreefilm Marju Lepajõest, filoloogist, religiooniloolasest, Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõust. Vaimuka sarmiga mõtestab Marju meie kaasaega, mil inimese vajadus ja võime süveneda on taandunud teisejärguliseks. Ka ülikool, õpetatuse ja kultuuri pühakoda, on kaotamas oma vaimset mõõdet ning tähendust. Milline on haritlase koht teda mitte soosivas maailmas? Vaatajal on võimalus saata Marjut tema mõtteteekonnal täpse sõna ja isikliku tõe poole. Loodetavasti see kohtumine avardab, lohutab, inspireerib.

Õrn on öö

Hetkel toimub

Nagu öeldakse, ripub inimese elu juuksekarva otsas. Iga hetk, iga sekund, esimesest hingetõmbest viimaseni, öösel ja päeval, suvel ning talvel, haiguses ja tervises võib see juuksekarv katkeda. Selleks pole kuigi palju vaja. Usaldustelefonile helistamine on inimestele viimaseks lootuseks ja sidemeks maailmaga. Depressioon, üksindus, lootusetus, väljapääsmatus – need on kõnede põhiteemad. Usaldustelefoni nõustajad on tähelepanelikud kuulajad ja muremõtete hajutajad. Nad on otsekui head inglid, kes kutsuvad minejaid tagasi elule.

Kuju

Hetkel toimub

Tuntud skulptori Tauno Kangro ja tema ärimeestest sõprade idee püstitada Tallinna lahte eesti rahvuseepose kangelase Kalevipoja hiigelkuju tekitas teravaid diskussioone. On aasta 2000. Kuigi suur osa tööst on juba tehtud, pole lõplikku lahendust veel näha. Välja joonistuvad eesti kultuuri, meedia ja ettevõtluse keerulised suhted. Linnale pakutakse tasuta monumenti ja ühtki käegakatsutavat põhjust keelduda pole. On ainult esteetilised hoiakud, milles eales kokkuleppele ei jõuta, ja kahtlused, kelle võimu sümboliks valmiv kuju saab.

Aeg armastada

Hetkel toimub

Seitse keskealist inimest elavad ja töötavad Kesk-Eesti ühes väikeses maakohas Tabiveres. Siirates ja südamlikes intervjuudes avanevad inimeste rõõmud ja valud. Elu sealkandis pole lihtne, kõigile ei jätku tööd. Ka need, kellel püsiv sissetulek, ei saa lubada endale just väga palju. Seitsme portreteeritava elu pole olnud kerge, kõigi eluteed märgib mõni valus saatusejõnks. Aga nad oskavad tunda rõõmu ka vähesest, hinnata elu oma karmuses, armastada oma tööd ja lähedasi. Soov lisada ellu loovust, toob need seitse inimest kokku Tabivere huviteatrisse, mis pakub neile võimaluse loominguliseks eneseteostuseks.

Kümme isamaa kõnet

Hetkel toimub

Ants Paju on teoks tegemas teda aastaid saatnud unistust püstitada kündva Kalevipoja kuju kõigi kunagiste põllupidajate mälestuseks ning eesti rahva ühendamiseks oma maa ja minevikuga. Tallinn-Tartu maantee 127. kilomeetril seisev hiigelskulptuur on Antsu kingitus oma isamaale ja rahvale. Ühest küljest on see portree mehest, kes teeb teoks oma idee, teisest küljest aga üldistus sellise suurprojekti elluviimise raskustest. Ants Paju ülevoolav energia on kaasanud rohkelt annetajaid, omavalitsuse- ja kultuuritegelasi, sportlasi ja kohalikke inimesi, kuid muutnud seejuures mehe enda mõtlikuks ja tundeliseks.

Aegumatu

Hetkel toimub

On kuritegusid, mis ei aegu. Ühel 1941. aasta juunikuu ööl küüditasid Nõukogude Liidu võimud Eestist Siberisse üle 10 tuhande inimese. Sõna saavad need, kes Siberis ellu jäid ja lõpuks koju tagasi jõudsid. Režissöör Andres Sööt, kelle perekond samuti juuniküüditamisega lagunes, pühendab oma filmi kõigile Siberisse saadetutele. See on aegumatu vastutus – mitte unustada.

Mäed kui valged elevandid

Hetkel toimub

Mees ja naine üritavad lahendada nende suhte jaoks olulist probleemi. Mõttevahetus ja tõekspidamised on erineva nägemusega.

Ajaloolised mälestused Eestimaa minevikust

Hetkel toimub

Võtted toimusid 1912. aastal Eesti Rahva Muuseumi pildistamisretke käigus. Vaatefilmi alguses viiakse vaataja tutvuma Tartu linnaga, edasi liigub filmirännak Võrtsijärve kaldale Vooremäe linnamäele ning sealt edasi Mulgimaale: Helme, Karksi, Tarvastu, tehes sissepõike ka Põhja-Lätti Härgmäele. Järgnevad pikemad vaated on filmitud Viljandis ning seejärel Paides. Veidi erandlikult ja teistsuguse tekstiplanšetiga lõpeb vaatefilm Narvas filmitud kaadritega. Sillal paiknev kaamera teeb ringpanoraami libisedes üle Jaanilinna ja Hermanni kindluse, seejärel näeme Joala koske ning Kreenholmi vabrikut. Need kaadrid on filmitud 10. juunist 28. juulini 1913 Eesti Rahva Muuseumi korraldatud pikemal pildistusretkel, mis algas Narvast ning kulges mööda põhjarannikut Saaremaale. Paraku on Narva vaated ainsad säilinud filmikatked sellest pikast, päevikuna dokumenteeritud kogumisretkest ning usutavasti liidetud põhifilmile hiljem.

Toonekurg

Hetkel toimub

Rõdul suitsu tehes tabab kodanik Toonekurge korraga selgushetk ning ta mõistab, et ta polegi inimene, vaid lind. Samal ajal söövad Mees ja Naine lõunat. Kui kellast hüppab välja kägu, lahkub Mees kiirustades korterist. Naine ja kodanik Toonekurg kohtuvad...

Orpheus

Hetkel toimub

Orpheuse muusikast joobuvad kõik - isegi loomad ja taimed. Tema laul suudab ka oma kadunud kallima, Euredike, allilmast tagasi tuua. Ainsaks tingimuseks on, et Orpheus ei tohi enne elavate maale jõudmist tagasi vaadata, et näha kas tema armastatu talle ikka järgneb.

Lotte ja kadunud lohed

Hetkel toimub

Laste poolt armastatud Lotte-lugude kolmandas filmis saab vahva koeratüdruk Lotte endale väikese õe Roosi. Leiutajatekülla tulevad teadlased, pesukaru Karl ja kala Viktor, kes osalevad suurel rahvalaulude kogumise võistlusel. Võistluse peaauhinna saab see, kel õnnestub salvestada maailma vanima loomaliigi, müütiliste tuldpurskavate lohede rahvalaulu. Lotte ja Roosi otsustavad teadlasi aidata. Neid ootavad ees põnevad ja ootamatud seiklused. Film on valminud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Fatcula

Hetkel toimub

Ilu nõuab ohvreid. Sellel raskel teel aitab inimesi ilukirurg Fatcula ning tema abilised rasvatihased. Spordiklubi kõrvale kerkinud müstiline ilukliinik ähvardab laostada klubi omaniku. Mis selles kliinikus tegelikult toimub? Lahendus paistab laiduvat ühes pudelis Fat Burneris.

Maasikaõgijad

Hetkel toimub

Fantaasiafilm kahest maasikakasvatajast, kelle põllu hävitavad aplad teod. Paar üritab linnas uut elu alustada, aga kui naine jääb lapseootele, siis kahtlustab paranoiline mees, et ka selle taga on teod. 

Briljantsuse demonstratsioon neljas vaatuses

Hetkel toimub

Rahvas ootab kedagi erilist. Keegi eriline sünnibki – ülikonda riietatud mees. Rahvas järgneb mehele ning elab kaasa tema teatraalsetele, kuid mõttetutele esinemistele. Ühe esinemise käigus teeb mees vea ja teda varem jumaldanud rahvas jätab ta maha. Jäänud üksi, kohtab ta naist, kes on tema jaoks loodud. Teatraalsed esinemised jätkuvad...

Kosmonaut

Hetkel toimub

Vana Kosmonaut elab oma paneelmaja korteris samasugust elu nagu nooruspäevadel kosmosejaamas. Ta sooritab endiselt kangelaslikke missioone ja igatseb oma koduplaneedile jäänud lähedasi. Lähedastel on olukorrast teistsugune arusaam. Kas vanainimene on võimeline ühiskonnas kehtivate normidega toime tulema? Kosmonaut jääb kosmonaudiks. Lõpuni.

Täismaja

Hetkel toimub

Kristjan Holmi “Täismaja” räägib usinast postiljonist, kes täidab laitmatult oma kohuseid ja kohtub oma tulevase abikaasaga.

Linnugripp

Hetkel toimub

Lugu mehest ja maost, alkoholisõltuvusega pingviinist ja lindude kadumisest. Lugu õunapuust ja õuntest, juurtest ja juuretusest. Lugu paradiisist ja sellest väljalangemisest. Kibemagus suhtedraama pöörleb Lindmehe ja Madunaise romansi ümber. Mees tahab Naist, Naine tahab mehe sees elutsevaid linde. Lõpuks, kui mõlemad on kõigest ilma jäänud, leiavad nad üksteist, tõsiselt. See on armukolmnurk, mis viib järjekordse paradiisi hävinguni.

Piano

Hetkel toimub

Marta tassib klaverit kasutatud muusikariistade ärist koju. See peaaegu et õnnestub. Albert üritab juba kolmekümnendat aastat Paulale armastust avaldada. See peaaegu et õnnestub. Paula tahab Albertile samaga vastata. See peaaegu et õnnestub. Politseikomissar Kits on elu aeg unistanud langevarjuhüppest. See peaaegu et õnnestub. Mirjam tahab saada tsirkuseartistiks. Peaaegu et õnnestub. Mesilane üritab suletud aknast välja saada. Peaaegu õnnestub.

Alateadvuse maja

Hetkel toimub

Priit Tenderi sürreaalne vaade Korstnapühkija unenägudesse toob meelde psühhoanalüütilise unenägude tõlgendamise traditsiooni, kuid on lisaks ka mänguline ja vaimukas. Uneskõndiv Korstnapühkija saabub mere kaldal asuvasse Alateadvuse Majja, mis kuulub Põlevale Naisele. Oma teel Korstnani läbib ta kummalisi ruume, teda peibutavad ja hirmutavad nii Põlev Naine, Tilkuvad Käed kui Morsad, Kes Söövad Omaenda Soolikaid. Alateadvuse Maja uputab mehe oma irratsionaalsuse tulva alla. Ta satub maailma täis kummalisi sümboleid, transformatsioone ja ettearvamatust – see on ühtviisi meelitav ja ähvardav keskkond, kus ei kehti ükski füüsikaseadus ega mõistuslik printsiip.

Lendurid koduteel

Hetkel toimub

Kolme lenduri kodutee on pikk ja ränk. Kõrbekuumus vaheldub mägede jäise tuulega, mudamülgaste ja moskiitodega. Kolme rändaja lootusetute päevade vahele eksivad aga ööd, mis on täis fantaasiat ja erootikat. Film on inspireeritud Priit Pärna samanimelisest söejoonisest ja teostatud täiesti uuenduslikus liivaanimatsiooni tehnikas.

Must stsenaarium

Hetkel toimub

Lugu halvast äriplaanist, rahade kantimisest, ärimurede lahendamisest globaalse huku eelõhtul. Kaks juhti Adolf ja Rudolf üritavad päästa ettevõtet kindlast krahhist.

Põhjatäht

Hetkel toimub

Tuuker avastab meritähtede saatusliku seose taevatähtedega. Kui ühel ööl kaob taevalaotusest üks täht, märkab seda ka maffiaboss, kes hakkab kohe kahtlustama tuukrit. Mafiooso kallim võrgutab ja uinutab tuukri, et sel viisil kadunud täht üles leida, kuid suigub ka ise unne. Uneuimas nad armuvad ja see vallandab maffiabossi vihahoo. Taevatähed kaotavad lootusetult tasakaalu ja kurjad meritähed asuvad rünnakule.

Ada + Otto

Hetkel toimub

Vares Ada unistab abiellumisest. Ta on aru saanud, et tähtis on olla kõige edevamalt riides, kõik muu tuleb iseenesest – kirikuõpetaja paneb ju alati paari kõige uhkema kleidiga tüdruku ja kõige nägusama poisi! Samal ajal jalutab linnas arhitekt Otto, kes otsib kohta uuele pilvelõhkujale. Ada märkab Ottot ja tunneb üle selja jooksvaid judinaid… Käepärastest vahenditest loodud pruutkleit saab kiiresti valmis. Jahuga valgeks tehtud nägu ja ketšupiga joonistatud huuled mõjuvad lummavalt. Hallist varesest saab ekstravakantne vampnaine ning juba ta ongi Ottol käest kinni ja altari ees. Pulmatseremoonia läheb üle ootuste ladusalt, kuid siis saabub ka argipäev. Ada hakkab kahtlema, kas võõraste sulgedega ehtimine on ikka kõige õigem tee õnnele.

Ussinuumaja

Hetkel toimub

Mees otsustab oma naise tappa, kuna see lapsi ei saa. Ta rajab randa kivimaja ja hakkab selle sees usse kasvatama. Kui ussid on käsivarre jämedused, kutsub ta oma naise mereranda jalutama… „Ussinuumaja“ on iidne tšuktši muinasjutt, mis viib meid rännakule inimhinge pimedaimatesse soppidesse.

Villa Antropoff

Hetkel toimub

Elas kord mees, kellel ei olnud midagi peale iseenda. Ja unistuse, suure unistuse. Kuid tema ja unelma vahel laius suur ja ohtlik veteväli. Mees asus teele. Tänu vaprusele ja vastupidavusele jõudis ta pärale. Kuid kas see oli see, mida ta otsinud oli?

Lotte ja kuukivi saladus

Hetkel toimub

Ühel ööl juhtub Leiutajatekülas midagi ootamatut – kaks salapärast tundmatut hiilivad külla ja otsivad läbi vana rännukoer Klausi kohvri. Klaus ja Lotte asuvad asja uurima. Peagi saab selgeks, et otsitakse taga kolme salapärast kuukivi, mida Klaus oma viimaselt matkalt mägedes leidis. Klaus ja Lotte otsustavad külastada Klausi rännukaaslasi, kelle kätte jäid kaks ülejäänud kivi. Varsti selgub, et leidub veel teisigi, kes ihaldavad endale kolme müstilist kuukivi.

Õhus

Hetkel toimub

Hundi ja inimeste vaheline telekommunikatsioon viib olukorrani, kus gravitatsiooniseadused muutuvad tundmatuseni. Meedia kontrollib maailma, meediat omakorda juhib ja manipuleerib hunt.

Krokodill

Hetkel toimub

Lugu endisest ooperitähest, kes on saatuse tahtel sunnitud töötama kaubanduskeskuse lastenurgas poroloonkostüümis Krokodillina. Selline elu tundub endisele esitenorile rõõmutu, isegi tülgastav, ja ta elab oma frustratsiooni välja ebatsensuurse käitumisega. Kuni ühel päeval astub tema ellu saatuslik naine ja… krokodill.

Köögi dimensioonid

Hetkel toimub

Kolm orkestreeritud rännakut hommikuse köögi senitundmatutesse dimensioonidesse.

Tuukrid vihmas

Hetkel toimub

Temake, varahommikune saabuja ja Tema, varajane töölemineja, kohtuvad vaid lahkumissuudluseks. Vihma sajab. Suur laev upub aeglaselt, kuid kindlalt. Mehed teevad oma tööd, sellist tööd, kus kiirustamisel ei ole kohta ja eksitakse vaid kord. Sellises elus on viimane sigaret osa katkematust ahelast. Temake, öine hambaarst, jääb magama ja näeb und, et ta ei jää magama. Vihma sajab. Õhtune lahkumissuudlus läheneb.

Maraton

Hetkel toimub

Väikelinnas valitseb elevus – oodatakse iga-aastase maratonijooksu algust. Stardipaugu asemel plahvatab pomm. Vallandub tegevusteahel, mille lõppu ei oska keegi aimata. Politseiinspektor, skulptor, avaliku käimla ümbruses tegutsev sulikamp – kõigil neil tuleb läbida oma maraton. Vaid juhuslikult lahti pääsenud õhupall liugleb asjade algust ja lõppu tundmata omasoodu.

Must lagi

Hetkel toimub

Omapärane luule ja filmi hübriidprojekt, mis kujutab seitsme eesti animaatori nägemust seitsmest eesti luuletusest. Iga kaheminutiline lõik illustreerib mõnd rohkem või vähem tuntud teksti just nii, nagu filmi autor seda enese jaoks tõlgendab. Eksperiment liidab animatsiooni ja poeesia – Animuse ja Pegasuse. Valikus on Jüri Üdi, Aleksander Suumani, Heiti Talviku, Andres Ehini, Arvi Siia, Asko Künnapi ja Ilmar Laabani luuletused.

Elu ilma Gabriella Ferrita

Hetkel toimub

Dramaatiline lugu armastusest, lukus ustest, näotust vargast, haavatud kurest, kadunud laptopist ning õdedest O’Keydest, kes on virtuaalsed prostituudid... Filmis ei ole Gabriella Ferrit, kuid on peaaegu happy end.

Leiutajateküla Lotte

Hetkel toimub

Kusagil Euroopas, suure mere ääres, asub Leiutajateküla, kus au sees on igasuguste majapidamises kasulike vigurite meisterdamine. Igal aastal korraldavad külaelanikud uute leiutiste võistluse. Üks kuulsamaid leiutajaid külas on energilise koeratüdruk Lotte isa Oskar. Tema peamiseks rivaaliks on jänes Adalbert, kelle abikaasagi kogu hingest võistlusest osa võtab. Võit oleks oluline suguvõsale ja teeks au kogu jäneste klannile. Järjekordse leiutiste võistluse eelõhtul leiavad Lotte ja tema sõber, kassipoeg Bruno, merest vettinud raamatu. Raamatu vahelt ronib välja mesilane Susumu, aednik kaugest Jaapanist. Susumu õpetab külaelanikele võistluste eel mõned judoheiteid, mida viimased hakkavad agaralt kasutama oma igapäevaelu hõlbustamiseks. Külaelanike arvates on judost isegi enam abi majapidamisetöödes kui keerulistest ja tõrksatest masinatest.

Viola

Hetkel toimub

Üksikul saarel keset kurbuse merd kulgeb elu oma igapäevast rada pidi. Läbipõlenud viiulikunstnik sooritab halenaljakat etteastet oma tantsijannast naisega. Ja siis astub ühekäeline toolmees oma esimesed sammud… inimlikuma tuleviku poole.

Lepatriinude jõulud

Hetkel toimub

Häbelik lepatriinupoiss Tim läheb jõululaupäeva hommikul külla lepatriinutüdruk Miale, kelle väike majake ripub metsas kuuse otsas. Ootamatult tuleb metsa inimene, saeb kuuse Mia majakesega maha ja viib koju jõulupuuks. Nii satuvad ka lepatriinud inimese majja. Otsides tagasiteed metsa, kohtavad Tim ja Mia mitmesuguseid toaputukaid, kes ei ole metsast midagi kuulnud. Siis aga tuleb inimestele külla Jõuluvana, kelle taskust ronib välja päkapikk-putukas väikese kingikotiga, et jagada toaputukatele kingitusi. Kui kõik toaputukad on kingitused saanud ja kingikott tühi, märkab päkapikk üksikuna seisvaid Timi ja Miat. Jõululaupäeval võivad aga teoks saada nii mõnedki unistused.

Gravitatsioon

Hetkel toimub

Noorel Udol on põletav soov – lennata. Ent ta ei tea, et on olemas seadus, mis hoiab asju maa küljes kinni ja et lendamiseks tuleb asjadest lahti lasta. Nii mõnegi jaoks on sellel hukatuslik tagajärg. Lendamine on ju unistus, mis täitudes puruneb. Gravitatsioon seevastu on reaalsus, mis teeb igast lendamisest lõpuks langemise. Selle valusa mõistmise läbi jõuab noor Udo uuele tasandile. Nüüd näeb ta maailma teise nurga alt.

1895

Hetkel toimub

Kino sajandale aastapäevale pühendatud “1895” räägib vendade August ja Louis Lumière'i elust, esitades üldsusele seni tundmata fakte ja sündmusi - kuulsad vennad on ju läinud ajalukku kinematograafia leiutajatena. Film on illusioon. Kas illusioon on tõde? See väide ja küsimus olid aluseks filmi autoritele, kui nad võtsid endale õiguse kinnitada, et just nende versioon vendade Lumière'ide elust ja kino sünnist on kõigist seni teadaolevatest kõige originaalsem ja ainulaadsem.

Siseilmadest väljas

Hetkel toimub

Kärbes hõõrub käsi. Mees ja naine, sees ja väljas, tasakaal nende sees ning nende vahel. Kärbes lendab. Teod kiiguvad. Kärbes lendab.

Sõnum naabritele

Hetkel toimub

See on tragikoomiline lugu tavalise paneelmaja elanikest. Ühel heal päeval läheb elektroonik Anti hulluks ning otsustab televiisorite asemel maailma parandama hakata. Maailm aga ei näi Antit mõistvat ning tõlgendab tema positiivset sõnumit hoopis isemoodi.

Lotte reis Lõunamaale

Hetkel toimub

Väikeses külas mere ääres elavad juba tuttavad koerad seriaalist "Tom and Fluffy" – Oskar, Klaus, Tom, Fluffy ja teised. Vahepeal on nii mõndagi juhtunud. Näiteks Oskar on pärast aastatepikkust poissmehepõlve abiellunud. Nüüd on Oskaril väike tütar Lotte. Ühel päeval, kui rändlinnud lendavad üle küla Lõunamaa poole, väsib väike linnupoeg Pippo ja teeb siin hädamaandumise. Oskar, vana rännumees Klaus ja väike Lotte asuvad koeratüdruku eestvõtmisel Oskari lennumasinaga teele Lõunamaale, et linnulaps Pippo oma sugulaste juurde aidata. Teekond Lõunamaale on täis huvitavaid ja naljakaid seiklusi.

Porgandite öö

Hetkel toimub

Vaevalt et keegi aimab lähenevat katastroofi. Kõige vähem ehk Diego, mees kelle nime võib lugeda tema näost. Aga äkki on kingad vett täis. Koridoris kaigub Julia kontsade klõbin. Underground ei räägi enam sosinal. Nii see tavaliselt algab… Ning mingil hetkel on jäänud vaid ainuke lootus – Porgandite Öö.

Weitzenbergi tänav

Hetkel toimub

Mees unistab naisest, naist huvitab teine. Mees loobub naise tähelepanu püüdmisest, sest on avastanud uue ihaldatava. Naisel tekib omakorda huvi mehe vastu. Ent meest huvitab ainult uus lemmik, kelle tõttu mees satub varsti hädaohtu. Mees pääseb napilt – hukkuvad hoopis mõlema ihaldatud. Mees ja naine leiavad taas teineteise…

Ahviaasta

Hetkel toimub

Lugu loomaaias elavast ahvist, keda juhuse tahtel sunnitakse hakkama inimeseks. Ahv viiakse loomaaeda eksinud purjus jõuluvana pähe viinaravilasse. Seal raseeritakse ahvilt kõik karvad ja ongi pealtnäha korralik kodanik valmis. Inimühiskond võtab värske liikme, raseeritud ahvi kiiresti omaks, ahvist kujuneb austatud ühiskonnategelane.

Karl ja Marilyn

Hetkel toimub

Karl on väsinud teda rõhuvast kuulsuse koormast ning otsustab sellest vabaneda. Pöördunud tagasi tavaliste inimeste hulka, ristub tema tee kuulsust otsiva Marilyniga. Tavaline Karl ongi jõud, mis teeb Marilynist masside iidoli. Kuid mitte kauaks...

Tom ja Fluffy

Hetkel toimub

Väike küla suure mere ääres. Kaks noort koera, Tom ja Fluffy, on armunud teineteisesse. Nende sõber, leiutajast koer Oskar, on äsja leiutanud suhkrumasina. Külla pöördub tagasi ümbermaailmareisilt vana koer Klaus. Nemad neli, lisaks veel kass Julius ja tiigis elunev ärahellitatud lohe Otto; rott Leo ja väike valge hiireneiu Julia; jänes James, kes ei ole sugugi veendunud, et ta on ikka jänes; väikesed salapärased mehikesed ja helesinised liblikad; putukaema Anna oma kolme vallatu putukalapsega – kõik nad kokku ongi tegelasteks lastele mõeldud humoorikas joonisfilmis “Tom ja Fluffy”.

Kontsert Porgandipirukale

Hetkel toimub

Kasside orkester esitab "Kontserdi Porgandipirukale". Vanaema otsustab küpsetada porgandipiruka ja saadab vanaisa ja lapselapse põllule porgandit tooma. Üritades puhtaks pesta üleannetuid porikärbseid, satub vanaema järve keskel loksuvasse kasti. Vanaisa ja lapselaps asuvad vanaema otsima. Pimeda Jänese abil jõutakse järveni. Järves ujuv kala teatab tähtsalt: lõpp hea, kõik hea.

Frank ja Wendy

Hetkel toimub

Kaks Ameerika salateenistuse agenti Frank ja Wendy on saadetud maailma ohukoldesse nimega Estonia. Estonia on jabur koht, võib-olla isegi veel jaburam kui agendid ise. Frank ja Wendy, kellele maailma päästmine on igapäevane töö, saadavad mängleva kergusega korda nii mentaalseid kui ka manuaalseid vägitegusid. Näib, et lõplikust võidust lahutab neid eimiski, aga võta näpust. Kurjuse telg ei kuiva kokku ja ründab superagente sealt, kust nad seda oodatagi ei oska...

Väike maja

Hetkel toimub

Iga kord kui ta on magama minemas ja kustutab juba tulegi, siis meenub midagi kiireloomulist: wc-poti kaas on üles jäänud, sussid ei ole täpselt paralleelselt asetatud, kraan tilgub. Kahjuks asub see väike maja, kus kõik toimub, mere kaldal. Millisena paistab see pimeda mere poolt vaadates? Kas see kõik mitte ei meenuta... Jah, tõepoolest meenutab ja katastroof on tulekul... See on lugu inimlikust eksimusest. Filmi autor Kristjan Holm on Eesti animarežissöör, kelle loomingu hulgas on mitmeid rahvusvahelistel festivalidel ringlevaid filme.

Valel poolel

Hetkel toimub

Film räägib kahest erinevat värvi linnast, mille mõlema elanikud tahavad enda poole saada üht erilist last. Samal ajal kui vastaspooled kemplevad lapse kuuluvuse üle, keegi tegelikult ei hooli, mis lapsega toimub.

Head und!

Hetkel toimub

Kas olla vanamehe või väikse poisi kiusaja? Painata lammast või teha midagi sootuks muud – selles on küsimus.

Not About Us

Hetkel toimub

"Not About Us" on sümboolne lavastus mehe ja naise vahelisest keerukast lähenemistantsust. See on mehaaniline ballett musta ja valge, valguse ja pimeduse ning lugematute peegelliigutuste vahel. Kuni viimaks on kontakt saavutatud ning sellest areneb välja suhe.

Rahvusvaheline isadepäev

Hetkel toimub

Inimeste jaoks on isadepäev pidupäev, aga ühe väikese linnukese jaoks tavaline tööpäev. Mured on ikka samasugused - kuidas perele toitu hankida.

Ükssarvik

Hetkel toimub

Tehnoloogiaettevõtja Rain Rannu teine mängufilm on start-up-komöödia, mis jutustab kahe noore iduettevõtja teekonnast “kodugaraažist” maailma tehnoloogia mekasse Silicon Valleysse. Tempokas film annab autentse ja värvika pildi tehnoloogiafirma tegemise võlust ja valust, usaldamisest ja unistamisest, hullusest ja hulljulgusest... inspiratsiooniks mõistagi kõik maailma Steve Jobsid, Bill Gatesid, Mark Zuckerbergid ja Elon Muskid. Kõik unistavad miljardist. Lugu põhineb enam kui 30 reaalse Eesti start-up-ettevõtja kohati uskumatutel ja humoorikatel juhtumistel ning kogemusel viimase 15 aasta jooksul.

Kärbeste veski

Hetkel toimub

Jahimehed sügisesel põllul ja uimaselt ukerdavad kärbsed vesiveski pööninguaknal on kummastaval kombel omavahel seotud. Mölder, kelle hoole all pesakond pardipoegi lennuvõimeliseks sirgub, lisab loole veelgi seostemüstikat. Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakonnas magistritööna valminud nukufilm on noore animafilmitegija Anu-Laura Tuttelbergi režissööridebüüt. Vanade nukkude kasutamine annab filmile erilaadse õhustiku.

Tšikid teel

Hetkel toimub

Kaks neidu teevad reisil pissipeatuse, aga auto veereb teelt minema. Kangelane märkab seda ja sööstab appi.

Must seeme

Hetkel toimub

Keskealine siberi mees elab tuulises stepis. Ta elu muutub, kui ta kohtab kummalist külalist. Absurdsus ja realism põimuvad osmikus, kus pole ruumi lootusele.

Viimane kõrs

Hetkel toimub

Kui kõnnid ainult üht rada pidi, viib see sind ainult ühte kohta. Sageli viib see lausa ringiratast käimiseni. Vahel on vaja kerget tõuget, et leida maailm täis valikuid ja võimalusi.

Žanri sünd

Hetkel toimub

Eesti nukufilmitraditsiooni looja Elbert Tuganovi eksperimentaalne aimefilm on kokkuvõte animafilmi tekkimisest ja kujunemisest 19.–20. sajandi vahetusel.

Eine murul

Hetkel toimub

"Eine murul" on oma nime saanud Édouard Manet' kuulsalt maalilt. Tegijad on rämekoomilise filmi sõnumi koondanud sügavalt iroonilisse lausesse "On vaja 99% tööd ja 1% annet, et sünniks meistriteos!"

Noblesse oblige

Hetkel toimub

Sürrealistlik nukufilm põhineb nuku- ja mängufilmi väljendusvahendite, inimsuuruste nukkude ja näitlejate kontseptuaalselt põhjendatud sümbioosil. Reaalsuse-irreaalsuse piiril olevast filmimaterjalist organiseeritakse selle maailma monotoonsust ja illusoorsust paljastavad formaalsed maskid. Näiliselt piiratud ruum rõhutab egoismile rajatud elu välist suursugusust, mis kasvab üldistuseks Euroopa jõuetust ja põhustunud tsivilisatsioonist.

