Leida Laius (1923 – 1996) on läbi aegade olulisemaid Eesti režissööre. 2023. aasta 26. märtsil oleks ta tähistanud oma 100. sünnipäeva. Kodumaine filmimaastik ei oleks see, mis ta on, kui sealt puuduks Laiuse looming.
September on hariduskuu, mil kõik õpilased ja tudengid alustavad uut kooliaastat. Sel puhul pühendame käesoleva kollektsiooni just noortele ning pakume välja nii mõne tuntud klassiku kui ka uuemaid filme.
Käesolev kollektsioon koosneb dokumentaalfilmidest, mida võib väga avaras käsitluses pidada ühel või teisel moel poeetiliseks. Need filmid on vormiliselt ja sisuliselt pigem mõtisklevad, vaatlevad ja filosoofilise hõnguga, kui sirgjooneliselt realistlikud ja kinni traditsioonilist tüüpi dokumentaalfilmi väljendusviisides või retoorikas. Keskseteks teemadeks on inimene ja loodus, argine igapäevapoeesia. Mõnes filmis on dialoog ja tekst napp või puudub see täielikult, selle asemel kasutatakse julgemalt sümboleid ja kujundeid ning rõhk on meeleolu edasiandmisel ja kogemisel rohkem kui sõnadel.
2025. aastal möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest, mistõttu on tänavune aasta kuulutatud raamatuaastaks. Sellega pööratakse tähelepanu eestikeelse kirjanduse olulisusele meie hariduse ja kultuuri nurgakivina. Eesti kirjakeele suurt piduaastat tähistab Arkaader mahuka kollektsiooniga eesti kirjandusest ainest ja inspiratsiooni saanud filmidest.
Naistepäeva puhul tõstame esile ja tunnustame Eesti naisdokumentaliste, kes kujundasid filmikunsti arengut 1960 - 80ndatel aastatel – ajajärgul, mida võib pidada omamoodi ärkamisajaks Eesti dokumentalistikas. See oli loominguline ja katsetustele avatud periood, mis eelnes perestroikale ja Eesti iseseisvuse taastamisele. Just selleks ajaks olid paljud tulevased filmitegijad omandanud hariduse Moskvas, Üleliidulises Riiklikus Kinematograafiainstituudis (VGIK), sealhulgas Valeria Anderson, Reet Kasesalu, Leida Laius, Julia Guteva-Sillart, Heli Speek ja Elo Tust. Kuigi enamik neist õppis mängufilmide režissööriks, pääses toonasel valdavalt maskuliinsel filmimaastikul täispikkade mängufilmide režissöörina tegutsema vaid Leida Laius. Teised leidsid oma väljundi kinokroonikate ja dokumentaalfilmide loomises, tuues ekraanile olulisi teemasid ja pakkudes ühiskonnale värskeid ning süvitsi minevaid vaatenurki, täiendades ja uuendades ka dokumentaalfilmi vormi.
Sügis on aeg, mil loodus annab oma viimase ja küllusliku saagi. Põllud ja aiad on täis valminud köögivilju ja marju. Kevadel alustatud töö jõuab nüüd lõpliku tulemuseni. Selle rikkuse teekond viib meid turule - paika, kus põllumehed ja aednikud saavad oma töö ja vaeva vilju otse inimestele pakkuda. Turg ei ole ainult kaupade vahetamise koht, vaid ka elav kohtumispaik, kus põimuvad erinevad lood, traditsioonid ja inimeste igapäevased vajadused ning ärkavad ellu sügise värvid, lõhnad ja maitsed. Käesolevasse kollektsiooni oleme kogunud ringvaatepalasid ja dokumentaalfilme, mis kajastava Eesti turuelu ning selle muutumist alates 20. sajandi algusest kuni 1960ndate aastateni.
Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on Eesti ja maailma üks tuntumaid heliloojaid, kelle looming ulatub varastest neoklassikalistest ja avangardsetest katsetustest tema kuulsaks saanud minimalistliku tintinnabuli-stiilini. Käesoleval, 2025. aastal tähistab Pärt oma 90. juubelit ning selle tähtsa sündmuse puhul oleme kokku pannud kollektsiooni tema ainulaadse helikeelega rikastatud kodumaistest filmidest.
ETV noortesaadete algatusel tekkis Eestimaa ellu 1975. aasta oktoobris nähtus Kodulinn. Kümneid, sadu ja tuhandeid koolipoisse ja tüdrukuid tuli pühapäeviti Tallinna vanalinna, et siin mõned tunnid jõukohast tööd teha, vanalinna imesid uurida, oma lehte toimetada, kohtumisi, ekskursioone jpm korraldada, üksteist ja iseennast paremini tundma õppida. Leida Laius uurib, kuidas läheb Kodulinna noortel ja liikumise eestvedajal Tiina Mägil nüüd, 80ndate alguses. Kodulinna tegevusest räägivad Tiina Mägi, Raivo. E Tamm, Hannes Astok, Epp Alatalu, Ulvi Pihel, Madis Jürgen, Mart Kalm jt.
Leida Laiuse lühimängufilmi tegevus toimub Teise maailmasõja ajal sakslaste poolt okupeeritud Eesti väikelinnas ajal, mil vene sõjaväelastele abi osutamist karistati surmanuhtlusega. Noor pereema leiab laudas heinte seest saksa vangilaagrist põgenenud punaarmeelase. Hirmunud naine näitab üles tõelist mehisust, käitumaks ekstreemses olukorras inimlikult.
Toimub Eduard Vilde romaani "Mäeküla piimamees" ekraniseerimine. Filmivõtted tsaariaegsest linnaturust toimuvad Tallinnas Raekoja platsil. Venekeelsed poesildid, suurrättides talunaised hobuvankrites, rahulikult heinu söövad hobused - kõik loob mängufilmile sobiva ajastuomase miljöö. Näitleja Jüri Järvetile tehakse grimmi ning režissöör Leida Laius ja operaator Mihhail Dorovatovski on tööhoos. Näidatakse Tõnu Prillupit kehastavat Jüri Järvetit piimamehena turulistele oma kaupa pakkumas.