Madude oru needus

Arkaadri vestlused: filmikunstnik Priit Vaher

Arkaadri esimese vestlusõhtu „Interjöörid Eesti filmides 80. aastatel” külaliseks on filmikunstnik Priit Vaher, kellega vestleb Tõnu Karjatse. Vestlusõhtul vaadatakse Priit Vaheri väljavalitud lõike filmidest, „Arabella, mereröövli tütar“ (1982), „Keskea rõõmud“ (1986), „Madude oru needus“ (1987) ja „Halastajaõde ehk ainult hulludele“ (1990). Kunstniku juhatusel saame aimu, kuidas lihtsatest, argipäevastest detailidest sündisid meeldejäävad ekraanipildid, mis andsid edasi toonasele ajale iseloomuliku õhustiku. Eelnimetatud filmides rulluvad lahti äratundmist pakkuvad kaadrid Mustamäe paneelmajadest, maanteel veereb omaaegne autopark, nüüdseks nostalgiliselt mõjuvad Volgad ja Moskvitšid, mis tõid silmadesse kruusatolmu ning ninna kütusehaisu. Haiglahoone kõledus pehmeneb, kui koristaja arsenali kuuluv hall, märg põrandakalts külma kivipõranda koos päikesevalgusega helgeks peseb, tuues ilmetusse haiglaarhitektuuri talutavust. Kunstnikusilm ja filmimaagia võluvad vana kalalaeva röövlilaevaks. Teekonnafilm „Keskea rõõmud“ viib pealinnast kõrvalepõigetega maale ja järve äärde, taustaks puutumatu ja kaunis Eestimaa suvemaastik, millest teadjam pilk nopib välja vihje maalikunstnik Toomas Vindi loomingule. „Madude oru needus“ pakub võimaluse tuttavast ja turvalisest Eestist eemale minna, näeme budistlike templeid, kunstniku loodud realistlikult mõjuvaid maa-alused katakombe ning tumedatest jõududest kantud kaadreid. Arkaadri vestlusõhtu toimus 4. detsembril 2024 Kinomajas.

Arabella, mereröövli tütar

Karmi piraadikapteni Taaniel Tina tütar Arabella on harjunud mereröövlite eluga, varandusejahi ja taplustega. Siis aga satub laevale rändaja Aadu, kelle tarkus ja osavõtlikkus hämmastab tüdrukut. Vähehaaval saab Arabella aru, et piraadid, kaasa arvatud ta oma armas isa, on ahnuse ja kurjuse käes otsekui vangis. Piraadilaev aga purjetab taas ohtlikule jahiretkele. Milliseid uperpalle peab tegema saatus, et laps saaks elada helgemas maailmas?

Keskea rõõmud

Keskeale lähenevad heal järjel abielupaarid Pille ja Tõnu ning Silva ja Hubert on jõudnud äratundmisele, et nendega ei ole kõik korras. Mis nimelt, see peab selguma kuulsa ravitseja Niguli juures Võrumaal. Nad asuvad teele läbi suvise Eesti, võttes seltsi ka Helena, kes on paremini kursis esoteeriliste tarkustega. Teel hoiatatakse neid, et Niguliga pole kõik nii lihtne, et lähed longates sinna ja tuled tantsides tagasi, kuid üllatust, mis neil sihile jõudes ees seisab, ei oska keegi oodata.

Madude oru needus

Prantsuse lendur Traven leiab 1950ndate aastate alguses ühe sõjalise operatsiooni käigus Indo-Hiinas budistlikust templist kalliskividega kaetud laeka ja viib selle Euroopasse kaasa. Kolmkümmend aastat hiljem tuleb ta koos poola orientalisti Jan Tarnasiga ekspeditsioonile Tuhande Mao orgu, kuhu juhatab laekast leitud kaart. Džunglis saadab neid veetlev Christine, ajakirjanik, kellel on ohtlikke sidemeid. Peatselt on nende kannul mustad jõud ja tigedad maod.

Ainult hulludele ehk halastajaõde

Väikelinna haigla traumaosakonda tuuakse enesetappu üritanud noormees, kelle eest hoolitseb kaunis venelannast õde Rita. Et taastada noormehe elurõõm ja usk oma mehelikkusesse, kingib õde talle ühe öö täis õrnust ja armastust. Kolleegid vaid tögavad Ritat. Leidub aga keegi, kes halastajaões näeb kõigi pahede algallikat. Kättemaksja asub tegutsema, ja mida rahulikumalt talub saatuselööke Rita, seda jõhkramaks muutuvad tema teod.