Papa Carlo teater

Hetkel toimub

Kohalik diktaator - nukujuht marionetiteatris, kes surub maha igasuguse vaba tahte avalduse oma näitlejatel ja terroriseerib publikut, on ise samuti ainult marionett võimsamate ja anonüümseks jäävate jõudude käes.

Inspiratsioon

Hetkel toimub

Eesti NSV 35. aastapäeval toimunud XVIII üldlaulupidu Tallinna Lauluväljakul kujutatakse inspiratsiooni allikana, selle mõjul sünnib vaataja silme all maal. Filmis on ühendatud dokumentaalsed kaadrid ja joonistatud multiplikatsioon.

Rebasenaine

Hetkel toimub

“Rebasenaine” pôhineb maputsheindiaanlaste samanimelisel muinaslool. See on lugu rebasest, kes läheb taevasse oma onule külla, kuid ta heidetakse sealt armutult alla.

Keegi veel

Hetkel toimub

Kõigis maailma rahvaste folklooris võime kohata müstilisi lugusid üleloomulikest jõududest. Kes meist poleks kuulnud lugusid päkapikkudest ,trollidest, haldjatest,metsavanadest jne. Selles filmis kohtuvad infoühiskonnast pärit skeptilised linnainimesed ja legendidest pärit mütoloogiliste tegelastega koomilistes ning intrigeerivates situatsioonides.

Põrandaalune

Hetkel toimub

Olev ühtsus näib ebaühtsena vaatepunkti multiplitseerides.

Primavera

Hetkel toimub

“Primavera“ on kolmemõõtmeline, niinimetatud teleskoopsüsteemis töötavate nukkudega tehtud koguperefilm, mis püüab visuaalselt tinglike kujundite abil edasi anda looduse mitmekesisust, toitumisahelat ja erinevate elusorganismide paljunemisvariante. Kogu elu mitmekesisus on nähtud läbi liblikavastse silmade.

Haiguste ravi

Hetkel toimub

Kahekümnendates aastates kontorinoormees otsib oma elus sidet tõelisusega, proovides järgida kuulsaimat eestikeelset gräffititeksti, ent satub juhuste, vääritimõistmise ning halbade nõuandjate tõttu psühhedeelsetesse pahandustesse.

Pura Vida

Hetkel toimub

“Pura Vida” viib neli sõpra reisile troopikasse, kus aga miski ei lähe plaanipäraselt.

Velodrool

Hetkel toimub

Film "Velodrool" räägib jalgratturist, kes on suitsusõltlane. Võidusõidu auhinnaks on pakk sigarette ja et võistlust võita, kasutab ta erinevaid substantse ja hakkab nägema eriskummalisi asju.

Ükskord igavuse väljadel

Hetkel toimub

Lugu paarikesest, kelle kooselu on jõudnud lõpule - nad vaevlevad igavuse käes. Film igavusest, eksistentsiaalsest tühjusest ja igatsusest millegi teistsuguse järgi.

Kõlab hästi

Hetkel toimub

„Kõlab hästi” on eksperimentaalne, helidest inspireeritud lühianimatsioon. Filmi keskne tegelane on lintmakiga operaator, kes tõmbab meid veidrale teekonnale. Operaatoriga paralleelselt näeme kuraatoreid, kes on tüdinenud nii elust kui filmist, millest nad end leiavad. Igavuse leevendamiseks alustavad nad performance’it. Liine ühendav element on seened, mis kasvavad ja pulbitsevad filmi arenedes.

Sa ei ole kiivi

Hetkel toimub

Mr. Mitte Kiivi soovib kuuluda seltskonda, aga selleks ei piisa vaid õigest sulestikust või varvaste arvust. Kas ühiskond on valmis aksepteerima võõrast ja tema laulu...?

Löö vastu

Hetkel toimub

Film kutsub oma vaatajaid mõtisklema selle üle, kuhu on välja jõudnud tänapäeva sport. Kas noorel, ausal ja kompromissitul sportlasel on spordis tulevikku või peab ta kaasa minema ebaausate võtete ja kõigest sellest tuleneva alatu mänguga?

Prokrastinatsioon

Hetkel toimub

Lugu püüust tähtajast kinni pidada.

Kuldrenett

Hetkel toimub

"Kuldrenett" on lugu mehest ja õunapuust. Mehe jonnakad katsed õunteni jõuda lõhuvad maailma tasakaalu.

Penelope

Hetkel toimub

Penelope ärkab. Keegi on ukse taga. Aga kõik on segamini.

Ja mina nagu linnukene...

Hetkel toimub

Ma olen Sind nii kaua oodanud… Lugu sellest, kuidas püüda tuult.

Phantasmare

Hetkel toimub

Tavalist elu elav üksik noormees satub koju tulles veidrasse unenäkku. Ta kohtab seal kõiki oma surnud sugulasi ning aeglaselt muutub kõik toimuv millekski enamaks kui tavaline unenägu.

Õnnesoovid eakatele

Hetkel toimub

Tontlikud vanamehed elavad üheskoos vanadekodus, kus neid ümbritseb üksindus, igavus ja range majarahvas. Kuid ühel neist on saladus, mis võib sellesse talumatusse olemisse mõtte tuua. Kas ta on valmis end teiste nimel ohverdama? Kas tal on valikut?

Suudlus surnud mehele

Hetkel toimub

Hulkuv kass sõbruneb surnud mehega, aga kui kaua see sõprus võib kesta?

Jõupaber

Hetkel toimub

Jõupaber on söetehnikas valminud joonisfilm. See on eelkõige lugu riigipeade vastutusest looduse ees. Raha ja võim muudavad inimese ahneks kuniks enam ta ei adu, missuguse karuteene on see maailma ökosüsteemidele osutanud. Film võtab vaatluse alla Eesti metsapoliitika ja näeb seda metsaaktivistide pilgu läbi. Eestlane kui metsarahvas leinab oma kadunud metsa, püüab veel allesjäänut kaitsta. Poliitikud seevastu aga kehitavad ainult õlgu ning tegelevad võimukantsis ainuüksi võimu jagamisega. Nende jaoks on olulisim riigi majanduslik õitseng ja enese rahakott, mille nimel on nad nõus keskkonda kahjustama. Kas aktivistid suudavad olukorra päästa?

Otseteed

Hetkel toimub

“Otseteed” on öko-pornograafiline tragöödia: väikesest prügihunnikust sünnib suur pahandus.

Õhtusöök kalkuniga

Hetkel toimub

Kokasaade, millele lisavad vürtsi armastus, kadedus ja reetmine.

Gorilla pesumasinas

Hetkel toimub

Hilisõhtul järve ääres mõnusa kevadise tuule käes tegelevad loomad oma asjadega. Lõpuks mõned neist kohtuvad, klapivad omavahel hästi ja sellest ajast alates joovad teed ja teevad rõõmsalt koos kleepuvat riisi.

Mänguvabrik

Hetkel toimub

Kaks inimest mängivad mängu, mis mõjutab väiksemate mängijate maailma.

Lahtilaskmise lugu

Hetkel toimub

Meie kultuur põhineb lugudel, lood on kõige aluseks. Ka meie elu on vaadeldav kui lugu – elulugu. Aga mis juhtub siis, kui lugu ei kannata jutustamist? Kas on võimalik lugudest ka lahti lasta või neist loobuda? Kas saab teha filmi loost, kui jutustaja ainus soov on see unustada? Ülo Pikkovi dokumentaalne animafilm on tüdrukust, kes soovib lahti lasta oma mineviku varjudest.

Miks ma siis ei lähe?

Hetkel toimub

Kati, Triin ja Siiri kolisid Londonisse, et paar aastat keelt õppida ja kogemusi omandada. On möödunud juba üle kümne aasta, loodud pere ja sündinud lapsed ning tundub, et tulevik on nüüd seotud välismaaga. Igatsus kodumaa järele on jäänud, kuid tagasipöördumine hirmutab. Miks on kojutulek järsku nii keeruline?

Kilpkonn ja jänes

Hetkel toimub

Lugu emast ja pojast ning võidujooksust kilpkonnaga, mille sa alati kaotad.

Eesti nafta

Hetkel toimub

Ema ja tütar otsivad koos vastust küsimusele, mis võiks olla Eesti nafta. Üks neist kasvatab nõgeseid, teine on tuntud youtuber.

Juured

Hetkel toimub

Kuus väga isiklikku lugu: esimene suur armastus, lapse kaotus, vananemine, truuduse murdmine, haprad suhted lähedastega. Kuus eri vaadet sellele, mis meisse on jäänud – perekonna, elukeskkonna kaudu – ja mis meist jääb. Lugude autorid on tuntud Eesti naisrežissöörid, vanuses 29–61 aastat, kes lisaks filmitegijaks olemisele on ka emad, tütred, abikaasad. Miks mitte armukesed või maailmarändurid. Lood ja autorid: "Poeem armastusest", režissöör Nora Särak; "Oodates imet", režissöör Aljona Suržikova; "Emakivi", režissöör Kersti Uibo; "40 aastat hiljem", režissöör Moonika Siimets; "Emaga kloostris", režissöör Anna Hints; "Mu liha ja veri", režissöör Heilika Pikkov. Juured linastus Eesti Vabariik 100 filmiprogrammi raames.

Janu vee ääres

Hetkel toimub

Esitades näiteid vete reostamisest, käsitleb film publitsistlikult keskkonnakaitsealaseid probleeme. Maastikuvaated: jõed, kosk, järved, saastunud veekogu, Kaarma piiritusevabriku, Jõgeva rajooni Pajusi kolhoosi tärklisetsehhi ja Rakvere rajooni Triigi sovhoosi karjafarmi vaated, bioloogiliste väikepuhastite projekteerimine EKE Projektis.

Külaline

Hetkel toimub

Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi lõpetaja Elo Tusti diplomitöö Eesti rahvaluule ainetel. Seitse korda seitse surma saabub maa peale, et täita oma ülesanne - viia kaasa neile määratud inimeste hinged. Üks algaja Surmadest ei saa ülesandega hakkama, sest muutub iga kohatud inimesega vestlemise järel aina inimlikumaks.

Kivine hällilaul

Hetkel toimub

Kunstiline dokumentaalfilm raudbetoonplaatide tootmisest Tallinna tehases.

Kivid ja leib

Hetkel toimub

ENSV 25. aastapäevale pühendatud kinojutustus koosneb proloogist ja seitsmest osast. Need seitse omaette dokumentaalset novelli kirjeldavad koduvabriigi ajalugu ja tänapäeva. Esiplaanil on siiski kogu filmi kestel inimene – tema elu ja töö. Üksikute inimeste saatuste kaudu avaneb pilt kogu rahva elust.

Vihmas ja päikeses

Hetkel toimub

Noor töömees Jaak on maailmaga pahuksis. Talle tundub, et kõik, mis ta ette võtab, lõpeb halvasti. Ent soojuselektrijaama ehitusel kohtab ta kommunistlikke noori, kes tema ägedust küll heaks ei kiida, kuid ei mõista teda ka hukka ja on valmis talle hädas appi tulema. Pikkamööda avaneb tema loomuse teine pool.

Me olime 18-aastased

Hetkel toimub

Pärast juunipööret jaguneb vastandlikeks leerideks ühe Eesti väikelinna gümnaasiumi seni üksmeelne lõpuklass ja poliitika lahutab ka noored armunud Elmari ja Virve. Kehvast perest noormees leiab end kommunistide seas, haritlasperest neiu aga tahab jääda truuks eestluse aadetele. Siiski kogevad nad, et tunded ei olene ainult ideedest. Ajastu on aga karm ja nõuab otsustavaid valikuid.

Eduard Vilde

Hetkel toimub

Eduard Vilde (4.03.1865 – 26.12.1933) oli kirjanik ja Eesti diplomaat, kriitilise realismi algataja ning silmapaistev esindaja eesti kirjanduses. Portreefilm Vildest püüab anda ülevaate kirjaniku elust ja loomingust, keskendudes eelkõige tema kriitilise realismi perioodile, jättes kõrvale tegevuse diplomaadina.

Killuke kodumaad

Hetkel toimub

Eesti põhjapoolseimal Vaindloo saarel Soome lahes elab kaks majakavahtide abielupaari lastega, kokku kuus hinge. Filmitegijad jälgivad saareelanike igapäevaelu, nende töid ja tegemisi.

Kolm kevadet

Hetkel toimub

Reet Kasesalu lavastuslike elementidega dokumentaalfilm Kunda uue tsemenditehase Punane Kunda ehitusest, käikulaskmisest ja inimestest, kes uue tehase rajasid. Insener Herman Pakri lugu seob kokku filmi kolm osa: Jääminek. Pungad puhkevad. Toomingad õitsevad jälle.

Jääminek

Hetkel toimub

Väikesel Viirelaiu saarel elab kaks uhket kalurisuguvõsa, kelle perekonnapeade vahel valitseb ammune vimm. Meeste isepäisus ja allumatus Saksa okupantidele viib dramaatiliste sündmusteni, kus ellujäämine on halvem kui surm. Paindumatu loomuga Laas Lautrikivi kogeb, et kogukonna põlu alt pole võimalik pääseda, jääb ainult otsustada, kuidas end lunastada.

Tütarlaps mustas

Hetkel toimub

Nooruke Saale tuleb oma tädi juurde rannakülla, üleni mustas, näpus väike kohver. Selles on tema ainus kallisvara, valgust murdev klaaskuul - mälestus emast, kelle surma järel on tütarlaps jäänud maailma üksinda. Talle on saanud osaks tõrjumine ja alatus ning ta ei ootagi enam inimestelt midagi head. Tema üllatuseks on noor kalur Tanel valmis temaga rannas kõndima kasvõi vaikides, võõristamata ja naeruvääristamata Saale usku Jumalasse. Pikkamööda avaneb Saale hing ka maise elu värvidele.

Perekond Männard

Hetkel toimub

Eesti Vabariigi algaastail, enne 1924. aasta 1. detsembri mässu hargneva loo keskmes on kaks perekonda: Männardid ja Neiderid, kellest esimesed jäävad ustavaks proletariaadi võitlusele ka pärast selle lüüasaamist, teiste eluideaaliks aga on oma maja, pood ja värkstuba.

Gladiaator

Hetkel toimub

Esimese maailmasõja ajal läheb saarlastel Joonasel ja Tiidrikul korda hulljulge põgenemine Saksa sõjavangist. Kodumaal aga ei oota neid rahulik elu. Sõda käib endiselt, kuid veel raskemad katsumused seisavad Joonasel ees kodus. Tema ponnistused paremale elujärjele ja jõukamate inimeste sekka tõusmise nimel nurjuvad. Joonase lähedased ja kogukond reedavad ta ning Joonasel tuleb käia läbi tõeline gladiaatoriheitlus, mõistmaks, mis on elus tegelikult tähtis.

Jäljed

Hetkel toimub

Heino Raagen ja tema rindekaaslased alustavad kodukülla jõudes uut võitlust - kolhoosi asutamist. Sõjaaja kannatused ja hirmud on inimesi räsinud, kuid nad hoiavad kokku ja kaitsevad omasid. Heino kallim Valve ei räägi talle oma metsas varjunud venna Roberti plaanidest ja tagajärjeks on nende armastuse purunemine. Elu läheb edasi, kuid pettumus ja viha nõuavad oma ohvreid veel aastategi pärast.

Varblane, mitte kanaarilind

Hetkel toimub

“Varblane, mitte kanaarilind” on Eestis 1960. aastatel tehtud filmidest kokku lõigatud luupainajalik melodraama koduperenaisest, kes seisab silmitsi olukordadega, kus tervemõistuslik lahendus puudub. Lühifilmi peaosas on selle ajastu säravad filmikangelannad Ada Lundver, Aino Seep, Dzidra Ritenberga, Elle Eha, Ene Rämmeld, Marianne Leover, Viiu Härm jt. Eksperimentaalse kollaažfilmi tegemisel on kasutatud ainult aastatel 1960 kuni 1969 Tallinnfilmi ja Eesti Telefilmi stuudiotes valminud anima-, dokumentaal- ja mängufilmide materjale ning film sündis sellel ajavahemikul tehtud 178 filmi läbi töötamise tulemusel. Režissöörid Sten Haljak ja Johannes Lõhmus on valinud ligi saja tunni materjali seast välja nende silmis kõige omapärasemad ja silmapaistvamad fragmendid, et rääkida lugu, mida selle ajastu Nõukogude Eesti filmide süžeed erinevatel põhjustel ei kajastanud. Film on inspireeritud läbivaatusperioodi käigus märgatud läbivatest tegelastest, temaatilistest mustritest, huumorist ja salvestusvigadest, mis Eesti 1960. aastate filmikunstis esinesid. Film koosneb nii kuulsatest, kuid eelkõige vähem tuntud filmide kaadritest, mille taaskasutamisel on valminud põnevust tekitav melodraama, kus loo peategelast kehastavad erinevad näitlejad.

Naine kütab sauna

Hetkel toimub

Kui Anu Soldam linnast läbi tuisu oma asutuse saunsuvilasse jõuab, et seda ülemuste ja väliskülaliste jaoks kütta ja kraamida, ei aima ta, et paaripäevase talvepuhkuse asemel ootab teda ees tema elu umbsõlm. Siinmail, Taose talus on ta kunagi olnud õnnelik oma mehe Tõnise ja väikese tütrega. Nüüd viivad Taose vanaperenaise Aita surm ja matused ta uuesti kokku lahutatud mehega ja tolle sugulastega. Alles nüüd saab ta selguse, miks tema abielu purunes. Kuidas jääda iseendale kindlaks ja püstipäiseks nii mineviku suhtes kui oleviku askeldustes, kus ülemeelikud saunalised tema hingeseisundist midagi teada ei taha?

Operatsioon LARP

Hetkel toimub

Pärast kokkupõrget pardiparvega kaotab sõjavägi oma raketi tihkesse metsa. Sama metsa veerel jäävad metsavaht ja ta armuke Viki vahele kohalikule kütile Selmale. Viki põgeneb alasti laande, kättemaksuhimuline kütt kannul. Õnneks pakub käimasolev LARP-laager Vikile peidupaika, kuhu ta üritab sisse sulanduda. Olles tüdinenud larpijate mängudest ja uskudes, et oht on möödas, suundub Viki tagasi metsavahi majja. Oma õuduseks leiab ta Selma mehe säilmete jaoks auku kaevamas. Viki, kes on nüüd kuriteo tunnistaja, üritab uuesti põgeneda, kuid komistab kadunud raketi otsa. Kui sündmuskohale saabuvad sõjaväelased, tulevad ka larpijad, kes purjus olekus raketti ekslikult oma tõrvikuks peavad. Nüüd on Viki otsustada, kas joosta või olla kangelane.

Eeva

Hetkel toimub

Matustel sajab nagu oavarrest. On valju nuttu, liiga palju veini, mitmeid rähne ning paar unenägu, mis seletavad nii mõndagi.

Näotuvastus

Hetkel toimub

See on linn, kus igal pool on kaamerad. Kaamerad jälgivad inimesi ning tuvastavad nende identiteete nägude järgi. Igor-503 on aga kahetsusväärsete eluviisidega kodanik, keda pärast metsikut joomapidu isegi politsei näotuvastustehnoloogia püüda ei suuda.

Inglitrompet

Hetkel toimub

Inimesed mängivad tuubadel. Koolibrid lähenevad neile, et juua tuubadest. Sel viisil koguvad linnud helisid, et esitada muusikat ise. Lõpuks kogunevad linnud Wilhelm Telli raidkujule, et laulda Rossini ooperi “Wilhelm Tell” avalugu.

Crackhouse

Hetkel toimub

Mees toob ühel päeval koju kassi. Selgub, et tal on uue lemmiklooma jaoks eriline plaan. Kuid ta vist ei tea, et kassidel on üheksa elu. Inspireerituna Hollandi 2012. aasta vastuolulisest kunstiprojektist, kujutab animeeritud õuduskomöödia „Crackhouse“ psühhedeelset äärelinna, mis on üle ujutatud karmidest dubstep-helidest.

Sõda ja puuhobune

Hetkel toimub

Olles lubanud nii Jumalale kui ka endale saavutada iga päev midagi positiivset, tegutseb munk Anatoli järjekindlalt täiuslikuma maailma loomisel. Anatoli Ljutuk on omal moel Tallinna vanalinna legend ‒ Lääne-Ukrainast pärit mees, kes on Laboratooriumi tänavale rajanud ainulaadse maailma, mille põhituuma moodustab ukrainakultuurikeskus ja kirik. Seal tegeletakse kalligraafiaga, valmistatakse keskaegsel viisil paberit, Anatoli nikerdab oma töökojas traditsioonilisi puidust mänguasju ja valmistab vanade kloostritevaimus raamatuid. Ligi veerand sajandit tagasi antud mungavande järgi on ta tõotanud luua iga päev midagi head.Tema igapäevasele pühendumisele esitab väljakutse Ukrainas lahvatanud sõda, mida Anatoli ei suuda passiivselt kõrvalt vaadata. Ta organiseerib Eestis humanitaarabi ja annetuste kogumise ning sõidab otse rindejoonele. Seal, omalaadses põrgu eeskojas, asub Anatoli kirja panema imelugusid, kuidas nii inimesed kui ka loomad on muinasjutulisel kombel pääsenud kõige hullemast ning teineteist aidanud. Nendest lugudest ja esemetest valmistab ta raamatu, mille eesmärgiks on transformeerida traumeerivad kogemused ning ka kõige pimedamal ajal hoida headusesse uskumise tuld.

Malev

Hetkel toimub

13. sajandi alguse Eesti- ja Liivimaa. Saksa ordu on tulnud allutama ja ristima siinseid loodusrahvaid. Eesti soost noormees Uru, kes on vangina viidud Euroopasse ja seal hariduse saanud, otsib endas tasakaalu eestlaseks jäämise ja eurooplaseks saamise vahel. Tema sisevõitluse taustaks on keerulised rahvusvahelised intriigid ja pöörased seiklused, kus temast sõltub sünnimaa tulevik. Uru koos sõber Tugisega võitleb julma Jurmala foogti Hippolyti vastu ning oma armastatu Ilge südame eest. Kas aga ka suguvennad eestlased on vabaduseks valmis?

Tuult püüdes

Hetkel toimub

’’Risttuules’’ on Martti Helde debüütmängufilm, mis esilinastus mainekal Toronto Filmi Festivalil. Dokumentaalfilm ’’Tuult püüdes’’ jälgib filmitegijaid aastate lõikes idee algusest kuni filmi valmimiseni.

Tantsitaja

Hetkel toimub

Lõbus lugu karjapoisist, kes vilepilli mängides oma õnne leiab.

Maria paradiis

Hetkel toimub

Pöördeline 1927. aasta suvi noore naise Salome elus, kes kuulub karismaatilise Maria Akerblomi juhitud kinnisse ususekti. Salome leiab end ootamatus vastasseisus halastamatu Mariaga – naisega, kes päästis ta elu.

Suur noos

Hetkel toimub

Kui 20 aastat trellide taga istunud pangaröövel vanglast vabaneb, saab tema endine naine, kunagine missikonkursi teine printsess, kes on end koos poja ja uue kaaslasega Hispaania päikeserannikul lokaali pidades põhja joonud, haisu ninna suurest rahast, mida tema eest on varjatud. Ellujääja hingega Marjaleena haarab sündmuste keerises ohjad enda kätte! Tulemuseks on lõbus mürgel, kust ei puudu tagaajamine, pantvangid ja laibad.

Helene

Hetkel toimub

Antti J. Jokineni mängufilm “Helene” räägib Soome kõige kuulsamast naiskunstnikust Helene Schjerfbeckist (1862–1948), kes pälvis ka rahvusvahelist tunnustust. Filmi fookuses on kunstniku armastuslugu Soome kirjaniku, kriitiku ja kunstniku Einar Reuteriga.

Kullake

Hetkel toimub

Karjäär, truudus, võim, rikkus või armastus? Iseseisvuse ja vabaduse sugupõlve enesekesksete laste paljulubav tulevik, juhuslikud võimalused, vastuolulised väärtused ja äärmuslikud prioriteedid. Küüniline pahanduste otsija Matiss ei löö kohkuma ühegi takistuse ees, et isiklikku kasu lõigata ning kasutada seaduseauke, et petta, manipuleerida ja välja pressida.

Xeroines

Hetkel toimub

Lühifilm püüab leida rada hapral pinnasel kuskil lootuse ja meeleheite / hetke düstoopia ja hüljatud utoopiliste ideede / kurbuse ja selle põhjuste vahel. Teoses kuuldavad Constance DeJongi, Audre Lorde, Simone Weili ja Valerie Solanasi mõtted raputavad oma sõnadega post-industriaalset Paldiski maastikku, leidmaks viisi kuidas selles planeedist võiks saada vägivaldse Marsi asemel roheline Maa.

Nancy Nakamura Räpipunt

Hetkel toimub

Liina Pääsukese muusikaline videoteos Kadi Estlandi luule sõnadel.

Seks ja surm: Veresidemed

Hetkel toimub

Aasta eest autoavariis invaliidistunud ja tütre kaotanud Andres, kes veedab nüüd igavledes päevi ratastoolis, tähistab eramus oma sünnipäeva. Ootamatult saabub tema naise Margiti kutsel sinna ka vana sõber ja ühtlasi naise armuke, arst Indrek, kaasas kohvritäis morfiini. Margiti tüdimus oma mehest, peagi varjamatuks muutuv armulugu ja ahnus käivitab nüüd pöördumatu sündmusteahela.

Ivanna elu

Hetkel toimub

Film jälgib noort neenetsi naist Ivannat ja tema viit last, kui nad hulkuvad tundras, Taimõri poolsaarel, hoolitsedes põhjapõtrade eest, kuigi kiiresti halvenevad elutingimused ei jäta neile lootust.

Matz

Hetkel toimub

Film jälgib 21-aastase puudega ujuja Matz Topkini teekonda läbi uskumatute pingutuste Tokio paraolümpiale. Kas ta osutub valituks või tema jaoks on olulisem leida õige tee tulevikku?

Viimane reliikvia

Hetkel toimub

"Viimane reliikvia" on oluline ja ajakohane dokumentaalfilm, mis maalib elava pildi kaasaegsest Venemaast, kus enamus rahvast unistab keisririigi hiilguse taastamisest ning vaid väike käputäis teisitimõtlejaid seisab vastu Putinile ja tema agressiivsele kavatsusele alustada täieulatuslikku invasiooni Ukrainasse. Film annab karmi pilguheite Venemaa elu absurdsusele ning paljastab igivanad propagandavõtted, mida Putin ja tema režiim kasutavad oma võimu kindlustamiseks.

14 käänet

Hetkel toimub

Filmi aluseks on mitu paralleelselt arenevat venekeelse pere lugu. Filmitegijad jälgisid peaaegu nelja aasta jooksul 5-aastaselt eesti lasteaeda läinud Ksenijat ja Emiliat, eesti kooli eelistanud 7. klassi õpilast Marki ja Eestist Peterburi kõrgkooli õppima läinud abiturienti Vitalit. Hirmud ja kõhklused, lootused ja frustratsioon, toimetulekud ja äpardused, lõimumine ja isolatsioon, keel ja identiteet – film püüab mõista probleeme, millega venekeelsed lapsed ja nende vanemad rinda pistavad. Hoolimata ohust oma identiteeti kaotada, üritavad peategelased meeleheitlikult eestikeelsesse ühiskonda integreeruda.

Tuulte tahutud maa

Hetkel toimub

"Tuulte tahutud maa" on eepiline loodusfilm Eestimaa metsikust loodusest, kus vaataja ees rulluvad lahti meie kodumaa eriilmelised maastikud koos metsloomade ja tuhandete läbirändavate linnuparvedega. Filmi peategelane on meie metsade suurim imetaja ja põliselanik põder. Läbi looduse avanevad meie mineviku püüdlused ja vajadused ning meie iseloom, mida maastikud on tuhandete aastate jooksul hoidnud ja kinnitanud.

Gorikaturist

Hetkel toimub

Rohke animatsiooniga dokfilm ülipopulaarsest karikaturistist Gorist, kelle saatus möödunud sajandi alguse Eestis näitab võimu ja vabaduse vahekorda nagu peeglis. Gori (1894-1944) fellinilikus maailmas segunevad farss ja draama, palagan ja suur poliitika. Ei ole teemat, mida Gori pliiats ei pilaks, kuni tuuled pöörduvad ja suid hakatakse sulgema. Võim koondub uute diktaatorite kätte. Ja see võim ei karda midagi rohkem kui enda naeruväärsust. Samas on vaenlase naeruvääristamine üks tema tõhusamaid relvi.

Pingeväljade aednik

Hetkel toimub

Dokumentaalfilm, mis portreteerib kirjanik Mehis Heinsaart. Tegu on kirjamehega, kes elab tagasihoidlikes tingimustes, kuid kelle siseelu on väga rikas ja mitmetahuline. Heinsaar näeb ümbritsevas looduses palju ebatavalist ja tähendusrikast, loeb märke, mõistab loomi ja linde, märkab silmale nähtamatut. Film jälgib teda nii kodus, rännakutel looduses kui kohtumistel tuttavatega.

Isemoodi muinasjutt

Hetkel toimub

Iroonilise muinasjutu tegevus toimub kahes naaberriigis – Sõjakas Kuningriigis ja Õnnetus Kuningriigis. Tegelasteks noored armunud, salakavalad intrigaanid ja pöörased sõjardid. Sõjaka kuningriigi elanikud sõdivad lakkamatult ja mõttetult, Õnnetu kuningriigi omad kaebavad õnnetu saatuse üle. Nagu muinasjutus ikka, armub Õnnetu kuningriigi printsess Sõjaka kuningriigi nooresse kuningasse. Pärast suuri seiklusi ühendab neid Saatus, kelleks on väike võlutüdruk. Lõpptulemusena taipab sõjaminister, et inimese päästmine on palju parem kui tema hävitamine, printsess leiab armastuse, salakaval spioon saab teenitud karistuse. Kuningriigid hakkavad aga elama rahus, heaolus ja õnnes.

Epidemia

Hetkel toimub

Kaamera jälgib sündmusi, mis hargnevad peale seda, kui kaks last leiavad tikutoosi ja otsustavad keeta muna.

Elu24

Hetkel toimub

Paadunud poissmees Einar Jernskjegg võidab loteriipiletiga suurema summa.

Tühi aeg

Hetkel toimub

Harri Rehe ja Harri Treiali filmis tutvustatakse administratiivseid meetmeid alkoholi kuritarvitajate suhtes ja häbimärgistatakse parasiitlike eluviisidega inimesi.

