Karula rahvuspark

Päris Eesti lõunapiiril, eemal suurtest linnadest, asub Karula rahvuspark. Valga- ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, Mõniste ja Varstu valla maadel 1979. aastal asutatud maastikukaitseala sai rahvuspargiks 1993. Ümmarguselt 12 000 hektaril kaitstakse seal nii ürgloodust kui ka pärandmaastikke. Üks reljeefikompleks, üks metsamassiiv, üks kihelkond – üks väike maailm. Ehkki elamiseks karune ja karm kant, on inimene siia paigale jäänud ja maastikku kujundanud ammustest aegadest. Ülevaade rahvuspargi loodusest, lindudest, loomadest ja inimestest. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Elasime Eestile

Alfred Käärmanni noorusaastad ja parim meheiga kulusid sõjas, metsas ja Uurali vangilaagris. Nagu tuhandetel tema saatusekaaslastel, kellest nüüdseks on ellu jäänud vaid vähesed. 18-aastase koolipoisina pidi Alfred Käärmann Valgas otsustama, kellega ja kuhu edasi minna. Tema valis Omakaitse ning tegi kaasa lahingud Narva ja Tartu all. Kolm aastat hiljem sakslaste taandudes läks ta metsa. Seal elas mees koos kaaslasega ja ka üksi maa-alustes punkrites kokku seitse aastat. 30-aastaselt langes ta reetmise läbi julgeolekumeeste kätte ja 8. jaanuaril 1953 määrati talle 25+5 aastat. 15 aastat hiljem tuli ta lõpuks tagasi kodumaale. Ring oli täis saanud.

Valga ja Valka

Tutvumine Valga ja Valka linnade sõpruse, majandusliku koostöö ja perekondlike sidemetega. Eesti ja Läti kunagine piiritüli, vanad fotod piiritõketest.

Aasta täis draamat

2017. aastal kuulutab Kinoteater välja töökonkursi, et leida inimest, kes poleks teatris käinud ning vaataks ära kõik 2018. aastal loodud teatrilavastused. 450 kandidaadi seast leitakse 21-aastane Alissija-Elisabet, rätsepaharidusega Valga tüdruk venekeelsest perekonnast. Noor inimene, kes ei tea midagi Eesti teatrist ega tunne ühtegi eesti näitlejat. Noor inimene, kes enne eksperimenti kaalus, kas minna tööle Maximasse või Euroopasse vabatahtlikuks. See on inspireeriv lugu iseseisvumisest, oma koha otsimisest ja sellest, et vahel piisab ainult väikesest juhusest, et veerema läheks lumepall, mis muudab kogu elu.

Valga Õmblusvabrik

Konveierliinide sisseseadmine Valga õmblusvabrikus. Valga õmblusvabrikus toimub ümberehitus - paigaldatakse konveierliine. Töö tsehhis: õmblemine, juurdelõikus, pressimine ja auruga töötlemine. Valminud mantel varustatakse etiketiga. Õmblejad teevad tsehhi vahekäigus tootmisvõimlemist. Vabriku toodangu demonstratsioon.

Nõukogude Liidu parim vedurijuht

Üleliidulise vedurijuhtide sotsialistliku võistluse jaanuarikuu võitjale, Valga depoo tehnik-leitnant Leo Noorkõivule omistati Nõukogude Liidu parima reisirongi-vedurijuhi aunimetus. Raudteeametnik loeb kabinetis ette telegrammi, kõik õnnitlevad Noorkõivu.

Kolhoosikeskust rajamas

Talumajade ületoomine kolhoosikeskusse Valga rajooni V. M. Molotovi nimelises kolhoosis. Ehitusbrigaadi mehed raiuvad kirvestega palke, rullivad katusel tõrvapappi kokku ja võtavad aknaid eest. Appi on tulnud ka Valga raudteedepoo töölised.

Valga Tuubivabrikus

Valgas asuvas uues tuubivabrikus käib vilgas töö, kuigi Viigi Tamm on oma tsehhi ainus tööline. Põhitöö teevad ära masinad. Litrid valatakse masinasse, kust välja tulevad juba tuubid.

Kolhoosipõldudel

Kevadised põllutööd Valga rajooni Lenini-nimelises kolhoosis. Kolhoosi esimees Marie Mölder, kes mõõdab põllul künnisügavust, on tööga rahul. Algavad ka külvitööd, kogu külvipind seemendatakse ristkülvi teel.

Orumäe sovhoosis

Lambakasvatus Valga rajooni Orumäe sovhoosis, kus on vabariigi suurim lambakari, 2200 šropširi ja ševioti tõugu utte ja talle.

Valga suurimas toiduainetekaupluses

Hiljuti avati Valgas uus moodne kauplus, kus kaubavaliku üle ei tarvitse nuriseda. Kaupluses on ühendatud iseteenindus ja letimüük. Valgalaste teenistuses on 30 müüjat.

Polderkuivendus

Eesti Põllumajandusprojekti töötajad tegemas eeltöid poldri rajamiseks Korva luhal Valga rajoonis.

Spordiühingu Jõud motokross

Valga lähedal Jaanikese orus algavad spordiühingu Jõud võistlused motokrossis. Rada on raske. Huvilisi pealtvaatajaid on palju, osad motosõbrad peavad pöialt Sulev Saarele, teised Endel Unterale.

Impeeriumi jäljed. Radioaktiivne reostus

Üheks nõukogudeaegseks pärandiks on radioaktiivne reostus, NSV Liidu koloniaalpoliitika markantne näide tahtmatusest tegutseda keskkonnasäästlikult. Suuremad radioaktiivsed reostuskolded olid Sillamäe uraanirikastusvabrik, Saku radioaktiivsete jäätmete matmispaik, Valga lähedal asunud tuumarakettide maa-alune stardikompleks ja Paldiski tuumaallveelaevade õppekeskus. Kõigi nõukogude tuumaobjektide puhul on probleemiks täpsemate plaanide puudumine, info hankimine Venemaalt on seotud aga tohutute raskustega. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Kevadkünd Valga rajoonis

Kevadkülvi algus Stalini-nimelise kolhoosi põldudel Lõuna-Eestis. Traktor teeb kevadkündi.

Valga suurimas toiduainetekaupluses

Hiljuti avati Valgas uus moodne kauplus, kus kaubavaliku üle ei tarvitse nuriseda. Kaupluses on ühendatud iseteenindus ja letimüük. Valgalaste teenistuses on 30 müüjat. Kaubandusettevõttel on kuu läbimüük 1,5 miljonit rubla.

Hummuli sovhoos

Valga rajooni Hummuli sovhoosis valmistatakse silo. Samas valmistutakse ka umbrohutõrjeks. Seatakse korda tehnika, traktorist Šmidt vaatab enne maisipõllule sõitmist üle oma vihmamasina.

Impeeriumi jäljed. Keemiline reostus

Eestit okupeerinud võõrvägede jaoks oli kahjustamata loodus ja terve elukeskkonna säilitamine teisejärguline. Nõukogude kindralid paigutasid keskkonnaohtlikud baasid enamasti Eesti looduskaunitesse paikadesse, valgalade ja veekogude lähedusse. Eestis oli Nõukogude sõjaväe kasutuses ligi 1565 militaarobjekti, sealhulgas viis lennuvälja, üle 50 raketibaasi, polügoonid jm. Taasiseseisvumise järel on meie keskkonnakaitsjaid vaevanud ebakindlus – kas on leitud ja kahjutuks tehtud kõik reostusallikad ja maapõues peituvad ohtlike ainete jäägid. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.