Ott kosmoses

Üleannetu poiss Ott, kes veedab oma koolitunde laiseldes ja sodides, satub startivasse kosmoselaeva ja lendab maailmaruumi. Nii algavad põnevad ja isegi hädaohtlikud seiklused, mille jooksul Ott kogeb ammutuntud tõde: ilma koolitarkuseta elus läbi ei saa.

ENSV Kinofikatsiooni Valitsuse rändkinod väljasõidul

Rändkino mehaanikud pakivad kinoseadmeid veoautodesse. Mehed vaatavad Eesti kaarti ning peavad aru teekonna täpsustamiseks. Pärast lehtede kättesaamist asuvad rändkinode veoautod teele Tallinnast välja.

Läti põllumehed Eestis

Läti Baldone rajooni esindajad saabuvad veoautodel Türi rajooni oma sotsialistliku võistluse partnerite juurde. Võrreldakse piimakarja kasvatuses saavutatud tulemusi, külalised huvituvad Edasi kolhoosi uusehitustest, esimees August Pent annab ülevaate kolhoosi majanduslikust tegevusest. Õhtul toimub õues tantsupidu orkestri pillilugude saatel.

Ühe küla mehed

Esimene sõjajärgsel ajal eestlaste tehtud film jutustab loo saatusliku valiku ette sattunud eesti kaluritest. Tormiheitluses Soome randa triivinud, on nad Nõukogude piirivalve ja julgeoleku silmis otsemaid kahtlustatavad. Kuid olulisem kui ametivõimude seisukoht on meeste endi tõdemus, et mehed ühest külast pole alati ühe küla mehed.

Viini postmark

Enne sõjakate vuntsidega sõnakas mees, nüüd vaikides kõike taluv lössis pastlanahk - sellist iseloomustust peab Martin Roll kuulma oma rindesõbra Tõnis Uppi suust. Asjade seis nii tööl kastivabrikus kui kodus häirib teda tõesti, kuid ta ei võta midagi ette, süüvib vaid oma postmargikogusse. Ent kuuldud kibe tõde sunnib Martinit Tõnisega kihla vedama oma suurima aarde - Austria WIPA margiploki peale. Plokk jääb tema kogusse ainult sel juhul, kui ta ühe päeva jooksul ütleb selgelt välja, mida mõtleb.

Juunikuu päevad

Peeter Saarmann on kasvanud Toomas Raidma peres teadmisega, et tema isa suri sõjas ja ema evakuatsioonis. Peeter õpib ülikoolis ja valmistub abielluma. Remonti tehes juhtub talle ette ennesõjaaegne ajaleht, kus muuhulgas mainitakse ettevõtet "Juhan Laurisoo ja Ko". Kasuisas näib see äratavat süngeid mälestusi. Pulmapäeva eelõhtul tülitab Peetrit suvekohvikus keegi purjus mees, kes nimetab teda Laurisoo sohipojaks. Kui ta kasuisalt kuuleb tõde oma vanemate kohta, aimab ta, et see võib saada saatuslikuks tema tulevikuplaanidele.

Jäätramm

Kuivastu ja Virtsu vahel kurseerivad praamid Suurupi ja Sõprus. Kui inimesed saavad heal juhul lennukiga või ka jalgsi üle jää mandrilt saarele, siis veoautodele on praam ainuke võimalus jäätunud väina ületamiseks. Kuigi tee pikkus on vaevalt 7 kilomeetrit, kulub raskete jääolude korral praamil selle läbimiseks vahel isegi 10-12 tundi. Kaameramehed teevad kaasa Suurupi reisi üle väina.

Uus aeg

Arhiividokumentidele ja -fotodele ning kroonikakaadritele toetuv dokumentaalfilm 1940. aasta juunipöördest Eestis. Filmis kasutatud ENSV ja NSVL propagandistlikele kroonikakaadritele, fotodele ja arhiividokumentidele antakse režissööri-stsenaristi Vladimir Karasjovi mõtestatud valiku ja montaaži ning Veljo Tormise muusika toel suhteliselt tõepärane ajalooline pilt toonastest sündmustest. Toonased propagandakaadrid kõnelevad režisööri tõlgenduses Eesti Vabariigi okupeerimisest ja inkorporeerimisest NSV Liitu.