Prügipall

Hetkel toimub

Pisike putukas korjab muru seest prahti ja satub vastakuti hiiglaslike sõralistega, kes mängivad prügist kokku käkerdatud palliga. Vaatamata sellele, et ootamatud tegelased häirivad tema koristustööd, tuleb putukas olukorrast välja võitjana, kutsudes üleannetud sõralised korrale.

Koerkoerpahakoer

Hetkel toimub

Tänaõhtuses etenduses on midagi teistmoodi. Nuusutage, nuusutage. Honk. Wuuf!

Minu ema, meri

Hetkel toimub

‘η μητέρα μου, η θάλασσα’ (‘minu ema, meri’) on lühianimatsioon, mis käsitleb ning annab sümboolselt edasi leina kulgu alates hetkest, mil kaotasin oma ema kuni tänase päevani. See kolmeaastane teekond on filmis esitatud allegooriliselt, justkui kahe paralleelse raja põimumine, mis kujutab ema rännakut teispoolsusesse ning tema lapse samaaegseid leina staadiume. Viimasest hingetõmbest, mis märgib minu leina algust ning millest leidub pääsetee vaid mõneks viivuks hetkeks, see on tema ülemineku jälgimine, mida tema laps näeb kõrvalt oma enda emotsionaalse lahustumiseni.

Recents

Hetkel toimub

Kasutades koopiamasinat oma isikliku arhiivi piltide ja videote halvendamiseks, viib filmitegija vaatajad läbi hääbuvate minevikumälestuste. Mälu on ebausaldusväärne reprodutseerimine – koopia koopia.

Keeldumine

Hetkel toimub

Lühilugu poisist, tüdrukust, mesilasest, lillest ja päikesest, kes tõrjuvad või kogevad erinevaid äraütlemisi.

Punkt

Hetkel toimub

Ükskord hallil ajal valitsenud pimeduse kuningriik…

Suur maja

Hetkel toimub

Ühel täiesti tavalisel sumedal ööl kogunevad ühe täiesti tavalise kortermaja elanikud oma maja hoovi. Tekkinud situatsiooni kasutab ära kahtlaste kavatsustega kodanik. Lõpp on loomulikult etteaimatav.

Lendoravasõda

Hetkel toimub

Looduskaitsjate plaan laiendada väljasuremisohus lendorava kaitsepiirkonda on kaitsealuste maade omanikud endast välja ajanud. Omanikelt võetakse võimalus metsa abil raha teenida, sealjuures väärilist kompensatsiooni pakkumata. Mõnekümnel Virumaa perekonnal tuleb „kogu Eestimaa“ looduskaitse kohustus enda peale võtta. Mõistagi ei ole nad nii suure au kandmisest huvitatud ja astuvad oma õiguste eest lahingusse. Käivituvad kired, mida on raske kontrollida. Film vaatleb protsessi ühe aasta jooksul „kaeviku“ mõlemalt poolelt.

Habras maailm

Hetkel toimub

Eesti looduse üks erilisemaid tunnusjooni on soomaastik. Sooalad on justkui filtrid, mis imavad endasse heitgaase ja puhastavad inimestele hingamiseks tarvilikku õhku. Sood on ka head põhjavee hoidjad. Ometi ei ole nende loodusmaastike tulevik sugugi pilvitu. Film toob vaatajani kaks eri maailma, mis nii sisult kui vormilt on vastandid. Evolutsiooni käigus kujunenud korrapäratud loodusmaastikud koos seal toimetavate elusolenditega vastanduvad inimeste loodud korrapäraga, perfektselt sirgete kaevandamisväljadega.

Vanamees ja põder

Hetkel toimub

Harri Põldsam (77) on vana jahimees ja loodusesõber, kes on üle 30 aasta uurinud põtru ja nende hingeelu. Käia koos põtradega luhal ringi ja nendega “põdrakeeles” vestelda on Harri jaoks omamoodi rituaal. Kõrvaltvaatajale võib tunduda üsna jabur, kui mees “teeb loomale kõrvu” ja matkib ohkivat häält, kuid Harrile on see tema elu muinasjutt, unistus ümber kehastuda põdraks. Indiaanlased usuvad, et põdrad on head luhavaimud. Kõik loomad, keda on filmitud, on olnud täiesti vabad tulema ja minema, millal tahavad ja kuhu tahavad. Metsaveeres luusiv hundikari kaamera ees on suur haruldus, nii nagu ka põtrade paaritumine, mille vahetuks tunnistajaks sattus Harri esimest korda elus.

Surematu

Hetkel toimub

Venemaa Kaug-Põhja tööstuslinnas filmitud “Surematu” püüab mõista, mis ahvatleb inimesi vabatahtlikult maha salgama oma isiksust ja muutuma riiklikuks ressursiks. Kas inimene saab üldse olla vaba totalitaarses ühiskonnas, kus keerukad ja hämarad struktuurid kontrollivad nende mõttemaailma juba varasest lapsepõlvest? Film vaatleb vene kodanike vormimist värske pilguga. Režissööri vaevu hoomatav, kuid väga nõudlik pilk paljastab “süsteemi” toimimist kõige süütumana tunduvates situatsioonides, igapäevaelu erinevatel hetkedel.

Patarei

Hetkel toimub

Eksperimentaalne dokumentaalfilm viib vaataja ajarännakule Patarei merekindlusse Tallinnas, mis 20. sajandil oli kasutusel vanglana. Filmi kontseptsioon põhineb fantaasiamängul – kui need seinad räägiksid. Film suhtleb vaatajaga eelkõige meelte, vähem faktilise informatsiooni abil. Jutustajaks on fiktsionaalne kinnipeetu, kes justkui oleks unustatud terveks sajandiks Patareisse. Jutustaja tekst põhineb erinevate reaalsete inimeste kaasustel. Rahva teadvuses Patareina kinnistunud hoonetekompleks Tallinna Kalaranna kaldal oli ligi 100 aastat kodubaasiks sõjaväele ja järgmised peaaegu 100 aastat vangla kurjategijate ja poliitiliste vastaste kinnipidamiseks. Murrangulistel aegadel 20. sajandi keskel oli Patarei vahepeatus Siberi ja Saksa vangi/koonduslaagritesse saadetutele ja surmamõistetutele. Film käsitleb Patarei vanglaajastut.

Rauaniit

Hetkel toimub

„Rauaniit” on vaatlev dokumentaalfilm endise tekstiilivabriku ümberehitamisest Kunstiakadeemiaks. Hoone muundumise protsess sünnib ehitusmeeste isetu ja raske kehalise töö tulemusena. Värskelt valminud kaasaegses majas toimub glamuurne avapidu, ruumid täituvad uutmoodi rahvaga, ehitusmehi nende hulgas enam näha ei ole ‒ kas nad tunneksid end sinna enam sobivat?

Amatöörid

Hetkel toimub

16-aastane kehvapoolsel elujärjel Roop töötab ebaeduka jäätisemüüjana „multiärimees” Jaagu alluvuses. Ühel päeval pakub Jaak talle kummalist väljakutset, mille sarnast ta elus kunagi varem kogenud pole.

Ajasillad

Hetkel toimub

Meditatiivne dokumentaalessee portreteerib Balti uue laine dokumentalistide põlvkonda. Režissöörid Audrius Stonys ja Kristīstine Briede on saavutanud hämmastavalt ajastutruu atmosfääri, mis edastab samasugust sooja inimlikku ja lüürilist tunnetust nagu filmi kangelaste teosed möödunud sajandi 60ndatel ja 70ndatel. Eesti autoritest on filmis esindatud Andres Sööt ja Mark Soosaar.

Kire lained

Hetkel toimub

Brasiilia kirjanik Rex Ronney imbub Soome lahe lõunakaldal tegutsevasse alkoholi salakaubavedajate jõuku, et leida inspiratsiooni ja ainest oma järgmise romaani jaoks. Seikluste käigus leiab Rex ka armastuse.

1930. aasta südasuvi tõi Eestimaale sõdadevahelise perioodi suurejoonelisima filmiproduktsiooni, mis ühtlasi oli siinmail esimene välismaise partneriga kaastoodetud linateos. Koostöös saksa filmitööstuse kogenud tegijatega vändati juuni lõpus ja juuli esimestel päevadel Tallinnas, Loksal ja Hara saarel filmi „Kire lained“ („Wellen der Leideschaft“) välisvõtteid. Kõrvuti Ukrainas Poltavas sündinud südametemurdja Vladimir Gaidarovi ning Kesk-Euroopa filmiilmas parasjagu laineid lööva kauni sloveenia filmitähe Ita Rinaga, kes kehastasid selle salaviinaärist ja palavast armastusest kõneleva ekraaniteose peategelasi, said massistseenides osaleda nii Eesti piirivalvurid kui piiritusevedajatena ka Loksa ümbruse elanikud, kellest nii mõnelgi võis ehk olla selle valdkonnaga varasemaid tõsielulisi kokkupuuteid. Kohalikest lavatalentidest astusid filmis üles Hugo Laur, Ants Eskola ja Robert Rood.

Oma näitlejateed Moskva Kunstiteatris alustanud Gaidarov oli Eesti vaatajale toona tuttav lavalaudadelt, olles 1921. aastal siin Paul Pinna kutsel gastroleerinud, veelgi enam aga kinolinalt, mängides Saksamaal, kus ta ajavahemikus 1921–1933 resideerus, niisuguste kuulsate filmilavastajate nagu Friedrich Wilhelm Murnau ja Carl Theodor Dreyeri loodud linalugudes. „Kire lained“ oli Gaidarovi debüüt (ja ka ainus töö) filmirežissööri ja -produtsendina, selle väntamiseks registreeris ta Berliinis omanimelise ettevõtte Wladimir Gaidarow-Film GmbH. Eesti poolelt oli filmi tootjaks A/S Urania, mille asutasid samuti spetsiaalselt „Kire lainete“ tarbeks USA filmifirma Fox Corporation esindaja Eestis Richard Ley, Sigrid Ley ja Roman Birkenberg, kõik Tallinna elanikud ja Eesti kodanikud. Seega võib öelda, et „Kire lained“ oli üks esimesi naisprodutsendi käe all valminud filme Eestis (ehkki mitte päris esimene, sest aasta varem esilinastunud seiklusfilmi „Jüri Rumm“ rahastas Ida Jeršova).

Eestis linastus „Kire lained“ tummfilmina, saateks elav orkestrimuusika, tulles ekraanile korraga kolmes suuremas Tallinna kinos (Bi-Ba-Bo, Kungla ja Rekord) ning püsides kavas terve nädala, mis oli toona võrdlemisi tavatu. Saksamaal, ent näiteks ka Argentinas ja Taanis demonstreeriti seda aga helifilmina, Austria helilooja Bert Reisfeldi kirjutatud ja šellakplaatidele salvestatud originaalpartituuri saatel. Just Taani filmiarhiivist see pikka aega kadunuks peetud salvestis 2022. aastal leitigi – ehkki vaid osaliselt, sest algsest kaheksast plaadist on säilinud neli. Filmi originaalnegatiiv on samuti hävinud, kuid Rahvusarhiivi filmiarhiiv talletab ühte „Kire lainete“ Eestis linastunud 35 mm positiivkoopiat, teadaolevalt ainsat omataolist kogu maailmas.

Rahvusarhiivi filmiarhiivis 2023. aastal 4K resolutsioonis digitaalselt restaureeritud versioonile on lisatud nii säilinud originaalheli kui ka 2023. aastal Cornelius Renzi komponeeritud muusika.

Filmi restaureerimine sai teoks Euroopa filmiarhiivide ühenduse ACE (Association des Cinémathèques Européennes) programmi „A Season of Classic Films“ toel, mis kuulub Euroopa Komisjoni Loov Euroopa MEDIA programmi.

Elu lainetel

Hetkel toimub

Rannakalurite räimepüügihooaeg kestab kõigest ühe kuu. Lubatud püügikogused on eraldatud kaluritele ühiskasutuseks, seega tähendab iga mahamagatud tund kokkuvõttes väiksemat sissetulekut. Ise võrdlevad kalurid seda olümpiajooksuga: kui stardipauk on kõlanud, ei ole halastust enne, kui finišijoon on ületatud. Lühikesel püügihooajal rügavad kalurid päeval ja ööl. Kui siis lõpuks saabub telefonikõne, mis ütleb, et kvoot on täis ja rohkem püüda ei tohi, ei teagi, kas nutta või naerda.

Maastiku mustrid

Hetkel toimub

Loodusfilmi kaamera liigub Eestis läbi nelja aastaaja ja nelja võtmemaastiku: soo, metsa, ranniku ja puisniidu. Kõik, mis kaamera objektiivi ette jääb, muutub osaks maastiku mustrist – ka inimesed. Eesti aladel on inimesed elanud üle 10 tuhande aasta. Mandrijää taganemine tekitas elupaiga, mida tuhandete aastate jooksul on oma vajadustele kohandatud. Rajatud on põlde, karja- ja heinamaid. Raadatud ja istutatud metsa. Välditud tarbetut omakasu. Nii on Eestile iseloomulik maastike mosaiiksus, kus omavahel vahelduvad kultuur-, poollooduslikud ja looduslikud kooslused.

Bonus Track

Hetkel toimub

Sven Grünberg on helilooja, muusik, budistlik mõtleja, Dalai-laama maaletooja, isa – kui nimetada mõnd rolli tema elus. Muidugi on ta ka poeg, abikaasa, vend, õppejõud, inimene. Ta on isiksus, oma väljakujunenud maailmavaatega. Vaatamata kokkupuudetele budismiga on ta karmi ütlemisega mees, kes samas on oma seisukoha või hinnangu eest valmis ka vastutama. Mõne aasta eest elas Grünberg üle raske südameoperatsiooni ja hakkas elule teise pilguga vaatama. „Bonus track” portreteerib Sven Grünbergi operatsioonijärgsel ajal, mil ta jätkuvalt loob uut muusikat, hoolitseb, et varasem looming saaks veatult talletatud, kasvatab oma eelkooliealist tütart ja korraldab juba kolmandat korda Tema Pühaduse XIV Dalai-laama vastuvõttu.

Lumeleopard

Hetkel toimub

Lumeleopard on Nõukogude Liidus kasutusel olnud aunimetus alpinistile, kes on roninud kõigile NLi 7000 m kõrgustele mägedele. Selle aunimetuse on pälvinud Eesti tippalpinist ja fotograaf Jaan Künnap. Mitmekülgse järgusportlasena keskendus Künnap 1970ndatel alpinismile. Fotograafina on Künnap rahvusvahelist tunnustust võitnud eelkõige fotodega mägedest. Mägede kõrval on fotograaf Künnapi nõrkus naise keha. Film keskendub kolmele Künnapi elu sambale: foto, mäed ja naised. Aga just alpinism avab veel ühe tahu Künnapis - Lumeleopard on noortejuht. Künnap jõuab filmi tegemise ajal (1998-1999) arusaamisele, et tuleb asutada alpinismikool.

Majavalvur

Hetkel toimub

Portreefilm kahest tegelasest – Tallinna Linnahallist ja selle valvurist Peetrist. Kunagi Tallinna uhkuseks olnud Linnahall on trööstitus seisus, kuid tal on omad truud poolehoidjad. Peeter tuleb iga kolme päeva tagant 24-tunnisesse vahetusse valvama mahajäetud Linnahalli. 1980. aasta suveolümpiamängudeks ehitatud suurejooneline kultuuri- ja spordipalee mõjub kui tondiloss. Peeter armastab nukrat maja, mille suurejoonelisus meenutab veel praegugi hoone hiilgeaegu. Majavalvur teab, kui maja jääb hingeta, siis see hävib nagu hingeta inimenegi. Praegu on eraklik Peeter üksindusse jäetud maja hing.

Emajõe veemaailm

Hetkel toimub

Suur-Emajõgi moodustab võimsa veemaailma, mis varjab endas ürgset elu. Väike Aleksander Remek avastab koos filmimehest isaga selle lummava maailma saladusi. Vaataja saab isa ja poja vahendusel osa kotkaste ja kobraste, saarmaste ja siidisabade, rohunepi ja ronkade varjatud elust.

Eesti loodus: Alam-Pedja

Hetkel toimub

Alam-Pedja on üks Eesti suurimaid looduskaitsealasid, kus voolavate jõgede kallastel on avarad luhad, haruldased lammimetsad ning jõgede vahel asuvad sood. Siinne loodus käib ürgses rütmis nagu ta on seda teinud viimastel aastatuhandetel ning inimmõju on selles ürglooduses just nii palju kui vaja, et säilitada suuri inimese kaasabil tekkinud kooslusi, lamminiite. Ometi asub läheduses Eesti suuruselt teine linn, kust üha rohkem ja rohkem inimesi liigub paatidega mööda jõgesid Alam-Pedjale ning ala piiravad ka suured maanteed, kus autode vool ei peatu iial. Alam-Pedja näol on tegu millegi ürgse ja puutumatuga, mis meenutab meile, kust me oleme tulnud ja milline on keskkond, kuhu me kuulume.

Tallinna Sümfoonia

Hetkel toimub

Iga suurlinn on nagu sümfooniaorkester, mis esineb partituurita. Ometi võib sellest pealtnäha isevoolavast kaosest leida lummava teose, tuleb ainult osata näha ja kuulda. “Tallinna sümfoonia” on eksperimentaalne dokumentaalfilm Eesti Vabariigi pealinnast anno 2010. Vaatajale luuakse ettekujutus selle kompleksse organismi toimimisest, mis balansseerib reaalsuse ja sürrealismi piiril. Kuigi vaadeldav kui kunstiteos, fikseerib film ühe linna lugu käesoleval ajahetkel, olles seega ka kroonika.

Mees torukübaraga

Hetkel toimub

Portreefilm Valeri Kirsist – missi-issist, jonnakast mehest, kes 1988. aastal taastas Eesti Wabariigi ajal katkenud missivõistluste traditsiooni ja 1992. aastast alates pidas ligi 10 aastat vastu konkureeriva missivõistluse survele. Kaamera jälgib entusiastlikku ja hüperaktiivset Kirssi tema kuulsuse tipus, ajal mil eestlased teadsid une pealt öelda valitseva Miss Estonia nime. Tosin aastat riiulis seisnud materjal on ajaga omandanud mitu lisatärni, olles nüüd nii värvikas persoonilugu kui ka lõbus tagasivaade sajandivahetuse Eesti seltskonnaellu. Film jälgib Kirsi tegemisi aastal 2000, kui Miss Estonia Evelyn Mikomägi jõudis Miss Universumil kümne parema hulka. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Karula rahvuspark

Hetkel toimub

Päris Eesti lõunapiiril, eemal suurtest linnadest, asub Karula rahvuspark. Valga- ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, Mõniste ja Varstu valla maadel 1979. aastal asutatud maastikukaitseala sai rahvuspargiks 1993. Ümmarguselt 12 000 hektaril kaitstakse seal nii ürgloodust kui ka pärandmaastikke. Üks reljeefikompleks, üks metsamassiiv, üks kihelkond – üks väike maailm. Ehkki elamiseks karune ja karm kant, on inimene siia paigale jäänud ja maastikku kujundanud ammustest aegadest. Ülevaade rahvuspargi loodusest, lindudest, loomadest ja inimestest. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Jäägermeister

Hetkel toimub

Mati Hõbemägi oli sotsialistliku suurmajandi juht Järvamaal Imaveres. Pärast nõukogude korra kokkuvarisemist otsustas Mati teha kannapöörde. Tosina aastaga on mees koos mõttekaaslastega muutnud ümbruskonna metsad tuntuks üle Euroopa. Jahimehed viivad igal aastal metsa umbes 200 tonni vilja, rajavad hektarite viisi söödapõldusid ja jälgivad kiivalt, et kõik, mis metsas toimub, oleks ranges vastavuses seaduse ja eetikakoodeksiga. Ometi satub ka sellise tiheda sõela vahelt metsa aeg-ajalt neid, kes hoolimatu suhtumisega loodusele korvamatut kahju teevad. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Sõjapealik

Hetkel toimub

Üks võimalus eestluse juurte otsimiseks on minna sajanditetagusesse aega ja samastuda muistsete esivanematega. Peategelane Lennart Mänd, 37-aastane Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonna dotsent on edukas kahel rindel: oma töös ja võitluses muinaseestlaste laagris. 1990. aastate lõpul sai Männist muinasaegse sõjasalga vanem. Oma kahestumist 21. ja 11. sajandi vahel põhjendab mees identiteediotsingutega. Käsitledes ajastukohaseid relvi, tööriistu, kandes vanu rõivaid ja ehteid, aduvad Võitlusklubi Reas liikmed tuhande aasta taguste esivanemate elu ja olemust.

Õrnad sõdalased

Hetkel toimub

Leedu režissööri Marija Stonytė dokumentaalfilm teeb kaasa tüdrukute sõduriks saamise teekonna, nii sõjaväes kui elus. Mõne aasta eest taastati Leedus sõjaväekohustus meestele. Samal ajal otsustas ka hulk noori naisi vabatahtlikult ajateenistusse minna. Jälgime üheksa kuu jooksul kolme sellist tüdrukut elamas ja treenimas 600 mehe seas isoleeritud sõjaväebaasis. Kolm tüdrukut - kolm täiesti erinevat tegelast - on erineva sotsiaalse taustaga. Üks läks sõjaväkke eesmärgiga alustada uut elu, teine - leida armastust, kolmas – tõestada, et on tugev ja suudab kaitsta oma riiki Venemaa võimaliku agressiooni eest. Nende romantilised ettekujutused sõdurielust muutuvad peagi, kui nad alustavad teenistust ja karm reaalsus seab nende ootused kahtluse alla.

Suur jõgi, 1: Retk Leena lättele

Hetkel toimub

Leena jõgi, mis voolab risti läbi Venemaa, on tõeline elu allikas kõigile, kes elavad jõe kallastel. Keskjooksul on Leena kohati kuni 30 km laiune, enne suubumist Põhja-Jäämerre aga hargneb 150 km läbimõõduga deltaks. Kuid see hiiglane algab nagu iga teine jõgi nirena Baikali aheliku veerult. Esimesed kilomeetrid voolab jõgi läbi inimasustuseta taiga, mida peetakse pruunkaru kuningriigiks. Siia Siberi mändide vahele tegid ekspeditsiooni filmimehed Vassili Sarana ja Riho Västrik, kes varem on Venemaa avarusi ühiselt uurinud dokumentaalfilmides “Middendorffi jälgedes” ja “Muskusveise tagasitulek”.

Cho-Oyu

Hetkel toimub

1998. aasta sügisel toimus Eesti esimene Himaalaja Ekspeditsioon maailma kõrguselt kuuenda mäe Cho-Oyu (8201 m) tippu. Esmakordselt alistus eestlastele 8000 meetri piir. Võit ei tulnud siiski esimesel katsel, loodus pani mägironijad proovile. Rünnak Cho-Oyule võeti ette Tiibeti poolelt, see andis võimaluse pisut tutvuda ka tiibetlaste elukommetega. Riho Västriku filmirännaku kangelasteks on eelkõige 10 Eesti alpinisti, kes osalesid ekspeditsioonis, kuid oma osa on ka tiibetlastel ja nende põhilistel kaaslastel jakkidel. Ja muidugi – mägede ilu. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Piisa torn

Hetkel toimub

Majakavaht Avo Piisk on kümme aastat Vilsandi saare tuletornis leiba teeninud. 2004. aasta suvel Avo koondatakse, sest tuletorni hakkab hooldama arvutiprogramm. Kuigi Piisk on end viimased aastad lahkumismõttega harjutanud, ei taha ta majakat jätta. Ta on kindel, et ilma temata Vilsandi majakas hävib, esmalt turistide rohkuse, seejärel tormide ja vihmade tõttu. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Eestlased Ameerika katusel

Hetkel toimub

1997. aastal lehvis sini-must-valge kahel korral Ameerika kontinendi kõrgeimal tipul Aconcagual. Täpselt 100 aastat pärast mäe vallutamist kordasid sama teekonda kaks alpinistide rühma Eestis lumeleopardide Tõivo Sarmeti ja Jaan Künnapi juhtimisel. Eestlased Ameerika katusel on meeleolukas lugu Künnapi rühma läbielamistest. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Lapsmasin

Hetkel toimub

Rabas koos vanematega puhkust veetev 9-aastane tüdruk eksib ära ning jääb lõksu maa-alusesse punkrisse, kus salajane tehisintellekti idufirma arendab inimesest targemat tehnisintellekti. Nii tüdruk kui tehisintellekt soovivad põgeneda. Lapsmasin on lugu nässu läinud tehisintellektist, mis on autentne, lõbus ja huvitav igale vanuseklassile ning on mõeldud vaatamiseks nii noortele täiskasvanutele kui ka nende vanematele.

Machina Faust

Hetkel toimub

Kaupo Kruusiaugu dokumentaalfilm „Machina Faust“ portreteerib muusikut ja heliloojat, saksofonist Maria Fausti. Film jälgib jõulise saare naise edu meestekeskses muusikamaailmas nii Eestis kui ka Taanis. Mis on aga loomingulise kompromissituse ja tundliku ühiskondliku närvi hind? Kuidas peegelduvad loomingus Maria isiklikud läbielamised? „Machina Faust“ on aus pilguheit andeka ja julge naise ellu.

Tõnu Kõrvits. Lageda laulud

Hetkel toimub

Viiendat kümnendit kõndiv Tõnu Kõrvits on helilooja, kes end kergesti ei ava. Kuigi ta on üks mängitumaid Eesti heliloojaid, eelistab Tõnu inimesena jääda alati pigem varju. Tema isikut ja muusikat kannab saladus, millest osasaamine on mõeldud neile, kes vaatavad sõnade taha, unustavad end kuulama ning lasevad Tõnu loodud helidel end kaasa viia müstilisele ja poeetilisele teekonnale, mille lõppedes on kõigis midagi muutunud. Film on oma nime saanud Tõnu samanimelisest kooritsüklist, mille aluseks on Emily Brontë pea gootilikult tume poeesia, mis kannab endas õrnu looduskujunditesse tõlgitud hingeseisundeid. Tõnu lummavalt jõulised "Lageda laulud", mis on olnud Amazoni edetabelis enimmüüdud klassikaplaat, on ühtlasi ka filmi nii muusikaliseks kui ka sisuliseks keskmeks. See on film heliloojast, tema muusikast ning inimestest, keda see muusika sügavalt puudutab. Muusikalisel rännakul Tõnu Kõrvitsa „Lageda lauludega“ osalevad Doris Kareva, Tõnis Kõrvits, Mark Raidpere, Kersti Kaljulaid, Gunnar Männik, Rein Ränk, Tiit Käit, Virve Liitvee.

Vaino Vahingu päevaraamat

Hetkel toimub

Vaino Vahing pidas aastatel 1968-1984 päevaraamatut, kus on kirjas reaalsed sündmused ja isikud Vahingu enda subjektiivses interpretatsioonis. Seal kajastatakse Tartu kultuurielu, armuseiklusi, boheemlikke olenguid ja vaimseid otsinguid. Vahingut huvitas piirsituatsioon, piirideületamine. Kunsti ja elu vahel Vahing selget piiri ei tõmmanud. Ta provotseeris inimesi, et nad kaotaks maski, kontrolli enda üle. Sellist provotseerimist nimetas Vahing Spieliks ehk mänguks. Me näeme loojat, kes on teinud disharmooniast endale inspiratsiooniallika, kes "tunneb armastuses suurimat piina". Hirmu end armastuses kaotada. Inimest, kes tajub armastuse suurt jõudu ja vastab sellele alateadlikult disharmooniga. Vahingu päevaraamatu läbivaks teemaks on elu ohverdamine kunsti nimel. Elu, kus põleb ära olme, igapäev, jääb vaid puhas kunst. Kas on selline asi üldse võimalik, või tuleb meil ikkagi püüda kõigepealt armastada? Eksimine on inimlik ja sellest tulenevad kannatused samuti. Kuid kas inimene kannatab ainult see tõttu, et eksib, või on kannatus möödapääsmatu inimese osa, mille põhjused jäävad saladuseks? Filmi eesmärgiks pole anda hinnangut Vahingule, vaid valgustada neid salakavalaid musti auke, mille serval Vahing balansseeris, mis teeb teda inimlikuks ja muudab ta loomingu siiani võluvaks.

Vigala Sass - viimased lindid

Hetkel toimub

19. augustil 2015. aastal läks meie hulgast ära ravitseja ja šamaan Vigala Sass, päris nimega Aleksander Heintalu. Olles ligi pool sajandit aidanud oma teadmistega ravimtaimedest ja meditsiinist tuhandeid inimesi, kirjutanud hulga raamatuid ning andnud sadu pikki intervjuusid, jäi tema päris olemus ometi pea kõigi eest varjatuks. Pärast 11 aasta pikkust võitlust vähiga ehk aasta enne surma otsustas ta kaamera ees ära rääkida kõik selle, mis tal seni ütlemata jäänud. Teise inimese elu saladuseni ei jõua kunagi, kuid iga katse on tegemist väärt.

Trail Baltic. Väljasõit rohelisse

Hetkel toimub

Dokumentaalfilm jälgib ühe naisterahva retke mööda Rail Balticu raudtee tulevast trassikoridori. Üritades samal ajal 213 km pikkuselt trassilt otseülekannet teha, kohtab kunstnik Hanna Samoson oma teel inimesi, kelle elu saab olema tulevase raudteega lahutamatult seotud. Läbi lootuste, huumori ja kaotusvalu näitab dokumentaalfilm, kuidas tunnevad end suurprojektist puudutatud inimesed. Filmi taustana rullub lahti katkematu maastik, mis on kõigi märkide järgi määratud peagi muutuma. Meie lugu võiks rääkida ka Nursipalu harjutusväljakust, Saaremaa tuuleparkidest, Emajõe äärsest tselluloositehasest või tuumajaamast, sest kõigi nende näidete puhul põrkuvad suured tehnoloogilised ideed sooviga säilitada midagi, mis on kellelegi meist ülimalt tähtis. Antud film ei ole traditsioonilise vormiga dokumentaalfilm, see on road-movie läbi Eesti võsade, kraavide, rabade ja metsatukkade. See on film, kus kohtumised inimestega on juhuslikud, vahetud ja ausad. Film, mis ei ole Rail Balticu poolt ega vastu, vaid mis näitab arvamuste paljusust, muutustega toimetulemise protsessi ning jäädvustab eluolu ja maastikke ühes kaduvas ajahetkes.

