Juba üle 15 aasta, igal septembril, toimub Maardu linnas „Sorotšintsõ laat“. Seda külastab igal aastal üle 15 000 inimese. Nimetus „Sorotšintsõ laat“ on laenatud Nikolai Gogoli samanimeliselt jutustuselt, mis kubiseb fantasmagooriast, huumorist ja absurdist. Ning ka Maardus toimuv laat on läbinisti täis neid samu elemente. Filmi pealiiniks on ilukonkurss Miss Maardu, mis leiab aset laada raames. Keset sadu müügipunkte, mis kauplevad kõigega – aluspesust vaipadeni, seebist kalapüügi vahenditeni ning lihatoodetest kardinateni – on toimumas kohalik iludusvõistlus. Kaamera jälgib, kuidas tüdrukud valmistuvad konkursiks, harjutavad, teevad proove. Kuidas nende juhendaja Antonina Romanovna õpetab neid õigesti kõndima, hoidma rühti, rääkima jne. Tüdrukud pabistavad, sest enamik neist pole kunagi esinenud laval suure auditooriumi ees. Seda enam, et suur osa auditooriumist on iluduskonkursi toimumise ajaks tõenäoliselt purjakil ning ilmselgelt mitte kõige adekvaatsemas seisundis iludusvõistluse vaatamiseks. Film on pikitud värvikate stseenidega. Seega avab Eestis püsiväljendiks muutunud fraas „võimalik vaid Venemaal“ end uuest küljest ning vaataja näeb, et paljud asjad on võimalikud ka Eestis.