Viiuli ja relvaga

Viiulikunstniku ja revolutsionääri Eduard Sõrmuse (1878–1940) elu ja tegevust portreteeritakse paljude fotode, arhiivikaadrite ja mälestuste abil. Eduard Sõrmus oli eestlane, keda sünnimaal rohkem põlati, kui armastati. Ta esines Soomes, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Inglismaal, Itaalias jpm ja muidugi Nõukogude Liidus. Tal oli taskus Nõukogude pass ja ta esindas Nõukogudemaa huve. Ta oli ideeline bolševik, Punane Viiuldaja. Viiuliloomingut Sõrmuse repertuaarist esitab Jossif Šagal.

Eelkäija

Fotodel ja arhiividokumentidel põhinev film Viktor Kingissepa elust ja revolutsioonilistest sündmustest Eestis. Filmitegijad püüavad vähese säilinud dokumentaalse materjali toel valgustada revolutsionääri eluteed noorpõlvest Kuressaares kuni surmani 1922, heita tagasipilk ta mõtetele läbikäidud elust ja ajaloosündmustest – nähtuna justnagu peakangelase silmade läbi mõned tunnid enne mahalaskmist.

Miks?

Tõsielufilm laste mõttemaailmast, tegevustest ja maailma avastamisest. Iga päev otsivad lapsed vastust oma tuhandetele küsimustele. Meil on kombeks öelda lastele: oodake, kui ise suureks kasvate, saate kõik teada. Ometi võivad ka väikesed olla suured nagu meie, tõdeb loo autor Ene Hion. Saab osa lasteaialaste mängu- ja fantaasiamaailmast, ideoloogilisest kasvatusest ja peomeeleolust.

A. H. Tammsaare I

Esimene osa A. H. Tammsaare elu ja loomingut käsitlevast õppefilmide triloogiast jutustab kirjaniku vanematest, lapsepõlvemiljööst, naabritest – kõigest sellest, mis ümbritses noort Anton Hansenit Vargamäel, samuti tema koolitee algusest. Rikkalikule arhiivimaterjalile ja romaani „Tõde ja õigus“ katkenditele toetuvas linaloos, mille poeetilist õhustikku aitavad kõrvuti looduspiltidega vaatajani tuua Tammsaare õe Martha Hanseni vanad laulud, jälgivad filmitegijad tulevase kirjandusklassiku kujunemist kasvukeskkonna, õpetajate ja loetud kirjanduse mõjul.

Väljak

See Tallinna linna südames olev väljak oli kunagi vaid linnavärava tagune tühermaa. Tsaariajal püstitati sinna Peeter Suure auks monument. Lühikese iseseisvusaja jooksul 1918–1941 oli see riigi tseremoniaalväljak, ka 1941. aasta riigipöörde peamised sündmused viidi läbi just seal. Aastal 1944 ilmusid nõukogude tankid sinna uuesti, seekord vabastajatena ja sellest ajast peale on Tallinna töötajaid kutsutud kaks korda aastas väljakule oma lojaalsust demonstreerima. See väljak peegeldab eesti rahva saatuse keerukusi. Vanadel fotodel näeb väljakut heinaturuna ja Peetri platsina, dokumentaalsed filmikaadrid on jäädvustanud sündmusi nii Eesti Vabariigi kui nõukogude ajal.

Jõuproov

1924. aasta 1. detsembri ülestõusu 50. aastapäevale pühendatud filmis antakse vaid fotodele ja arhiividokumentidele toetudes ülevaade toonastest sündmustest. Räägitakse tööliste raskest elust kodanlikus Eestis, mis tekitas sotsiaalse käärimise ja protestimeeleolud. Tutvustatakse töölisliikumise tegelasi ja Eestimaa Kommunistliku Partei ettevalmistusi ülestõusuks. Kirjeldatakse toonaseid sündmusi.

