Kevadkülv algas

Ka Eestis on alanud viinamarjalõikus

On viinamarjade koristusaeg. Naised lõikavad kasvuhoones marjakobaraid ja pakivad need kastidesse. Rikkalik viinamarjasaak viiakse Nõmme Rinnalaste Kodusse. Väikelastele on kaetud laud õue lastekodu hoone ette, väikesed on viinamarjade söömisega tõsiselt ametis.

Mitšurini jälgedes

Selektsionäär Otto Kramer töötab oma koduaias Lillekülas. Ta vaatleb aias enda aretatud uusi õuna- ja pirnisorte, märgib tulemused kaustikusse ning teeb hooldustöid aias. Kasvuhoones kasvavad viinamarjad.

Valmistume kevadkülviks

Kolhoosides algas kevadkülv

Kevadine loodus, kolhoosi tootmishooned ja elamud. Raikküla valla kolhoosis Uus Elu algas 15. aprillil kevadkülv. Artur Jaansoo brigaad kahe hobusega veetavate külvikutega ja Rapla masinatraktorijaama traktorid põllul töötamas. Kolhoosiesimees Harald Olbrei külvitöid jälgimas.

Noored mitšurinlased

Igal neljapäeval kogunevad Tartu IV mittetäieliku keskkooli õpilased noorte naturalistide ringi. Kooli bioloogiaõpetaja Juhan Voitese juhendamisel õpitakse praktilisi loodusteaduslikke tarkusi: tütarlaps harjutab pookimist, osad lapsed toimetavad akvaariumis valge hiirega ja muude huvitegevustega. Loodusringis kogutud teadmistest on kasu ka koolitunnis, kus poiss vastab viiele.

Algas kevadkülv

Tartumaa Põuatu kolhoosis on põllutööriistad kevadkülviks valmis. Mehed tõstavad viljakotid vankrile ning suunduvad hobusekoormate ja külvimasinatega põllule. Seeme valatakse külvikukasti, mehed uurivad mulla omadusi. Kolhoosnikud Marta Hääl ja Osvald Matus töötavad põllul, sammudes kahehobuse reaskülvimasinate järel.

Kartulipanek masinatega

Harjumaa Tõdva valla Edu kolhoosis toimub mehhaniseeritud kartulipanek. Traktorijaama abiga teostatakse kartulipanek oluliselt kiiremini kui varem. Töid juhib brigadir Juhan Lant, seemneks kasutatakse ainult vähikindlat kartulit.

Algas rukkilõikus

Viljandimaa Karksi valla kolhoosis Bolševik toimub rukkilõikus kombainiga. Mootorrattaga saabuvad esindajad kohalikust vallakomiteest kontrollima lõikustööde algust. Põlluserval võtavad neid vastu kolhoosi esimees Juhan Tuuts ja põllutööde brigadir Aleksander Sarv.

Eesrindlikes puukoolides

Viljandimaa Kibe puukoolis toimub viljapuuistikute hooldamine ja õunasaagi koristamine. Rakendades mitšurinlikke kogemusi viljapuusortide aretamisel varustavad puukoolid kolhoose vilja- ja ilupuude istikutega. Puukoolis hoolitsevad kasvavate puude eest aianduskooli õpilased. Noored mõõdavad koos juhendajaga puude kõrgust. Õunapuid pritsitakse ning korjatakse õunu.

Räpina Aiandustehnikumis

Räpina aiandustehnikumi noored järgivad mitmesuguste puu- ja köögiviljade avamaal kasvatamisel vene sordiaretaja Ivan Mitšurini õpetusi. Õpetaja Otto Tigase juhendamisel hoolitsevad noored aias viinamarjade, melonite, arbuuside ja muude soojalembeliste viljade eest. Mais on põllul kõrgeks kasvanud, maast kaevatakse välja varajasele kartulile poogitud tomatitaim. Toimub kolhoosnike ekskursioon aiandi katsepõldudega tutvumiseks, maitstakse samas peenral kasvanud arbuusi.

