Näärivanade sepikoda

Jõulud džunglis

Režissöör Jaak Kilmi koguperefilmi peategelane on 10-aastane koolitüdruk Paula, kes kolib koos perega troopikasse ja peab maha jätma endale tuttava maailma. Ehkki uus elu troopikas on tore, igatseb Paula siiski koduseid jõule ning nii otsustab ta koos oma uue sõbra Akhimiga džunglist jõulušamaani otsima minna. Kumbki ei tea aga, kui peadpööritavalt ohtlikuks võib selline retk osutuda.

Eia jõulud Tondikakul

Kui kümneaastane linnatüdruk Eia viiakse talvevaheajaks salapärasesse Lõuna-Eesti tallu, hakkab juhtuma põnevaid seiklusi. Tüdruk ei oska esialgu aimatagi, et õige pea asub ta päästma hukule määratud põlismetsa, viima kokku kaht armastavat inimest ning lahti harutama oma pere kiivalt hoitud saladust.

Miriami jõulupäkapikk

Päkapikk on väike ja teda on raske märgata, kuid kingitused on suured ja rasked. Ometi toob päkapikk vaatamata igatsorti sekeldustele lastele ikka kingitusi. Abivalmis Miriam otsustab Päkapikku aidata, et väikesel mehikesel oleks lihtsam kingitusi tuua. Aga sel õhtul...

Lepatriinude jõulud

Häbelik lepatriinupoiss Tim läheb jõululaupäeva hommikul külla lepatriinutüdruk Miale, kelle väike majake ripub metsas kuuse otsas. Ootamatult tuleb metsa inimene, saeb kuuse Mia majakesega maha ja viib koju jõulupuuks. Nii satuvad ka lepatriinud inimese majja. Otsides tagasiteed metsa, kohtavad Tim ja Mia mitmesuguseid toaputukaid, kes ei ole metsast midagi kuulnud. Siis aga tuleb inimestele külla Jõuluvana, kelle taskust ronib välja päkapikk-putukas väikese kingikotiga, et jagada toaputukatele kingitusi. Kui kõik toaputukad on kingitused saanud ja kingikott tühi, märkab päkapikk üksikuna seisvaid Timi ja Miat. Jõululaupäeval võivad aga teoks saada nii mõnedki unistused.

Viimsi vabaõhumuuseumi jõulumaa

Päkapikud tervitavad lapsi jõulumaal. Kõneleb jõulumaa üks loojatest Arlet Palmiste. Lapsed ratsutavad poniga, kirjutavad jõulukaarte, teevad piparkooke, valavad tina ja kohtuvad jõuluvanaga.

Päkapikupuu

Jõulude eel ärkab unest omalaadne päkapikkude maailm. Lumivalged päkapikud valmistavad lumest ja jääst kingitusi. Töö käigus muutuvad päkapikud ise värvilisteks – nende maailm saab ilu ja olemasolu mõtte.

Kingikratt

Ahne rebane näppab kingid Jõuluvana reelt, kuid Päkapikk ja tema poolt elustatud kaks mänguasja toimetavad kingid lastele. Rebasele antakse tema temp andeks ja jõulurahu seatakse jalule.

Jõuluostud Tallinna Kaubamajast

Jõulukingid Tallinna Kaubamajast!

Näärikingitused Tallinna Kaubamajast

Kui näärimees juba kummitama hakkab, on viimane aeg Tallinna Kaubamajja minna!

Nääribuss Ahjal

Talvine õhtupoolik Ahjal, sajab nõrka lund. Nääribussist väljuvad näärivanad, kaasas kingitused ja head soovid. Igaüks neist on veidi erinevas kostüümis, kõigil ees takust habemed, ühel on kaasas ka akordion. Õues läheb lahti meeleolukas nääripidu. Kinke jagatakse nii väikestele kui suurtele.

Nääripidu metsas

Tartu matkajad traditsioonilisel nääripeol metsas. Lumine metsalagendik õhtuhämaras. Lõkke ümber on kogunenud heatujuline seltskond matkajaid. Jagatakse välja kaasavõetud verivorste ja hapukapsaid.

Näärivanad

Nüüd on võimalik omale näärivana üürida. Teeninduskombinaadis Junor võtab töötaja telefoni teel vastu tellimuse näärivana kodukülastuseks. Rahvateatri näitlejale pannakse prillid ja vuntsid ette, parukas pähe ning habe ette - kõik näärivanad kannavad ühesugust vormi.

Näärid

Näärivanad Tallinna linnas. Näärivanad istuvad Volga-taksodesse, et oma aastalõpu tööd tegema hakata. Ehitud näärikuusk Raekoja platsil.

Siis, kui saabub ...

Aastavahetuseelsed askeldused 1967. aasta detsembris Tallinna tänavapildis. Jalakäijad ruttavad, nii mõnelgi käes näärideks ostetud asjad. Tutvustatakse kaupu, mis sobivad kingituseks – väikelastele Salvo mullipiipu, mineraalvett, kuuseehteid, külmhoones virnadena seisvaid jäätisetorte, ka karusnahkseid kraesid ja mütse talvise külma vastu. Pisike tüdruk loeb nääriluuletust.

Näärid

Laste nääripidu lasteaias. Säraküünlad põlevad kuusel, kostüümides lapsed tantsivad ja laulavad, külla on tulnud näärivana ja lumemm. Nääriõhtuses Tallinnas särab elektrituledes Võidu väljaku suur kuusk. Linlased hilistel õhtutundidel tänavatel. Raekoja kell näitab kesköötundi, saabunud on aasta 1963. Telefonistid töötavad kaugejaamas, uue aasta õnnitlusi kostab eri keeltes.

Nääriõhtu eel

Tallinna tänavail valitseb näärieelne elevus. Rahvas sagib linnas, kellel seljas kuusk, kellel käes kingipakid. Mudilased imetlevad nääriehteid ja kuuske, ostjad valivad poest näärikaupa ja väljuvad õnnelikult poest. Muidugi on eelistatuim kink maiustused.

Meie soovid

Lasteaialapsed laulavad ja räägivad, mida nad tahavad näärikingiks. Kasvataja kiidab lapsi laulu eest ja lubab, et näärivana tuleb suure kingitusekotiga. Laste soovid: kallutaja auto, uus nukk, nukuvanker, pildiraamat, ratasuisud, väike nukumaja.

Näärivanade sepikoda

Šokolaadist näärivanade valmistamine kondiitrivabrikus Uus Kalev. Kondiitrivabriku šokolaaditsehhis alustati näärivanade valmistamist. Vedel šokolaad vannis, töötaja katab kujukese šokolaadiga.

Pühade eel

Inimesed kaupluses kuuseehteid ja kingitusi ostmas. Näärikaunistused poelettidel.

Mudilaste näärirõõm

Nääripidu Tallinna 15. lasteaias. Lapsed on kostümeeritud ja elevil. Tuleb näärivana, kes jagab lastele kingitusi. Tüdrukud esinevad tantsuga, poisid klounietteastega. Järgneb ühine tants ja mäng.