Hetked

Peeter Toominga film räägib ajast, mil ametisse asusid esimesed mehed, kes pildistasid eestlast. Autor on lähtunud sellest, kuidas mineviku fotograafid nägid ja jäädvustasid inimest oma ajastu olustikulistes tingimustes. Dagerrotüüpidel ja fotodel on meie kultuuritegelasi ja talurahva esindajaid, ärkamisaegseid eesti tüüpe erinevates rakurssides, suuri plaane, iseloomulikke detaile. Filmis on ka umbes paarisajast fotost koosnev kiirendatult esitatud pildirida Eesti ajaloo murranguliste sündmuste kajastusena.

Autokross

Pirital toimuvad veokijuhtide võistlused. Veoautode lahtise maastiku motokrossil võistlevad autobaaside parimad juhid. Vahel tuleb abilistel veoautot tagant lükata või pehmest pinnasest labidaga välja kaevata. Pingelise võistluse käigus osutuvad võitjateks Viljandi autobaasi mehed.

Autode võidusõit

Iru-Lükati-Kloostrimetsa võistlusrajal toimuvad esimesed võistlused. Uuel ringrajal startisid Moskva, Leningradi, Ukraina ja Eesti mootorisportlased. Uue raja tšempioniks tuleb Formel-1 masinal meistersportlane Mihhail Kovaljov Leningradist 108 km/h sõidukiirusega.

Autode võidusõit

Pirita-Kose ringrajal toimub VSÜ Kalevi IV suursõit ja Eesti NSV 1962. aasta esivõistlused ringrajasõidus. Ringraja uudismasinateks on võidusõiduauto "Estonia 4" ning eelmise aasta võitja Surgutšovi uus plastmassist katsemasin. Vabariigi meistritiitli võidab Madis Laiv, kiireim ring läbiti kiirusega 103,49 km/h.

Kartingute võistlused

Kadrioru ringteel Tallinnas toimuvad VSÜ Kalevi vabariiklikud karikavõistlused kartautodele. Kiiremad võistlejad saavutavad sirgel teelõigul kiiruse 80 km/h. 175- kuubikulistel kartautodel saavutab parima tulemuse Kalju Mölder Põltsamaalt, 125-klassis võidab tallinlane Väino Allipere.

Eesti NSV meistrivõistlused kardisõidus

Tallinnas toimub ENSV kartautode meistrivõistluste 3. etapp. Osavõitjaid on rohkelt ning kartautode sõit on ka raja äärde palju motospordihuvilisi toonud. Ekraanil on mitmed võistlusmomendid - start, vigursõit, tehnilised raskused, finiš.

Fotonäitus Eesti delegatsiooni sõidust Moskva

Eesti delegatsiooni Moskvas viibimise fotodest koostatud fotonäituse väljapanek Tallinna Kunstihoones 1940. aasta augustis, delegatsiooni liikmed vaatamas näitust.

Simuna sovhoosis

Rakvere rajooni Simuna sovhoosi seakasvatuses rakendatakse loomakasvatusteadlase Rein Porgi uusi meetodeid. Uus meetod seisneb põrsaste kiiremas võõrutamises emisest. Tavaliselt saavad põrsad emise juures olla kaks kuud, nüüd aga piisab kolmest nädalast. Väikesed põrsad on uues sulus kvartslambi soojuses kobaras koos magamas. Söödavalmistamise masin segab nn startersegu sigade kiireks juurdekasvuks. Põrsa kaalumine annab hea tulemuse - kahekuune põrsas kaalub rohkem, kui emisega koos kasvanud põrsad.

Polli harukordne õunasaak

Polli katsebaasis korjavad naised rikkalikku õunasaaki. Hektarisaak on siit 15 tonni. Õunad pakitakse hoolikalt kastidesse ja saadetakse veoautodega teele linnarahvale Pärnusse ja Tallinna, kuhu on saadetud juba üle 40 tonni õunu ja lisa tuleb veelgi.

Freesturba kogumine

Eesti Põllumajandustehnika Elva osakonna töötajad on Sangla rabas turvast kogumas. Suured turbakogujad on linttraktoritele järele haagitud. Turbalõikamismasin töös. Traktor lükkab hooga turba kokku, ekskavaator tõstab veoautodele kasti.