Naistraktoristide brigaad

Viljandi rajooni masinatraktorijaamas moodustatakse Eesti esimene naistraktoristide brigaad. Koos arutatakse külviplaani ja jagatakse tööülesandeid. Naistraktoristide väljaõpe toimub jaama remonditöökojas - Nikolai Porsna näitab neile traktori monteerimist ja tutvustab traktoriosi. Tütarlaps sooritab oma esimest sõitu, teda julgestab kõrvalistuv traktorist.

Kevadkülvi eel

Taimekasvatusinstituudis

Teaduste Akadeemia taimekasvatusinstituudi Polli katsebaasis tolmutatakse õunapuid.

Kevadkülv algas

Kevadkülv Keila rajooni kolhoosis Kalev. Vasalemma MTJ-i traktoristid külvitöödel ja kartuli mahapanekul. Seemnevilja soojendamine ja õhutamine. Vasalemma MTJ-i traktoristid külvitöödel, mehaniseeritud kartulipanek ruutpesiti. Vasalemma masinatraktorijaama traktoristid külvitöödel. Traktorist Arnold Herbert Avik põllul töötamas, kolhoosnikud Elvine Kaseleht ja Marie Krupp külvimasinal. Kartulipanemismasinal SKG-4 töötavad traktorist Heino Halling ning August Lehtaru ja Aleksander Suharov.

Heinategu Tuleviku kolhoosis

Harju rajooni kolhoosis Tulevik on alanud loomasöödaks heina varumine. Heinateol on Saue masina-traktorijaama traktoristid. Noor traktorist Laas Lahe töötab traktori HTZ-7 külge monteeritud heinaniitjaga. Voldemar Urgart riisub heina kokku traktori külgrehadega, Georg Lootus jätkab tööd heinalohistajaga. Kolhoosnikud tassivad heina harkidega rõuku.

Varutakse haljassööta. Maisi sileerimine

Tõrva rajooni Kalevi kolhoosis toimub maisi koristamine ja sileerimine. Mees niidab kahe hobuse niidukiga maisi. Kolhoosnikele on silo valmistamisel appi tulnud Helme mehhaniseerimiskooli õpilased. Mais tükeldatakse silopurustajaga ja asetatakse virna, mille tambib kinni traktor. Neiu lisab haljassöödale peoga soola ja voolikuga vett, see parandab silo maitse- ja säilimisomadusi.

Varane köögivili

Tomati- ja kurgitaimede kasvatamine kasvuhoonetes ning kartulipanek Harju rajooni kolhoosis Kalev. Köögiviljapõldude väetamine ning kartuli vaheltharimine Harju rajooni kolhoosis Tulevik. Kurkide ja tomatite korjamine, köögivilja müük Tallinna keskturul.

Seemnekontrolli laboratooriumis

Kevadkülviks määratud seemnevilja omaduste analüüs Tartu MTJ seemnekontrollilaboris.

Varane köögivili

Harju rajooni Kalevi ja Tuleviku kolhoosis kasvatatakse varast köögivilja. Näeme Kalevi kolhoosi räämas kasvuhooneid, kus köögivilja kasvatamisele pole küllaldaselt tähelepanu pööratud ning nii on ilma jäädud märkimisväärsest tulust. Midagi siiski toimub, üks meestöötaja istutab taimi, naised kannavad mulda. Naabrite juures Tuleviku kolhoosis on taimed kasvuhoones juba tärganud ning kolm naeratavat aiatöölist ruttavad neid kastma. Maria Palm kastab peeditaimi, tomatitaimi pikeerivad Erna Kivipõld ja Aliide Pihelpuu. Kogenud aednik Johann Villermann toob pottides suuri tomatitaimi ümberistutamiseks. Mugulsibulad pannakse tihedalt üksteise kõrvale kasvama.