DeStudio. Pohmelus

Hetkel toimub

Marianne Kõrveri on valminud Destudio samanimelisele näitusele Fotografiskas, mis oli publikule avatud 2021. aastal. DeStudio on kunstnikerühmitus, mis 1990ndate alguses sisenes väga jõuliselt muutuvale kunstimaastikule ning kõnetas oma ajastu vaimust kantud töödega tugevalt toonast kunstipilti. Peeter Lauritsa ja Herkki-Erich Merila ühislooming aktualiseeris ka fotograafia ning tõi ta kunstimaailma äärealadelt selle südamikku. Võib ilmselt julgelt öelda, et DeStudio on üks 20. sajandi kõige mõjukamaid fotograafide rühmitusi. Film on eksperimentaalse lähenemisega dokfilm kahe 2020ndate aastate kunstniku ajarännakust 90ndatesse, kus nad kohtuvad oma noorte minadega - kahe julge provokatiivse mehega, kes pöörasid 90ndate Eesti kunstiskeene pahupidi ning tõid fotograafia kaasaegse kunsti näitustele. Ajastukommentaare 90ndate Eesti kunstielule jagavad Taavi Eelmaa, Ene-Liis Semper, Tõnu Pedaru, Johannes Saar, Märt Haamer. Ja muidugi ka Peeter Laurits ja Herkki-Erich Merila ise.

Humachinoid

Hetkel toimub

Totalitaarne kommunismieelne sotsialism. Tantsiva müüriladuja sünnitatud “Man“, kellel on kõik eeldused olla “Humanoid“ muutub ühiskonna toimel “Humachinoidiks”. Selle omadusega tuleb ta toime ka tarbimis – kulutamisühiskonnas. Võib olla isegi muudes maailmakõiksustes.

Just märried

Hetkel toimub

Ulgumerel elab üksildane jalutu kalur, kuni ei tea kust ilmub suure elaja moodi laev. Laevas tantsivad veidrad käteta tüübid reibast tantsu ümber suure rituaalse emakuju. Kaluri ja laeva kohtumine lõpeb tüliga, mees virutab laeva rindu ahingu. Laev upub, enne jõuab suur rituaalne ema sünnitada värdja. Värdjas ja kalur leiavad teineteise, hukkuvad ja taassünnivad koos.

Onu Arvo

Hetkel toimub

Kes ütles, et vanale koerale uusi trikke ei õpeta? Lugu Eesti vanimast Youtuberist, influencerist ja staarkokast, Onu Arvost. Lugu toidust ja elunäljast.

Igavesed jahimaad

Hetkel toimub

Saarel mängivad kaks last, näeme avatud rannamaastsikku. Laste kujutlusvõime ulatub silmapiirini. Läbi laste silmade näeme looduse ilu, seda kõige väiksemast ämblikust kuni suurepärase päikeseloojanguni. Nende jaoks on kõik võrdselt tähtis. Neil on lemmikmäng – nad otsivad surnud loomi. Lapsed vaatavad kivide alla, otsivad rannalt, mudaaukudest ja põldudelt. Kui nad on juba mitu looma leidnud, toovad nad need kokku oma enda väiksesse surnuaeda. Lapsed matavad loomad maha, kaunistavad nende hauad, laulavad laule ja loevad luuletusi. Loomad ärkavad taas elu – nad ärkavad ilusas loomade paradiisis, nn “igavestel jahimaadel”. Need rituaalsed matused aga ei puuduta ainult lapsi. Tseremoonial osalevad nii taimestik, meri kui ka linnud. Saarel elab ka Jahimees. Tema tapabki loomi, keda siis lapsed otsivad. Lapsed korjavad Jahimehe ohvreid kui aardeid. Nad muudavad Jahimehe julma tegevuse millekski heaks. Kui lapsed hakkavad end nägema moraalsest aspektist, muudab see aga midagi nende sees. Nad saavad aru, et ka jahimehel on õigus eksisteerida.

Armastusest

Hetkel toimub

Mees ja naine on juba aastaid abielus olnud. Kõik on talumatult tavaline ja lämmatavalt rutiinne nende armastuse katedraalis. Midagi peab muutuma. Kahe inimese vaheline ja nende sees olev valulik tühjus tuleb täita armastusega, sest teisiti on võimatu edasi elada. Kas nad tunnevad ära, et nende kooselu ei ole juhus, vaid jumala plaan?

Tik-Tak

Hetkel toimub

Kellassepp kontrollib aega, kuid kellassepa töökojas elav hiir kontrollib kellasid… Film ajast ja selle fataalsest olemusest.

Tühi ruum

Hetkel toimub

Kümneaastane tüdruk soovis sünnipäevaks koerakutsikat. Pettumus oli suur, kui elusaks kingituseks osutus hoopiski isa, kelle olemasolust tal aimugi polnud... Dokumentaalne animatsioonfilm “Tühi ruum” jutustab loo ühe mehe ammusest unistusest, mis aitas tal elus püsida ning mis nüüd filmis ka lõpuks täitub.

Limonaadi lugu

Hetkel toimub

Väike Holger satub emaga kaubamajja. Ema on langenud ostlemishullusesse ja unustab väikese poisi keset ostukeskust. Õnnetu Holger kukub limonaadi juues kaunisse tumerohelisse limonaadiookeani. Holger aga ei pääse enam tagasi pärismaailma, kus ema pojakest juba taga otsib. Olles limonaadipudelis lõksus, leiab Holger sõbra, kes on teda valmis aitama.

Instinkt

Hetkel toimub

Mis juhtub siis, kui looming väljub looja kontrolli alt ja hakkab omatahtsi toimima. Soovitan lugu tähelepanelikult jälgida igal kloonijal, tehisintellekti loojal ja muidu targal inimesel.

Une Instituut

Hetkel toimub

Kui uneaeg on kätte jõudnud, ilmuvad ei tea kust liivale Une Mati jalajäljed. Unemeister külvab uneliiva koostöös Padja Katidega nii põrsale, härrasmeestele mustas, jänesele jahti pidavale jahimehele ja ingel Tõnule. Padja Katid sokutavad kõigile kukkumise alla unepadjad, et unnelangemine oleks pehmem ja ohutum ning unenäod vatisemad. Une Mati imbub lõpuks ukse alt sisse ka unetu lapse juurde.

Taevalaul

Hetkel toimub

Ood kõigile lennutahtelistele. Kas on võimalik Kuul ära käia ühe hingetõmbega? On küll, kui on olemas lennutahe ja vastav väljaõpe. Nii juhtubki postiljon Rainiga.

Pärlimees

Hetkel toimub

Tark rahvajuht suudab oma kultuuri hoida pikalt puutumata, kuid geenivahetuse vastu ei saa temagi.

Kaasasündinud kohustused

Hetkel toimub

Tänapäeva reality-ühiskonda pilav animafilm võiks olla meie lähituleviku kunstiline käsitlus. Meedia mängib üha suuremat rolli ühiskondliku elu korraldamises. Üha täpsemaid tulemusi saadaks arvamusuuringutes. Üha kiiremini suudavad ülisuured kompaniid laia tarbijaskonna soovidele vastu tulla ja ennast selle järgi muuta. Tulemuseks on labane ja jõhker "moodne maailm".

The End

Hetkel toimub

Arvatakse, et kui inimene sureb, siis jookseb elu ta silmade eest läbi. Mida näeb aga saja-aastane filmilint enne, kui ta lõplikult kaotab oma koha digitaalsele infokandjale? Kas selleks on katkenud filmikaadrid, puruks kraabitud filmilint või midagi muud?

Keha mälu

Hetkel toimub

Keha mäletab rohkem kui me ette kujutada suudame, keha mäletab ka oma eelkäijate muret ja valu. Nii on igas kehas peidus kõik maailma lood. Meie keha kannab endas meie vanemate ja vanavanemate lugusid, nende eelkäijate ja eel-eelkäijate lugusid. Aga kui sügavale on võimalik oma keha mälestustes minna?

Kolmnurga afäär

Hetkel toimub

Ilma nurkadeta pole kolmnurka. Ilma kolmnurgata pole suunda. Ilma suunata pole liikumist.

Papa

Hetkel toimub

Ema katsub lagunevat perekonda koos hoida. See on peaaegu võimatu ülesanne, kui teine pool võrdselt ei pinguta. Ja laps jääb igatsema armastust, proovides usaldada ja armastada inimest, keda võib-olla polegi olemas olnud. On vaid kujutlus ja lootus. Et ta on, et ta võiks olla…. Isa. Teda oodatakse. Lõputult. Ja kui ta siis lõpuks on… Kas siis ongi enam õige aeg?

Kleit

Hetkel toimub

Naine meenutab oma elu tähtsündmusi, aga võib-olla unistab neist. Kes on see naine, kelle kleit mäletab iluserutavat elu argiste köögiriistade taustal? Me ei näe naist kordagi tervenisti, kuigi liigume järjekindlalt piki ta keha või õieti mööda kleiti, sest keha ja kleit võivad olla üks. Aeg-ajalt ilmuvad erinevad putukad, kes justkui pilkaks naise süütuid unelmaid, justkui õgiks täitumatuid unistusi. Nad ennustavad kaduvikku ja surma: ei teagi, kas giljotiini või kööginoa abil?

Prohveti sünd

Hetkel toimub

Inimene on oma kujutlusvõime ori. Väljapääsu leidmine sellest orjusest on pikk ja vaevaline tee, ning see nõuab head mälu.

Laud

Hetkel toimub

Roza on sünnitanud palju lapsi ja kõik nad on erinevate meestega. Peategelane Rrita on tema noorim tütar, kelle saatus on sarnaselt emaga – valu ja vaevaga laste ilmale toomine. Kuidas ja kas saab ta naiseks olemise ning üldse maailmaga hakkama?

Ahto. Unistuste jaht

Hetkel toimub

Tõsielufilm purjetaja Ahto Valterist ja tema seiklustest keskendub mehe ümbermaailmareisile 1938–1940. Ainulaadse meresõidu filmijäädvustustele, Ahto Valteri ja tema isa Rudolfi päevikute tekstidele rajatud jutustus annab edasi kahe maailmasõja vahelisel ajal läänemaailmas valitsenud ajastu vaimu, kaasates arhiivikaadreid ja väljalõikeid ajalehtedest. Filmi avab ja lõpetab Ahto poeg Ewan Duff Walter, kes kuue nädala vanuselt koos vanematega ümbermaailmareisi alustas. Ahto Valter on inimene, kellest tänapäeval eriti palju ei teata. Poiss, mees ja meediasündmus, kellest rääkisid suure maailmasõja eelõhtul ajalehed mõlemal pool Atlandi ookeani ja kes seejärel unustati.

u.Q.

Hetkel toimub

Uku Kuudi lindistatud lugusid teatakse rohkem, kui me arvata oskame. Et mõista tema rahvusvahelist fenomeni, tähendab mõista eri niššide, alažanrite ja peidetud muusikaliste vaimuvapustuste võimet tänapäeval mitte ainult eksisteerida, vaid lausa õitseda iseseisvalt peavoolust. Maryn E. Coote´i (endise Marju Kuudi) poja Uku elu viis ta Nõukogude Liidust pagulusse Rootsi, sealt edasi Los Angelese muusikastuudiotesse, siis tagasi äsja taasiseseisvunud Eestisse ning hiljem amüotroofilise lateraalskleroosiga (ALS) võideldes kõlaritesse üle terve maailma. Kaasahaarav portreefilm varalahkunud muusikust ja tema kaasajast, mis on filmitud 8 mm filmilindile, VHS- ja BETA-kassettidele.

Rodeo

Hetkel toimub

Avameelselt ja eneseirooniaga jutustatud kaasaegse riigi loomise lugu noortest idealistidest, kellest said poliitikud. Taasiseisvunud Eesti esimeses põhiseaduslikus valitsuses saab 1992. aastal noore ja kogenematu peaministrina võimule Mart Laar. Isamaa partei eestvõttel moodustatud valitsusele ei ennustata paari kuudki. Ometi suudetakse võimul püsida kaks aastat ja viiakse ellu mitu radikaalset reformi. Riigi soov vabaneda okupatsiooniaja pärandist teeb Eestist välismaal eduka üleminekuriigi musternäidise. Ent kodumaal saadab Laari valitsust üks skandaal teise järel. Konfliktis aatemeeste ja pead tõstva uue majanduseliidi vahel jääb peaministril häid valikuid järjest vähemaks.

Nõukogude hipid

Hetkel toimub

Pöörane lillelaste sõit Nõukogude Liidu hipiliikumise jälgedes viib 1970ndate psühhedeelsesse undergroundi, kus rokkmuusikast joovastunud pikajuukselised noored lõid range režiimi kiuste oma maailma – Süsteemi, milles püüeldi rahu ja vabaduse poole. Aastaid hiljem võtab seltskond Eesti hipisid ette teekonna Moskvasse, kus siiani tähistatakse lillelaste püha 1. juunil. See päev on seotud traagilise sündmusega 1971. aastast, mil KGB arreteeris tuhanded hipid.

Oranus

Hetkel toimub

Ühel heal päeval saab üks meesterahvas aru, et kõik on muutunud ja asi pole üldse keskea kriisis. Ta hakkab järsku aru saama, et elab sita sees, toitub sitast ja on üsna suurel määral ise sitt. Tema armastatu jõuab maailma teises otsas selle avastuseni umbes samaaegselt. Saatus viib neid kokku ja nad hakkavad sitaga, mis on ümberringi ja nende sees, võitlema. Võta telekapult enda kätte ja hakka plõksutama. Kiiresti… ja mõttetult…. kiiresti…. ja…… mõttetult. Asotsiaalselt ja inimväärikust solvavalt nagu…

Kullaketrajad

Hetkel toimub

Kummalise, hiiglasliku ja nähtamatu äriimpeeriumi, ilmselt läbi aegade suurima Eestist juhitud sõuäri, stuudio Eesti Reklaamfilm lugu. Hulljulge idee luua Nõukogude Liidus reklaame tootev stuudio sündis ühe mehe, Peedu Ojamaa peas. Sajad andekad nupumehed ja filmiloojad valmistasid tema juhtimisel tuhandeid reklaamfilme, mis vallutasid miljoneid südameid. Uskumatuna näiv lugu leidis aset “sotsialistlikus impeeriumis”, kus kaupa, mida reklaamida, õieti polnud ja turureeglid ei kehtinud. Üldise kaubapuuduse ja sotsialistliku käsumajanduse tingimustes reklaamiti vahel ka kogunisti olematuid asju ning loodi mulje petlikust kaubaküllusest Nõukogude Liidus.

Corrida

Hetkel toimub

Vananev kirjandusteadlane Osvald Rass otsustab pühkida linnatolmu jalgadelt ja kolida oma noore naise Ragnega üksikule saarele, lootuses leida seal inspiratsiooni ja harmooniat. Punulaiu suveidülli aga katkestavad kutsumata külalised. Kõigepealt astub veest välja fotograaf Tarmo, Ragne kunagine boyfriend, siis asub kolmikut piirama pahaendeline pull ja tema järel terve härjakari. Algab corrida, kus selgub, milleks on üks mees valmis oma armastatu nimel.

Distants

Hetkel toimub

Ootamatult merele laskunud udus hulbib sihitult üksik paat. Mootor ei tööta ja nähtavus on sama halb kui paadis istuva isa ja poja suhted. Mehi halvav hirm jätab nad maailmaruumi kõiksusesse üksi, vastamisi tundmatu ohuga. Kas nad pääsevad udust välja ja saavad oma suhetes puhtalt lehelt alustada? Või on juba lootusetult hilja...

Kuulugu

Hetkel toimub

Omaaegne eestlaste kuukalender ning sellega seotud uskumused ja kombestik. Filmis vahelduvad arhiivikaadrid lavastatud stseenidega, milles kujutatakse talurahva töid ja tegemisi. Jagatakse vanarahva tarkusi ja õpetusi selle kohta, milliseid töid võis teha vana kuu ajal ja milliseid noore kuu ajal.

Vana Tallinn

Hetkel toimub

Max Reikteri harrastusfilm hoonetest ja tänavatest Tallinna vanalinnas.

Kirsitubakas

Hetkel toimub

17-aastane väikelinna tüdruk Laura ei leia elus asu: ema käib närvidele, omavanused kutid on nõmedad ja kõik meelelahutused tunduvad lapsikud. Ühel päeval tirib energiline sõbranna neiu kaasa rabamatkale, mida korraldab keskealine loodusehunt Joosep. Algus pole paljutõotav: kinnise loomuga tüdrukule ei meeldi kompleksivabalt käituv Joosep, kuid matka edenedes avastab Laura eneselegi ootamatult, et Joosepi karune sarm paneb tal vere kiiremini pulbitsema. Rännak tüürib aga vääramatult lõpu poole ja Laural tuleb otsustada, kas suhe endast vanema mehega on vaid vahepala naiseks kujunemise kurvilisel teel või on tegemist elu esimese päris armastusega.

Vanad kalad

Hetkel toimub

Tahtejõulised ja vitaalsed veteranujujad ei soovi vanadust veeta kiiktoolis "tiksudes" ning seebikaid vaadates. Nad rokivad mööda maailma ringi ja võidavad medaleid, näevad nooruslikud välja ning nende hoiakud on elujaatavad. Üksteisele ollakse toeks mitte ainult treeningutel, vaid ka igapäevaelus. Kuigi enda sõnutsi jäädakse kogu eluks sportlasteks, ei spordita vaid medalite pärast. Sport on eelkõige elukvaliteedi kasvatamise ja elu pikendamise vahend.

Viirusekandur

Hetkel toimub

Kalev Rajangu on Viljandi orelimängija ja hauakaevaja, radikaalne kunstnik ja karismaatiline lektor, vabamõtleja ja provokaator, keda peetakse nii geeniuseks kui hulluks. Järjekindla naistekütina süüdistab ta traditsioonilist perekonda inimkonna kõigi hädade põhjustes. Kuid erakuelul ei ole pakkuda Kalevile piisavalt väljakutseid. Ta otsustab hakata süsteemi õõnestama süsteemi enda vahenditega, kuulutama oma sõnumit kõige mõjukamale auditooriumile. Andres Maimiku ja Rain Tolki dokumentaalfilm elab kaasa tema triumfidele ja nurjumistele sellel raskel kuid huvitaval teel.

Kormoranid ehk nahkpükse ei pesta

Hetkel toimub

Kunagise rokkansambli solist Keiser ei lepi läheneva vanadusega ja otsustab endised bändikaaslased uuesti kokku kutsuda. Tema suurim soov on jälle koos semudega suurele lavale pääseda. Hoolimata meeste esialgsest vastuseisust õnnestub tal oma tahtmine saavutada - vähemalt osaliselt. See on tempokas, humoorikas ja lohutust pakkuv komöödia inimestest, kes olusid ja aegu trotsides ning ennast ületades püüdlevad ihaldatud sihile.

Minu näoga onu

Hetkel toimub

Lahutusjärgses masenduses muusikakriitik Hugo soovib just oma elu hakata taas üles ehitama, kui ukse taha ilmub ootamatult tema isa, džässmuusik Raivo. Kiusliku loomuga vanamees teatab, et on kohe-kohe maist teekonda lõpetamas ja ootab ainsalt pojalt enda eest hoolitsemist. Kui aga meeste ellu ilmub atraktiivne psühhoterapeut Marian, hakkavad isa ja poeg naise tähelepanu pärast omavahel konkureerima. Vanal riukamehel Raivol õnnestub luua ridamisi piinlikke olukordi, millega Hugo romantilised plaanid ära rikkuda.

Radikaal

Hetkel toimub

Legendaarne Jorh Adniel Kiire kehastaja ja šõumees Margus Lepa on sukeldunud vasakpoolsete ridades poliitikasse, sealt siis skandaaliga lahkunud ja teinud uue kannapöörde, olles nüüd radikaalne paremäärmuslik raadio saatejuht. Mees nagu ühemeheorkester intervjueerib, provotseerib, vaidleb ja paljastab oma raadios nii reaalseid kui ka väljamõeldud konspiratsiooniteooriaid. Autorid püüavad uurida, mis on selle totaalse muutumise taga ja kes on need inimesed, kes leiavad tröösti Margus Lepa kibedast retoorikast.

Jan Uuspõld läheb Tartusse

Hetkel toimub

Andekas, kuid alkoholi tõttu tippvormi kaotanud näitleja Jan Uuspõld otsustab lõpetada teleklouni mängimise ning võtta vastu tõsise rolli Vanemuise teatris. Tartu-sõidust saab aga tavatu, kohati liialdustesse kalduv teekond läbi tänapäeva Eesti elu ja mentaliteeti esindavate inimloomuste, mõttemallide ja hoiakute. Väljamõeldud tegelaste kõrval astub filmis üles palju Eestis üldtuntud inimesi iseenda, teiste kuulsuste või näitlejate esituses. Peaosalise filmisaatus on inspireeritud tema reaalsest elukäigust. See on must komöödia, mis kätkeb põhjamaiselt nukrat eksistentsialistlikku draamat.

Paha lugu: Nõiutud

Hetkel toimub

Keskealine kirjanik Rainar avastab perekonnaga väljasõidul, et toidukraam on maha jäänud. Koos tütre Keterlyniga toiduotsingutel ekseldes jõuab Rainar üksildasse metsatallu, kus elab salapärane Liina, kes kirjaniku oma mõjuvõimu alla võtab. Film kuulub kassetti "Paha lugu", mis räägib viiel erineval moel inimsuhetes varjul olevatest hoovustest, olukordadest, millest puhtalt pääseda on praktiliselt võimatu.

Paha lugu: Jõulumüsteerium

Hetkel toimub

Film kuulub kassetti "Paha lugu", mis räägib viiel erineval moel inimsuhetes varjul olevatest hoovustest, olukordadest, millest puhtalt pääseda on praktiliselt võimatu. Ahistamine, vaimne vägivald, manipulatsioon, nurka surumine - need on nii aktuaalsed teemad alates poliitikast lõpetades privaatsfääriga. Painajalikes vastasseisudes võib leida nii dramaatikat, müstikat kui äraspidist koomikatki. Viies film "Jõulumüsteerium" räägib tudengist Jassist, kes teenib lisaraha jõuluvanaks kehastudes. Ühe ukse taga ootab Jassi üksik naine, kes tõmbab ta kummalistesse rollimängudesse, millele Jass viisaka noormehena ei oska ei öelda.

Paha lugu: Kokkulepe

Hetkel toimub

Film paiskab vaataja keset võtteplatsi stiihiat. Mida peab lavastaja tegema siis, kui väikses armsas tüdrukus on peidus kõige kapriissem diiva? Manipulatsiooniahelad ulatuvad väga kaugele ja sügavale. Film kuulub kassetti "Paha lugu", mis räägib viiel erineval moel inimsuhetes varjul olevatest hoovustest, olukordadest, millest puhtalt pääseda on praktiliselt võimatu. Ahistamine, vaimne vägivald, manipulatsioon, nurka surumine - need on nii aktuaalsed teemad alates poliitikast lõpetades privaatsfääriga. Painajalikes vastasseisudes võib leida nii dramaatikat, müstikat kui äraspidist koomikatki.

Paha lugu: Varakevad

Hetkel toimub

Väikelinna teismelised armastavad aega veeta Ida-Virumaal Ontika pankrannikul ringi kõõludes. Ühel päeval teeb kamba liider Alo ebaõnnestunud nalja, proovides grupi vaiksemat ja rahulikumat liiget, Sandrit, kaljult alla lükata. Kui Sander järgmisel päeval kooli ei ilmu, muutuvad teised ärevaks ja otsustavad poisi üles otsida, et ta juhtunust kellelegi ei räägiks. Alo arvates peaks Sandriga ühendust võtma Laura, üks väheseid tüdrukuid peamiselt poistest koosnevas seltskonnas. Õhtusel peol tuleb Sandril otsustada, kas murda kiusatava staatusest välja või alluda kambamentaliteedile. Film kuulub kassetti "Paha lugu", mis räägib viiel erineval moel inimsuhetes varjul olevatest hoovustest, millest puhtalt pääseda on praktiliselt võimatu.

Paha lugu: Nissan Patrol

Hetkel toimub

Film kuulub kassetti "Paha lugu", mis räägib viiel erineval moel inimsuhetes varjul olevatest hoovustest, olukordadest, millest puhtalt pääseda on praktiliselt võimatu. Ahistamine, vaimne vägivald, manipulatsioon, nurka surumine - need on nii aktuaalsed teemad alates poliitikast lõpetades privaatsfääriga. Painajalikes vastasseisudes võib leida nii dramaatikat, müstikat kui äraspidist koomikatki. Esimese filmi “Nissan Patrol” peategelaseks on kunstitudeng Jane, kes hääletab üksildasel teel end ühe mehise maasturi peale. Roolis istuv noormees saab neiu vabameelsest käitumisest valesti aru ning masin keerab äkitselt kitsastele kõrvalteedele.

Suled või glamuur

Hetkel toimub

2020. aasta kevadel tabas Eestit kanabuum – apokalüptilised meeleolud ajasid sadu linnainimesi tagaaeda kodulinde soetama. Film portreteerib kolme perekonna juures resideeruvaid linnakanu, uurides, kuidas varasemast munakesksest maalinnust urbanistlik lemmikloom sai. Inimesega nokk noka kõrval koos elades on kanad muutunud eneseteadlikumaks, individualistlikumaks ja igas mõttes rohkem inimese sarnaseks. Lindude ellu on siginenud veidrad aksessuaarid, kummalised glamuuriüritused ning ebatraditsiooniliselt head elutingimused. Mõned kanad on õppinud koguni kõnelema. Kas saame neid emantsipeerunud linde vaadates üldse kasutada enam terminit “kodukana”? Mida arvab sellest kõigest kana ise ning kas ta jaksab oma väikestel jalgadel sibades taolise tempoga sammu pidada? Suleliste Udu, Triinu, Piuksu ja mitmete teiste kanade elu aitavad linnas kursil hoida koreograaf ja Kopli kanaaktivist Veronika, antropoloog Tanel ning noor ornitoloogiahuviline Mindi.

Kuku: Mina jään ellu

Hetkel toimub

Eesti kõige andekam, kuid oma andekust järjekindlalt viina sisse uputanud ja usalduse minetanud filminäitleja üritab kõigele vaatamata üha uuesti ja uuesti end jalgele upitada, usaldust tagasi võita.

Umbkotid

Hetkel toimub

Reklaamiagentuurist vallandatud projektijuht Rain üritab luua uut firmat, meelitades suure filmi saamise lubadustega oma afääri vabakutselise filmilavastaja Andrese. Välismaisele suurkliendile müüakse maha ambitsioonikas reklaamiidee. Alguses läheb kõik hästi, aga siis hakkavad pooltõed ja valed ilmsiks tulema.

Uus Maailm

Hetkel toimub

Ühe revolutsiooni anatoomia: lugu inimestest, suhetest ja suurest muutumisest. Tallinnas Uue Maailma linnaosas tegutseb grupp noori, keda mõned peavad lärmakateks rahurikkujateks, teised süüdimatuks hipikambaks, kolmandad kangelasteks. Nad alustasid kui anarhistlikud linnageriljad, kes võtsid enda missiooniks võidelda puhtama ja autovabama elukeskkonna eest, valmistades sellega politseile ja valvsatele linnakodanikele peavalu. Aga ühel päeval tuli tunnustus, tähelepanu ja rahastus. Mis jääb järele hullusest, kui see on vaja ühel hetkel projekti pakendada? Kuidas hoida aastate jooksul elus loovat kaost? Mida teha inimsuhetega, mis ei allu projektiloogikale? Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Vali kord

Hetkel toimub

2004. aasta sensiatsioonilisim eesti film, satiiriline dokumentaalfilm räägib nn uuest poliitikast, mis kasutab ära rahva ihalust raudse rusika järele. Skandaalne meediaüksus Esto TV rajab profašistliku jäägripataljoni, mis hakkab rakendama valitsuspartei Res Publica loosungit "Vali Kord!". Oma missioonil väisavad šokireporterid Ken ja Tolk Eesti ja Euroopa Liidu võimukeskusi, hoiavad silma peal peaminister Juhan Partsi tegemistel, paljastavad vandenõusid ja likvideerivad inimrämpsu nii Eesti kui Euroopa tänavatelt. Nagu habemenuga silmamunasse, tungib Esto TV Eesti ühiskonna varjatud kihtidesse, et ilmsiks tuua meie ksenofoobia, rassism ja sallimatus. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Müümise kunst

Hetkel toimub

Vaatluse all on turumajandusliku ühiskonna oluline vundamendikiht – müügitöö. Üha tähtsamaks on müügitöös tõusnud emotsioon, imago ja müügimehe karisma. Peamine pole, mida sa müüd, vaid kuidas sa müüd. Mis muudab müügitöö nii ahvatlevaks? Kumb on olulisem: mida sa müüd või kuidas sa müüd? Millega ennast motiveerida? Kuidas olla edukas? Kas kogu elu on müümine? Vaatlusprojekti käigus jälgitakse paralleelselt mitme tegelase elukäiku, lihtsast müüginaisest eduka koolitusguruni. Inimlik kroonika ajastust, kus edukus on tõusnud elunormiks ja kiirelt muutuv ühiskond omastab turumajaduse kõige imepärasemaid vorme. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Karikakramäng II: Hõbepulm

Hetkel toimub

Lähenemas on Helle ja Olevi hõbepulmapäev, mida paar kavatseb tingimata tähistada. Pidu peab olema ideaalne: pruudikimbu viskamise, perekonnavalsi ja rosoljega. Tundub, et kõik sujub ladusalt, aga peo käigus hakkab ideaalne fassaad tasapisi laiali pudenema ja paljastuvad aastaid allasurutud pinged, hirmud ja kompleksid.

Karikakramäng II: Foto

Hetkel toimub

Noor naine, 30ndais Maarit pühendab kogu oma aja ja energia invaliidist isa hooldamisele. Kiusliku ja kapriisse isa eest hoolitsemisele ohverdab Maarit oma isikliku elu. Tal ei ole tõsisemaid suhteid meestega ega lapsi. Aga bioloogiline kell tiksub. Ühel päeval kohtab Maarit 9-aastast Rainerit. Nende vahel tekib kummaline suhe.

Karikakramäng II: Aitäh, et sa minuga juhtusid

Hetkel toimub

Kaks noormeest oma tüdrukutega sõidavad läbi suvise Eestimaa. Väikese seiklusena mõeldud reisil selgub, et nende suhted on märksa keerulisemad, kui välja paistab, ja et otsus, mis edasi saab, on vältimatu.