Viadukti ehitus

Tartu maantee viadukti ehitustööd Tallinnas. Autode pikk järjekord ootab kahelpool raudteeülesõitu kaubarongi möödumist. Ehitusmehed kõhutavad rohul, peetakse söögi- ja suitsupause. Kuigi kõik pidavat edenema graafiku kohaselt, ei taha viadukti ehitamise eest vastutajad kaadrisse vaadata.

Tallinna Taksopargis

Autode profülaktilise kontrolli liin Tallinna taksopargis.Vabariigi moodsaim autode hooldusliin asub Tallinna taksopargis. Sõiduk autopesulas ja tehnilises kontrollis. Automehaanikud teevad taksopargi Volgadele kontrolli ja hooldust, kõik nelisada autot saab kiiresti kontrollitud.

Lasteaias õpitakse liiklusmäärustikku

Ülevaade Tallinna 12. Lasteaia laste liiklusõpetusest selle tarvis spetsiaalselt rajatud mänguväljakul. Õpitakse liikluseeskirju. Lapsed liiguvad pedaalidega mänguautode ja -hobustega, tõukerataste ja kolmerattalistega. Suurem grupp lapsi ületab käest kinni hoides ülekäiguraja. Alarmsignaali helide saatel saabuvad tõukerattal kaks liiklusinspektorit kehastavat poissi. Näidatakse külili keeratud pedaalautot, mis tõkestab teise samasuguse teed. Üks liiklusinspektor mõõdistab sündmuskohal mõõdulindiga, teine kontrollib autojuhi dokumente.

Külalisi Eesti muusika dekaadil

Eesti heliloomingu dekaadile Tallinna saabus külalisi Moskvast, Leningradist ja teistest liiduvabariikidest. Balti jaama perroonil ootavad vastuvõtjad saabuvat rongi, tervitatakse vagunitest väljuvaid külalisi. Saabujate seas on Nõukogude Liidu juhtivad heliloojad Vano Muradeli, Ivan Dzeržinski ja teised. Külalised istuvad autodesse.

Vilja riigile

Veoautode kolonn suundumas maanteel viljavarumispunktidesse. Punavoor saabub varumispunkti Tartus, viljakotid laaditakse maha, neist võetakse laboratoorseid proove. Varumispunktiesisele väljakule kogunenud rahvale esineb kõnemees.

Vigade parandus

Film tülist ema ja tütre vahel, mis viib ootamatu keelelise tõdemuseni.

Vändra võitööstuses

Vändra rajooni võitööstuses toimub või ja juustu valmistamine Igal hommikul saabuvad kolhoosidest autode ja hobuveokitega piimakoormad Vändra võitööstuse keskusesse. Toimub piima vastuvõtt ja kaalumine. Võimeister Johannes Sengbusch on tuntud meister omal alal, tema juhtimisel valmistatud või on kõrge kvaliteedi ja hea maitsega. Või kaalutakse ja pakitakse kastidesse. Suurte kogemustega juustumeister Ado Päiel konstrueeris töö hõlbustamiseks juustu pesemise masina. Salme Lind masinal töötamas. Juust pestakse ja pakitakse ning juustukangid asetatakse riiulitele.

Esimesed sõiduautode laenutajad

Tegemist on lavastatud palaga sõiduautode laenutamisest Tallinna laenutuspunktis. Kaks kalameest hääletavad tee ääres, aga keegi neid peale ei võta. Lõpuks saavad nad siiski ühe hobuvankri peale. Mehed on jõudnud laenutuspunkti ning askeldavad uue Moskvitši ümber: proovivad istmeid, tõstavad kapotikaane üles, uurivad mootorit. Lõpuks saavad nad dokumendi ja sõidavad laenutusbaasi väravast välja.

Uus bensiinijaam

Pala autode tankimisest uues bensiinijaamas Pärnu maanteel Tallinnas. Vaated Tallinna tänavatele, autod ootavad bensiinijärjekorras. Tallinnasse on juurde tulnud uusi bensiinijaamu, kuid ikka on neid vajaka. Nüüd on avatud uus moodne bensiinijaam Pärnu maanteel, kus on mitu tanklaautomaati. Just saab bensiini kätte Volga omanik.

