Kirjad inglile

Tõde ja õigus

Vargamäe uus ja järelandmatu peremees peab võitlema raske töö, kiusliku naabri ja omaenda tõekspidamistega, et oma söötis ja vilets maa viljakaks muuta. Ja et tõde ja õigus jumala poolt mahajäetud paigas jalule seada. Lootusest ja teotahtest pakatav Andres tuleb koos noore abikaasa Krõõdaga võlgu ostetud soisele talukohale uut elu rajama. Vargamäe Mäe talust peab saama koht, mis perekonna eest hoolitseb. Majapidamine nõuab palju tööd ja järjekindlust – algab elukestev võitlus nii looduse ja saatuse kui ka kiusliku naabrimehe Pearu poolt mängitavate vingerpussidega. Kui elukaar jagab Andresele enam kannatusi kui kauaoodatud tulemusi, hakkab mees üha meeleheitlikumalt otsima tõde ja õigust nii kohtust, kõrtsist kui ka Piiblist, tuues oma otsinguil ohvriks perekonna, lähikondlased ja iseenda. Unelm õitsvast ja perekonna eest hoolt kandvast Vargamäest vajub üha sügavamale reaalsuse varju. Film valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Mandariinid

1992. aasta sügisel, Gruusia ja Abhaasia vahel puhkenud sõja hammasrataste vahele sattusid ka rohkem kui saja-aastase ajalooga eesti külad. Sõja eest pagenud inimestest tühjaks jäänud külas võtab Abhaasia eestlane Ivo oma majja ja tohterdab terveks kaks raskelt haavatud vaenlasest sõdurit, grusiini ja abhaaslaste poolel võitleva tšetšeeni. Vana elutark mees püüab sõja keskel inimeseks jääda ja kahte verejanulist sõdalast lepitada. Lugu vihkamisest ja armastusest, kättemaksust ja andestamisest, kurjusest ja väärikusest.

1944

Teise maailmasõja otsustavad sõjasündmused Eestis 1944. Tegevus hargneb alates Sinimägede lahingutest juulis kuni Sõrve sääre langemiseni Punaarmee kätte novembri lõpus. Sõda näidatakse mõlema osapoole, nii Saksa kui Nõukogude armees sõdivate eestlaste silme läbi. Valikuid tuleb langetada mitte ainult sõduritel, vaid ka nende lähedastel. Teine maailmasõda oli eestlastele ka vennatapusõda. Süütud tunnevad ennast süüdi, suured süüdlased ei tunne midagi.

Somnambuul

Sõja jalust põgenenud rannarootslaste külla on paigale jäänud ainult majakavaht Gottfried. Tema tütar, nooruke Eetla loobub viimasel hetkel paadiga üle mere põgenemast ja naaseb koju. Nüüd on ta koos isaga silmitsi iseenda painete ja küla hõivanud Nõukogude sõduritega. Hirm võõra ja tundmatu ees sunnib Eetlat põgenema unenägudesse. Taeva, maa ja vee piiril seistes heitleb ta reaalsuse ja ulma, elu ja surma vahel. Majakasse varjunud arst Kasper püüab tüdrukut toetada, kuid temagi ei suuda tuua tasakaalu Eetla vankumalöönud maailma.

Georgica

Lugu vaikivast Poisist, kes saadetakse saar-polügoonile endise koloniaalmisjonäri Jakubi juurde ravile. Jakub on saarel ainuke tsiviilelanik, kes peab öiste pommirünnakute ajal vaatlusi tegema ja tulemused telefoni teel staapi raporteerima. Vaatlustorn asub varemeis kiriku tornis, mille Jakub on kohandanud silo tegemiseks. Misjonär-vana hobune-sõtkub tornis silo, koori all kirikus on mesitarud, koori peal orel, mille taga Jakub koraale laulab ja Poiss lõõtsa tallab. Kodus, vanas lennukiangaaris tõlgib Jakub Vergiliuse "Georgicat" ladina keelest suahiili keelde, et siis see raamat ükskord Aafrikasse masaide juurde toimetada. "Ja siis tuleb rõem... Ja rahu... Ja rikkus tuleb ka...".

Kalev

1990 aasta suvi. Peatselt on algamas NSV Liidu meistrivõistluste järjekordne hooaeg. Kalevi korvpallimeeskond seisab pärast aastaid kestnud rasket tööd veelgi raskema valiku ees - Nõukogude Liit laguneb, Eesti püüdleb taasiseseisvuse poole ja ühiskonnas tõstab pead arvamus, et eestlased ei tohiks Nõukogude Liidu meistrivõistlustel osaleda. Mehed, kes on pühendanud kogu elu spordile ja treeninud vaid ühe eesmärgi nimel, teevad raske ja ühiskonnas ebapopulaarse valiku. Otsustatakse siiski mängida... Mitte miski pole aga mängijaid ja treenerite tiimi valmistanud ette niivõrd tormiliseks hooajaks. Pärast kõikvõimalikke vintsutusi saab meeskonnal olla vaid üks eesmärk...