Ettevalmistused maisikülviks

Kiviõli rajooni kolhoosid ja Lüganuse masinatraktorijaam valmistuvad maisikülviks. Kolhoosilautade juurest liiguvad hobureed sõnnikukoormatega põllule. Ettevalmistused algavad sõnniku laotamisega. Lüganuse masinatraktorijaamas on kokku monteeritud uus maisi ruutpesitsi külvamise masin, mis nüüd sõidab kolhoosipõllule. Kiviõli rajooni Komsomoli kolhoosis on külv varsti ukse ees. Naised murendavad seemnete saamiseks maisitõlvikuid, laboratooriumis kontrollitakse seemnete idanevust.

Kolhoosipõllul

Kevadised põllutööd Lihula rajooni Vapruse kolhoosis. Haakija Johannes Kuldsaar ja traktorist August Kuldmeri mõõdavad künnisügavust. Kolhoosi agronoom Helgi Mitt hindab, kas külvamiseks on õige aeg. Kolhoosnik valab vilja külvikusse ja sõidab ise traktori taga külvimasinal kaasa. Sõnnikuvedu kulgeb Vapruse kolhoosis tänu traktorist August Rosina konstrueeritud seadeldisele tulemuslikumalt. Maisipõllul läheb nüüd väetise laotamiseks tarvis ainult kaht inimest. Vana aiandusbrigadir Julius Kooli juhtimisel tehakse kolhoosis tänavu ligi 100 000 toitekuubikut, mida kasutatakse maisi seemnevilja ja varajase juurvilja kasvatamiseks. Julius Kooli töötab spetsiaalse pressvormiga, millest tuleb korraga neli kuubikut, need pannakse kastidesse.

Maisipõldude hooldamine

Kriitiline pala umbrohust puhtal maisipõllul Rapla rajooni kolhoosis Tee Kommunismile ja hooldamata maisipõllust 1. Mai kolhoosis. Sitsikleitides tüdrukud kõplavad põllul maisitaimi. Kolhoosnik Jaan Raudjärv muldab põldu harkadraga hobuse taga. Kõige tõhusamalt käib aga umbrohutõrje MTJ-i traktoristi Vello Sulu käes. Maisitaimed kasvavad umbrohust puhtal põllul. Nii töötatakse kolhoosis Tee Kommunismile. Uus põld – väljanägemiselt umbrohuväli. Kellegi käsi tõmbab umbrohu eemale ja nähtavale tulevad väiksed maisitaimed. See põld kuulub kolhoosile 1. Mai. Näeme üht talumaja, kus aias rohib käsitsi Leina Mikker. Põllu ääres seisab traktor, mida mehed remondivad ning kolhoosiesimees Rudolf Vilokas seisab mõtlikult meeste kõrval. Diktor küsib, kas poleks õigem tööd teisiti organiseerida?

Räpina aiandustehnikumis

Räpina aiandustehnikumis toimub õppetöö. Õpilased nopivad avamaa istandikus viinamarju ja mõõdavad uusi aretatud maisisorte. Pidulikul koosolekul jagatakse õpilastele tubli töö eest aukirju. Järjekordne õppeaasta on lõppenud, vanemate kursuste õpilased sõidavad veaoautol kolhoosidesse praktikale, nooremad jäävad kooli akendele lehvitama.

Linakoristus

Abja rajooni Tasuja kolhoosis toimub linakoristamine kombainiga. Naised kitkuvad põllul lina käsitsi, nad saavad selle eest ka head tasu. Lina on külvatud sel aastal ligi 80 hektarile. Esimees Oskar Jaanhold ja agronoom Elmar Jalakas sõrmitsevad linavihtu ja leiavad, et nii head lina pole ammu olnud. Linahakid seisavad koristatud põllul, eemal koristab lina kombain.