Esimene Zaporožets Tallinnas

Talvises Tallinnas pargiäärsel tänaval on huvilised ümber piiranud sõiduauto Zaporožetsi (ZAS). Tutvutakse väikese autoga, mis on kapoti all, kus asub mootor ja milline näeb välja auto salong. Väike auto suundub liiklusse busside, veo- ja sõiduautode keskele.

Suvepäevad Käärikul

Käärikul toimub üldhariduskoolide õpilaste telklaager. Veoautodel, jalgratastel ja jalgsi saabus Käärikule laagrisse viissada õpilast. Püstitatakse telke. Fanfaariheli kutsub rivistusele, noori tervitab ministrite nõukogu aseesimees Arnold Green. Kokk jagab toiduaineid, lõkke kohal ämbris valmib toit. Kokkutulekul viibivad külalistena Riia noored.

Isadepäev

Isadepäev N. V. Gogoli nimelises Tallinna 21. keskkoolis. Isadele on korraldatud koosolek, kus ligi 300 isa arutavad, kuidas tihendada kooli ja kodu sidemeid. Selline isadele korraldatud nõupidamine on vabariigis üks esimesi. Koosolekul tõdetakse, et lastekasvatamine on siiski ka meeste töö.

Maisinäitus

Maisinäitus Tallinnas. Näitusel on peale taimede ka stendid fotode ning valminud maisitõlvikutega.

Uus takso ZIM

Uued sõiduautod ZIM Tallinna Taksopargis. Autojuhtidele antakse üle uute autode dokumente ja numbreid. Numbri saab ka Erich Lillioja, kes seisab rõõmsalt naeratades uue auto kõrval.

RAT Estonia 50

Riikliku akadeemilise teatri Estonia 50. aastapäeva juubeliaktus. Fotod Estonia esimesest draamarühmast, teatri avaetenduse kuulutus, esimene leping - sõlmitud Paul Pinnaga ja tema teatrirollidest. Fotodel veel teatri esimene direktor Karl Menning, näitlejad Ants Lauter, Theodor Altermann, Hilda Gleser ja Erna Villmer.

Autode heitgaasid

Heitgaasid olgu normis!

Pool miljonit tonni killustikku aastas

Tallinna paekivitoodete tehases läks tänavu käiku killustiku tootmise osakond. Lõhatud kivid tuuakse veoautodega tehasesse, seal liiguvad need mööda linti purustusmasinasse. Tööd juhib operaator Heino Allak.

Lendurid koduteel

Kolme lenduri kodutee on pikk ja ränk. Kõrbekuumus vaheldub mägede jäise tuulega, mudamülgaste ja moskiitodega. Kolme rändaja lootusetute päevade vahele eksivad aga ööd, mis on täis fantaasiat ja erootikat. Film on inspireeritud Priit Pärna samanimelisest söejoonisest ja teostatud täiesti uuenduslikus liivaanimatsiooni tehnikas.

1895

Kino sajandale aastapäevale pühendatud “1895” räägib vendade August ja Louis Lumière'i elust, esitades üldsusele seni tundmata fakte ja sündmusi - kuulsad vennad on ju läinud ajalukku kinematograafia leiutajatena.

Film on illusioon. Kas illusioon on tõde? See väide ja küsimus olid aluseks filmi autoritele, kui nad võtsid endale õiguse kinnitada, et just nende versioon vendade Lumière'ide elust ja kino sünnist on kõigist seni teadaolevatest kõige originaalsem ja ainulaadsem.

Tartu Autoremonditehases

Furgoonautode monteerimine Tartu Autoremonditehase uues montaažihallis.