Täkutallinn

Hetkel toimub

Edukas ärinaine Maarika keerab selja kontoritarvete hulgimüügifirmale ja otsustab hakata tegelema uue müügitööga, pakkudes briti poissmeestele vallatuid nädalalõppe Tallinnas. Maarika loodab, et romuralli, täpsuslaskmine, pealinna ööklubid ja odavad prostituudid peaksid tema uuele ärile jõudsalt tulu tooma. Inglise poissmehed lasevad ennast Tallinnas mõnuga teenindada. Maarika äri jääb siiski soiku, aga juba mõlgub tal peas uus idee, kellele ja kuidas Eestimaa pealinna tutvustada. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Väike puust linn

Hetkel toimub

Tartu räämas puumaja korteris on rääma vajunud üks suhe. Kaunis suvi. Depressiivne filosoofiatudeng Kristjan ahistab oma pessimistliku eksistentsiga tüdruksõpra Kirket. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Kuu

Hetkel toimub

Kuu kulgemine. Animeeritud muusikavideo.

Kikivarvul

Hetkel toimub

Kerge ja lustlik lugu viiest kamraadist, kes otsivad väljapääsu koopalaadset paigast.

Kassi silm

Hetkel toimub

Kassi õnnelik lapsepõlv traagiliselt lõpeb, kui ta jõkke kukub ja see silmi avav sündmus jätab püsiva jälje.

Ära mine

Hetkel toimub

Üksik nõid leiab rabast poolsurnud mehe. Nõid turgutab mehe tagasi tervisele ja otsustab, et ei taha tal lahkuda lasta. Peale mitut ebaõnnestunud põgenemiskatset muudab nõid mehe kassiks, mispeale too tapab nõia linnust sõbra.

Elu ring

Hetkel toimub

Elule alla vandunud endine pesapallilegend Chumadan Pivkin leiab ennast tänavalt, kuna ei suuda enam eluga hakkama saada. "Elu ring" on animatsioon alkoholisõltuvusest ja sellest, kuidas trauma elu mõjutada võib.

Veini, viina, veidi

Hetkel toimub

Millised fantaasiad käivad sul peas ringi kui sured janusse pikas järjekorras, poe sulgemiseni on jäänud 6 minutit, ja see pudel käes on nii ahvatlev?

Linnule pesa

Hetkel toimub

Noor lind hakkab räämas ehituspoes salaja taimi kasvatama. Aga kas õied on ainsad, mis pakatavad?

Varielu

Hetkel toimub

“Varielu” on poeetiline rännak traumast paranemise poole – osa meie metsast on põlenud, teine osa elust pakatav.

Anabasis

Hetkel toimub

See on lugu apaatsest mehest, kes üritab kolida kuhugi mujale, kuid mõne endast suurema jõu mõjul saab tema teekond ootamatult otsa.

Unelemus

Hetkel toimub

Unelemine on sama mis unistaminegi, kuid see on justkui midagi veelgi vabamat. See on mõtete vabaks laskmine, mõttelend... Vahel justkui polegi mõtteid, on lihtsalt eemaldumine iseendast ning samal ajal iseendas olek. Vahetevahel on uneledes tunne, justkui näeksime avasilmi und, see tõmbab kogu tähelepanu ning paneb unustama kõik kohustused ning hetketoimetused. Tekib teatav äratundmine.

Free Range. Ballaad maailma heakskiitmisest

Hetkel toimub

Noor algaja kirjanik Fred unistab, fantaseerib ja elab argise nürimeelsuse asemel unelmates. Ta usub, et romantiline vabadus on võimalik ja kirjanikustaatus annab elus suuremaid vabadusi. Äkitsi ei ole Fred enam sugugi vaba. Tema tüdruk on rase, Fred peab oma tegude eest vastutama ja ühiskonda paigutuma. Fred on vabapidamisel, tema vabadust piirab ühiskond. Fred küsib endalt: kuidas elada nii, et hiljem poleks valus raisatud elu pärast? Võib-olla tuleks elada oma elu vähenõudlikult, märgates argises salapära ja selline maailm heaks kiita? Näeme noort meest üritamas, vähem üritamas ja üldse mitte üritamas, aga täielikult loobumas me teda ei näe.

Alljumalad

Hetkel toimub

Režissöör Chino Moya debüütfilm on kogumik tumekoomilisi, sürreaalseid lugusid lootusetutest inimestest ja nende traagilistest äpardustest. See on katkematu retk läbi inimlike nõrkuste ja ettemääratud ebaõnne.

Vahetus

Hetkel toimub

Kui pealtnäha jõukas naine Miina jääb poes varastamisega vahele, kohtleb naispolitseinik Mare teda ilmselge põlgusega. Maret segab ka tõsiasi, et tema kolleeg paistab kauni varga suhtes hoopis sümpaatiat tundvat. Pidades Miinat rivaaliks, otsustab ta sellele õppetunni anda. Sel hetkel ei taba kumbki naine, et nende justkui erinevatel eludel on väga sarnane allhoovus - psühholoogiline vägivald. Vaid mõned tunnid hiljem kohtuvad nad ootamatult taas olukorras, kus saatus muudab nende rollid täielikult ja rivaalidest saavad kuriteokaaslased.

Polaarpoiss

Hetkel toimub

Keskkooli lõpetav Mattias unistab fotograafiaõpingutest Berliini kunstiakadeemias. Tema plaanid seab ohtu armumine hulljulgesse bipolaarsesse Hannasse, kes tõmbab Mattiase kaasa sündmustekeerisesse, mis viib poisi seadusega pahuksisse. Päästes Hannat tema enese küüsist, paneb Mattias toime kuriteo, mis ähvardab ta aastateks trellide taha viia. Karistusest pääsemiseks on ainult üks viis – lasta end süüdimatuks tunnistada. Selleks aga tuleb Mattiasel teeselda ainsat psüühikahäiret, mida ta tunneb – bipolaarsust.

Indigo tuba

Hetkel toimub

Noor kunstnikuhingega kokapoiss Leif elab koos oma ettekandjast tüdruku Gretiga mõnusalt turvalises rutiinis kuni ühel päeval juhtub midagi ootamatut. Väikese tööõnnetuse tõttu avaneb Leifile uks justkui teise maailma. Greti õnnetuseks tuleb selle muutusega koos Leifi ellu ka uus tüdruk Indigo, kes aina rohkem hakkab hõivama poisi aega ja tähelepanu. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Looduslaps

Hetkel toimub

Kõik eluks vajaliku saab Mari otse loodusest. Õietolm ja kastepiisad on alati Mari menüüsse kuulunud, ehkki tütarlapse sõnul võib ka suur sõõm kopsudesse tõmmatud lillelõhna tema jaoks olla toitvam kui mistahes söök. Juba kolm suvekuud pole Mari tahket toitu puudutanud. Tema menüüsse kuuluvad vaid mahlad. Suvel magab Mari lageda taeva all. Oma päevi sisustab ta ravimtaimi ja metsaande korjates, neid kuivatades ja ravivaid tinktuure valmistades. Kes oskaks arvata, et kunagi oli see tütarlaps Playboy kaanemodell.

Savikodu

Hetkel toimub

Tõelised ökoinimesed Knut ja Riina plaanivad omale ehitada savist ja põhust loodussõbralikku maakodu. Lasnamäe üürikorterist põgenetakse Lõuna-Eesti metsa endale põhumaja ehitama. Nii mõnedki lähedased on selle ettevõtmise suhtes skeptilised. Knutil tuleb tõestada põlisest ehitusmehest isale ja insenerist õemehele, et savimaja, mille ta oma vanemate maalapile püsti panna kavatseb, pole mitte ümberpuhutav kolme põrsakese maja, vaid peab vastu ka tuulele, vihmale ja rottidele. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Lutsepa lugu

Hetkel toimub

Ain Lutsepp on Eesti rahva mällu sööbinud eelkõige Tõnissonina. Tänaseks on see suurepärane näitleja aga jõudnud juba 26 aastat teatripublikut rõõmustada, lisaks veel aukartustäratav arv filmirolle. Sellele vaatamata on Ain tagasihoidlik mees ega armasta intervjuusid anda. Seekord ta siiski räägib. Räägib oma lugu ning seda lugu täiendavad kursusekaaslane, kolleeg ja sõber Roman Baskin, filmipartner Margus Lepa, abikaasa Elo Lutsepp, noor kolleeg Tiit Sukk ja mõned teisedki. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Kapten Volkonogovi põgenemine

Hetkel toimub

Kapten Fjodor Volkonogov, austatud ja kuulekas nõukogude korrakaitsja, näeb kogemata pealt, kuidas ta kolleege on asutud kahtlasel moel küsitlema. Aimates, et ka tema kord on tulemas, otsustab ta põgeneda ja peagi ongi ta tagaaetav. Haavatava ja lootuse kaotanuna saab Fjodor aru, millises vägivallaskeemis on ta olnud osaline. Ühtäkki saab ta teate põrgust: pärast surma on ta määratud igavestesse piinadesse. Ainus viis seda vältida on kahetseda pattu ja leida vähemalt üks inimene, kes talle andestab.

Eia jõulud Tondikakul

Hetkel toimub

Kui kümneaastane linnatüdruk Eia viiakse talvevaheajaks salapärasesse Lõuna-Eesti tallu, hakkab juhtuma põnevaid seiklusi. Tüdruk ei oska esialgu aimatagi, et õige pea asub ta päästma hukule määratud põlismetsa, viima kokku kaht armastavat inimest ning lahti harutama oma pere kiivalt hoitud saladust.

Suur soo

Hetkel toimub

Vello läks 30 aasta eest elama Emajõe-Suursoo kõige kaugemale soosaarele. Jättis senise tööelu ja linnamelu, et elada kooskõlas emakese loodusega. Emajõe-Suursoos on veel sellist loodust, mis hakkab muust maailmast otsa saama. Üüratu deltasoostik laseb liikidel elada omaette, ilma inimese suurema sekkumiseta, kuigi ka inimene on selles soos varjupaika ja toidulisa otsinud juba aastatuhandeid. Vello elatab end mesindusest ja jahipidamisest, tema elu kulgeb loodus rütmis.

Jonathan Austraaliast

Hetkel toimub

Oma karmist elust kõnelevad ühe helerohelise maja elanikud Mustjalas, enamasti raskes viinauimas mehed ja naised. Paari kilomeetri kaugusele Küdema randa ehitatakse võimast süvasadamat, kuhu ilutulestiku ja aupaukude saatel randub hiiglaslik saksa lõbusõidulaev Lili Marleen. Mustjalas etendatakse saksa turistidele pulmamänge. Ometi ei muuda sadama ehitus ja helevalge lõbusõidulaeva saabumine kohalike elus miskit. Rohelise maja elanike seltsiliseks jääb õlu ja viin. Film räägib ühe masendava tõe, mis varjus Eesti eduloo taga. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Mont Blanc

Hetkel toimub

Vananev mees lahkub oma naisest ja asub teele oma unelmate mäele Fujiyamale. Fujiyama pole aga ainuüksi tema reisisihiks – seal tungleb veel tuhandeid tippupürgijaid, kõigil kohvrid käes. Ka mägi ise koosneb sadadest tuhandetest kohvritest. Halastamatu tõus tippu avab peategelasele kogu näitemängu tagamaa: igal tippujõudjal hammustab tema enda kohver pea otsast ning tema elutu keha kukub kraatrisse. Enne seda aga laulab kohver naishäälega imelist lauluviit millest tippupürgijad saavad üha uut innustust. Ent meie kangelane teeb pretsedenditu otsuse – heites põleva sigareti kohvrisse ja seejärel põleva kohvri kraatrisse, vallandab ta maavärina. Mägi puruneb, maa neelab tuhandeid, kaardimajade rusudes hukkuvad terved linnad, õhus lendab kohvreid ja peadeta laipu. Ent mees jõuab koju. Aga naise hiidrind ei liigu enam – elutu valge mäena kõrgub see ta ees. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Varesesaare venelased

Hetkel toimub

Narva jõel asuvale Varesesaarele 1857. aastal asutatud Kreenholmi Manufaktuur, oma hiilgeaegadel 13 000 inimesele tööd andnud tekstiilikombinaat suleti lõplikult 2010. aastal. Viimase paari aastakümne jooksul on töö kaotanud üle kümne tuhande kudumisvabriku töölise. Oma sünget elulugu jutustavad nooremapoolsed Narva venelased, kreenholmlaste põlvkonna järglased. Karmid monoloogid räägivad hüljatusest, tänavaelust, alkoholist, narkootikumidest ja vanglast. Enamike elusaatust on kujundanud lapsepõlve hingelised ja füüsilised traumad. Põhjakihti vajunud noortel inimestel pole jõudu, lootust ega tahtmistki elumülkast välja rabeleda.

Põrgu katlakütja

Hetkel toimub

Portreefilm Eesti ühest parima vormitunnetusega skulptorist Seaküla Simsonist. Afganistani sõjast läbi käinud mehel on kogetut võimatu unustada. Ikka ja jälle saab minevik ta kätte. Ka unenägudes. Ainuke võimalus oma deemonitele vastu seista, on nende üle nalja visata. Dokumentaalis on hästi tabatud kunstniku olemust, loomeprotsessi ja meetodeid, ning selle kokku sulamist ühtseks tervikuks. Film avab looja hinge, seesmise aususe ja siiruse ning näitab skulptuure ja objekte läbi põneva rakursi, mis annab hea ülevaate kunstniku töödest, nende raskest ning keerukast valmimisprotsessist.

Kaka ja kevad

Hetkel toimub

Film räägib melodramaatilise loo igatsusest, sõprusest, armastusest, selle sünnist ja surmast. Tihti sureb armastus, tihti surrakse armastuse nimel ja armastatuga koos. Et aga eluring toimiks, on armastust alati vaja!

Frikadellid ja pelmeenid

Hetkel toimub

Frikadellid elavad külmkapis karbis ja kõik, mis jääb väljapoole seda, on keelatud ning hirmuäratav. Nende arvates on välismaailma põhiliseks ohuks müütilised pelmeenid, keda keegi kunagi näinud ei ole. Juhtub aga nii, et kaks frikadelli võtavad ette seiklusliku avastusretke väljaspoole karpi. Rännaku lõpuks on mitte ainult nende, vaid ka kõikide teiste karbis elavate frikadellide, jaoks maailm muutunud. Ja ikka paremaks.

Pilt, mis öösel liigutas

Hetkel toimub

Peetrike läheb koos vanematega maale turismitallu suvitama. Ta sõbruneb Mirteli ning teiste kohalike lastega ning tundub, et üheskoos veedetakse üks igati vahva suvi. Kuid siis selgub, et turismitalu perenaise surnud vanaisa pilt Peetrikese magamistoas üritab teda öösiti ära süüa. Kuna vanemad Peetrikest ei usu, siis peab ta nüüd kuidagi ise tekkinud olukorrast väljapääsu leidma.

Sitikas Peeter

Hetkel toimub

See on kurbnaljakas lugu ühest tillukesest putukast, kelle kirg on viiulimäng ning tema suur unistus on seda loomaaias suurele publikule esitada. Ta lahkub kodunt, et oma mõte teoks teha. Loomaaias pilli mängides usub ta, et tema unistus on viimaks täitunud. Kahjuks on reaalsus teine ning tema väiksuse tõttu teda loomaaias lihtsalt ei märgata. Lõpuks leiab ta siiski oma kuulajad, kodus naudivad tema pillimängu kõik sõbrad ja sugulased, sama tillukesed kui ta isegi!

Kadunud sokid

Hetkel toimub

Asjalik 6-aastane Pille leiab sokid vanemate voodi alt, kuid avastab, et sokid on vahepeal munenud ühe väikese karvase muna! Nüüd peab Pille kaitsma sokkide voodialust pesa, et robottolmuimeja Robotto, perekass Peekon ja oma sokke taga igatsev Isa ei segaks armsa sokimuna haudumist.

Neeme Järvi. Muusika üle kõige

Hetkel toimub

Neeme Järvi on üks enim plaadistanud dirigente või koguni muusikuid maailmas. Tema nimi figureerib enam kui poole tuhande heliplaadi esikaanel, lisaks veel sadakond helikandjat, millel ta on üks paljudest tegijatest. Lisaks rahvusvahelisele haardele ning mitmete maailmaorkestrite peadirigendiks olemisele on tal aga ka missioon kultuurisaadikuna. Film jälgib Neeme Järvi lähiaja tegemisi – kontsertturneel ERSOga Viinis, Linzis, Prahas, talvepuhkusel Floridas, kontsertidel Tallinnas, Glasgows ja Pärnu Muusikafestivalil – juhatamas, meistrikursusi andmas ja oma järelkasvu – dirigentidest poegade Paavo ja Kristjan Järviga suhtlemas ja nende edule kaasa elamas.

Vetelkõndija

Hetkel toimub

Vetelkõndija on keegi, kes ostsib siin elus kahte asja – armastust ja tõde. See on keegi, kes ikka veel usub imedesse ja on ka ise võimeline neid korda saatma. Keegi, kes julgeb olla igal hetkel uus, kes esitab endale väljakutseid ja võtab neid vastu... See on Kristiina ise. See on film Eesti armastatuimast ja rahvusvaheliselt tuntuimast kaasaegsest poetessist Kristiina Ehinist. Kuid mitte ainult. See ei ole klassikaline portreefilm. Pigem on see elufilossoofia film, mis saab edasi antud läbi ühe erakordse inimese ja kirjaniku kogemuste ning loomingu. Omamoodi on see ka film naiseks olemisest.

Kevin, ei!

Hetkel toimub

Eduka startup ettevõtte väike verinoor kollektiiv otsustab inimtühjal saarel tähistada oma firma osaluse müüki suurkorporatsioonile. Digitaliseerunud millenialid, kes astuvad oma ekraanide tagant otse metsiku looduse rüppe, leiavad peagi, et elu pärisprobleemidega hakkamasaamine polegi ainult nupulevajutuse kaugusel. Saarele saabudes selgub, et firma kolimissegaduse käigus on maha ununenud kogu vägijoogivarustus, saarel puudub ka mobiililevi, wifist rääkimata, ning vabas looduses polegi voolupistikuid telefonide laadimiseks. Nutirahvast ähvardab lõbujanusse suremine.

Kaka, kevad ja teised

Hetkel toimub

Andrus Kivirähki raamatute "Kaka ja kevad", "Karneval ja kartulisalat" ja "Tont ja Facebook" ainetel valminud film räägib igatsusest, sõprusest, armastusest, perekonnast ja hirmudest, millel on sageli suured silmad. Kummaliste tegelaste seiklused on vürtsitatud Kivirähkile iseloomuliku sooja ja julge huumoriga, kududes vaimukalt kokku lastele omase piiritu fantaasia ja moodsa maailma eluolu. Film pakub emotsioone, põnevust ja tibake ka närvikõdi nii väikestele kui suurtele vaatajatele.

Disko ja tuumasõda

Hetkel toimub

Mänguline dokumentaalfilm räägib ühest veidrast infosõjast 1980ndate Eesti NSVS, mil totalitaarne võim seisis vastamisi popkultuuri kangelastega. Ja kaotas. Toonaste laste maailmapildi kujunemisel etendas lääne popkultuur üliolulist, ent nüüdse pilgu jaoks veidrat rolli. Aknaks unistuste maailma oli Põhja-Eestis nähtav Soome televisioon, mida võimukandjad ei suutnud kuidagi keelustada. Paralleelselt poliitilise põnevikuga kulgevad lavastatud lood, mis põhinevad tol ajal üles kasvanud laste mälestustel. Filmtegijad pakuvad humoorika käsitluse lähiajaloost, kus segunevad luuremängud ja inimlik tragikomöödia.

Kevadine kärbes

Hetkel toimub

Anton Hansen Tammsaare miniatuuri "Kärbes, prussakas ja ämblik" ainetel loodud mõistulugu käsitleb eetikaküsimusi inimsuhetes. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Tõde ja õigus

Hetkel toimub

Vargamäe uus ja järelandmatu peremees peab võitlema raske töö, kiusliku naabri ja omaenda tõekspidamistega, et oma söötis ja vilets maa viljakaks muuta. Ja et tõde ja õigus jumala poolt mahajäetud paigas jalule seada. Lootusest ja teotahtest pakatav Andres tuleb koos noore abikaasa Krõõdaga võlgu ostetud soisele talukohale uut elu rajama. Vargamäe Mäe talust peab saama koht, mis perekonna eest hoolitseb. Majapidamine nõuab palju tööd ja järjekindlust – algab elukestev võitlus nii looduse ja saatuse kui ka kiusliku naabrimehe Pearu poolt mängitavate vingerpussidega. Kui elukaar jagab Andresele enam kannatusi kui kauaoodatud tulemusi, hakkab mees üha meeleheitlikumalt otsima tõde ja õigust nii kohtust, kõrtsist kui ka Piiblist, tuues oma otsinguil ohvriks perekonna, lähikondlased ja iseenda. Unelm õitsvast ja perekonna eest hoolt kandvast Vargamäest vajub üha sügavamale reaalsuse varju. Film valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Ema

Hetkel toimub

Kaasaegse retro pastelsetes toonides väikelinna krimilugu pakub äratundmist ja mõrkjat huumorit. See on põnevikuline lugu unistuste püüdmiseks tehtud tormakatest otsustest, mille tagajärjed jäävad end veel tükiks ajaks meelde tuletama. Tulistamise tagajärjel koomasse langenud täiskasvanud poja eest hoolitsev naine seisab silmitsi terve väikelinnatäie inimestega, kes üritavad tema pojaga juhtunud mõistatust lahendada. Aga ühes Eesti väikelinnas, kus kõik teavad kõiki ja kõike, välja arvatud seda, mis toimub otse nina all, võib ka maailma kõige kohmakam kuritegu jääda lahendamata.

Kõrb

Hetkel toimub

Olles töölähetusel apokalüptilisel – inimestest ja seadustest hüljatud Siinail, röövitakse lääne naisajakirjanik Ingrid (Frida Westerdahl) rühma Palestiina meeste poolt ja peidetakse kõrbesse. Peagi leiab Ingrid end aga armumas röövlitest kõige sümpaatsemasse - Ali'sse (Ali Suliman). Ali ülemus Moussa (Firas Taybeh) kahtlustab, et midagi on teoksil ning muutub üha ohtlikumaks ja vägivaldsemaks.

Ühemeheshow

Hetkel toimub

Püstijalakoomiku Stewart Johnsoni elust inspireeritud film tõstab tähelepanu keskmesse meeste tervise. Komöödia keskmes on raadio DJ Chuck Berger, kelle naine tahab ta maha jätta, tema ülemus tahab ta vallandada ja nagu sellest veel vähe oleks, isegi tema munand tahab temast lahti saada.

Tuliliilia

Hetkel toimub

Maria Avdjuško lavastatud müstiline põnevusdraama küsib, millises reaalsuses tahame elada, et elul oleks mingigi mõte. Filmi peategelaseks on 38-aastane Pia, kes avastab end ühel hetkel olukorrast, et tema mees on ta nö. "noorema mudeli" vastu ümber vahetanud ja ootab nüüd uue elukaaslasega peatselt ka perelisa. Nende lahkumineku peamiseks põhjuseks oli Pia viljatus. Pia üritab kõigiti oma eluga edasi minna, aga kergete killast see ülesanne pärast pöörast kihutamist emotsioonide ameerika mägedel ei ole...

Liigub? Liigub!

Hetkel toimub

Lugu inimkonna väsimatust leiutamiskirest.

Peldik

Hetkel toimub

Probleemfilm meie käimlakultuurist - lagastatud välipeldikud ja räpased koolivetsud.

Ümberasustatud

Hetkel toimub

Põliselanikust naise saatuse otsustab sissetungija. Naine põgeneb läbi tantsu, mis paljastab ümberasustamise tähenduse.

Veelinnurahvas

Hetkel toimub

Soomeugri ja samojeedi rahvaste ühisjuuri ning rännuteid otsivas-avastavas dokumentaalfilmis püütakse tungida Uurali keelkonna läteteni, jälgida soome-ugri ja samojeedi hõimude etnograafiat, folkloori ja igapäevaelu, taastada nende tuhandeaastaseid rännuteid oletatavast algkodust Siberist Läänemere ja Doonau äärde. Kamassi, neenetsi, handi, komi, mari ja karjala keele kõnelejaid on jäädvustatud nende igapäevases elukeskkonnas 1969-1970. aastail Neenetsimaal, Handi-Mansimaal, Usbekistanis, Komis, Marimaal, Karjalas ja Eestis. Filmi koondatud ja emotsionaalselt mõtestatud aines on igihaljas ning selle ajaloolis-kultuuriline väärtus vaid suureneb ajas.

Šamaan

Hetkel toimub

Nganassaanid on samojeedi rahvas Euraasia põhjapoolseimas piirkonnas Taimõri poolsaarel Krasnojarski krai Taimõri rajoonis. Nad räägivad uurali keelkonna põhja-samojeedi alamrühma kuuluvat keelt, nende kaugemad keelesugulased on soomlased, eestlased ja ungarlased. Keelemälu ulatub 10 000 aasta taha minevikku. Šamaan Demnime loitsimist ja lovesse langemist filmiti 16. juulil 1977 sünkroonselt ligi kolmveerand tundi, "Linnutee tuultesse" läks sellest ainult väike osa. Demnime laulud on lindilt tõlkinud S. Turdagina ja A. Mihkels ning täiendavad oluliselt meie teadmisi selle väikese hõimu peadpööritavast luulelennust. Nganassaani šamaan Demnime, Dühode poeg Namtuso sugukonnast (1913-1980) oli toona 64-aastane. Film Demnime loitsimisrituaalist valmis 20 aastat hiljem.

Sooner

Hetkel toimub

"Sooner" räägib loo maailmast irdumisest ja igatsusest helgema tuleviku poole.

Dance of Light

Hetkel toimub

Tantsuline film valgusest.

Song of Songs

Hetkel toimub

Maalitud animatsioon naisest ja mehest, kes peavad surmavõitlust tühja piimapaki üle.

IMG_00:01.JPG

Hetkel toimub

Kiirustavat tüdrukut takistab lühinägelikkus.

Love Hurts

Hetkel toimub

Heta Jäälinoja tindianimatsioon sellest, kui armastus teeb haiget.

Jüri Rumm

Hetkel toimub

Jüri on mõisniku toapoiss, kes saab karistada selle eest, et varastab oma haigele isale paruni tagant süüa. Kättemaksu vandudes lahkub ta mõisast varastatud hobusel, lipsates tagaajajate käest ikka ja jälle üha uusi maskeeringuid kandes. Seikluslikku liini vürtsitab Jüri armulugu samuti mõisas teeniva Madliga, mis osutub osavale põgenejale lõpuks saatuslikuks.

„Jüri Rumm“ on satiiriline seiklusfilm 19. sajandil teisel poolel tegutsenud legendaarsest Eesti vargapoisist, kes oma vägitükkidega teenis rahvasuus omamoodi Robin Hoodi kuulsuse: varastab rikastelt ja jagab noosi vaestele. Tema värvikas figuur inspireeris terve rea 20. sajandi alguses ilmunud näidendeid ja jutustusi. Filmi stsenaarium, mille mõningatel andmetel kirjutas väidetavalt esimese eestlasena 1920. aastate esimeses pooles Georg Wilhelm Pabsti juures õppinud ja Fritz Langi juurest töötanud, hiljem Rootsi emigreerununa fotoreporterina tegutsenud Mihhail Lepper, ammutab ainest peaasjalikult Hans Varessoo (pseudonüüm) 1908. aastal kirja pandud üllitisest „Jüri Rumm. Algupäraline roman Eestimaalt“ ja mingil määral ka Jaan Metua rahvatükkide triloogia 1921. aastal trükivalgust näinud esimesest jaost.

„Jüri Rumm“ digiteeriti 6K ja restaureeriti 4K resolutsioonis 2023. aastal Rahvusarhiivi filmiarhiivis, kasutades nitropõhimikul originaalnegatiivi ning kolme esilinastusaegset nitro- ja ühte hilisema põlvkonna atsetaatpõhimikul positiivrulli. Neljas rull puudub.

„Jüri Rumm“ linastus tummfilmina, saateks elav muusika, 1929. aasta detsembris kahes jaos: 11. detsembril tuli Tallinna kinodes Grand-Marina ja Rekord seitsmeks päevaks ekraanile esimene jagu; teine jagu püsis kinokavas 18. detsembrist kuus päeva. Edaspidisteks linastusteks nii Tallinnas kui ka alevikinodes monteeriti kaks jagu kokku.

Filmi saatva muusika lõid ja esitasid 2023. aastal Stephen Horne (Suurbritannia) klaveril ja Frank Bockius (Saksamaa) löökpillidel. Horne ja Bockius on rahvusvaheliselt tunnustatud tummfilmimuusikud, kes esinevad regulaarselt filmipärandifestivalidel üle kogu maailma. Muusika loomist ja salvestamist toetas Eesti Kultuurkapital.

Aasta täis draamat

Hetkel toimub

2017. aastal kuulutab Kinoteater välja töökonkursi, et leida inimest, kes poleks teatris käinud ning vaataks ära kõik 2018. aastal loodud teatrilavastused. 450 kandidaadi seast leitakse 21-aastane Alissija-Elisabet, rätsepaharidusega Valga tüdruk venekeelsest perekonnast. Noor inimene, kes ei tea midagi Eesti teatrist ega tunne ühtegi eesti näitlejat. Noor inimene, kes enne eksperimenti kaalus, kas minna tööle Maximasse või Euroopasse vabatahtlikuks. See on inspireeriv lugu iseseisvumisest, oma koha otsimisest ja sellest, et vahel piisab ainult väikesest juhusest, et veerema läheks lumepall, mis muudab kogu elu.

Welcome to Estonia

Hetkel toimub

Detektiivitöö Tallinnas ja Hamburgis toob ilmsiks ulatusliku vandenõu, mis laotab siirdeid kõikjale. Esto muudkui paljastab, paljastab, paljastab. Poliitikud on kaamed, sest tõetund on lähenemas. Mängu astuvad Eesti Märgi emissarid, vennad Surmad, salapärane "Sügav Kurk" võimukoridoridest, verdtarretav Poodom-poodom. Lõpuks aga laotub Eestimaa kohale kõikelubava Armastuse Festivali lilleaed. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Vanaema, saa tuttavaks

Hetkel toimub

Tragikoomiline lugu vanaema juubeli tähistamisest, kus keskealine perfektsionist Virve satub konflikti oma vennatütre Silviaga, kes võtab traditsioonilisele perepeole kaasa oma samasoolise elukaaslase.

Vaba raha

Hetkel toimub

Hoogne ja humoorikas seikluskomöödia jutustab loo sellest, kuidas erinevad inimesed – kooliõpilasest vanaemani ja konservatiivsest pankurist krüptoärimeheni – mõistavad raha.

