1950-01-02T12:00:00Z
Tegemist on ülevaatepalaga Riikliku Aianduse-Mesinduse Trusti Kullaaru Puukooli mesilast. Zootehnik Virve Kulbin ja vanemmesinik Vello Arro kontrollivad mesilaste ettevalmistust talvitumiseks, raamilt võetakse prooviks tükikene mett. Põllumajandusministeeriumi mesinduse kontroll-laboratooriumis antakse kolhoosidele tasuta nõu mesindusse puutuvates küsimustes. Virve Kulbin avab laboratooriumis mesilast toodud kärjepaki, laborant jagab mee katseklaasidesse ja teeb mitmesuguseid teste.
Tallinna Tööjõureservide rahvatantsuansambel harjutab laulu- ja tantsupeoks. Neiule seotakse rahvariidevööd, noormehele seatakse mütsi pähe. Ansambli kunstilise juhi Robert Roodi käe all ning rahvapilliansambli saatel tantsivad rahvarõivastes paarid "Mustjala kõrget".
Film XI Üldlaulupeost Tallinnas 23.-25. juunil 1938. aastal. Alguskaadris Tallinna panoraam, seejärel lennuvaade Vabaduse platsile, kuhu on rivistunud juba saabunud laulukoorid. Marsimuusika saatel tuleb neid üha juurde, kantakse lintidega ehitud laulupeo embleemi. Tervitajate mass seisab Harjumäe nõlval. Tribüünil näeme valitsuseliikmeid - Konstantin Päts, Johan Laidoner). Laulupeoliste kolonn on liikumas Narva maanteel. Rongkäigus näeme laulupeoliste veterane, Kanepi lauluseltsi, Nõmme kultuuriseltsi, Vanemuise koori, Soome ja Läti lauljaid jt. Filmitud on rongkäigu pead embleemiga, transparenti "Estonia" - VI ja VII üldlaulupeo korraldaja. Rongkäik Russalka juures ning Laululava vaated. Valitsuse esindajad saabuvad lauluväljakule fanfaaride tervitusmuusika saatel. Mängitakse Eesti hümni. Ekraanil Konstantin Päts, Johan Laidoner, Kaarel Eenpalu, Nikolai Viitak ja Aleksander Oinas.
Laulupeoülekande teine osa on sünkroonheliga, kostab rahva sumin ja kõnekatked. Pildis näeme lipuehtes laululava ning kõlama hakkab üldsegakoorilt K. Türnpu "Priiuse hommik", juhatamas Juhan Aavik. Seejärel puhkpilliorkestrite esituses Raimond Kulli juhatusel "Tuljak". Järgmisena näeme koori juhatamas Juhan Simmi. Laulupeo lõpulauluks on ühendmeeskooridelt Gustav Ernesaksa laul "Hakkame mehed minema". Pidu jätkub üldjuhtide austamisega. Lilli ja pärgi antakse Juhan Simmile, Juhan Aavikule, Tuudur Vettikule ja Artur Kapile.
"Vaateid Osmussaarelt" püüab ajas kinni ning jäädvustab meie jaoks Eesti rannarootslaste elupildid, nende elu, mis Odensholmil oli selleks ajaks kestnud juba pool tuhat aastat. Jäädvustatud on need kolm aastat enne 1940. aasta suve, mil Nõukogude okupatsiooniarmee saare põliselanikest tühjaks tegi, et sinna oma suurtükiväebaas rajada.
Eksperimentaalfilm turupäevast Tallinna Uuel turul Estonia teatrimaja juures. Tegemist on Eesti esimese (ja ainsa säilinud) trikkfilmiga.
Film Tallinna arengust, kus näidatakse kaasaegseid (1939) ja arhiivifilmidest võetud ajaloolisi kohavaateid - Vanaturu kael, Härjapea jõgi, turuväljak, Pärnu maantee, Vene turg ja Viru väljak, Peetri plats ja Vabaduse väljak. Neid kõrvutatakse ja võrreldakse.
Vaated lihavõttepühadeaegsele Tallinna turule. Näeme urbadega pajuokste kimpe ja kevadlilli lettidel ning lettide vahel sagivate turuliste galeriid: korvidega ostma tõttavaid naisi, kaupu uudistavaid mehi ja lapsi. Turumelu jäädvustamisel peatub kaamera lähemalt agaral munade ostul-müügil, loteriipileteid müüvatel kande-müügilaudadega poisikestel ja tapetud hane pakkuval naisel. Edasi näeme turulisi uudistamas mänguasjade lette, kus müüakse nukke, mängutibusid, -liblikaid, -usse, kiikhobuseid, šokolaadijäneseid ja õhupalle. Kaadrisse on püütud igatseval pilgul väljapanekuid silmitsevaid lapsi. Pühadeturul pakutavast näidatakse põgusalt veel lihavõttemunade korvikesi ja pühadekaarte.
