Mängutoos Manilaiul

Tartu linn ja ümbrus

Vaataja ees rullub lahti tsaariaja tippaegu elav Tartu linnaelu. Alguskaadrid rahulikus vaikuses Toomemäest ning siis jälgib kaamera tuntud objekte ja ehitisi: teater Vanemuine, Raatuse plats, Rüütli ja Promenaadi uulits, ülikool, puusild, kivisild, hotell Bellevue, veterinaariainstituut, Raadi mõis, restoranid Jänese ja Kwisenthal. Suur osa neist on tänaseks hävinud või tundmatuseni muutunud. Staatiliste objektide ees ja taustal tuksub samal ajal intensiivne linnaelu - jooksevad poisikesed, sõidavad hobutroskad, rühm sõjaväelasi marsib linnatänaval. Emajõel tiirutavad auru- ja purjepaadid. Positivistliku käsitlusega ning küllalt intensiivse montaažiga filmi võtted arvatakse teostatud olevat 1912. aasta varakevadel, mil Pääsuke oli oma esmase Utotškini filmi edust kantud ja täis julget hoogu.

Vaatepilte Võrumaalt

Võtteid alustatud 1912. aasta varakevadel, millele viitab aastaajale kohane maastik - kõikjal laiub suurvesi ning puud pole veel täies lehes. Tegemist on vaatepiltidega kõige otsesemas tähenduses - filmitud kaadrites, mõne üksiku erandiga, puudub pea täielikult inimene oma argises tegevuses. Puuduvad ka kariloomad ja juhuslikud koerad, kes Pääsukese filmides ikka siin-seal ajuti vilksatavad. See, mis kaadrit hingestab, on kevadine Haanjamaa loodus ja tajutav vändaga ringiaetava filmikaamera lõtkumine. Alguskaadrites Vällamägi, misjärel libiseb kaamera üle Haanjale iseloomulike hoonegruppide. Munamäe tol ajal 12 meetri kõrgusest vaatetornist on tabatud sopiline Vaskna järv, samuti näeb Võhandu vooglemist maastikul ning Vastseliina ordulossi suursuguseid varemeid. Filmi keskosas on üks natuke kontekstiväline plaan Räpina kirikust ja teisal kündjamees hobusega kulgemas üle kevadise põllu.

Retk läbi Setumaa

Eesti esimene etnograafiline film, mis on üles võetud 1912. aasta hilissuvel ja järgneva aasta jüripäeva ja Ülestõusmispühade paiku Eesti Rahva Muuseumi kogumisretkedel. Rännak algab ülevaatega Petseri mungakloostris ning viib setude argiellu ja kirikupühale. Matsuri küla mehed tambivad puust uhmris kruupe, seejärel iseloomulikud santijaid Värska kiriku ääres, kellele rahvas toiduande jagab. Värska külaväljakul toimub 1913. aasta Jüripäeva laat - kaubavankrid ja laadahuvilised ringi sebimas. Uhkelt on eksponeeritud Ülestõusmispüha ristikäik Värska kiriku lähistel ning sellele järgnev haudadel itkemine ja setu kombe kohaselt ka kadunukeste mälestuseks söömine-joomine kalmudel. Pilt liigub taas 1912. aasta hilis-suvesse - Matsuri naised rukkilõikusel, seejärel Saboldi külas asuv tellisevabrik, mille kõrval hobune rossvärki ehk tolleaegset jõumasinat ringi ajab. Järgnevad kaadrid on üles võetud Võõpsu külas: heinavedu paatidel, kaamerale poseerivad mehed-naised ning vees hullavad poisikesed. Lõpuks demonstreerivad setud hoogsalt oma tantsuoskust, esialgsest kaameravõõristusest pole enam jälgegi.

Filmikaameraga läbi Eesti üheksas osa: Põhja-Eesti

Põhja-Eesti Põllutöö Keskkool Jänedal: Jäneda mõisa peahoone, Männiku järv, Jäneda maastik, tõuhobuse demonstreerimine, lehmad karjamaal. Rannamaastikud Kundas: maastik, Kunda jõesuu. Moodne Virumaa talu Merekülas: talu elumaja, ajutine elumaja, talli- ja laudahoone, viljakuivati hoone, niidetud heina kogumine lohistitega, angleri tõugu lehmad ja mullikad, lambad, Meriküla väike puidust luteriusu kirik, Meriküla väike puidust vene õigeusu kirik. Udria rand: kõrge paekallas ja meri, liivarand, ajupuit rannas, kividest laotud kaldakindlustus. Jõge mööda punasele piirile: Jaanilinna (Ivangorodi) kindlus, Narva jõgi, Kulgu sadam, Rossoni jõgi, Smolka (Tervola) küla paadisild, Eesti Vabariigi - NSV Liidu raudtee piiripunkt Komarovka külas, piiritõketega suletud Komarovka endine külatee, nõukogude piirivalvur avab raudtee piirivärava, kaubarong sõidab Eesti poolelt üle piiri. Tooma sookatsejaam: peahoone, kasvava kase juurimine, erinevate taimede katselapid, peedi katselapp, Lina järv, pinnase rullimine kahehobuse rakendiga. Majakene Kärde mõisas; siin kirjutati alla 21.06.1661 rahulepingule Vene ja Rootsi vahel.

