Üleannetu poiss Ott, kes veedab oma koolitunde laiseldes ja sodides, satub startivasse kosmoselaeva ja lendab maailmaruumi. Nii algavad põnevad ja isegi hädaohtlikud seiklused, mille jooksul Ott kogeb ammutuntud tõde: ilma koolitarkuseta elus läbi ei saa.
Enne sõjakate vuntsidega sõnakas mees, nüüd vaikides kõike taluv lössis pastlanahk - sellist iseloomustust peab Martin Roll kuulma oma rindesõbra Tõnis Uppi suust. Asjade seis nii tööl kastivabrikus kui kodus häirib teda tõesti, kuid ta ei võta midagi ette, süüvib vaid oma postmargikogusse. Ent kuuldud kibe tõde sunnib Martinit Tõnisega kihla vedama oma suurima aarde - Austria WIPA margiploki peale. Plokk jääb tema kogusse ainult sel juhul, kui ta ühe päeva jooksul ütleb selgelt välja, mida mõtleb.
Autode profülaktilise kontrolli liin Tallinna taksopargis.Vabariigi moodsaim autode hooldusliin asub Tallinna taksopargis. Sõiduk autopesulas ja tehnilises kontrollis. Automehaanikud teevad taksopargi Volgadele kontrolli ja hooldust, kõik nelisada autot saab kiiresti kontrollitud.
Vändra rajooni võitööstuses toimub või ja juustu valmistamine Igal hommikul saabuvad kolhoosidest autode ja hobuveokitega piimakoormad Vändra võitööstuse keskusesse. Toimub piima vastuvõtt ja kaalumine. Võimeister Johannes Sengbusch on tuntud meister omal alal, tema juhtimisel valmistatud või on kõrge kvaliteedi ja hea maitsega. Või kaalutakse ja pakitakse kastidesse. Suurte kogemustega juustumeister Ado Päiel konstrueeris töö hõlbustamiseks juustu pesemise masina. Salme Lind masinal töötamas. Juust pestakse ja pakitakse ning juustukangid asetatakse riiulitele.
Kino sajandale aastapäevale pühendatud “1895” räägib vendade August ja Louis Lumière'i elust, esitades üldsusele seni tundmata fakte ja sündmusi - kuulsad vennad on ju läinud ajalukku kinematograafia leiutajatena.
Film on illusioon. Kas illusioon on tõde? See väide ja küsimus olid aluseks filmi autoritele, kui nad võtsid endale õiguse kinnitada, et just nende versioon vendade Lumière'ide elust ja kino sünnist on kõigist seni teadaolevatest kõige originaalsem ja ainulaadsem.
Lumeleopard on Nõukogude Liidus kasutusel olnud aunimetus alpinistile, kes on roninud kõigile NLi 7000 m kõrgustele mägedele. Selle aunimetuse on pälvinud Eesti tippalpinist ja fotograaf Jaan Künnap. Mitmekülgse järgusportlasena keskendus Künnap 1970ndatel alpinismile. Fotograafina on Künnap rahvusvahelist tunnustust võitnud eelkõige fotodega mägedest. Mägede kõrval on fotograaf Künnapi nõrkus naise keha. Film keskendub kolmele Künnapi elu sambale: foto, mäed ja naised. Aga just alpinism avab veel ühe tahu Künnapis - Lumeleopard on noortejuht. Künnap jõuab filmi tegemise ajal (1998-1999) arusaamisele, et tuleb asutada alpinismikool.
Alam-Pedja on üks Eesti suurimaid looduskaitsealasid, kus voolavate jõgede kallastel on avarad luhad, haruldased lammimetsad ning jõgede vahel asuvad sood. Siinne loodus käib ürgses rütmis nagu ta on seda teinud viimastel aastatuhandetel ning inimmõju on selles ürglooduses just nii palju kui vaja, et säilitada suuri inimese kaasabil tekkinud kooslusi, lamminiite. Ometi asub läheduses Eesti suuruselt teine linn, kust üha rohkem ja rohkem inimesi liigub paatidega mööda jõgesid Alam-Pedjale ning ala piiravad ka suured maanteed, kus autode vool ei peatu iial. Alam-Pedja näol on tegu millegi ürgse ja puutumatuga, mis meenutab meile, kust me oleme tulnud ja milline on keskkond, kuhu me kuulume.
Dramaatiline saaga Tartu suurest võitlusest tänapäeva kõige vastuolulisemal teemal - loodus või kultuur? Sõda linna keskpargi ümber on kliimakriisi kontekstis omandanud globaalsed mõõtmed. Nii linnaplaneerijate kui ka keskkonnakaitsjate missioon on päästa maailm ja luua Tartusse parim elukeskkond. Kuid paraku ei ole ühiskondlikes otsustes ühte tõde.