Saue MTJ seemnekontrolli laboratooriumis

Saue masina-traktorijaama (MTJ) seemnekontrolli laboratooriumis kontrollitakse kolhooside teraviljaseemne idanevust. Laborant võtab vastu järjekordse kotikese seemneviljaga. Laboratooriumis ootavad kümned kotid kontrollimist. Iga kott kaalutakse, vili valatakse kasti, sealt võetakse idandamiseks tolmuimeja abil täpselt sada tera ning proov läheb vastavasse aparaati. Laboratooriumi juhataja Salme Labi kontrollib Tallinna elevaatorist saadud maisi idanevust. Katsed kinnitavad, et seemnevilja kvaliteet on hea.

Kevadtööd

Kevadised põllutööd Märjamaa rajooni kolhoosis Avangard ja Harju rajooni kolhoosis Tulevik. Traktor sõidab Avangardi kolhoosi põllul, Sipa traktorist Jaan Lillesalu külvab esimesed hektarid suvinisu. Tuleviku kolhoosi põllul ajab Saue traktorist Albert Seelmann esimesi vagusid. Tuleviku kolhoosis väetatakse kultuurkarjamaid lennukilt.

Õied talvel

ENSV Teaduste Akadeemia katsebaasi kasvuhoonetes õitsevad lilled aasta läbi, isegi talvel. Siin on palju troopilisi taimi: India orhideed, Niiluse papüürus jt. Kasvuhoonetes on talvel kunstlik valgus. Vana aednik Karl Klaus tegeleb ka tavaliste maikellukestega, et neid talvel õitsema panna. Ka alpikannikeste aretamine ja hooldamine nõuab hoolt ja armastust.

Lõikuspäevad

Haapsalu rajooni Johannes Lauristini nimelises kolhoosis toimub viljakoristamine. Põllul töötab kombainiga S-4 Elmar Viidemaa Taebla traktorijaamast. Hektari kohta loodetakse saada keskmiselt 14 tsentnerit vilja. Rukis on kohati niivõrd tihe, et otstarbekam on kasutada hobuniidukeid. Naised seovad viljavihke ja laovad need hakkidesse. Mehed tõstavad viljakotid veoautole.

Haapsalu viinamarjad

Haapsalu aiandushuviline Julie Martinson kasvatab oma koduaias viinamarju. Ta on saanud viinamarjade kasvatamise eest diplomeid ja tunnustust ning jaganud oma kogemusi, nii et juba seitsmekümnes Eestimaa aias kasvatatakse viinamarju. Saak on tänavugi hea.

Harju raj Tuleviku kolhoosi kasvuhooneis

Harju rajooni Tuleviku kolhoosi kasvuhoones on valminud kurgid, redised ja salat. Koristatakse aedvilja.

Uus kartulivõtmise masin

EPA Raadi õppemajandi põllul katsetatakse Tartu Põllumajandusmasinate Tehase Võit valmistatud kartulivõtumasinat RKR-1. Tehase peakonstruktor Uno Tenno, peainsener Leonid Teder ja tsehhijuhataja Rein Hein sõidavad uuetüübilist masinat katsetama. Traktorist Kalju Fister paneb traktori käima ja sõidab põllule. Mehed jäävad uue masinaga rahule - kartulid ei lenda kaugemale kui kaks meetrit ja jäävad terveks ning tööjõudlus on kaks korda suurem kui varasematel masinatel.

Kombinaat Agu aiand

Kombinaat Agu äsja Pirita-Kosel valminud lilleaiandis kasvatatakse kevadlilli. Kasvuhoones laiub alpikanniväli. See lilleaiand on suurim meie vabariigis. Aednik Albert Poverus tõstab suurt alpikannipotti, aednik lõikab tulpe. Iga päev saadetakse siit kauplustesse terved sülemid kõige kaunimaid õisi.

Kurvitsa sovhoosi maasikakasvatus

Viljandi rajooni Kurvitsa aiandussovhoosis toimub maasikate korjamine ning kaalumine. Maasikapõllul käib marjakorjamine. Maasikate kast tõstetakse kaalule, kaalutakse ja pannakse märkmikusse kirja.