Vara küps

Hetkel toimub

Dokumentaalfilm toob esmakordselt kaamera ette metsadebatis osalenud metsatööstuse, Riigimetsa majandamise keskuse ja loodusteadlased, et saada selgust, mis Eesti metsaga on toimunud ning millise pärandi jätame järeltulevastele põlvedele tulevikus. Enam kui 60nes Eesti eri paigas üles võetud loodusfilm avab vaatajale Eesti metsade hetkeseisu ning näitab kuidas poliitilised otsused on meie ühise vara kasutamist mõjutanud. Film pakub lahendusi, et debati ummikseisust välja liikuda ning suunab tähelepanu teravikele, mis metsasõja infomüras on mattunud juhitud kommunikatsiooni sõnumite alla. Aga tõstatab ka küsimuse, kuidas metsasõja algusajast vahetunud üheksa valitsust on jätkuva passiivsusega riigi vara, metsaga, hoolimatult ringi käinud.

Helene elukool

Hetkel toimub

Ideaalne õpetaja on süsteemne, omab autoriteeti, valdab ja õpetab õpilastele ainet aursaadavalt, vaimustunult ja kirglikult, tekitab õpilastes huvi aine vastu ning muudab tunnid sisukaks ja huvitavaks, on erapooletu, tolerantne, sõbralik ja suhtub toetavalt erinevate võimetega õpilastesse, tegeleb pidevalt enesetäiendusega, teeb koostööd kolleegidega ning jälgib euroopalike kultuuritavade põhimõtteid. Nii seisab ühe eliitkooli füüsikaõpetaja konkrusi kuulutusel. Aga kui sa oled 22-aastane ja seisad esimest korda ühe maakooli klassi ees? Kust pihta hakata? Mille vahel tuleb valida, et saada heaks õpetajaks?

Kartuli Wabariik

Hetkel toimub

Kunstnik ja üritustekorraldaja Tarmo Ladva on võtnud eesmärgiks rajada Eesti äärealale Taheva valda Laanemetsa külla Kartuli Wabariigi, muuseumi kartuli kui eesti toidu sümboli tutvustamiseks ja ajaloo mäletamiseks. Lennukad ideed, nagu vannikino ja pärimusteater, takerduvad aga rahanappuse ja üleüldise skeptitsisimi taha. Entusiast ei taha alla anda, vaid üritab edasi.

Parem homne

Hetkel toimub

Ajal, mil kümned tuhanded eestlased Soomes parema elu nimel tööd teevad, elavad paljud neist pidevas ooteseisundis. Alati pakitud kott, voodi kuskil anonüümses toas, köök, mida kasutab loendamatu arv inimesi - oma elu omas kodus saab elada vaid loetud tunde. Film räägib loo ühest majast Helsingi lähedal, mille allkorrusel elavad 10 eestlast ja ülakorrusel soomlane Tomi, kes neile tööd pakub. Estofiilist ülemus tunneb muret, miks eestlased oma vaba ajaga midagi ette ei võta. Eestlastel on aga hoopis teised mured.

Lembri Uudu

Hetkel toimub

Kuni Eesti Vabariigi taasiseseisvumiseni 1991. aastal tegutses Pähkla külas Saaremaal kolhoos, mis andis tööd pea kõigile külaelanikele. Kolhoosis töötas traktoristina ka Lembri Uudu. Pärast kolhoosi lagunemist kaotas suurem osa külaelanikest oma töö ja Uudu suri. Vahel aga juhtub nii, et inimese tegelik elujõud tuleb välja alles pärast tema surma. Lembri Uudu suri ära nii õigel ajal, et temast sai kangelane, kes hoiab siiani külaelul hinge sees ja kolhoosi koos.

Süda Sõrve sääres

Hetkel toimub

Süda Sõrve sääres on poeetiline dokumentaalfilm meestest, kellede hinged on täis ilu, tuld ja elujõudu aga ka ääretut üksindust. Need mehed elasid Sõrve sääres Põdra külas, kus nende ainukene mängukaaslane oli ei keegi muu, kui kaval viinakurat. Villi jutustab loo sellest, kuidas viinakurat tema sõbrad trikkidega ära meelitas. Aga kuidas siis Villi ikka veel elus on?

Jeesus juhatab Sind kiirteele

Hetkel toimub

Afrofuturistlik ulmefilm käsitleb globaliseerumise tagajärgi ning kujutab ühe väikese inimese kadumaminemise loo aastast 2035, mil Tallinn on muutunud megalinnaks, mida juhib programm nimega Psychobook. Kui müstiline viirus nimega Nõukogude Liit Psychobooki ründab, peavad CIA agendid Palmer Eldritch (Augustín Mateo) ja D.T. Gagano (Daniel Tadesse) süsteemi sisenema ja viiruse hävitama. Kuid varsti juhtub mõeldamatu, Eldritch põgeneb ja Gagano jääb süsteemi lõksu. Viirus toimetab Gagano alternatiivsesse reaalsusesse nimega Beeta-Etioopia ning seal ei jää Gaganol muud üle, kui ise selles ohtlikus mängus selgeks teha, mis on reaalne ja mis mitte. Või nii ta vähemalt arvab.

Ilvesmees

Hetkel toimub

Pärast lahutust ja rasket õnnetust elab Hannu üksi oma talus Lääne-Soomes. Keskkonnas, mis on koduks kõikvõimalikele metsloomadele, sealhulgas euraasia ilvesele, metskassile, kes oli kuni viimase ajani peaaegu välja surnud. Kui Hannu leiab tee äärest surnud ilvese, on see nagu kohtumine vana sõbraga: ta mõistab, et lapsepõlves selles piirkonnas elanud ilvesed on tagasi tulnud. Uue jõu ja elutahtega täidetud Hannu seab oma maale üles rajakaamerad. Peagi salvestavad 23 kaamerat kõike põdrast hiirteni. Hannu hakkab ilveseid isiklikult tundma õppima, jälgides igapäevaselt nende harjumusi ja elupaiku, suhteid ja isiksuslikke iseärasusi. Ilvese vaim imbub Hannu maailma aina sügavamale, kuni ta hakkab muutuma üheks nendest.

Päikeseaeg

Hetkel toimub

Looduse lõputus ringkäigus on kõigil oma ülesanne - taimedel, seentel, putukatel ja loomadel... Nad leiavad alati oma tasakaalu, rütmi ja kooskõla. Seitsme aasta jooksul filmilindile üles võetud film viib meid Eesti kodudesse, kus elatakse eemal maailma kaosest, looduse poolt etteantud rütmis. Aga inimliku loovuse südames on alati peidus üks pisike vastuhakk, mis ei taha järgida seda, mis on meile ette kirjutatud. DokumentaalfIlm loob vaatajale ruumi, kus on hea mõelda ja tunda, mida annab inimesele kontakt loodusega ja mis võiks juhtuda, kui see kaob.

Üht kaotust igavesti kandsin

Hetkel toimub

Hillel on oma narkomaanist pojaga lähedane suhe. Ta saadab talle iga kahe nädala tagant raha. Peale riidu, mis neil telefoni teel tekib, Lauri kaob. Tema viimane teadaolev asukoht on Bogotá, Kolumbia. Meeleheitel Hille palub Lauri õel Eeval Kolumbiasse sõita ning üsna pea leiab Eeva end sürreaalsest ja halastamatust Bogotá allmaailmast ning teeb kõik endast oleneva, et leida oma vend.

Neidsaare hoo peal

Hetkel toimub

Pille, kelle viimaseks lähedaseks inimeseks on jäänud Soomes elav tütar, püüab vanadust trotsides üksi lambaid karjatada. Felix on mures mesilaste pärast. Tarud jäävad tühjaks, pered surevad välja, mesilasemad ei mune piisavalt, et uued põlvkonnad kooruksid. Ümberringi käib põldude mürgitamine ja põlismetsade lageraie. Preester Agaton teenib väikseid kohalikke õigeusu kogudusi, õnnistab, jagab armulauda. Kaitseliitlane Hellat ja Hellati tütar Kateriina otsivad maapõue peidetud hõbedat. Legend räägib, et viikingid jõudsid suurelt merelt selle kandi rannaküladesse just Neidsaare kaudu, siinse madala lahe roomätaste vahelt.

Georgica

Hetkel toimub

Lugu vaikivast Poisist, kes saadetakse saar-polügoonile endise koloniaalmisjonäri Jakubi juurde ravile. Jakub on saarel ainuke tsiviilelanik, kes peab öiste pommirünnakute ajal vaatlusi tegema ja tulemused telefoni teel staapi raporteerima. Vaatlustorn asub varemeis kiriku tornis, mille Jakub on kohandanud silo tegemiseks. Misjonär-vana hobune-sõtkub tornis silo, koori all kirikus on mesitarud, koori peal orel, mille taga Jakub koraale laulab ja Poiss lõõtsa tallab. Kodus, vanas lennukiangaaris tõlgib Jakub Vergiliuse "Georgicat" ladina keelest suahiili keelde, et siis see raamat ükskord Aafrikasse masaide juurde toimetada. "Ja siis tuleb rõem... Ja rahu... Ja rikkus tuleb ka...".

Tantsud Linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt

Hetkel toimub

Kahekümne viie aasta kestel oli Lennart Meri elu ja looming tihedalt seotud Eesti filmindusega. Film kirjeldab tema soome-ugri rahvastest jutustavate antropoloogiliste dokumentaalfilmide “Veelinnurahvas” (1970), “Linnutee tuuled” (1977), “Kaleva hääled” (1986), “Toorumi pojad” (1989) ning “Šamaan” (1997) valmimislugu. Kasutatud on filmiekspeditsioonidel võetud fotosid, katkendeid raadio- ja telesaadetest Lennart Meri intervjuudega, tema enda videokaameraga salvestatud kaadreid, omal ajal filmidest välja jäetud lõike, kirjavahetust ja arhiividokumente. Kõnelevad Lennart Meri filmide kaasteelised, kolleegid ja sõbrad. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Pigilinnud

Hetkel toimub

Film portreteerib inimesi, kes elu keerises pinna jalge alt kaotanuna kannavad endas ometi igatsust veel kord lendu tõusta. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Minu Leninid

Hetkel toimub

Noor ja ettevõtlik Aleksander Kesküla kavatseb ära kasutada enamlaste juhti Leninit, et tekitada Venemaal Saksamaa rahadega revolutsioon ja luua Venemaa loodeosas Suur-Eesti. Julgeolekukaalutlustel otsitakse ja koolitatakse Leninile viis teisikut, kes kõik lõpuks Venemaale revolutsiooni tegema sõidavad. Kuidas lepib sellega päris-Lenin, kuidas teda ümbritsevad naised ja võitluskaaslased - need on küsimused, mille vastused sünnivad Kesküla leidlikus peas veel enne, kui asjaosalised ise küsidagi taipavad.

Masingu maastikud: Kitsas rada keset metsi

Hetkel toimub

Raikküla vallas Lipa külas sündinud teoloogi, orientalisti, filosoofi, luuletajat, folkloristi ja etnoloogi Uku Masingut (11.08.1909 - 25.04.1985) ja tema peret meenutavad koduküla elanikud, kajastamist leiavad ka Uku Masingu 90. sünniaastapäeva tähistamisega seotud üritused, mis toimusid juubeliaastal poeedi lapsepõlvemaal. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Masingu maastikud: Inimesepoeg valgel laeval

Hetkel toimub

Inimesed, kelle tutvus Uku Masinguga sai alguse 1950ndatel ja kogus jõudu, olgu siis Tallinnas Usuteaduse Instituudis või Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis ja Masingu Vilde (nüüd Hurda) tänava korteris, aitavad luuletajast, teoloogist ja õpetlasest panna kokku isiklikuma pildi. Meenutavad ja mõtisklevad Jaan Kaplinski, Vello Salo, Kalle Kasemaa, Hando Runnel, Andres Ehin, Ave Alavainu, Viivi Luik, Jaan Kiivit, Toomas Paul, Jaan Tooming jt. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Masingu maastikud: Surm on öömaja põllul

Hetkel toimub

Uku Masing sisepagulasena nõukogude aja piiratud tegevusväljal, KGB repressioonid ja Masingu mahavaikimine. Tekkinud olukorras oli Masingu tööde levimise peamine kanal käsitsi paljundamine, jälgitakse selle tegevuse ulatust ja mõju. Film sõlmib ligi kolmekümne Masingust puudutatud inimese abiga kokku KGB, naise teema ja tööde käsikirjalise leviku ning lõpetab triloogia. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Jätkusõja viimased sõdurid

Hetkel toimub

Filmi kangelasteks on viis Soome eest Jätkusõjas sõdinud eesti meest, kelle Soome riik andis pärast sõda Venemaale välja ja kes sattusid seetõttu NKVD repressioonide alla. Oma dramaatilisi seiklusi meenutavad tollased soomepoisid ja neid valvanud Soome vangivalvurid. Filmi peategelasena astub üles vana külakirikuõpetaja, endine soomepoiss Paul Saar. Selle aja poliitilise pildi edasiandmiseks on filmis kasutatud rohkelt Eesti ja Soome arhiivide ajastutruud filmimaterjali, NKVD ja Soome kaitsepolitsei VALPO dokumente, katkeid president Paasikivi isiklikust päevikust jm. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Universitas Tartuensis 375

Hetkel toimub

1632. aastal asutas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Tartus ülikooli Academia Dorpatensis. Tänane Universitas Tartuensis on üks Põhja- ja Ida-Euroopa vanemaid ülikoole. Tartu ülikool on seisnud erinevate kultuuride piiril, Ida ja Lääne vahel, see on hariduskants, millest 1919. aastal sai eestlaste rahvuslik ülikool. Film annab ülevaate Tartu ülikooli sünni- ja eluloost, ajaloost ning tänapäevast, toetudes kuuele sümboolsele sambale: Universitas, Professores, Gloria, Historia, Genius loci ja Traditio. Kasutatud on rohkelt haruldast arhiivimaterjali. Ülikooli tänapäev on jäädvustatud 2007. aasta kevadel. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Surnuaiavahi tütar

Hetkel toimub

Lucia elu ühes Eesti alevikus on lõbus ja vaba, kuid koolis on õpetajad mures, sest hinded on tal halvad. Tema isa, surnuaiavaht Kaido putitab autosid ja teeb muid juhutöid, ema Maria peab töö kaotamisest saadik teiste omasugustega pidu. Lucia kooliasjade jaoks pole kummalgi aega. Juba on asi lastekaitseinspektori laual, kui pere ootamatult kutsutakse Soome külla. Nädal aega elavad nad kirikuõpetaja Sirpa juures, ja Lucia ettekujutus kodust muutub põhjalikult. Tagasi Eestisse jõudes võtavad sündmused sellise pöörde, et tüdruk peab valima, millises kodus elada.

Kala

Hetkel toimub

Tavaline hommik. Isa ja poeg lähevad kalale. Isa ei tunneb end kehvasti, aga ei näita seda välja. Ta õpetab poissi püüdlikult – laseb autot juhtida, usse kaevata – kõike ise teha. Argine meeleolu muutub, kui poiss oma esimese kala saab. Elu edasikandumine põlvkondade vahel võib sageli olla julm ja paradoksaalne.

Kadunud isa

Hetkel toimub

Evald Hermaküla alustas oma teatriteed noore, vihase geeniusena “Vanemuise” teatris, kus tõi lavale mitu siiani legendaarset lavastust. Ta oli teatriuuenduse peamine eestvedaja. Hermaküla suund oli selge – eemale tekstist ja mõistuspärasusest alateadvuse poole. Täispikk dokumentaalfilm “Kadunud isa” räägib loo autori kasuisast Evald Hermakülast (1941 – 2000), karismaatilisest näitlejast, lavastajast ja väsimatust teatriuuendajast. Filmis segunevad lavastuslikud ja autori isiklikud mälupildid dokumentaalse arhiivimaterjaliga ning Hermaküla kaasaegsete mõtetega teatrist, elust ja surmast. Film uurib lavastaja ja kunstniku loomepsühholoogiat ja selle totaalset mõju läbi Hermaküla traagilise elutee, mis lõppes vabasurmaga.

Matusepäevikud

Hetkel toimub

Surm ja usk, elu ja eksiil. Üksinduse ja surmaga tegelemine on väikekoguduse vaimuliku igapäev. Küpses eas võõrasse kultuuri istutatud hingehoidja on ka ise sageli väga üksi. Vanad tahavad, et neid maetaks emakeeles ning selleks on kutsutud kodumaalt Torontosse, kus on suurim eestlaste kogukond eksiilis, kolm vaimulikku. – Endine insener Jüri Puusaag, eks-näitleja Kalle Kadakas ja kolmandat põlve vaimulik Mart Salumäe. Iga matus peegeldab võõrasse keskkonda sattunud hingekarjastele nende endi probleeme: keerulised suhted oma lähedaste ja kogudustega, identiteedi kahestumine võõrsil elades, usu marginaliseerumine, kohanematus ingliskeelses suurlinnas, surm kui ebamugav tabuteema kaasaegses “igavese nooruse” ühiskonnas.

Südamering

Hetkel toimub

Film jälgib rühma täiskasvanuid ja nende lapsi, kes 2014. aasta suvel otsustavad loobuda harjumuspärasest elukorraldusest ning asutavad teadlikult Eesti esimese ökokogukonna. Nad panid oma säästud kokku ja ostsid kamba peale vana mõisakompleksi 33 hektari põllumaa ja 3750 ruutmeetri pool-lagunenud hoonetega. Kompleksis asus enne hooldekodu. Kokku kolis 5 peret – 12 täiskasvanut ja 6 last. Nende eksperimenti innustas üle maa leviv ökokogukondade liikumine, mille eesmärgiks on katsetada väiksemas koosluses uut elukorraldust, mille tuumaks on vägivallatud harmoonilised suhte, loodushoid, permakultuur ja väike jalajälg. Alustuseks tuleb lammutada kõik peavoolu ühiskonna alustalad – haridusest, tuumperekonna ja tarbimiseni. Film jälgib kogukonna dramaatilisi arenguid 5 aasta jooksul. Mesinädalatest tuumikgrupi lahkuminekuni.

Mäed, mida polnud

Hetkel toimub

Andekus, töökus ja tahtmine võivad viia maailma-areenile. Isegi kui kasvad Euroopa mõistes perifeerses Vändras ja unistad saada elukutseliseks jalgratturiks. Profiks, kes vallutab kuulsaid mäetippe Alpides, Püreneedes, Dolomiitides ja kelle nime kuuleb nädalast nädalasse Eurospordi kanalilt, kui käsil on Tour de France, Giro d´Italia või Vuelta. Üks erandlik edulugu on mõistetav, aga kui neid on kaks ja veel samal ajal… Treener Erich Perneri käe alt sirgusid suurmeistriteks Tanel Kangert ja Rein Taaramäe. Üks lõi profimaailma ukse lahti pauguga, teine vargsi, vigastustega maadeldes. Aga mõlemad jõudsid sihile. Mis teed pidi, millise hinnaga? See on film, milles kohtuvad perifeersed madalad maastikud maailmakuulsate mäetippudega. Ratturite argipäev ja tipptiimide varjatud telgitagused.

Naine pildil

Hetkel toimub

Kunstnik Lauri Sillak aka Laurentsius alustab oma värske näituse maalimist tavatus kohas – tühjaksjäänud puumajas Tallinna südalinnas. Majas, mis on kuulunud Eesti filmi- ja fotokunsti loojale Johannes Parikasele ja tema naisele Lillile. Parikaste nimi oli esimeses Eesti Vabariigis tõeline tooniandja. Sellega seostusid Eesti esimese missivõistlus, riigimeeste prominentsed portreed ja kogu Eestimaa ülespildistamine. Parikaste salapärase elumaja seinad peidavad endas inimeste jälgi, kes omal ajal pildil olid ja kultuurkihtide alt paljastub tollane elu. Ajastu tapeetidele ilmuvad kaasaegsete kaunitaride ja maailmakuulsate pesumodellide portreed, aga maja perenaise Lilli vaim on rahutu.

Ohtlik ema

Hetkel toimub

50-aastane koduperenaine Manana peab valima pere ja allasurutud kire – kirjutamise – vahel. Naine otsustab viskuda oma unistuse teostamisele, ohverdades end nii vaimselt kui füüsiliselt.

Ruudi

Hetkel toimub

Ruudi elab Saaremaal kahekesi oma ema, konstaabel Karmeniga. Isa pole nende majas kunagi olnud. Ruudi suur kirg on viikingid, ja tema rõõmuks korraldatakse Kuressaare laadal lõbusõit päris tõelise viikingilaevaga. Paraku selgub, et temavanused poisid ilma isata lõbusõidule ei pääse. Nii ei jää Ruudil hädaga muud üle kui asuda sõbratar Vika abiga endale isa otsima.

Mai

Hetkel toimub

Mai satub teel peole liinibussis kokku kahe venelasest narkomaaniga, kellest üks on kriitilises seisukorras. Neiu otsib abi nii bussijuhilt kui kaasreisijatelt, kuid kohtab vaid ükskõiksust ja hirmu. Inimesed vaatavad muretsevast Maist ja hinge vaakuvast noormehest mööda, mugavam on selg keerata. Tütarlapse ainus võimalus on olukorrale ise lahendus leida.

Seenelkäik

Hetkel toimub

Poliitik Aadu Kägu sõidab koos abikaasa Viiviga metsa seenele, et puhata närve mainekampaaniast. Nendega liitub hääletaja, rahatu rokitäht Zäk. Vältimaks üldkäidavaid seenemetsi, sõidetakse umbropsu kuhugi laande, mis paistab tõeliselt ürgne ja inimtühi. Peatselt avastab kolmik end eksinuna ja samal ajal lahvatab meediaskandaal - uuriv ajakirjandus kahtlustab, et Kägu on kuritarvitanud riigi raha. Algab võitlus au, elu ja surma peale nii metsas kui linnas.

Võta või jäta

Hetkel toimub

Ühel unisel laupäevahommikul saab 30-aastane ehitaja Erik jalustrabava uudise: endine tüdruksõber Moonika, keda mees pole pool aastat näinudki, on just lapse sünnitanud. Tüdruku. Naine ise pole emaduseks valmis ja kui mees last endale ei taha, läheb tüdrukuke lapsendamisele. Võta või jäta! See on lugu Eriku pikast, keerulisest ja kohati koomilisest isaks kasvamise teekonnast. Lugu, mille käigus tavalisest eesti mehest saab igapäevaelu kangelane, Superman, kes on oma isaduse eest valmis küünte ja hammastega võitlema. Mis teeb isast isa?

Kalev

Hetkel toimub

1990 aasta suvi. Peatselt on algamas NSV Liidu meistrivõistluste järjekordne hooaeg. Kalevi korvpallimeeskond seisab pärast aastaid kestnud rasket tööd veelgi raskema valiku ees - Nõukogude Liit laguneb, Eesti püüdleb taasiseseisvuse poole ja ühiskonnas tõstab pead arvamus, et eestlased ei tohiks Nõukogude Liidu meistrivõistlustel osaleda. Mehed, kes on pühendanud kogu elu spordile ja treeninud vaid ühe eesmärgi nimel, teevad raske ja ühiskonnas ebapopulaarse valiku. Otsustatakse siiski mängida... Mitte miski pole aga mängijaid ja treenerite tiimi valmistanud ette niivõrd tormiliseks hooajaks. Pärast kõikvõimalikke vintsutusi saab meeskonnal olla vaid üks eesmärk...

Ivanipäev

Hetkel toimub

Kaks noort armunut, Kadri ja Ivan sõidavad maale, et tähistada jaanipäeva ja kohtuda Kadri vanematega. Vene rahvusest Ivanil ei laabu asjad nii nagu loodetud. Täiuslik suvepäev võtab ootamatu pöörde, kui Ivan leiab end vastuseisus Kadri lähedaste ja iseeendaga. Ta satub konflikti Kadri isa ja hiljem ka kogu külarahvaga. Lõpuks muutub jaaniõhtu Ivani jaoks tõeliseks luupainajaks, mis seab tule alla ka Kadri ja Ivani suhte.

Mandariinid

Hetkel toimub

1992. aasta sügisel, Gruusia ja Abhaasia vahel puhkenud sõja hammasrataste vahele sattusid ka rohkem kui saja-aastase ajalooga eesti külad. Sõja eest pagenud inimestest tühjaks jäänud külas võtab Abhaasia eestlane Ivo oma majja ja tohterdab terveks kaks raskelt haavatud vaenlasest sõdurit, grusiini ja abhaaslaste poolel võitleva tšetšeeni. Vana elutark mees püüab sõja keskel inimeseks jääda ja kahte verejanulist sõdalast lepitada. Lugu vihkamisest ja armastusest, kättemaksust ja andestamisest, kurjusest ja väärikusest.

Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha?

Hetkel toimub

Ühtne Eesti oli Teater NO99 loodud fiktiivne poliitiline liikumine, mida suur osa avalikkusest käsitles reaalse poliitilise jõuna. 24. märtsil 2010 toimunud pressikonverentsil teatati kavatsusest korraldada 7. mail Saku Suurhallis Ühtse Eesti suurkogu. Aktsiooni tutvustati teatriprojektina, kuid paljud uskusid Ühtsesse Eestisse kui reaalsesse poliitilisse jõudu. Mida lähemale jõudis 7. mai, seda enam küsis avalikkus, kas sünnib uus erakond? Dokumentaalfilm näitab manipulatsioone, emotsioone, hirme, bravuuri ja tahet, millest koosnes Ühtne Eesti. Sotsiaalne eksperiment valgustas läbi Eesti poliitika toimimismudelid ja Eesti valija ostsustamisvalikud. Kolm ja pool aastat hiljem on piisav aeg, et küsida: kas Ühtne Eesti muutis midagi?

Portugal

Hetkel toimub

Karina ja Martin on vabaabielus elavad lapsevanemad, kelle omavahelises armastuses pole põhjust kahelda. Aga kui hing ihkab midagi veel, mingit seletamatut kõdi, saavad alguse sündmused, kus miski pole enam endine. See on lugu suurest igatsusest millegi järele, mida ei ole veel tundnud või mida võib-olla isegi ei eksisteeri. Järgides oma sisemist tungi algab otsingute teekond, mis on mänguline, muhe, läbinisti inimlik, täis eksimise ja uuesti alustamise võimalusi ning värvikaid karaktereid, kes kõik on teel ja kel kõigil on üks eesmärk – leida õnn. Film vaatleb tänapäeva inimest, kelle tasakaalupunkt on paigast nihkunud. Kelle isklikku ruumi on kogunenud kõike rohkem kui mahub. Kergelt koomiliste sugemetega seikluslik draama on tunnustatud näitleja ja teatrilavastaja Lauri Lagle esimene täispikk mängufilm, mille peaosalisi kehastavad näitlejad Mirtel Pohla ja Margus Prangel.

Risttuules

Hetkel toimub

14. juuni 1941. Eestit, Lätit ja Leedut šokina tabanud küüditamisööl tuleb oma kodu jätta kümnetel tuhandetel süüta inimestel. Ilma kohtuotsuseta ootab mehi vangilaager, naisi ja lapsi Siberi asustamata alad. Stalini käsul korraldatud salaoperatsiooni eesmärgiks on Balti riigid põliselanikest puhastada. Siberisse saadetakse ka õnnelikus abielus ja väikse tütre ema Erna, kelle jaoks aeg saab teise mõõtme. Ebainimlikes tingimustes nälga ja alandust trotsides leiab naise hing vabaduse kirjades, mida ta oma vangilaagrisse mõistetud mehele läkitab. Ometi röövivad Siberi-aastad Ernalt midagi märksa hinnalisemat kui vaid nooruse. Film põhineb tõsielulistel sündmustel ning jutustab erakordses filmikeeles, nn tableau vivant-stiilis tuhandete eestlaste saatusest.

Meeskond

Hetkel toimub

September 2015, Riia Arena. 5 mängu, 12 meest, 20 000 fänni. Me näeme koondise ettevalmistusi, treeninguid, võitlusi, sisepingeid ja telgitaguseid. Eesti viimase 10 aasta võimsaim spordihetk: meie korvpallifännide rõõm ja kurbus. Mängijate ja fännide ilustamata emotsioonid. Öise Riia kirev melu. Sõna saavad endised ja praegused sportlased, treenerid, toetajad ja spordisõbrad.

Nullpunkt

Hetkel toimub

Tundliku ja püsimatu loomuga Johannes saab sisse Tallinna eliitkooli ning võiks eeldada, et tema elu hakkab ülesmäge minema. Tegelikult satub ta klassikaaslaste vaimse terrori alla. Kodus peab Johannes toime tulema ema süveneva vaimuhaigusega. Kui noormehe elupüramiidi kolm peamist tahku – kodu, sõbrad ja kool – kokku vajuvad, jõuab ta nullpunkti. Johannes mõistab, et elu paremaks muutumist tuleb alustada iseendast ja nii töötab ta välja plaani, kuidas saavutada populaarsus ja aktsepteerimine, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama.

Luuraja ja luuletaja

Hetkel toimub

Sarmitu alkohoolikust luuraja Gustav Tukk kohtub salapärase mustlannaga. Peagi selgub, et tegemist on Vene luure seatud lõksuga. Et vastase kavatsustele paremini jälile saada, antakse Gustavile käsk suhet jätkata. Paraku kipub ülesanne mehel üle jõu käima, sest eneselegi ootamatult on ta vaenlasesse armunud. Mustlanna vastu tunneb romantilist huvi ka luuletaja Miku Tähn, kes on paras tüütus. Käivituvad protsessid, mis ei tõota ühtegi head lahendust.

Tukdam: maailmade vahel

Hetkel toimub

Enamike inimeste jaoks on surm midagi selgepiirilist, mille olemuse on arstiteadus täpselt paika pannud. Täispikk dokumentaalfilm lükkab need oletused ümber, uurides nähtust, mis ähmastab piiri elu ja surma vahel ennenägematul moel. Olekus, mida Tiibeti budistid kutsuvad tukdam’iks, surevad kõrgeltarenenud budismi praktiseerijad teadlikult kontrollitud viisil. Kuigi nad on meie biomeditsiiniliste standardite kohaselt surnud, jäävad nad sageli mediteerimisasendisse istuma; tähelepanuväärsel kombel säilitab nende nahk elastsuse ja sära ning nende kehad püsivad pärast kliinilist surma lagunemismärkideta päevi, mõnikord nädalaid. Jälgides murrangulist teaduslikku uurimistööd tukdam’i kohta ja näidates Tiibeti budistide väga isiklikke suremise lugusid, kõrvutab film teaduse ja Tiibeti vaatenurki, püüdes lahti harutada tukdam’i saladust.