Sõjakooli manöövrid

Sõjakooli alalisväe ohvitseride kursuse ja kadettide klassi ühismanöövrid Harjumaal Saku ümbruses 3.juunil 1927.a. Manöövritele saabub Nikolai Reek ning esineb kõnega. Sõjakooli koondpataljoni ülem Rudolf Tarik kõneleb. Ohvitserid uurivad kaarte. Grupp tankiste ning tanketid. Tanketid ja tank "Päälik" liikumas maastikul. Hobused veavad suurtükke metsast lagedale. Suurtükid positsioonil. Sõdurite liikumine maastikul. Lõunasöök metsa ääres. Soomusautod liiguvad metsateel, ohvitserid tee ääres vaatamas. Soomusautod Raudalu maanteel talu juures. Ohvitserid lahkuvad lahtistes sõiduautodes manöövrite piirkonnast piki Raudalu maanteed.

Ajakirjanikud organiseerivad fotonäitust

Ajakirjanike organiseeritud fotonäitusele on laekunud ligi 1500 tööd. Käib elav arutelu ja valikute tegemine. Eksponeeritakse ka Gunnar Vaidla ja Erich Normani töid. Fotode hulgas on palju kunstniku silmaga nähtud motiive Eesti elust ja maast.

Lumeleopard

Lumeleopard on Nõukogude Liidus kasutusel olnud aunimetus alpinistile, kes on roninud kõigile NLi 7000 m kõrgustele mägedele. Selle aunimetuse on pälvinud Eesti tippalpinist ja fotograaf Jaan Künnap. Mitmekülgse järgusportlasena keskendus Künnap 1970ndatel alpinismile. Fotograafina on Künnap rahvusvahelist tunnustust võitnud eelkõige fotodega mägedest. Mägede kõrval on fotograaf Künnapi nõrkus naise keha. Film keskendub kolmele Künnapi elu sambale: foto, mäed ja naised. Aga just alpinism avab veel ühe tahu Künnapis - Lumeleopard on noortejuht. Künnap jõuab filmi tegemise ajal (1998-1999) arusaamisele, et tuleb asutada alpinismikool.

Eesti loodus: Alam-Pedja

Alam-Pedja on üks Eesti suurimaid looduskaitsealasid, kus voolavate jõgede kallastel on avarad luhad, haruldased lammimetsad ning jõgede vahel asuvad sood. Siinne loodus käib ürgses rütmis nagu ta on seda teinud viimastel aastatuhandetel ning inimmõju on selles ürglooduses just nii palju kui vaja, et säilitada suuri inimese kaasabil tekkinud kooslusi, lamminiite. Ometi asub läheduses Eesti suuruselt teine linn, kust üha rohkem ja rohkem inimesi liigub paatidega mööda jõgesid Alam-Pedjale ning ala piiravad ka suured maanteed, kus autode vool ei peatu iial. Alam-Pedja näol on tegu millegi ürgse ja puutumatuga, mis meenutab meile, kust me oleme tulnud ja milline on keskkond, kuhu me kuulume.

Põrgu katlakütja

Portreefilm Eesti ühest parima vormitunnetusega skulptorist Seaküla Simsonist. Afganistani sõjast läbi käinud mehel on kogetut võimatu unustada. Ikka ja jälle saab minevik ta kätte. Ka unenägudes. Ainuke võimalus oma deemonitele vastu seista, on nende üle nalja visata. Dokumentaalis on hästi tabatud kunstniku olemust, loomeprotsessi ja meetodeid, ning selle kokku sulamist ühtseks tervikuks. Film avab looja hinge, seesmise aususe ja siiruse ning näitab skulptuure ja objekte läbi põneva rakursi, mis annab hea ülevaate kunstniku töödest, nende raskest ning keerukast valmimisprotsessist.

Vetelkõndija

Vetelkõndija on keegi, kes ostsib siin elus kahte asja – armastust ja tõde. See on keegi, kes ikka veel usub imedesse ja on ka ise võimeline neid korda saatma. Keegi, kes julgeb olla igal hetkel uus, kes esitab endale väljakutseid ja võtab neid vastu... See on Kristiina ise. See on film Eesti armastatuimast ja rahvusvaheliselt tuntuimast kaasaegsest poetessist Kristiina Ehinist. Kuid mitte ainult. See ei ole klassikaline portreefilm. Pigem on see elufilossoofia film, mis saab edasi antud läbi ühe erakordse inimese ja kirjaniku kogemuste ning loomingu. Omamoodi on see ka film naiseks olemisest.