Lihavõttepühad (ülestõusmispühad) Petseris. Film on jaotatud viieks peatükiks -"Klooster", "Pühade-eelne turg", "Pühad saabusid", "Ristikäik" ja "Pühad algavad". Konstantin Märska on jäädvustanud Petseri kloostri ja linna vaateid, inimesi pühade-eelsel turul, loomade, savinõude jm ostmist, inimesi viinakaupluse järjekorras. Samuti näidatakse koristustöid korterites ja tänavatel. Viimases osas toimub ristikäik ümber kloostri ning inimesed lähevad kirikusse.
Vaated kauplemisele õunaturul – sagivad ostjad ja müüjad, müügilaudade ja kaubakastide read, mille vahel käib vilgas müügitöö ning õunte valimine ja kaalumine. Näeb ka huvitavaid turulisi kauplemistuhinas.
Vaated Estonia teatri kõrval asuvale kurgi- ja marjaturule.
Kehakultuurlased treeningul Kohtla-Järve kaevurite klubis 1941. aasta veebruaris..
Jüri on mõisniku toapoiss, kes saab karistada selle eest, et varastab oma haigele isale paruni tagant süüa. Kättemaksu vandudes lahkub ta mõisast varastatud hobusel, lipsates tagaajajate käest ikka ja jälle üha uusi maskeeringuid kandes. Seikluslikku liini vürtsitab Jüri armulugu samuti mõisas teeniva Madliga, mis osutub osavale põgenejale lõpuks saatuslikuks.
„Jüri Rumm“ on satiiriline seiklusfilm 19. sajandil teisel poolel tegutsenud legendaarsest Eesti vargapoisist, kes oma vägitükkidega teenis rahvasuus omamoodi Robin Hoodi kuulsuse: varastab rikastelt ja jagab noosi vaestele. Tema värvikas figuur inspireeris terve rea 20. sajandi alguses ilmunud näidendeid ja jutustusi. Filmi stsenaarium, mille mõningatel andmetel kirjutas väidetavalt esimese eestlasena 1920. aastate esimeses pooles Georg Wilhelm Pabsti juures õppinud ja Fritz Langi juurest töötanud, hiljem Rootsi emigreerununa fotoreporterina tegutsenud Mihhail Lepper, ammutab ainest peaasjalikult Hans Varessoo (pseudonüüm) 1908. aastal kirja pandud üllitisest „Jüri Rumm. Algupäraline roman Eestimaalt“ ja mingil määral ka Jaan Metua rahvatükkide triloogia 1921. aastal trükivalgust näinud esimesest jaost.
„Jüri Rumm“ digiteeriti 6K ja restaureeriti 4K resolutsioonis 2023. aastal Rahvusarhiivi filmiarhiivis, kasutades nitropõhimikul originaalnegatiivi ning kolme esilinastusaegset nitro- ja ühte hilisema põlvkonna atsetaatpõhimikul positiivrulli. Neljas rull puudub
„Jüri Rumm“ linastus tummfilmina, saateks elav muusika, 1929. aasta detsembris kahes jaos: 11. detsembril tuli Tallinna kinodes Grand-Marina ja Rekord seitsmeks päevaks ekraanile esimene jagu; teine jagu püsis kinokavas 18. detsembrist kuus päeva. Edaspidisteks linastusteks nii Tallinnas kui ka alevikinodes monteeriti kaks jagu kokku.
Filmi saatva muusika lõid ja esitasid 2023. aastal Stephen Horne (Suurbritannia) klaveril ja Frank Bockius (Saksamaa) löökpillidel. Horne ja Bockius on rahvusvaheliselt tunnustatud tummfilmimuusikud, kes esinevad regulaarselt filmipärandifestivalidel üle kogu maailma. Muusika loomist ja salvestamist toetas Eesti Kultuurkapital.
Eesti X üldlaulupidu Tallinnas. Laulupeoliste rongkäik läbi linna, tänavad on täis laulupeolisi tervitavat rahvast. Üliõpilaskorporatsioonid ja “Estonia” Selts rongkäigus, Läti naiskoorid rahvariietes. Rongkäiku tervitavad tribüünilt Läti president Albert Kviesis ja Eesti riigivanem Jaan Tõnisson. Lauldakse Eesti Vabariigi hümni. Eesti riigivanem Jaan Tõnisson peab kõnet. Läti riigipea Kviesis tervitab lauljaid eesti keeles. Eesti rahvalaulude ettekandmine enam kui 20.000 laulja poolt.
Tegemist on ülevaatepalaga Riikliku Aianduse-Mesinduse Trusti Kullaaru Puukooli mesilast. Zootehnik Virve Kulbin ja vanemmesinik Vello Arro kontrollivad mesilaste ettevalmistust talvitumiseks, raamilt võetakse prooviks tükikene mett. Põllumajandusministeeriumi mesinduse kontroll-laboratooriumis antakse kolhoosidele tasuta nõu mesindusse puutuvates küsimustes. Virve Kulbin avab laboratooriumis mesilast toodud kärjepaki, laborant jagab mee katseklaasidesse ja teeb mitmesuguseid teste.
