13. oktoobril möödub sada aastat Eesti animafilmi suurmeistri Heino Parsi (1925–2014) sünnist – loojast, kelle nimi on lahutamatult seotud Eesti nukufilmi kujunemise ja küpsemisega. Pars oli nukufilmirežissöör ja -operaator, kes rajas koos Elbert Tuganoviga Tallinna Kinostuudios 1950-1960ndatel aastatel uue ja omanäolise filmikunsti haru, Eesti nukufilmi traditsiooni, mida iseloomustavad poeetiline kujundikeel, detailitäpsus ja soe huumor.
Parsi tee animatsiooni juurde sai alguse tutvumisest Elbert Tuganoviga, kelle kutsel liitus ta Eesti esimese nukufilmi „Peetrikese unenägu“ (1957) võttegrupiga. Mõni aasta hiljem, 1961. aastal, pakkus Tuganov Parsile võimalust ka ise režissöörina kätt proovida. Tema lavastajadebüüt „Väike motoroller“ (1962) tähistas uut peatükki Eesti animatsiooniloos ja pani aluse Parsi iseseisvale kunstilisele käekirjale. See jutustab väikesest motorollerist, kes on mänguasju vedava auto koormast maha kukkunud ning satub teel lasteaeda mitmesugustesse seiklustesse.
Parsi loomingus põimuvad loodustunnetus, teadushuvi ja filosoofiline sügavus. Ta oli üks esimesi filmitegijaid, kes nägi animatsioonis võimalust mitte üksnes fantaasia väljendamiseks, vaid ka teaduse ja looduse populariseerimiseks. Tema filmides kohtuvad nukuanimatsioon ja dokumentaalne vaade loodusele, luues omanäolise poeetilis-teadusliku filmikeele. Põhilise osa Parsi töödest moodustavad lastefilmid, kuid neis peituv tarkus ja ilu kõnetavad ka täiskasvanuid. Lastefilmides nägi ta võimalust äratada noores vaatajas uudishimu maailma vastu ning õpetada nägema looduse varjatud seaduspärasusi.
Olulisemate tööde hulka kuuluvad Operaator Kõpsu seiklused (1964-1968) seeneriigis, marjametsas, üksikul saarel ja kiviriigis. Jaan Ruus on väitnud, et uudishimulik ja humoorikas Operaator Kõps oli Parsi alter ego. Samalaadsed filmid on veel „Putukate suvemängud“ (1971), kus putukate sportlikke saavutusi kommenteerib Ervin Abeli häälega spordikommentaator Siki-Triki, ja „Meemeistrite linn“ (1983), mis peegeldab ka Parsi enda mesinikuhuvi. Need filmid ühendavad lapsemeelset uudishimu ja täpset loodusetunnetust, kutsudes vaatajat nägema maailma teadlase ja poeedi pilguga. Eriti „Putukate suvemängudes“ väljendub Parsi oskus luua miniatuurne universum, kus loodus ise muutub näitlejaks ja filosoofiks. Lastefilmide varamusse kuuluvad veel Aino Perviku samanimelise lasteraamatu järgil loodud „Kunksmoor“ (1977) ning „Kunksmoor ja kapten Trumm“ (1978). Täiskasvanutele lavastas Pars eksperimentaalse kallakuga mõistulugusid nagu „Nael I“ (1972), kus neljaks novelletiks jagatuna näidatakse humoorikalt inimesteks kehastunud naelte omavahelisi suhteid.
Visuaalselt on Parsi filmidele omane looduse peen detailitunnetus ja valguse tundlik kasutus, mis aitab tal siduda reaalse keskkonna ja animatsiooni ühtseks tervikuks. Tema töödes torkab silma tähelepanelik kompositsioonitaju ja oskus muuta argised objektid elavaks ja tähenduslikuks. Tema panus ulatub kaugele – paljud hilisemad Eesti animaatorid on nimetanud teda inspiratsiooniallikaks, kelle loomingus kohtuvad rahvuslik omapära, teadushuvi ja universaalne inimlikkus.
Heino Pars jäi kogu elu jooksul truuks usule, et animatsioon ei pea olema pelgalt meelelahutus, vaid võib olla vahend maailma mõistmiseks ja kujutlusvõime avardamiseks. Tema teosed õpetavad märkama, et ka väikseim putukas või tuuleiil kannab endas tervet universumit.
Koostaja: Kati Vuks
Operaator Kõps saabub seenespetsialistist professori juurde, kes viib operaatori seeneriiki ekskursioonile ja peab talle loengu. Seeneriiki jõudnud, näitab Kõps oma filmikaamera abil suures plaanis ja ebatavalise nurga alt selle mitmekesiseid asukaid – kännuseeni, pilvikuid, puravikke, šampinjone. Kiirenduse abil näidatakse seente tormilist kasvamist. Eraldi jagatakse teavet mürgistest seentest ja õpetussõnu nende äratundmiseks. Lahkudes saab operaator Kõps kingituseks korvitäie häid söögiseeni, et neist maitsev roog valmistada.
Keskaegse Tallinna apteekri õpipoiss Mart valmistab sapihaigele raehärrale kibeda ravimi asemel magusa mardileiva, martsipani. Haige terveneb, imerohi saab tuntuks ja linnale martsipaniga kuulsust toonud Mart kosib raehärra kauni tütre.
Võlupall hüpleb mööda linna ringi ning lohutab ja rõõmustab kõiki oma teekonnal. Naerupall teeb tuju heaks nii noortel kui vanadel, nii hädasolijatel kui tülitsejatel. Lõpuks saab ka palli väike omanik aru, et tema pall toob rõõmu kõigile ning poiss on õnnelik.