Tõde ja õigus

Vargamäe uus ja järelandmatu peremees peab võitlema raske töö, kiusliku naabri ja omaenda tõekspidamistega, et oma söötis ja vilets maa viljakaks muuta. Ja et tõde ja õigus jumala poolt mahajäetud paigas jalule seada. Lootusest ja teotahtest pakatav Andres tuleb koos noore abikaasa Krõõdaga võlgu ostetud soisele talukohale uut elu rajama. Vargamäe Mäe talust peab saama koht, mis perekonna eest hoolitseb. Majapidamine nõuab palju tööd ja järjekindlust – algab elukestev võitlus nii looduse ja saatuse kui ka kiusliku naabrimehe Pearu poolt mängitavate vingerpussidega. Kui elukaar jagab Andresele enam kannatusi kui kauaoodatud tulemusi, hakkab mees üha meeleheitlikumalt otsima tõde ja õigust nii kohtust, kõrtsist kui ka Piiblist, tuues oma otsinguil ohvriks perekonna, lähikondlased ja iseenda. Unelm õitsvast ja perekonna eest hoolt kandvast Vargamäest vajub üha sügavamale reaalsuse varju. Film valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Kui seda parki ees ei oleks

Dramaatiline saaga Tartu suurest võitlusest tänapäeva kõige vastuolulisemal teemal - loodus või kultuur? Sõda linna keskpargi ümber on kliimakriisi kontekstis omandanud globaalsed mõõtmed. Nii linnaplaneerijate kui ka keskkonnakaitsjate missioon on päästa maailm ja luua Tartusse parim elukeskkond. Kuid paraku ei ole ühiskondlikes otsustes ühte tõde.

Ideaalne mälupilt

Mis on päris? Mida me mäletame kadunud maailmast? Vanadele fotodele kadunud maailmast annab AI uue mõtte, tundub, et see on uus ajastu futuristliku reaalsus. Ideaalne mälupilt on eksperimentaalne fotofilmi.

Kerberos

Meelis jõuab oma kadunud koera jälgedes külakolkasse, kus on aset leidnud kummaline kuritöö. Üritades välja selgitada, mis juhtus, langeb ta aga kahtluste küüsi. Hea ja kurja eristamine näib üha võimatum, kui tõde on läinud lootusetult kaduma.

Lumine Tartu

Kriitiline pala lumekoristusest Tartu linnas. Kuna mehhaniseeritud koristustöö lumistel Tartu tänavatel jätab soovida, on tartlased ise haaranud labidad ja kühveldavad lund veoautode kasti. Töötavad nii mehed, naised kui lapsed. Linna ainukesed kolm lumekoristusmasinat on samuti tänavaid puhastamas.

xxxx or ASA

Armastuskolmnurk kunstniku, maali ja skulptuuri vahel. Parodiseeritud näitlikkusega püüab mees enda loodud inimpeale koolitõdesid õpetada, öeldes: "Sa pead ise, oma peaga môtlema hakkama". Keskendumisvõimetul peal jätkub silmi ainult Giocondo jaoks seinal ning lõpuks neelab ta oma looja alla.

Djatlovi surmamatka mõistatuse jälil

Djatlovi matkagrupi hukkumine 1959. aastal Uurali lumerohketes mägedes on üks möödunud sajandi suurimaid mõistatusi. Miks olid aluspesus inimesed keset väga külma ja tormist ööd põgenenud kaitsvast telgist? Miks olid nende külmunud laibad kohutavalt moondunud ja veidrates kohtades? Urmas E. Liiv süüvib juhtumi lahendamiseks kõigepealt tollaste sündmuste uurimistoimikusse ja taastab dokumentaalselt kogu teadaoleva sündmusterea. Rohkelt erinevate fotode, videote ja skeemidega illustreeritud etendusloeng salvestati Tartu Elektriteatris.

Lokaalsed linlased

Kas linna planeeritakse autodele või inimestele? See küsimus kerkib aina teravamalt. Sõnades luuakse küll helget tulevikku, kuid teod ja investeeringud räägivad tihti vastupidisest. Maria Uppini dokumentaalfilm uurib, kui keeruline on ellu viia suuremat visiooni, mis nüüdisajastaks linnaruumi Eestis. Vastandliku loojapaari loo kaudu näeme laiemalt võitlust ja muret elukeskkonna ja selle kvaliteedi pärast.