Meelis jõuab oma kadunud koera jälgedes külakolkasse, kus on aset leidnud kummaline kuritöö. Üritades välja selgitada, mis juhtus, langeb ta aga kahtluste küüsi. Hea ja kurja eristamine näib üha võimatum, kui tõde on läinud lootusetult kaduma.
Kas linna planeeritakse autodele või inimestele? See küsimus kerkib aina teravamalt. Sõnades luuakse küll helget tulevikku, kuid teod ja investeeringud räägivad tihti vastupidisest. Maria Uppini dokumentaalfilm uurib, kui keeruline on ellu viia suuremat visiooni, mis nüüdisajastaks linnaruumi Eestis. Vastandliku loojapaari loo kaudu näeme laiemalt võitlust ja muret elukeskkonna ja selle kvaliteedi pärast.
Akadeemilise karjääriga Kaie jõuab läbi kriisi tervises ja isiklikus elus tõdemuseni, et rollid ja staatus, mida ta edule suunatud tarbimisühiskonnas kandis, ei rahulda teda enam. Kolme töökoha ja välise tunnustuse hinnaks on sisemine rahulolematus – kas see ongi normaalne? Kaie otsustab oravarattast välja astuda, et leida ennast ja oma kutsumus. Tuge leiab ta Lilleoru ökokogukonnast ja sealselt joogaõpetajalt Ingvar Villidolt. Praktiseerides krija joogat, püüab Kaie oma sisemaailma korrastada ja teadlikult ümber kujundada. Kaie loodab saada normaalseks, loomulikuks inimeseks, et olla ja elada iseendana.
Miša on 32 aastat vana ja elab Narvas. Miša on sündinud koomik, välimuselt veidi paksuke ja kohmakas, aga väga tark ja vaimukas. Ta on kooliõpetaja, mudelautode kollektsionäär ja rokkmuusika fänn. Mehel on üks kirg: Miša unistab Volga ostmisest. Aga hetkel otsib ta endale naist. Kohtumised kohvikutes toimuvad erinevat tüüpi ja iseloomuga neidudega. Mees tahab väga oma perekonda, kuid teisest küljest on ta väga kriitiline kõige suhtes, mis tema ümber toimub. Poissmehe sõber annab talle lõbusaid nõuandeid. Aljona Suržikova dokumentaalse komöödia lõpus selgub, kas Miša leidis endale armastuse ja ostis ka Volga. Kas kõik unistused täituvad, kui seda tõesti tahta?
Portreefilm Enn Griffelist. Vormelisõitja Enn Griffel (1935–2007) hakkas autosporti harrastama 1960. aastal. Ta tuli 1963 vormel Juniori klassis ning 1968–69, 1971–72 ja 1975 vormel 3 klassis ringrajasõidus Nõukogude Liidu meistriks, võitis Juniori klassis 1967 hõbeda, vormel 3 klassis 1974 ja 1976 hõbeda ning 1960 pronksi. Tulnud neli korda vormelite ringrajasõidus Eesti meistriks: 1963 vormel 1 ning 1971–72 ja 1975 vormel 3 klassis. Osalenud Estonia võidusõiduautode väljatöötamises ja katsetamises. Enn Griffel sõidurajal, Estonia võidusõiduautode väljatöötamisel ja katsetamisel ning rääkimas oma sporditeest.
Ebatavaline armastuslugu portreteerib ühe pere ja väikese külakogukonna varjatud suhteid. Tasase loomuga 30-aastane Kertu elu on kulgenud isa hirmuvalitsuse all. Noor naine teeb argliku katse oma elus midagi muuta ja saadab postkaardi Villule, kena välimusega allakäinud külajoodikule. Peale jaaniõhtut Kertu kaob. Perekond satub paanikasse, sest Kertut peetakse kinnise loomuse tõttu ullikeseks. Lõpuks leitakse ta Villu kodust voodi all hirmunult värisemas. Eelarvamuste küüsis külarahvas süüdistab Villut naise ärakasutamises. Mis toimus sel öösel aga tegelikult? Tasapisi lahtirulluv tõde on jahmatavam, kui keegi arvata oskab.
Selles filmis ootab kaks last sündimist. Üks on tavaline laps. Teine on trikster. Aga kuidas üldse aru saada, kumb on kumb, kui kaksikud on juba iseenesest looduse triksteritemp? Keegi ei tea, mis juhtuma hakkab – vanad reeglid lõhutakse koost ära ja uusi alles hakatakse tegema. Räägitakse, et kui kuskil trikster sünnib, siis hakkavad autode ohutuled iseenesest vilkuma.