Turg

Kogu kõige varasemad filmid on loodud ühe meie varase filmikunsti olulisema filmimehe ja operaatori, Konstantin Märska poolt. Koos vend Theodori ning teiste filmivendade Johannes ja Peeter Parikasega, asutas ta 1919. aastal osaühingu Estonia-Film. 1920ndate keskpaigas töötas Konstantin Märska Saksamaal UFA ja Paramount’i ringvaateoperaatorina, kuid naasis 1928. aastal siiski tagasi kodumaale, et kodumaist filmindust edendada. 1930ndatel jäid Märska osaks Eesti Kultuurfilmi arvukad kroonika- ja sündmusfilmid. 

Turg oli kindlasti 1930ndate Tallinna rahvarikkamaid paiku ning oma inimtüüpide värvipaleti ning tegevuste poolest pakkus filmitegijatele suurt huvi. Märskal oli silma märgata inimest, märgata erinevaid inimtüüpe ja oskust neid ka kaameralindile talletada. (Lauri Kärk, Postimees, 16.01.2017) Käesolevas kogus on tema Tallinna turgu kujutavad tööd  “Pühade turg Tallinnas” (1936), mis kujutab lihavõttepühade-aegset turumelu, “Pilte Tallinna kurgi- ja marjaturult” (1937) ning “Pilte Tallinna õunaturult” (1937).  Filmis “Tallinn enne ja nüüd” avaneb vaatajale ülevaade pealinna arengutest ning näidatakse tolleaegseid (1939) kohavaateid, sealhulgas turuväljakut ja Vene turgu. Märska uuendusmeelsust peegeldab Eesti filmiajaloos tähelepanuväärne eksperiment – esimene ja ainus säilinud trikkfilm “Tallinna turg” (1926). Filmiajaloos tuntakse trikkfilmi kui lühikest eksperimentaalset tummfilmi, kus kasutatakse innovaatilisi eriefekte, nende seas näiteks aegluubis või kiirendatud liikumise kasutamist, mis loodi kaamera väntamiskiiruse muutmise kaudu. Samuti kasutati kaamerasiseseid võtteid nagu topeltsäritus. Trikkfilme näidati kinos pikale filmile eelnevate lisapaladena. 

Hilisemast perioodist leiab kogumikust kroonikapalasid nii sõjajärgsest Tallinna Keskturu rajamisest (“Ühistööna ehitame uue turuplatsi”, 1947), kui ka selle hilisemast uuendamisest (“Tallinna Keskturg”, 1966). Nendes käsitletakse nii turu ehitamist kui ka kriitikat väheväärtuslike esemete müügi suhtes. Dokumentaalfilm “Varane köögivili” (1954) toob vaataja köögiviljade kasvatamise ja turule jõudmise teekonna juurde. Ühtlasi kuulub valikusse ka ringvaatepala aastast 1964, mis viib Leida Laiuse filmi “Mäeküla piimamees” võtetele Tallinna Raekoja platsil, mis muudeti filmi tarbeks tsaariaegseks linnaturuks.

Koostaja: Kati Vuks, Rahvusarhiiv

Kogu on valminud Euroopa Liidu Erasmus+ programmi kaasrahastusel.

Konstantin Märska 130

Konstantin Märska became involved with film at an early age, working as an assistant projectionist in his youth, where he discovered the technical possibilities and fascination of the cinematic medium. At just fifteen years old, he shot his first footage using a camera he had built himself. In 1919, together with his brother Theodor Märska and brothers Johannes-Georg and Peeter Parikas, he co-founded Estonia-Film, one of the first Estonian film production companies, which primarily produced newsreels until it ceased operations in 1931.

In 1925, Märska moved to Germany for several years, where he worked as a newsreel cameraman for UFA and Paramount. He returned to Estonia in 1928 with valuable international experience and established his own production company, Konstantin Märska Film Production.

Märska was involved in several landmark works of early Estonian cinema, including Shadows of the Past (Mineviku varjud, 1924; dir. Valter Palm and A. Nugis), the first Estonian feature-length fiction film, for which he served as cinematographer. Unfortunately, the film has not survived. In 1929, he worked on Dollars (dir. Mihkel Lepper), Handicapped Brides (Vigased pruudid, dir. John Loop and Konstantin Märska), and Jüri Rumm (dir. John Loop). Of these, only Jüri Rumm survives today. He also directed photography for Gold Spider (Kuldämblik, 1930; dir. Boris Jaanikosk), Estonia's first sound feature film recorded using the sound-on-disc system, which has likewise been lost. Throughout his career, Märska remained deeply engaged in the invention and development of film technology.

As the Estonian film industry largely withdrew from feature film production during the 1930s, Märska increasingly devoted himself to documentaries and newsreels produced by Eesti Kultuurfilm. His work is characterised by a keen eye for capturing Estonian landscapes and everyday life, inventive and dynamic camerawork, and a sensitivity to the simplicity and lyricism of ordinary people and their surroundings. Between 1938 and 1939, he again worked abroad, this time in Finland, as a cinematographer on films including Isoviha and Simo Hurtta. In 1940, Märska returned to Estonia to work at the nationalised studio Kinokroonika Eesti Stuudio (Estonian Newsreel Studio), where he continued filmmaking until his death, contributing to the revival of Estonian cinema in the post-war years.

This collection presents a selection of Konstantin Märska's surviving works, including the feature film Jüri Rumm (1929), Estonia's only surviving trick film Tallinn Market (Tallinna turg, 1926), the short documentary Holidays in Petseri (Pühad Petseris, 1936), and several newsreels photographed by Märska, such as Views of Osmussaar (Vaateid Osmussaarelt, 1937), The 10th Estonian Song Festival in Tallinn (Eesti X üldlaulupidu Tallinnas, 1933), and Tallinn Then and Now (Tallinn enne ja nüüd, 1939).

Particularly noteworthy are the bustling marketplaces that appear not only in Tallinn Market but also in the newsreels Scenes from Tallinn's Apple Market (Pilte Tallinna õunaturult, 1937), Scenes from Tallinn's Cucumber and Household Goods Market (Pilte Tallinna kurgi- ja majatarvete turult, 1937), and Holiday Market in Tallinn (Pühade turg Tallinnas, 1936). Together with many other films in this collection, these works offer a unique opportunity to explore the formative years of Estonian cinema through the creative legacy of one of its most important pioneers.

Compiled by: Kati Vuks, National Archives of Estonia