Normaalne inimene

Akadeemilise karjääriga Kaie jõuab läbi kriisi tervises ja isiklikus elus tõdemuseni, et rollid ja staatus, mida ta edule suunatud tarbimisühiskonnas kandis, ei rahulda teda enam. Kolme töökoha ja välise tunnustuse hinnaks on sisemine rahulolematus – kas see ongi normaalne? Kaie otsustab oravarattast välja astuda, et leida ennast ja oma kutsumus. Tuge leiab ta Lilleoru ökokogukonnast ja sealselt joogaõpetajalt Ingvar Villidolt. Praktiseerides krija joogat, püüab Kaie oma sisemaailma korrastada ja teadlikult ümber kujundada. Kaie loodab saada normaalseks, loomulikuks inimeseks, et olla ja elada iseendana.

Poissmees ja Volga

Miša on 32 aastat vana ja elab Narvas. Miša on sündinud koomik, välimuselt veidi paksuke ja kohmakas, aga väga tark ja vaimukas. Ta on kooliõpetaja, mudelautode kollektsionäär ja rokkmuusika fänn. Mehel on üks kirg: Miša unistab Volga ostmisest. Aga hetkel otsib ta endale naist. Kohtumised kohvikutes toimuvad erinevat tüüpi ja iseloomuga neidudega. Mees tahab väga oma perekonda, kuid teisest küljest on ta väga kriitiline kõige suhtes, mis tema ümber toimub. Poissmehe sõber annab talle lõbusaid nõuandeid. Aljona Suržikova dokumentaalse komöödia lõpus selgub, kas Miša leidis endale armastuse ja ostis ka Volga. Kas kõik unistused täituvad, kui seda tõesti tahta?

Ringrada

Portreefilm Enn Griffelist. Vormelisõitja Enn Griffel (1935–2007) hakkas autosporti harrastama 1960. aastal. Ta tuli 1963 vormel Juniori klassis ning 1968–69, 1971–72 ja 1975 vormel 3 klassis ringrajasõidus Nõukogude Liidu meistriks, võitis Juniori klassis 1967 hõbeda, vormel 3 klassis 1974 ja 1976 hõbeda ning 1960 pronksi. Tulnud neli korda vormelite ringrajasõidus Eesti meistriks: 1963 vormel 1 ning 1971–72 ja 1975 vormel 3 klassis. Osalenud Estonia võidusõiduautode väljatöötamises ja katsetamises. Enn Griffel sõidurajal, Estonia võidusõiduautode väljatöötamisel ja katsetamisel ning rääkimas oma sporditeest.

Kertu

Ebatavaline armastuslugu portreteerib ühe pere ja väikese külakogukonna varjatud suhteid. Tasase loomuga 30-aastane Kertu elu on kulgenud isa hirmuvalitsuse all. Noor naine teeb argliku katse oma elus midagi muuta ja saadab postkaardi Villule, kena välimusega allakäinud külajoodikule. Peale jaaniõhtut Kertu kaob. Perekond satub paanikasse, sest Kertut peetakse kinnise loomuse tõttu ullikeseks. Lõpuks leitakse ta Villu kodust voodi all hirmunult värisemas. Eelarvamuste küüsis külarahvas süüdistab Villut naise ärakasutamises. Mis toimus sel öösel aga tegelikult? Tasapisi lahtirulluv tõde on jahmatavam, kui keegi arvata oskab.

Väike teine

Selles filmis ootab kaks last sündimist. Üks on tavaline laps. Teine on trikster. Aga kuidas üldse aru saada, kumb on kumb, kui kaksikud on juba iseenesest looduse triksteritemp? Keegi ei tea, mis juhtuma hakkab – vanad reeglid lõhutakse koost ära ja uusi alles hakatakse tegema. Räägitakse, et kui kuskil trikster sünnib, siis hakkavad autode ohutuled iseenesest vilkuma.