Sovhoos Narva

Narva sovhoosi põldudel toimub sõnniku laotamine. Ekskavaatorijuht Stepan Tikka laadib lauda juures traktorikasti sõnnikut. Põllul töötavad ratastraktorid sõnnikulaotajatega RPT-2. Võimas roomiktraktor künnab põllule laotatud sõnniku mulla sisse.

Kevadkülv Tartu rajoonis

Kevadkülv Tartu rajooni Miina Härma nimelises kolhoosis.

Polli harukordne õunasaak

Polli katsebaasis korjavad naised rikkalikku õunasaaki. Hektarisaak on siit 15 tonni. Õunad pakitakse hoolikalt kastidesse ja saadetakse veoautodega teele linnarahvale Pärnusse ja Tallinna, kuhu on saadetud juba üle 40 tonni õunu ja lisa tuleb veelgi.

Tööd Tartu Teraviljasaaduste Kombinaadi elevaatoris

Tartu Teraviljasaaduste Kombinaadi elevaatoris valmistutakse kevadkülviks, laboris analüüsib laborant Helen Põtka teraviljaseemne külvikvaliteeti. Naised tegutsevad laboratooriumis, katsetavad seemne idandamist, et välja sõeluda parim sordiseeme.

Kasvuhoones on suvi

Tallinna Sööklate, Restoranide ja Kohvikute Trusti vastvalminud kasvuhoonetes valitseb südasuvi juba kevadel. Vastsetes kasvuhoonetes puhkevad õied ja valmivad kurgid. 32 000 ruutmeetrit kasvuhooneid ja lavasid kannavad hoolt, et tallinlaste kevadine söögilaud oleks vitamiinirikas. Siit saab 110 tonni kurke, 80 tonni tomateid, rohelist sibulat, rabarberit ja redist. Vaated kasvuhoonetele ja neis toimetavatele naistele, kes korjavad kurke.

Seminar suhkrupeedi kasvatamisest

EMMTUI teadlane Prokofi Kozõrevski tutvustab suhkrupeedi vaheltharimise kultivaatorit Harju rajooni agronoomidele. Saku Näidissovhoosis tehakse suhkrupeedi harvendamist.

Hübriidkaalikas - uus söödakultuur

Kuusiku katsebaasis aretatakse hübriidkaalikaid. Uue söödakultuuri kasvataja, Kuusiku Katsebaasi teaduslik töötaja Erich Niinepuu on kasvatanud hübriidi, mille pealseid nimetatakse söödakapsaks ja juurikat kaalikaks ning kaal on kuni pool puuda. Niinepuu pakib koos abilisega vilju suurde puulaudadest transpordikasti.

Põlevkivituhk põldudele

Viljandi rajooni Halliste sovhoosis laotatakse põlevkivituhka õhkimise meetodil. Tuhka labidaga laiali laotada oleks liiga ajakulukas, seepärast katsetatakse põlevkivituha laotamist õhkimise meetodil: kilogramm lõhkeainet tonni tuha peale. Näeme õhkimise ettevalmistust ning kahte plahvatust. Tuhk lendab kenasti laiali.

Aednik Ferdinand Laaser

Kurista metsamajandi aiandis on üks eriti kõrge kasvuhoone, toodud Saksa DVst. Ferdinand Laaser hoolitseb seal taimede eest. Hoolt vajavad ka 2000 väikest hõbekuuske. Teises kasvuhoones poogivad töötajad kuusetaimi. Poogitud hõbekuused kasvavad alul pottides, siis puukooli taimeaias. Nendega tuleb neli aastat hoolt ja vaeva näha, alles siis saavad neist väikesed ilupuud. Ferdinand Laaser uurib puukoolis oma hoolealuseid. Ta ei pea töövaeva paljuks, sest need kaunid okaspuud hakkavad kord kaunistama inimeste aedu. Vaateid eramu aedades kasvavatest kuuskedest.