Maastik mitme kuuga

Hetkel toimub

Jaan Toomik tegeleb oma esimeses täispikas mängufilmis samade küsimustega, mis on teda huvitanud kogu tema kunstnikukarjääri vältel: surma ja seksuaalsuse teemad, kehalised moondumised, reaalse ja unenäolise vahekorrad, inimese põhihirmud, võõrandumine maailmast ja iseendast. Keskealise mehe korralik abielu on jõudnud tupikusse, ta heitleb endiste ja praeguste suhete vahel, teadmata, mida nendega peale hakata. Piiripeal elu hakkab mehe närvisüsteemi üle koormama, reaalsus ja unenäoline sulavad kokku, üha raskem on vahet teha, mis on tegelik ja mis luul. Toomik portreteerib hullumise-eelset plahvatuslikku seisundit, kus inimene ei leia enam vahendeid eluga kontakti saamiseks.

3. oktavi F

Hetkel toimub

Julge ja stiliseeritud ooper-vestern, mis jutustab loo purunenud perekonnast, kättemaksust ning vastuseisust naistevastasele ebaõiglusele. Kui Mario, veidi lühikese sütikuga, kuid õiglane lindprii, vanglast vabaneb, on tema ainukeseks sooviks naasta koju oma ema ja õe, Ada, juurde. Ei lähe kaua, kui elu ta uuesti pahandustesse kisub. Nähes pealt, kuidas üht naist rünnatakse, on Mario sunnitud haarama oma relva ja kurjategijat karistama, jättes talle alles vaid ühe käe. Kohalik šerif kuuleb, millega Mario on hakkama saanud ning seab oma uueks eesmärgiks viimane kinni püüda. Šerifil pole sooja ega külma naisterahvast, keda rünnati või mehest, kelle käe Mario just otsast ära lasi. Ta jahib ainult Mariot, et oma isa eest lõplikult kätte maksta. Samal ajal jõuab Adani sõna, et Mario on rongis, teel koju ning šerif tema kannul. Ada peab kiirelt tegutsema, et peatada rong ja jõuda Marioni enne, kui šerif seda teha jõuab. Õnneks on tal abiks üks mootorratas ja tema hääl. Kas Ada saab kätte vajaliku noodi, et peatada rong ja teha relvituks ka kõige jõhkramad mehed?

Kaks meest rongis ja keegi veel...

Hetkel toimub

Eleegilise alatooniga hüvastijätulugu viib meid vanade meeste maailma, kes valmistuvad selle maailmaga hüvasti jätma. Igaüks omal veidral moel. Ei midagi traagilist, aga igaviku läve ületamine on nende kõigi jaoks siiski mõistatus – nagu elu ise.

Arizona unelmad

Hetkel toimub

Viis teismelist tüdrukut, üks poiss ja väikelinn, mis on kiilutud raudtee ja maantee vahelisele alale Arizonat läbiva osariikidevahelise kiirtee number 40 lähistel. Kõik nad elavad Winslow’ väikelinnas ja sellest veidi põhja poole jäävas navajo indiaanlaste reservaadis. Taani režissöör Jon Bang Carlsen, kes on tuntud oma lavastatud dokumentaalfilmide poolest, viib nad unistuste ja reaalsuse vahelisele maagilisele territooriumile, haarab nad näitemängu, kus nad saavad oma elu – minevikku, olevikku ja tulevikku – lahtimõtestada.

Sipelgapesa

Hetkel toimub

Hiiglasliku nõukogudeaegse garaažikompleksi sisemuses keeb justkui teises paralleeluniversumis pulbitsev vilgas elu. Lõputud spiraalikujulised sõidukoridorid täis masinaid ja inimesi meenutavad sipelgapesa. 1985. aastal ehitatud kolosseum on muutunud lihtsast garaažist utoopiliseks rajatiseks, kus leidub kõikvõimalikke asutusi. Kompleksis tegutseb saun, restoran ja isegi loomakliinik. Sipelgapesa on teiseks koduks ligi 700 mehele. Siin jagavad nad oma argimuresid ja unistusi, putitavad autosid ja põgenevad näägutavate naiste eest. Omamoodi salajases klubis saavad mehed elada endi kehtestatud reeglite järgi. Siin ei sega neid keegi.

Otsides valgust

Hetkel toimub

Raivo Hein on edukas internetiärimees, harrastusastronoom, astrofotograaf ja rännumees. Ühtaegu nii idealist kui ka materialist. Tõenäoliselt on Raivo ka Eesti esimene kosmonaut, sest pilet sir Richard Bransoni korraldatavale kosmosereisile on tal taskus. Raivo usub teadusesse, inimese tervesse mõistusse ja inimkonna helgesse tulevikku. Ta usub, et 1000-aastane inimene on täna juba sündinud. Ta arutleb inimkonna tuleviku, elu ja universumi müsteeriumi teemil. Lisaks Raivole mõtisklevad tõe, selle otsingute ja olemasolu üle astrofüüsik Jaan Einasto, füüsik Peeter Saari, teadusfilosoof Enn Kasak, astronoom Laurits Leedjärv, pastor Gustav Piir jpt.

Hipodroom

Hetkel toimub

Oli 1923.aasta 25. november, kui Tallinna Hipodroom oma uksed Eestimaa pealinna südames publikule avas. Hipodroom peibutas külastajaid kihlvedude ja võiduajamistega ning võimalusega oma õnn totalisaatoril proovile panna. Tallinna Hipodroom oli üks suuremaid Baltimaades ja saavutas uskumatu populaarsuse, kuid alanud sõda lõhkus igapäevase idülli. Hävines restoran ja tulekahjus läksid kaduma ka tribüün ja kontorihoone. Majesteetlikust hipodroomist jäi püsti vaid üksik hobusetall. Kuid selle ainulaadse koha tulevik ja saatus on nukker. Tänane linnaplaneering lõpetab maailmasõja ja kolm riigivõimu üle elanud hipodroomi eksistentsi. Samm sammult hakkavad tallid tühjenema. Hobuseid jääb aina vähemaks. Üksteise järel suletakse uksi. Hipodroomi asemele kerkivad mõne aja pärast korterelamud ja büroohooned. Kadumas on suur osa meie ajaloost - küll luitunud kalliskivi, kuid suur osa linna elust ja mälust.

Yoyogi haiku

Hetkel toimub

Yoyogi on vabadus. Koht, mis tõuseb kõrgemale kõigest inimlikust. Nagu esimene lend taevasse. Selles filmis on ühendatud kaks kummalist ja osaliselt kattuvat poolt. Ühelt poolt on see oma neutraalsuses kauge, peaaegu teaduslikult kuiv pargis toimetavate inimeste vaatlemine, teiselt aga poolt on siin aga mingi kummaline maagia ja tunne, et toimuv ei ole maistes mastaapides mõistetav. Filmi tegevus toimub Jaapanis Yoyogi pargis, mis kunagi minevikus oli lennuväli, kust startis esimene Jaapani piloot. Filmi vaatenurk on tähelepanuväärsem ja olulisem kui vaatlusobjekt. Täpsemalt öeldes muudab optika nii otseses kui ka ülekantud tähenduses objekti, pöörates selle tagurpidi. Seda filmi ei saa kirjeldada kui "filmi ühest vanimast pargist Tokyo südames" või "filmi pargist, kus toimus esimene lend", või lihtsalt "filmi pargist". Me ei tea sellest pargist tegelikult midagi. See film ei teavita meid pargi ajaloost ega õpeta meile otseselt midagi. Pigem annab film võimaluse viibida mõnda aega meditatiivses, keskendunud, eraldatud ja samal ajal jumaldavas vaatluses, kuidas inimese keha ja vaim võivad tähelepaneliku pilgu ees avaneda. Yoyogi park on ruum, mis võimaldab inimese avanemist, platvorm, kust inimene saab oma igapäevase olemasolu kohal hõljuda.

Vaikuse kutse

Hetkel toimub

Margit, Vitali, Raivo ja Riho on kurdid ja veendunud nelipühilased. Olles ise kord tundnud Jeesuse puudutust, on neil nüüd eesmärk seda sõnumit levitada. Kurdilt kurdile. Tööpõld on lai ja neliku plaan maailmavallutuslik, sest üle ilma elab umbes 346 miljonit vaegkuuljat. Nad rändavad mööda maakera kõige kaugemaid ja eksootilisemaid nurki – Kasahstanist Kreekasse, Venemaalt Hiinasse. Missugune on inimese elu, kui ta ei kuule liiklusmüra, koera haukumist, muusikat, linnulaulu... Kas tema maailm on lihtsalt sajaprotsendiline vaikus? Kas tema vaimne ruum, mis ei ole täis pidevaid häirijaid, on seega spirituaalselt vastuvõtlikum, näiteks altim kuulmaks Jumala häält?

Saarte värvid

Hetkel toimub

Muhumaa, Fäärid ja Havai on üksteisest kohutavalt kaugel. Neil saartel elab kolm andekat muusikut, kes ammutavad inspiratsiooni kodukoha loodusest ja ürgsetest traditsioonidest. Nende loomingu juured on saarte värvides ja valguses, helides ja lõhnades ning saarlase hingelaadis. Nende ühise muusika jaoks pole vahemaal tähtsust.

Vehkleja

Hetkel toimub

1952. aastal saabub Haapsallu meistersportlane Endel ja asub tööle kooli kehalise kasvatuse õpetajana. Õpilastega kontakti saavutamine on introvertsele mehele esiotsa raske. Lisaks on sõjajärgsete katkiste perekondade lapsed talle harjumatud kaaslased. Hoolimata kooli direktori vastuseisust õnnestub Endlil saada luba hakata neile vehklemist õpetama. Pikapeale saab vehklemisest eneseväljendamise vahend nii lastele kui ka nende õpetajale, vastastikune teekond, mille käigus kosuvad ja tervenevad mõlemad osapooled. Lüüasaanud koolidirektor hakkab Endli minevikus sorima, et selgitada välja, miks ikkagi on Nõukogude Liidu meistersportlane väikelinna tulnud.

Georg

Hetkel toimub

Eesti tuntuima laulja Georg Otsa (1920 –1975) saatuse kujundasid keerulised ja muutlikud aastad. Valinud noorena inseneri eriala, avastas ta end muusikuna sõjapäevil Jaroslavlis. Erakordne anne ja pühendumus kutsumusele tegid temast üleliiduliselt tuntud tähe, kuid populaarsuse sädeleval medalil oli ka teine pool. See on väga isiklik lugu armastusest ja abielust, kuulsusest ja kiivusest, eneseteostusest ja enesehävitusest.

Fast Eddy vanad uudised

Hetkel toimub

Kuressaares sündinud sõjapõgenik Edgar Väär, vabakutseline operaator, sai hüüdnime Fast Eddy kuna jõudis sündmuskohale enne politseid. Sajad tunnid filmilinti, mida tal telekanalitele maha müüa ei õnnestunud, on hunnikutes Eddy Toronto kesklinna penthausi tubades ja keldris. Kas vanu uudiseid saab müüa? Mida mäletab Ed veel ise ja mida räägivad ta vanad filmirullid sellest, mis teda huvitas? Millal lõppevad inimese enese juhitavad surma ettevalmistused ja millal muutud sa eestkostetavaks lapseks, lilleks, mööbliks?

Ameerika suvi

Hetkel toimub

Teekonnafilmi sugemetega komöödia elust enesest põhineb Eesti tudengite tõestisündinud lugudel Ameerika Ühendriikides ukselt uksele raamatuid müües. Karismaatiline müügikunn Norris, hädavaresest motivatsiooniraamatute fänn Alan, seiklushimuline Läti tüdruk Anna ja kõige suhtes skeptiline Eesti poiss Martin leiavad end 8000 kilomeetri kaugusel kodust, Ameerika kõrbelinnas, ukselt uksele raamatuid müümas. Neile lubati elu suurimat seiklust ja võimalust teenida palju raha, kuid kas kõik ikka on nii nagu paistab? USA-s üles võetud mängufilm on filmitud nn gerilja-meetodil – väike entusiastlik meeskond, 18-tunnised võttepäevad, käepärased rekvisiidid ja filmimine tavaliste inimestega nende igapäevakeskkonnas California ja Nevada kõrbelinnades.

Pihtimus

Hetkel toimub

Isa Giorgi saabub väikesesse mägikülla vaimulikuks. Inimeste kiriku juurde toomiseks hakkab ta külarahvale filme näitama. Peagi ilmneb, et kohalik muusikaõpetaja Lili sarnaneb filmistaar Marilyn Monroega - lähedasem tutvumine naisterahvaga paneb endisest filmimehest vaimuliku vagaduse tõsiselt proovile.

Impeeriumi jäljed. Radioaktiivne reostus

Hetkel toimub

Üheks nõukogudeaegseks pärandiks on radioaktiivne reostus, NSV Liidu koloniaalpoliitika markantne näide tahtmatusest tegutseda keskkonnasäästlikult. Suuremad radioaktiivsed reostuskolded olid Sillamäe uraanirikastusvabrik, Saku radioaktiivsete jäätmete matmispaik, Valga lähedal asunud tuumarakettide maa-alune stardikompleks ja Paldiski tuumaallveelaevade õppekeskus. Kõigi nõukogude tuumaobjektide puhul on probleemiks täpsemate plaanide puudumine, info hankimine Venemaalt on seotud aga tohutute raskustega. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Impeeriumi jäljed. Mehaaniline reostus

Hetkel toimub

Avakaadris on Eesti kaardil märgitud piirkonnad, kus paiknesid Nõukogude okupatsiooniaegsed militaarobjektid. Tavaliselt asusid need looduskaunites kohtades, järvede ja jõgede läheduses. 1991. a seisuga oli Eestis Nõukogude sõjaväe kasutuses ligi 1565 militaarobjekti kogupindalaga 871 km2, mis on ligi 2% Eesti Vabariigi territooriumist. Nüüdseks on ehitised juhuslike rüüstajate ja loodusjõudude poolt lõhutud. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Impeeriumi jäljed. Keemiline reostus

Hetkel toimub

Eestit okupeerinud võõrvägede jaoks oli kahjustamata loodus ja terve elukeskkonna säilitamine teisejärguline. Nõukogude kindralid paigutasid keskkonnaohtlikud baasid enamasti Eesti looduskaunitesse paikadesse, valgalade ja veekogude lähedusse. Eestis oli Nõukogude sõjaväe kasutuses ligi 1565 militaarobjekti, sealhulgas viis lennuvälja, üle 50 raketibaasi, polügoonid jm. Taasiseseisvumise järel on meie keskkonnakaitsjaid vaevanud ebakindlus – kas on leitud ja kahjutuks tehtud kõik reostusallikad ja maapõues peituvad ohtlike ainete jäägid. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Impeeriumi jäljed. Paldiski 1994

Hetkel toimub

1939. aastal pärast Nõukogude Liidu poolt Eestile peale surutud baaside lepingut sai Paldiskist NL sõjaväebaas. Pärast teist maailmasõda oli linn esialgu avatud ka kohalikele elanikele, kuid 1962. aastal vastu võetud otsus luua Paldiskisse NSVL tuumaallveelaevnike õppekeskus, muutis Paldiski 30 aastaks kinniseks sõjaväelinnaks. 1968. aastal hakati õppekeskuses koolitama välja aatomiallveelaevade ekipaaže. Paldiskisse ehitati tõenäoliselt maailma ainus maapinnal asuv tuumaallveelaeva täpne makett koos tuumareaktoriga. Hiljem lisandus ka teine tuumareaktor. Vene sõjavägi lahkus Paldiskist 30. augustil 1994. Sõjavägi jättis linna maha väga viletsas seisukorras. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Keskea rõõmud

Hetkel toimub

Keskeale lähenevad heal järjel abielupaarid Pille ja Tõnu ning Silva ja Hubert on jõudnud äratundmisele, et nendega ei ole kõik korras. Mis nimelt, see peab selguma kuulsa ravitseja Niguli juures Võrumaal. Nad asuvad teele läbi suvise Eesti, võttes seltsi ka Helena, kes on paremini kursis esoteeriliste tarkustega. Teel hoiatatakse neid, et Niguliga pole kõik nii lihtne, et lähed longates sinna ja tuled tantsides tagasi, kuid üllatust, mis neil sihile jõudes ees seisab, ei oska keegi oodata.

Vara küps: mets kui ökosüsteem

Hetkel toimub

Dokumentaalsarja esimeses osas avavad loodusteadlased vaatajale metsa definitsiooni teaduslikust perspektiivist ning selgitavad metsa kui tervikliku süsteemi seaduspärasid. Teadlased käsitlevad muuhulgas kuidas metsa raie, reostus ja kliimamuutused võivad mõjutada metsa tervist ja selle võimet säilitada bioloogilist mitmekesisust. Selle kõige keskel, kuidas loodusliku seisundi halvenemine seab ohtu meie harjumuspärase elukorralduse. Esimene episood avab ukse tulisele debattile, mis uurib kuidas metsa majandamine tänu kaasaegsetele tehnoloogiale on mõjutanud metsade tänast seisundit. Kaamera ette tulevad loodusteadlastele otseselt vastanduvad puidusektori esindajad, kes määratlevad metsa mõõdetava ressursina. Episood annab puidutööstuse esindajatele hinnangute vabalt võimaluse oma seisukohti selgitada ning tööstuse väärtusi esile tõsta. Episoodi viimases kolmandikus avab metsa ja maa kasutusele spetsialiseerunud uuriv ajakirjanik oma töö tagamaad ning toob välja probleemi teravikud, mis nii poliitilises kui majanduslikus vaates on tema hinnangul metsasõda aastaid süvendanud.

Vara küps: metsarahvas

Hetkel toimub

Teine episood algab läbilõikega viimase kümnendi telesaadetest, mis ühel või teisel moel on metsadebatti kajastanud. Meedias kõlanud väited ja faktid avab vaataja jaoks loodsukaitsja, endine RMK töötaja Mati Sepp. Episood süveneb põhiküsimusse, miks eestlased määratlevad end sageli metsarahvana. Arheoloog Tõnno Jonuks räägib tagasivaatavalt läbi müütide ja rahvapärimuse, kuidas eestlaste identiteet on aja jooksul välja kujunenud ning kuidas metsad on eesti kultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse osas rolli mänginud. Episood avab läbi näidete ja faktide Eesti metsade ja looduskaitsealade tegeliku seisundi. Tuuakse esile šokeerivaid detaile, kuidas metsafirmad kasutavad seaduses olevaid kitsaskohti, mis võimaldavad neil seaduslikult looduskaitsealadel metsamaid lagedaks raiuda ning kuidas Keskkonnaministeerium (Kliimaministeerium) on viimasel kümnendil loodusalade kaitse-eeskirju järjepidevalt puidutööstusele soodsates tingimustes lõdvendanud.

Vara küps: tulevik

Hetkel toimub

Sarja eelviimane osa avab arutelu selle üle, kuidas tugevdada metsade ja looduskaitsealade kaitset ning hoiakut jätkusuutlikuma metsanduse poole. Episood kutsub üles teadlikkuse tõstmisele haridussüsteemi muutmise kaudu ning pakub suundi poliitilistele muutuste osas, mis aitaks looduskaitsealasid tulevaste põlvede jaoks paremini säilitada. Episood tõstab esile Euroopa Komisjoni hiigeltrahvid, mis süsiniku liigse emiteerimise tõttu Eestil ees seisavad. Trahvid asetatakse rahvusvaheliste kokkulepete konteksti, mida seni metsadebatis on ajakirjandus vaid põgusalt käsitlenud. Eelviimane episood puudutab laiemalt kliimakriisi ning suunab tähelepanu tulevastele põlvedele. Vaatleb tänast metsapoliitikat tuleviku perspektiivist ning kutsub emotsionaalselt tegutsema, et järeltulevaste põlvede elukeskkond tänaste otsuste läbi ei halveneks.

Vara küps: kommunikatsioon

Hetkel toimub

Viimane episood toob vaatajani uue materjali ja täispikas dokumentaalfilmis kajastamata teemad. Osa vaatleb kriitiliselt Eesti meedia metsapoliitika kajastust läbi aastate ning asetab kajastused üha tulisemalt esile tõusva kliimakriisi valgusesse. Episood räägib juhitud kommunikatsioonist ning mainekujundusest, mida metsatööstus on poliitika kujundamisel järjepidevalt ellu viinud. Sõna saavad meedia- ja kommunikatsioonispetsialistid ning Eesti Maaülikool.

Tsaar Muhha

Hetkel toimub

Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (tänapäeval Eesti Kunstiakadeemia) legendaarse punkrühma Loomingulise Kultuurijäätmete Ümbertöötlemise Koondise Päratrust lavastuslik filmikatsetus, mis pilab nõukogude võimu. 1979. aastal asutatud Päratrusti loomingulisse kollektiivi kuulusid ERKI tudengid Hardi Volmer, Rao Heidmets, Riho Unt, Veljo Vingissaar, Udo Vool, Eerik Olle, Jüri Kermik ja Jaak Arro. "Koondise" filmid, mida näidati Tallinna noorte seas kiiresti populaarsuse võitnud performatiivsetel kontserditel, torkavad Nõukogude Eesti filmipärandi kontekstis silma nii oma provokatiivselt võimuvastase meelsuse, ebatavaliselt käremeelse väljendusviisi kui ka unikaalse linastusmudeli poolest.

Kalkar

Hetkel toimub

Legendaarse punkrühma ENSV Riikliku Kultuurijäätmete Töötlemise Artelli Päratrust loodud lavastuslik lühieksperimentaalfilm inspireerituna Andrei Tarkovski filmist „Stalker”.

1979. aastal asutatud Päratrusti loomingulisse kollektiivi kuulusid ERKI tudengid Hardi Volmer, Rao Heidmets, Riho Unt, Veljo Vingissaar, Udo Vool, Eerik Olle, Jüri Kermik ja Jaak Arro. "Koondise" filmid, mida näidati Tallinna noorte seas kiiresti populaarsuse võitnud performatiivsetel kontserditel, torkavad Nõukogude Eesti filmipärandi kontekstis silma nii oma provokatiivselt võimuvastase meelsuse, ebatavaliselt käremeelse väljendusviisi kui ka unikaalse linastusmudeli poolest.

Sünnipäev

Hetkel toimub

Joonisfilm „Sünnipäev“ räägib väikesest Leost, kellel on jõululaupäeval sünnipäev ning sel päeval aset leidvatest pöördelistest sündmustest. Film on mõeldud nii lastele kui täiskasvanutele. „Sünnipäev“ on õpetlik animafilm, kuna kujundusvõtmena kasutatud lastejoonistused peaksid panema inimesi nägema sageli hoolimatut ja vägivaldset täiskasvanute maailma harjumuspärasest erineva pilguga.

Paberileht

Hetkel toimub

Lugu paberilehest,kes tahtis erineda standartsest hallist paberimassist ja lõpuks sai temast värvikirev tuulelohe.

Madude oru needus

Hetkel toimub

Prantsuse lendur Traven leiab 1950ndate aastate alguses ühe sõjalise operatsiooni käigus Indo-Hiinas budistlikust templist kalliskividega kaetud laeka ja viib selle Euroopasse kaasa. Kolmkümmend aastat hiljem tuleb ta koos poola orientalisti Jan Tarnasiga ekspeditsioonile Tuhande Mao orgu, kuhu juhatab laekast leitud kaart. Džunglis saadab neid veetlev Christine, ajakirjanik, kellel on ohtlikke sidemeid. Peatselt on nende kannul mustad jõud ja tigedad maod.

Urbanimatio

Hetkel toimub

Linn, see on arhitektuur eelkõige. Arhitektuur olla kivinenud muusika. Muusika jõudvat jumalale kõige lähemale, kui mõjutada arhitektuuri hüperläps tehnikaga ja lisada muusika, sünnib sellest uus elu...

Maetud Euroopas

Hetkel toimub

Viimase 4000 aasta lõikes on enamik eurooplasi juba surnud, aga nende haudu on tähistamas elav ja materiaalne kultuuriajalugu. Vaataja ees avaneb kalmistuarhitektuur kogu oma kirevuses: sambad, ristid, kivid, kalmed, dolmenid, sarkofaagid, kurgaanid, muumiad… väravate, inglikujude, plekk-pärgade ja lilledeni välja.

Viimane vahipost

Hetkel toimub

Neli sõdurit on keset ookeani asuval valvepostil lõpetamas kaks aastat kestnud valvekorda. Kui lootusetult hilinenud vahetuslaev lõpuks ilmub, on see tühi. Üritades mõista, mis juhtus laeva ja meeskonnaga, kaob side kodubaasiga. Olles täielikult muust maailmast ära lõigatud, kasvab umbusaldus ja kahtlused, kõiges ja üksteises. Baines, Sullivan, Cassidy ja Hendrichs püüavad ebakindlas olukorras ellu jääda, üritades iga hinna eest leida teed tagasi koju. Kui kodu üldse veel enam kuskil on.

Prazdnik

Hetkel toimub

Juba üle 15 aasta, igal septembril, toimub Maardu linnas „Sorotšintsõ laat“. Seda külastab igal aastal üle 15 000 inimese. Nimetus „Sorotšintsõ laat“ on laenatud Nikolai Gogoli samanimeliselt jutustuselt, mis kubiseb fantasmagooriast, huumorist ja absurdist. Ning ka Maardus toimuv laat on läbinisti täis neid samu elemente. Filmi pealiiniks on ilukonkurss Miss Maardu, mis leiab aset laada raames. Keset sadu müügipunkte, mis kauplevad kõigega – aluspesust vaipadeni, seebist kalapüügi vahenditeni ning lihatoodetest kardinateni – on toimumas kohalik iludusvõistlus. Kaamera jälgib, kuidas tüdrukud valmistuvad konkursiks, harjutavad, teevad proove. Kuidas nende juhendaja Antonina Romanovna õpetab neid õigesti kõndima, hoidma rühti, rääkima jne. Tüdrukud pabistavad, sest enamik neist pole kunagi esinenud laval suure auditooriumi ees. Seda enam, et suur osa auditooriumist on iluduskonkursi toimumise ajaks tõenäoliselt purjakil ning ilmselgelt mitte kõige adekvaatsemas seisundis iludusvõistluse vaatamiseks. Film on pikitud värvikate stseenidega. Seega avab Eestis püsiväljendiks muutunud fraas „võimalik vaid Venemaal“ end uuest küljest ning vaataja näeb, et paljud asjad on võimalikud ka Eestis.

Mets ja inimene

Hetkel toimub

Kaua oli mets võimsam kui inimene, sõltumatu ja iseseisev. Täna on suhted muutunud. Filmitegijad jälgivad metsavahti hoole ja armastusega metsas toimetamas. Kaadritaguses dialoogis vastab ta Fred Jüssi küsimustele, arutleb inimese ja keskkonna seoste üle ning räägib inimese vastutusest metsa ees. Mets on suur väärtus ja metsavaht ise peab end üheks lüliks ahelas selle kaitsmisel.

Karu süda

Hetkel toimub

Siberi lummus toob kütt Niika tagasi põhjarahvaste maale. Kuigi kohalikud nganassaanid ta külalislahkelt vastu võtavad, tuleb välja, et noormehe saatus ei ole enam tema enda kätes - seda määravad nüüd looduse väed. Ta võib enese uuesti leida, kuid selleks tuleb tal kogeda kirge, valu, meeleheidet ja andestamatut süüd. Ta peab kohtama iseenda varju, armastama naist, kellele pole jäänud kedagi teist, ja surmama oma sõbra. Ainus, mis võib teda vabastada saatuse püünisest, on karu süda.

Kilplased

Hetkel toimub

Fr. R. Kreutzwaldi rahvaraamatu “Kilplased” ainetel valminud joonisfilmis naerdakse välja igasugune mõttetu ja ebaotstarbekas tegevus. Välja on valitud viis kilplaste „tarkust“: palgiveeretamise, majaehitamise, käoaitamise, lojuste põllult minemakihutamise ja majapõletamise lood. Omajagu kilplust peitub meis kõigis ja selle tunnetamine ongi parim rohi kilplaslike tegude vastu. Pildi kvaliteet SD-s.

Suur Tõll

Hetkel toimub

Joonisfilm täiskasvanuile, mille aluseks on eesti rahva muistendid Suurest Tõllust. Huvitavas vormis elustab film vägilase kuju, kelles kehastub rahva tööarmastus, tugevus ja elujõud. Pildi kvaliteet SD-s.

Kui seda parki ees ei oleks

Hetkel toimub

Dramaatiline saaga Tartu suurest võitlusest tänapäeva kõige vastuolulisemal teemal - loodus või kultuur? Sõda linna keskpargi ümber on kliimakriisi kontekstis omandanud globaalsed mõõtmed. Nii linnaplaneerijate kui ka keskkonnakaitsjate missioon on päästa maailm ja luua Tartusse parim elukeskkond. Kuid paraku ei ole ühiskondlikes otsustes ühte tõde.

Jaanipäev

Hetkel toimub

“Oh, keeruta-lennuta linalakk neidu…” Eesti inimene peab Jaanipäevaks Saaremaale sõitma! Jaanipäevale vahetult eelnevatel päevadel ootavad kümned tuhanded inimesed Virtsus kilomeetrite pikkuses järjekorras tunde ja tunde, et pääseda Saaremaa praamile. Nii moodustavad need täiesti võõrad inimesed ühise hiigelsaba. Meie filmi tegelasteks on nii jaanipäevaks Saaremaale ruttajad kui põlised virtsulased, kes ei kujuta ette elu ilma praamisabata. Sellega koos on kasvatud üles, sellega on teenitud varandusi ja see pakub ka praegu pinget. Ainuke huvitav asi Virtsus, kus rahvast liigub! Kõik on ju siin! Kogu rahvas korraks koos. Et järgmisel hetkel purjetada laiali erinevatesse Saarema otstesse erinevate jaanitulede juurde. Tegelikult on Saaremaa praamijärjekord kui üks suur organism, mille soontes tuksub Eesti veri.

Muusika, mida ma veel ei tea

Hetkel toimub

Vinüülplaadi pöörlemises ja nõelaraginas on salapärast võlu ning nostalgiat kadunud aegade järele. Tänapäeva maailmas, kus pealtnäha kõik on juba avastatud ja läbi uuritud, kõnnib Tartu melomaan Ahto mööda unustatud radu ning täidab valgeid laike raudse eesriide taguse vinüülimuusika ajaloos.

Sõda igavatele seintele

Hetkel toimub

Väike Tartu idufirma rakendab tehnoloogiat, et võita tagasi reklaami poolt reostatud linnaruum. SprayPrinter pole tavaline start-up, pigem meenutab see kirju seltskond metsikut rock-n-roll bändi. Nad ei järgi reegleid ja siiani on see toonud neile tähelepanu ja edu nii Eestis kui Räniorus. Kuid elu kahel kontinendil pole lihtne ja peagi põrkuvad nende suured unistused ja ambitsioonid vastu argielu reaalsust.