Seenelkäik

Poliitik Aadu Kägu sõidab koos abikaasa Viiviga metsa seenele, et puhata närve mainekampaaniast. Nendega liitub hääletaja, rahatu rokitäht Zäk. Vältimaks üldkäidavaid seenemetsi, sõidetakse umbropsu kuhugi laande, mis paistab tõeliselt ürgne ja inimtühi. Peatselt avastab kolmik end eksinuna ja samal ajal lahvatab meediaskandaal - uuriv ajakirjandus kahtlustab, et Kägu on kuritarvitanud riigi raha. Algab võitlus au, elu ja surma peale nii metsas kui linnas.

Taevatrepp

Lugu ajast ja muusikast, sõprusest ning armastusest ja surmast, elust tänapäeval ja 70ndate lapsepõlves. Lugu saab alguse, kui oma viimsel hingetõmbel usaldab kunstnikust sõber filmi peategelasele Uule saladuse, kuidas käia minevikus. Uu on insener ja imedesse ei usu, aga trikk toimib. Minevikus on mõnus, igavene suvi, pikad juuksed, tüdrukud ja Jenkki näts. Tema päriselus on sügis, sõbrad on kibestunud, tüdrukud abielus ja isa raskelt haige. Kõige lõpuks peab Uu siiski otsustama, millises ajas oma elu edasi elada – mineviku suves või oleviku sügises.

Karu süda

Siberi lummus toob kütt Niika tagasi põhjarahvaste maale. Kuigi kohalikud nganassaanid ta külalislahkelt vastu võtavad, tuleb välja, et noormehe saatus ei ole enam tema enda kätes - seda määravad nüüd looduse väed. Ta võib enese uuesti leida, kuid selleks tuleb tal kogeda kirge, valu, meeleheidet ja andestamatut süüd. Ta peab kohtama iseenda varju, armastama naist, kellele pole jäänud kedagi teist, ja surmama oma sõbra. Ainus, mis võib teda vabastada saatuse püünisest, on karu süda.

Kirjad inglile

Afganistani võitleja Jeremia Juunas Kirotaja tuleb 21 aastat hiljem Eestisse isa matustele. Islami omaks võtnud meest seob kodumaaga vaid tütre Ingli nutt, mida ta kunagi ammu telefonist kuulis. Nüüd asub Jeremia otsima oma peret. Tolmuses ja räämas linnas ei ole peaaegu üldse mehi, elu korraldavad naised ja see polegi päris elu. Ometigi paistavad naised lootvat, et Jeremia suudab pakkuda leevendust halvavale tühjusetundele.

Georg

Eesti tuntuima laulja Georg Otsa (1920 –1975) saatuse kujundasid keerulised ja muutlikud aastad. Valinud noorena inseneri eriala, avastas ta end muusikuna sõjapäevil Jaroslavlis. Erakordne anne ja pühendumus kutsumusele tegid temast üleliiduliselt tuntud tähe, kuid populaarsuse sädeleval medalil oli ka teine pool. See on väga isiklik lugu armastusest ja abielust, kuulsusest ja kiivusest, eneseteostusest ja enesehävitusest.

Ruudi

Ruudi elab Saaremaal kahekesi oma ema, konstaabel Karmeniga. Isa pole nende majas kunagi olnud. Ruudi suur kirg on viikingid, ja tema rõõmuks korraldatakse Kuressaare laadal lõbusõit päris tõelise viikingilaevaga. Paraku selgub, et temavanused poisid ilma isata lõbusõidule ei pääse. Nii ei jää Ruudil hädaga muud üle kui asuda sõbratar Vika abiga endale isa otsima.

Luuraja ja luuletaja

Sarmitu alkohoolikust luuraja Gustav Tukk kohtub salapärase mustlannaga. Peagi selgub, et tegemist on Vene luure seatud lõksuga. Et vastase kavatsustele paremini jälile saada, antakse Gustavile käsk suhet jätkata. Paraku kipub ülesanne mehel üle jõu käima, sest eneselegi ootamatult on ta vaenlasesse armunud. Mustlanna vastu tunneb romantilist huvi ka luuletaja Miku Tähn, kes on paras tüütus. Käivituvad protsessid, mis ei tõota ühtegi head lahendust.