Operaator Kõps satub Kiviriiki, kaaslaseks veidi üleannetu harakas. Kivikuningas ei luba neil oma riigist enne lahkuda, kui Kõps on ühe kivi valmis teinud. See on väga raske ülesanne, kuid appi tuleb tuleleek Ulli. Ulli tutvustab alguses maa-aluseid varakambreid, mis on täis imelisi kristalle ning räägib nende kohta palju huvitavat. Koos rännatakse ühest kaunist saalist teise, mängitakse kiviviskemängu. Kuna Kõps ja harakas soovivad siiski maa peale tagasi minna, otsustab Ulli ise ühe kivi valmis teha. Heino Parsi operaator Kõpsu sarja neljas film.
Autost, mille koormaks on mänguasjad, kukub maha väike motoroller. Pärast mitmeid seiklusi leiab tubli motoroller tee lasteaeda, kus ta mudilastele palju rõõmu valmistab.
Sõbralik šarž Eesti NSV Riiklikust Akadeemilisest Meeskoorist ja selle rajajast ning peadirigendist NSVL rahvakunstnikust professor Gustav Ernesaksast.
Väikesel meresaarel elab oma majakeses Kunksmoor. Ta tunneb hästi ravimtaimi ja oskab nende abil haigeid ja hädasolijaid aidata. Kunksmoor tunneb ette ka õnnetusi ning suudab neid õhupalliga kohale lennates ära hoida. Ometi ei saa tormituulte vastu ka tema ning nii päästab ta ühel tormisel päeval uppumissurmast laevakapteni. Merekaru ravitsedes tärkab vastastikuna sümpaatia, mis toob Kunksmoori ellu põnevaid pöördeid.
Usinad mesilased elavad oma imepärases maailmas töökat ja harmoonilist elu. Vaataja ees on mesilaste kõik elutsüklid. Ühe mesilasepõnni vastupunnimine kindlakskujunenud elurütmile teeb vaadeldava taruelu põnevamaks. Saab teada, mida mesilased söövad, kuidas nad järglasi hooldavad, palju õienektarit oma elu jooksul korjata jõuavad, milline on elukorraldus mesitarus ja kuidas nad oma ühist kodu vaenlaste eest kaitsevad. Väikeste meemeistrite töökus, vaprus ja ennastohverdavus on imetlusväärne.
Üksikul saarel elav Kunksmoor ja tema kaaslane Kapten Trumm saavad sõbralikult ja rahumeelselt läbi päevani, mil nad hakkavad mängima reisi ümber maailma. Kunksmoor ei suuda taluda, et kapten teda võidab ning ta võtab appi nõiatembud. Selle peale solvub muidu alati leplik Trumm ja tüli ongi majas. Lapselikust solvumisest alguse saav sündmusteahel toob kaasa muret ja sekeldusi. Häda peab enne ikka suureks minema, et leppimine aset leiaks.
Jussikesele meeldib üle kõige pühapäev. Siis on kogu pere kodus, kõik saavad puhata ja teha seda, mis kõige rohkem meeldib. Teised päevad Jussikesele niiväga ei meeldi, sest siis peab tema lasteaias ja vanemad tööl olema. Jussike otsustab pühapäeva üles otsida ja paluda, et pühapäev talle tihedamini külla tuleks. Jussikese tee pühapäeva juurde kujuneb päris pikaks, aga ootamatult vahvaks ja huvitavaks. Ta kohtab oma teekonnal ka teisi nädalapäevi ja saab kõigiga suureks sõbraks.
Heino Parsi satiiriline, eksperimentaalses vormis ühiskonda käsitlev nukufilm naeltest koosneb mõtteliselt neljast novelletist: „Armastus“, „Pugeja“, „Huligaan“ ja „Tsirkus“. Tabavalt ja humoorikalt näidatakse inimesteks kehastunud naelte omavahelisi suhteid, olgu selleks siis kavaleri ja tema daami armuafäär, pugejaliku tallalakkuja ponnistused, nokastunud huligaani tülinorimine ning edeva loomataltsutaja suhted tsirkuselõviga.
Jaak meisterdab roboti, kes saab kõigi koduste töödega hakkama. Lõpuks muutub Jaak nii laisaks, et saadab roboti enda asemel ka kooli. Seepeale saab robot väga pahaseks ning karistab Jaaku.
Putukatel algavad järjekordsed suvemängud, lausa omamoodi olümpia, kus osalevad kõikvõimalikud põrnikad, liblikad ja päevakoerad, kiilid ja sipelgad, rohutirtsud ja ämblikud. Võistluskavas on 100 cm jooks, ronimine ja maadlus. Putukate sportlikke jõukatsumisi vahendab Ervin Abeli häälega spordikommentaator Siki-Triki, kes muhedal moel parodeerib omaaegset telestaari Gunnar Hololeid.
Lugu napsivennast ja seitsmest kuradist, kellest filmi peategelane kõiksugu kavalusi appi võttes vabaneda püüab.
Kõpsu ja Metsatarga helikopter puruneb äikesetormis, kuid õnneks kukuvad hädalised üksikule saarele. Kõps õpib, missuguseid metsaande ellujäämiseks kasutada – osad kõlbavad söögitegemiseks, teistest saab materjali riieteks ja tekkideks. Haiguse puhul aitavad ravimtaimed. Kõps sõbruneb vesiämblikuga, kes näitab talle veealust maailma. Kui jälle puhkeb äike, aitavad Kõps ja Metsatark hätta sattunud sipelgaid, kes seda heategu ei unusta. Heino Parsi operaator Kõpsu sarja kolmas film.