Õunkimmel

Hetkel toimub

Aimée Beekmani muinasjutu "Kurb hobune" järgi loodud stereoskoopiline ümarnukufilm "Õunkimmel" jutustab varsast, kes paratamatuse läbi satub võõrasse keskkonda, linna, kuid leiab siiski lõpuks oma kutsumuse ja ameti.

…ja teeb trikke

Hetkel toimub

Lugu Rohelisest Karust, suurest trikimeistrist, kes on sunnitud üle elama palju äpardusi, enne kui tema kunst loomade hulgas tunnustuse võidab.

Meie läänerannik ja saared

Hetkel toimub

Filmi "Kas tunned maad" 3. osa. Haapsalu vaated: kontsert kõlakojas, puhkajad kindral Laidoneri nimelise komitee Eesti Punase Risti sanatooriumis, Vabadussõjas langenud läänlaste mälestussammas (kõik eelnev filmitud nähtavasti 01.augustil 1931.a.). Haapsalu laulupeo rongkäik ja kontsert linnusevaremetes (filmitud 2.augustil 1931.a.). Laulupeo rongkäik Vaiksel kaldal ja saabumine Lossiaeda. Naiskodukaitse vabaõhupuhvet. Laulupeo üldjuht J. Simm juhatamas ühendkoori, naiskoorid laulmas. Ekraanil Vormsi ja Noarootsi rootsi neiud. Kaitseliidu laskevõistlused ning rahvatantsud ja köieveovõistlused Kihnus.

Laul lühikesest jõest

Hetkel toimub

Mida kõike saab teha Narva jõel? Seda teavad nii Narva pioneeride palee laevamudelite ringi liikmed, kalamehed kui ka hüdroelektrijaama töötajad.

Viljandi

Hetkel toimub

Vaatefilm 700-aastasest Viljandi linnast, selle tänasest ja eilsest palgest, Mulgimaa keskuse elurütmidest 1970ndate alguses. Lisaks maalilistele Viljandimaa maastikele ja linnavaadetele näeb tööhetki Viljandi linavabrikus, tuletikuvabrikus ning piimakombinaadis. Puhkehetked kesklinna pargis, lossimägedes, suvelaadal, järvel.

Ruhno

Hetkel toimub

Etnograafiline dokumentaalfilm, mis tutvustab Ruhnu saare loodust ja inimesi ning nende pulmakombeid.

Peipsi

Hetkel toimub

Film Peipsi järvest ja järveäärsetest asulatest: Vasknarva, Rannapungerja, Lohusuu, Mustvee, Kallaste, Võõpsu ja Värska vaated. Kaldakindlustused, palgiparvetamine ja laevandus järvel.

Karikakramäng: Promenaad

Hetkel toimub

Majanduslikes raskustes neiu on avaldanud ajalehes tutvumiskuulutuse ning vahetanud kirju Hans-Eerikuga. Nende pulmapäevani on jäänud nädal ning neiu ootab esimest kohtumist peigmehega. Kuid ootamatult on ukse taga tüdruku kooliaegne sõber, kes palub teda endale naiseks.

Karikakramäng: Salakütt

Hetkel toimub

Metsnik Robertile tundub, et tema naine Membi on talle kaugeks jäänud. Ka metskonnas on asjad käest ära - seal leiab aset juba kolmas salaküttimise juhtum. Robert otsustab võtta käsile kohalikud jahimehed, eriti aga Vambola, kes tema ülemusepositsiooni piisavalt tõsiselt ei võta.

Autosõitjad

Hetkel toimub

Elbert Tuganovi animafilm on humoristlik vastus aasta varem valminud samas žanris "Jalakäijatele", vaagides jalakäijate ja autojuhtide igikestvat konflikti viimaste vaatevinklist. Teksti loeb Ervin Abel.

Karikakramäng

Hetkel toimub

Peeter Urbla, Toomas Tahveli ja Peeter Simmi debüütmängufilmidest koosnev filmialmanahh "Karikakramäng".

Supernoova

Hetkel toimub

Supernoova avastamisest unistavad nii noor andekas diplomand kui ka kogemustega range professor. Kui õnn naeratab uljale alustajale, on elevil kogu uurimisrühm. Siis aga põrkuvad vastandlikud arusaamad teadustööst ja tuleb langetada otsuseid, mis näitavad teadlase hingesuurust.

Hüvasti, NSVL

Hetkel toimub

Lauri Randla debüütfilm on komöödia ingeri-soome Tarkkinenide pere värvikast elust Eestis nõukaaja viimastel aastatel. Johannes sünnib eriskummalisse ingerisoome perre. Kui tema ema otsustab Soome tööle minna, jääb poiss Sillamäele vanavanemate kasvatada. Johannesel tuleb hakata üksinda elu tōsiasju avastama. Ta armub kōrvuni kooliõde Verasse, kakleb, riskib, saab karistada… ja taustal laguneb kurjuse impeerium, mida peeti igaveseks. Aga Leninid langevad, peale tungivad värvilised barbid ja reklaamid, taanduvad krokodill geenad ja tossavad moskvitšid… ja uksed läände lüüakse valla!

Pööripäev

Hetkel toimub

Kergelt ajahammasratta vahele jäänud Eesti talus käib eluringi tsentrifuug. Pinnale püsima jäämiseks tuleb täiel võimsusel kaasa keerelda. Ühel sügispäeval juhatab isa oma meheks sirguva poja tsentrifuugi südamesse, kus ristub lapsepõlv ja paljastub salapärane tee meheikka.

Karikakramäng: Tätoveering

Hetkel toimub

Nooruke Margus armub mustlasneiu Zoritsasse ja on oma tunnete kinnituseks valmis kõigeks. Kui tüdruk kaebab naistekütist meieri peale, läheb ta tollele kätte maksma ja saab haledalt kolki. Marguse isa, kohalik konstaabel, paneb poisi ahelasse, kuid vang murrab end vabadusse, kaasas püss. Zoritsa väikevend leiab ta meieri akna taga varitsemas ja jagab talle elutarkusi, mis muudavad noormehe meelt.

Jää

Hetkel toimub

Harri on lahutatud ja näeb oma 10-aastast poega vaid koolivaheaegadel. Harri tahab kaotatud aja tasa teha ja minna saarele põnevale isa-poja talvereisile. Olles harjunud kõike kontrollima, püüab ta kamandada introvertse poisi mõistust ja südant, et taas kokku tuua isa ja poega. Närvilise püüdlikkuse tagajärjed ähvardavad aga teineteise taasleidmise igaveseks katkestada. Ääretus lumises tühjuses põrkuvad mälestused olevikuga. Jäine teekond tuletab meelde, et jalgealune, millel astume, on täis paradokse: see on kindel ja habras ühtaegu. Iga teekonna lõpus loeb see, kui palju oleme mäletanud armastada.

Liblikmees

Hetkel toimub

Üksildane ja kohmakavõitu Anselm töötab Boruslawski tsirkuses kuulsa maagi Ernesto andunud assistendina. Ta harjutab salaja trikke ja tahab ka suureks maagiks saada. Anselmi šanss tuleb, kui Ernesto ise end maagiahoos kadunuks võlub. Hetkeks tõuseb Anselm publiku suureks lemmikuks, kuid tema imeline võime enda seest liblikaid lendu lasta saab talle ja tsirkusele fataalseks.

Kajaka teoreem

Hetkel toimub

Suurema osa oma ajast veedame siseruumides tehnika rüpes ja vaid suured aknad loovad illusiooni väljas olemisest. Linna tehiskeskkonnas elab mitmeid metsikuid liike, kes, nagu kajakaski, keset helkivat klaasi ja metalli askeldavad. Kajakad elavad linnas samal põhjusel nagu inimesedki – siin on kergem hakkama saada. Kajaka elu linnas väljendab paljuski linlase elu. Lind on loomult oportunist ja hea kohaneja, lindudel on omane koguneda kolooniatesse, et oleks turvalisem. Kajakal on tugev nokk, millega edukalt pakendeid purustada. Me oleme võrdselt osavad nii maal, õhus kui ka vees – tõelised ellujääjad. Autor Joosep Matjus nimetab oma filmi kunstiliseks loodusfilmiks.

Kerberos

Hetkel toimub

Meelis jõuab oma kadunud koera jälgedes külakolkasse, kus on aset leidnud kummaline kuritöö. Üritades välja selgitada, mis juhtus, langeb ta aga kahtluste küüsi. Hea ja kurja eristamine näib üha võimatum, kui tõde on läinud lootusetult kaduma.

Beebilõust

Hetkel toimub

Andrus Elbing ehk BeebiLõust on 28-aastane Saaremaalt pärit luuletaja, räppar, hiphoppar ja endine vang. Läbi meenutuste ja luuletuste jutustab ta oma kujunemisloo riskilapsest kuritegelikuks noorukiks ning vangist poeediks ja muusikuks. Oma kunstis otsib ta väljapääsu „enese vangistusest“, kuid sisemise vangla lukud ja riivid on rasked avanema. Film jälgib, kuidas Andrus oma taasleitud vabaduses kohaneb, kas sellisest minevikust on võimalik puhta nahaga välja tulla, kas tema sisemine lõke põleb vabaduses ikka sama eredalt kui askeetlikus vangikambris.

Tõrjutud mälestused

Hetkel toimub

Ajaloolis-psühholoogiline dokumentaalfilm jutustab loo filmi autori, Imbi Paju ema ja tädi, kaksikõdede Aino ja Vaike kasvamisest naiseks stalinismi, nõukogude okupatsiooni ja terrori tingimustes. Üheks enesekaitse võimaluseks oli mälestuste tõrjumine. Vägivaldsed minevikupildid tulevad esile alles 60 aastat pärast Stalini koonduslaagreid. Autor näitab mälupiltide kaudu oma ema ja samas kogu Eesti valusat minevikku. Lahtirääkimata minevik kandub põlvkondade kaudu edasi, sest minevikust rääkimine on ikka veel raske.

Isa, Poeg ja Teatri Vaim

Hetkel toimub

Alar Sudak, kunstnikunimega Elaan on Eesti teatri igavesse üksildusse määratud don Quijote. Sudaku unistus saada näitlejana ametlikult tunnustatud pole määratud täituma. Mees on neli korda lavakunstikooli ja ka mujale tulutult sisseastumiskatseid teinud. Vanatestamentlik lugu hea südamega saatanast, veesõjast, vastamata teatriarmastusest, kohtuõigusest ja kogukonna kättemaksust, mis kestab üle põlvkondade ja erinevate riigikordade. Saatus, millest Elaan ei suuda ka ise lahti lasta, kuna selles on nii palju draamat, milleta tema näitlejahing elada ei saa.

Pastacas

Hetkel toimub

Pastacas alias Ramo Teder on müstiline poiss, kes teeb ilusat ja veidrat folktroonilist muusikat ning joonistab oma maalide peale pastakaga. Tema muusika on tuntuks saanud Helsingist Tokioni. Ta on pärit Mulgimaa metsadest. Praegu elab ta väikeses Edela-Soome külas koos oma soomlasest naise Piia ja 7-aastase tütre Pihlaga. Pastacas paneb oma muusika kokku miniatuursetest osadest, mis moodustavad lüürilis-kummastava terviku. Ramo on rännumees ja muusik, eesti kunstnik välismaal.

Pihv

Hetkel toimub

See on nukker lugu ühest tavalisest perest, kes elab väikeses trööstitus alevikus. Argirutiin on võtnud neilt rõõmu ja energia, et oma unistusi teoks teha, ja julguse, et olukorda muuta. Päevi täidab vaikne meeleheide. Ainult pere noorim on see, kes mässama kipub. Ühel päeval teeb ta midagi sellist, mis käivitab sündmusteahela.

Siim, Samuli ja Dolce vita

Hetkel toimub

Lugu kahest vennast, 9-aastasest Samulist ja 5-aastasest Siimust ning 21 745 mesilasest. Mesilastest vaimustunud Samulil tekib mõte hakata maal vanavanemate juures mesilasi pidama. Kevadeks on linnapoiss raamatutest ja internetist piisavalt teadmisi kogunud ning kahe taru omanikuks saanud. Suvevaheajal vanavanemate juures algab tõsine mesinikuelu. Onu Helmuti abiga saadakse tarudesse mesilased ja suvelõpul kätte ka esimene oma mesi. Samuli asjatundlike toimetuste ja väikevenna mõtiskluste vahele näeb suvist loodust, kus loomulikult on peategelasteks õielt õiele lendavad töökad mesilased.

Surmaretk

Hetkel toimub

11. septembril 1997 vapustas Eestit tragöödia, kus Eesti kaitsevägi kandis rahuaja tingimustes ajaloo suurima kaotuse: sõjaväeõppusel hukkus 14 noort meest. Film analüüsib tragöödiast tulenevat süü ja süütuse dilemmat ning uurib toimunu tagajärgi inimhingele, muutusi inimpsüühikas ja isiksustes. Taustaks noor Eesti riik.

40+2 nädalat

Hetkel toimub

Kus ja kuidas sünnitada? Kas vee all või maa peal? Kodus või haiglas? Püsti või pikali? Kas lõpuks jääb peale rutiin või vaba tahe? Humoorikas dokumentaalfilm uurib, kuidas tänapäeva naised suhtuvad sünnitamisse ja milliste valikute vahel nad otsuseid peavad langetama. Peategelaseks on filmi autor Margit Lillak, kes ise esmakordselt lapseootele jääb. Paralleelselt tema isiklikele ekslemistele rasedatele pakutavate teenuste, pakettide ja sünnitamisviiside rägastikus kulgeb kahe väga erineva naise lapseootamise lugu.

Laulev revolutsioon

Hetkel toimub

Ülevaatlik käsitlus Eesti lähiajaloost ja laulvast revolutsioonist. Kuigi filmis keskendutakse Eesti taasiseseisvumise protsessile aastatel 1987–91, vaadatakse tagasi ka Eesti okupeerimisele ja järgnenud aastakümnetele. Rohkelt on kasutatud arhiivikaadreid. Sõna saavad inimesed, kes ise sündmustes osalesid ja nende kulgu määrasid –poliitikud, laulupidude dirigendid, dissidendid ja tavalised kodanikud. Esile tõstetakse eestlaste laulupidude traditsiooni ja unikaalset kogemust end veretult vabaks laulda. Film on ingliskeelne ja toodetud rahvusvahelisele publikule.

Biwa järve 8 nägu

Hetkel toimub

Linateos tõlgib vanad Jaapani armastuslood Peipsi külakogukonna igatsuste ja ihade keelde. Filmi peategelaste hingeseisundit vaadatakse läbi kaheksa idamaise poeetilise motiivi: koju pöörduvad purjekad, ehapuna, esimene lumi, öine vihm, sügisene täiskuu, templikell, ootamatu tuuleiil, metshanede äralend.

Navigaator Pirx

Hetkel toimub

Kosmoselaevakomandör Pirxile antakse ülesanne lennata Saturni rõngaste juurde ettekäändega katsetada kaht kosmosesondi, aga tegelikult tahetakse hoopis proovile panna „uut tüüpi meeskonda“, mille viiest liikmest on osa inimesed, teised aga robotid. Pirxi ülesandeks on välja selgitada, kes on kes ning kas robotid saavad oma ülesandega sama hästi hakkama kui inimesed. Meeskonda kuuluvad peale Pirxi veel esimene piloot John Calder, teine piloot Harry Brown, insener-tuumafüüsik Kurt Weber, elektroonik Jan Otis ja neuroloog-küberneetik Tom Nowak. Õige pea hakkab aset leidma kummalisi rikkeid ja intsidente, mis panevad Pirxi kahtlustama, et keegi üritab laeva saboteerida.

Mõõna aegu

Hetkel toimub

Üleliidulise riikliku kinematograafiainstituudi diplomitööna valminud film kolhoosi Saare Kalur Nasva osakonna rannapüügi brigaadi kaluritest. Meremehed valmistuvad talveks, paadid paigutatakse talvekorterisse. Talvel on kaluritel vähe tööd, käib vaid jääalune kalapüük. Tehakse ettevalmistusi kevadhooajaks. Ookeanipüügilt saabub kauaoodatud traallaev. Lõpuks on aeg käes ja kaluripaadid suunduva jälle merele.

Vernanda

Hetkel toimub

Roman Baskini debüütfilm "Vernanda" on totalitaarse ühiskonna kunstiline karikatuur, mis lahendatud läbi peategelase sattumise suletud linna. Võttekohana kasutati Sillamäe linna, kuhu nõukogude ajal pääses vaid erilubadega, sest seal tegeldigi nö pommide valmistamisega, st Sillamäel asus uraani rikastamise tehas. Linna nimega Vernanda üldistusena kasutades näidati totalitaarse ühiskonnamudeli toimimist ja mõju nõukogude süsteemis elavatele inimestele.

Elu kilukarbis

Hetkel toimub

Vahel on elu nagu kilukarbis – nii kitsas on, et kuidagi ei saa olla. Olukorrast võib proovida põgeneda või end peita massi sisse. Oma mõtete maailmas on rohkem õhku hingata, kui päris maailmas. Sedasi arvab filmi peategelane, kes peidab end teiste inimeste sekka, kus teda keegi ei näe ja kus tal on võimalik rahus üksi olla.

Põgenemine

Hetkel toimub

Väljavaated ei ole paljulubavad: situatsioon meenutab vanglakaristust, pudrukauss tundub põhjatuna ja aeg tiksub häbematu järjekindlusega. Ootamatu avastus muudab selle siiski võimalikuks.

Kahe kellahelina vahel

Hetkel toimub

Kahe heliseva kella vahel avaneb üksikul tüdrukul võimalus maailma teistmoodi näha. Kokkupuutel teda ümbritsevate objektidega hakkab ta omal nahal nende pulssi tundma. Pärast ruumist lahkumist puutub ta tänaval kokku juhuslike möödujatega, kes näivad olevat kaotanud oma inimlikkuse.

W. C. tõus ja langus

Hetkel toimub

Lapsed plaanivad külastada vanaema, kes elab mere ääres. Kahel põderpõrnikal on romantiline õhtusöök. Mõlemad paarid on hädas, kuni nende teed ristuvad.

Fok Nabo Vistorio

Hetkel toimub

Eksperimentaalne film valgusest ja kujudest, mis põhineb Liis Viira teosel "Liivaterade raamat".

Bouillabaisse

Hetkel toimub

Selles loos läheb absoluutselt kõik valesti: hommikul ei saa õigel ajal üles, juukseid ei saa kammitud, puud ei saa istutatud, lusikat ei saa kätte, suppi ei saa söödud ning tagatipuks jõlguvad igal pool ringi tumedad irvhammastega jänes-rebased. Mis saaks küll jubedam olla kalasupist? Mis saaks jubedam olla Bouillabaisse`ist?

Esimesest silmapilgust

Hetkel toimub

“Esimesest silmapilgust” räägib valgusest pimedas armastuses. Kui elad maailmas mis sinus väärtust ei näe, kas seda näeb keegi teine?

Kut

Hetkel toimub

Nurgas, kus kaks serva kohtuvad, pole elu lihtne. Kõik on geomeetriliselt suhteline, kui perspektiiv ja gravitatsiooniseadus sinuga vembutama hakkavad.

Tume paradiis

Hetkel toimub

Filmi peategelaseks on isa poolt ära hellitatud, kuid iseendaga pahuksis olev Karmen, kelle senise elu turvavõrgustik laguneb ootamatult ning ta seisab silmitsi universumi tumeduse ja tühjusega. Ebamugavust lisavad vales suunas arenevad suhted poolvenna Viktoriga, kelle tõekspidamised ja arusaamad suhetest lähedastega on ootamatute sündmuste tõttu tema sisemaailma segi paisanud. Film avab ukse tänapäeva noorte hämarasse hedonistlikku maailma, mida varjutavad mineviku saladused, toksilised armusuhted ning undergroundlik maailm.

Rändajad

Hetkel toimub

See on lugu kolmest erinevast põlvkonnast Siberi eesti naisest, kelle esivanemad saadeti 19. sajandil kurjategijatena Eestist välja. Vangla asemel satuti aga paradiisi – viljakale maale, kus inimesed ehitasid kiiresti oma elu üles. 170 aastat hiljem on olukord pöördunud: kes on juba “siinse eluga ära harjunud”, kelle jaoks on aga sõja-eelõhtu viimane aeg pöörduda ringiga tagasi paradiisi, mis sedapuhku on Eesti.

Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas

Hetkel toimub

Kosmoseodüsseiaga ühele poole jõudnud Valdis on tagasi alevis. Labidalöök on Valdise peast pühitud ja ta mäletab kõike! Märt, Ott ja terve alev on aga 20 aastaga edasi liikunud ja mäletamisest pole kasu. Egas midagi, poisid peavad jälle Valdisele elu näitama.

Šuma

Hetkel toimub

Tüdruk hoolitseb oma sõbra, vana puu eest kui vihma sajab. Mis juhtub siis, kui vihmasadu lakkab?

Muteum

Hetkel toimub

Kunstimuuseumis peame hästi õppima. Väljast sisse, sügavast sügavamasse, tõsiselt ja siiralt.

Pirnisadu

Hetkel toimub

Ettevaatust, pirnisadu! See juhtub äkki, seega peab valmis olema. Antud film on üksikasjalik juhend, kuidas sellistel puhkudel käituda.

Putka

Hetkel toimub

Näljane mees, kes ei saa endale küpsiste ostmist lubada, avastab õnnetu juhuse läbi sünge saladuse, mida ükski tunnistaja poleks näha tohtinud.

Loomad

Hetkel toimub

Paljudele loomadele koduks olev mets on hävimisohus, mistõttu otsustavad kolm neist vastu hakata. Neil pole aimugi, kuidas seda teha, kuid kohtumine pensionil oleva rokkstaarist pesukaruga annab loomadele suurepärase idee. Küll aga ei pruugi plaani teostus olla just kõige parem.

Tolmurullid

Hetkel toimub

Vana ja pime kellassepp teenib elatist kellade parandamisega, saades natuke abi oma märkamatutelt sõpradelt.

300g/m2

Hetkel toimub

Visuaalselt nauditav valge paberi monodraama, mis on teostatud omalaadsetest paberi väljalõigetest ning animeeritud mitmekihiliselt klaasidel. Film linastus rohkem kui 30 festivalil ja tõi auhinna koju Mehhikost.

Aksishirv

Hetkel toimub

Lugu kolmest mehest, hirvest ja liblikast.

Kontroll

Hetkel toimub

Mahajäetud linn, apokalüpsis ja vaid üks mees. Ta üritab põgeneda, jookseb hoonete vahel ja püüab end peita. Kuid tema keha külge on kinnitatud pomm. Kas tal õnnestub ellu jääda? Kes vajutab nuppu, mis põhjustab plahvatuse?

Haaron ja Juulia

Hetkel toimub

Palju pahandust katkisest katusest.

Hobune

Hetkel toimub

Joonisfilm “Hobune” visualiseerib autori aistinguid, kujutlusmaailma ning mälupilte möödunust. Elustatud mälupildid kajastavad ka praeguse hetke reaalsust, kuna nad on paratamatult mõjutatud oleviku kogemisest. Filmi teostamisele eelnevalt ei konstrueeritud stsenaariumi ega planeeritud üheselt terviku kulgemist. Seega tekkis ja kujunes animatsiooni struktuur ja ülesehitus tööprotsessi käigus. Filmis pole esitatud mitte ühte lugu, vaid mitu erinevat lugu või pildirida, mis on vormistatud ühtseks tervikuks.

Direktiiv

Hetkel toimub

Lugu punases mantlis gaasimaskiga tegelasest, kes üritab post-apokalüptilises kõrbes taime kasvatada. Film valmis Eesti Kunstiakadeemia BA lõputööna.

Nähtamatu võitlus

Hetkel toimub

Kung fu komöödia tegevus toimub 1970ndate Nõukogude Liidus. Filmi peategelane on noor huligaan Rafael, kes satub Hiina piiril aega teenides kung fu ässade rünnaku alla. Tema armee saab küll haledalt kolki, kuid vastaste superstiilne võitluskunst vaimustab noort mässajat. Koju naastes leiab Rafael tee kloostrisse, kus kohtub õigeusu munkadega, kes hiinlastest veelgi vingemat võitlust peavad. Munkade võitlus on aga nähtamatu - võidab see, kes on alandlikum. Algab huligaani koomiline teekond kõikvõimsa alandlikkuseni, mis on täis kiusatusi, usku, armastust ja rõõmu.

Teisel pool metsa

Hetkel toimub

See on muinasjutt, mis on täis valgust, maagiat ja nostalgiat. Savinukk äratab oma ümbruse, mis muutub sürreaalseks maailmaks, mis on pidevas liikumises ja muutuses. Film on filmitud loomuliku valgusega ning päevavalguse nähtavad muutused võimendavad filmis liikuvat aega.

DEsign

Hetkel toimub

Film mehest, kelle inspiratsioon on tema ise. Rahulolematuna hakkab ta looma mitmekesisemat maailma ja hakkab mõtlema kastist välja.

Shum

Hetkel toimub

Tüdruk Münt kannatab veidra müra käes, mis põhjustab talumatut peavalu ja muudab tema ettekujutust maailmast. Olles IT-spetsialist, kodeerib Mint programmi nimega "3eye", mis peaks aitama tal leida müra põhjuse. Programm võtab Mint vaimne sisemuse välja. Et näha, mis on tema Sisemus, täiustab Münt arvutit, mille toiteallikaks on "3eye". Aga midagi läheb valesti...

Oled sa tont või inimene

Hetkel toimub

Naine kolib välja naimuhaiglast, kus ta on mõnda aega olnud. Majas, kuhu ta siis sisse, kolib elab kummitus, kellele ei meeldi, et keegi uus tema majja tuli. Kummitus võtab endale eesmärgiks naine majast välja hirmutada.

Peegeldus

Hetkel toimub

Ühel päeval hakkab filmi peategelane end halvasti tundma ja tema halvad mõtted iseenda kohta hakkavad kajastuma tema peegelpildis. Kui ta sööb krõpse, tunneb ja näeb ta end paksmaona. Kui ta ennast trenniga ära väsitab, tunneb ja näeb ta end peegelpidis nõrgana. Ta üritab ennast veel koos ja positiivsena hoida, kuid tema peegelpilt hakkab tema üle naerma ja teda mõnitama. Peategelane läheb endast nii välja, et virutab omeenda peegelpildile, lõhkudes selle käigus peegli ja lõigates endale kätte. Peategelane mõistab selle käigus, et peab oma elu korda saamiseks iseennast rohkem armastama hakkama. Kes muu sind hoiab kui sa ise seda ei tee?

Klaver põõsastes

Hetkel toimub

Tühjade kätega pea. Mõistatuslik tüdruk, klaveriklahvid. Uus ärkamine.

Võit on minu

Hetkel toimub

Üks aus ja õiglane võistlus, kus iga võistleja jõud, mõistus ja refleksid pannakse katse alla, tõestamaks, kes on parimatest parim.

Idasadu

Hetkel toimub

Kui vihm sajaks siseruumis, aga mitte kunagi väljas... siis kust peaksime varju otsima? Öeldakse, et minnakse "vihma käest räästa alla". Aia taga jääb kell helisema, ja kui meid seal ei ole, on see ehk vaid heli, mis kõlab nagu nutmine leinas. Ma rääkisin minuga, tema temaga ja tema temaga, maa rääkis maaga, puud puuga. Samal ajal, toas jätkab tuttavaks saanud vihm langemist..

Perebisnes

Hetkel toimub

Pinev sündmustik käivitub üksildases bensiinijaamas, kus on aset leidmas poerööv. Aga rööv ei lõpe raha krabamise ja ummisjalu põgenemisega, tegevust pingestavad ohtrad süžeepöörded. Lõpuks ei ole miski ega keegi enam selline, nagu alguses paistis.

Taevatrepp

Hetkel toimub

Lugu ajast ja muusikast, sõprusest ning armastusest ja surmast, elust tänapäeval ja 70ndate lapsepõlves. Lugu saab alguse, kui oma viimsel hingetõmbel usaldab kunstnikust sõber filmi peategelasele Uule saladuse, kuidas käia minevikus. Uu on insener ja imedesse ei usu, aga trikk toimib. Minevikus on mõnus, igavene suvi, pikad juuksed, tüdrukud ja Jenkki näts. Tema päriselus on sügis, sõbrad on kibestunud, tüdrukud abielus ja isa raskelt haige. Kõige lõpuks peab Uu siiski otsustama, millises ajas oma elu edasi elada – mineviku suves või oleviku sügises.

Kuhu põgenevad hinged

Hetkel toimub

15aastase Anni elus on toimumas suured muutused – tal on kasuisa ja kohe sünnib poolvend. Ent Anni ema on närviline ja kiivas kõigi, isegi tütre suhtes. Ann ei mõista, millest tülid ja lõputu muretsemine. Satanistide saiti külastades räägib ta Sethi-nimelise kaaslasega soovide täitmisest ühe erilise palve abil. Spontaanselt lausub ta seda veel sündimata venna kohta. Kui aga vastsündinul avastatakse südamerike, valdab teda hirm. Ta tahab palvet tagasi võtta ja pöördub abi saamiseks oma uue salapärase sõbranna Maya poole.

Triivides kaugusse

Hetkel toimub

Vera ning tema kosmonaudist mees Aleksei, on tulnud mehe tervisehädade ravimiseks nõukogude kosmonautide puhkekülla. Kogukonna meeleolu varjutab aga asjaolu, et Aleksei asemel missioonile saadetud asenduspiloot Igoriga on kaotatud ühendus ja mees triivib teadmata asupaigas Kosmoses. Levib kuuldus, et raketil oli rike, millest Aleksei teadis ning et mehe tervisehädad on algusest peale olnud teesklus, pääsemaks hukutavast missioonist. Tõrjudes hirmsaid kuulujutte, asub Vera oma meest kaitsma, kuid kui side Igoriga imeläbi taastub, ei kustu kahtlus enam Vera hingest. Lugu haprast usaldusest, mille purunemine võib olla nähtamatu.

Kiirtee põrgusse

Hetkel toimub

Juhusliku tööotsa tőttu saabuvad suure kiirtee lähedal asuvasse metsatallu vennad Tom ja Markus. Vana kuuri lammutamine vőtab aga veidra pöörde, kui tallu ilmub kummaliselt käituv Dora. Naine teatab, et on metsa kaotanud oma väikese lapse ning vajab nüüd kiiresti abi. Ootamatult käivitub aga jube vőitlus elu ja surma peale ning ilmsiks hakkab tulema ammune koletu kuritöö, mille osalised ei ole rahu saanud ka pärast surma.