Naised dokumentaalfilmis 1960-80ndatel
Naistepäeva puhul tõstame esile ja tunnustame Eesti naisdokumentaliste, kes kujundasid filmikunsti arengut 1960 - 80ndatel aastatel – ajajärgul, mida võib pidada omamoodi ärkamisajaks Eesti dokumentalistikas. See oli loominguline ja katsetustele avatud periood, mis eelnes perestroikale ja Eesti iseseisvuse taastamisele. Just selleks ajaks olid paljud tulevased filmitegijad omandanud hariduse Moskvas, Üleliidulises Riiklikus Kinematograafiainstituudis (VGIK), sealhulgas Valeria Anderson, Reet Kasesalu, Leida Laius, Julia Guteva-Sillart, Heli Speek ja Elo Tust. Kuigi enamik neist õppis mängufilmide režissööriks, pääses toonasel valdavalt maskuliinsel filmimaastikul täispikkade mängufilmide režissöörina tegutsema vaid Leida Laius. Teised leidsid oma väljundi kinokroonikate ja dokumentaalfilmide loomises, tuues ekraanile olulisi teemasid ja pakkudes ühiskonnale värskeid ning süvitsi minevaid vaatenurki, täiendades ja uuendades ka dokumentaalfilmi vormi.
{"ticketRestrictedBroadcastCount":"3"}