Kas tunned maad...

Vaated Abrukalt ja Saaremaalt, filmitud 1930. aasta suvel.

Meie läänerannik ja saared

Filmi "Kas tunned maad" 3. osa. Haapsalu vaated: kontsert kõlakojas, puhkajad kindral Laidoneri nimelise komitee Eesti Punase Risti sanatooriumis, Vabadussõjas langenud läänlaste mälestussammas (kõik eelnev filmitud nähtavasti 01.augustil 1931.a.). Haapsalu laulupeo rongkäik ja kontsert linnusevaremetes (filmitud 2.augustil 1931.a.). Laulupeo rongkäik Vaiksel kaldal ja saabumine Lossiaeda. Naiskodukaitse vabaõhupuhvet. Laulupeo üldjuht J. Simm juhatamas ühendkoori, naiskoorid laulmas. Ekraanil Vormsi ja Noarootsi rootsi neiud. Kaitseliidu laskevõistlused ning rahvatantsud ja köieveovõistlused Kihnus.

Ruhno

Etnograafiline dokumentaalfilm, mis tutvustab Ruhnu saare loodust ja inimesi ning nende pulmakombeid.

Peipsi

Film Peipsi järvest ja järveäärsetest asulatest: Vasknarva, Rannapungerja, Lohusuu, Mustvee, Kallaste, Võõpsu ja Värska vaated. Kaldakindlustused, palgiparvetamine ja laevandus järvel.

Killuke kodumaad

Eesti põhjapoolseimal Vaindloo saarel Soome lahes elab kaks majakavahtide abielupaari lastega, kokku kuus hinge. Filmitegijad jälgivad saareelanike igapäevaelu, nende töid ja tegemisi.

Jäätramm

Kuivastu ja Virtsu vahel kurseerivad praamid Suurupi ja Sõprus. Kui inimesed saavad heal juhul lennukiga või ka jalgsi üle jää mandrilt saarele, siis veoautodele on praam ainuke võimalus jäätunud väina ületamiseks. Kuigi tee pikkus on vaevalt 7 kilomeetrit, kulub raskete jääolude korral praamil selle läbimiseks vahel isegi 10-12 tundi. Kaameramehed teevad kaasa Suurupi reisi üle väina.

Ruhnu

Poeetiline meeleolufilm Ruhnu saarest. Kaamera jälgib aeglase rahuga saare igapäevaelu. Laev lahkub Pärnu sadamast. Vaade Ruhnu saarele lennukilt. Kalur angerjaid püüdmas. Ruhnu puukirik ja kalmistu. Kala vastuvõtmine Ruhnu sadamas.

Laul lühikesest jõest

Mida kõike saab teha Narva jõel? Seda teavad nii Narva pioneeride palee laevamudelite ringi liikmed, kalamehed kui ka hüdroelektrijaama töötajad.

Viljandi

Vaatefilm 700-aastasest Viljandi linnast, selle tänasest ja eilsest palgest, Mulgimaa keskuse elurütmidest 1970ndate alguses. Lisaks maalilistele Viljandimaa maastikele ja linnavaadetele näeb tööhetki Viljandi linavabrikus, tuletikuvabrikus ning piimakombinaadis. Puhkehetked kesklinna pargis, lossimägedes, suvelaadal, järvel.

Mängutoos Manilaiul

Dokumentaalfilm vabariigi ühe väikseima asustatud saare - Manilaiu - elust ja inimestest. Filmis on kasutatud lavastuslikke elemente.

Ilmamuutus

Hiiumaa eluolu jälginud filmimeestele annab kohaliku metsamajandi juht Udo Mäll ülevaate maaelu probleemidest, aga põhitähelepanu on pööratud kolmele meistrimehele. Hiiu vähevankrite valmistaja Aaser Erik, Aadu Kõrm, kes hobuseriistad (sedelgad, rangid, rakmed) oma töötoas valmis meisterdab, ja korvipunuja Evald Hanikat - need on mehed, kelle arutlustest kumab kahetsust, et pole enam kedagi, kellele oma oskused ja tööriistad pärandada.

Kihnu mees

Kaksteist aastat pärast filmi “Kihnu naine” (1973), teeb Mark Soosaar filmi, mille keskmes on meessoost saare elanikud. Kihnlaste käest on võetud õigus oma elu korraldamisele, tähtsad otsused tehakse mandril, kidub kohalik kultuur ja süvenevad sotsiaalsed probleemid. Mehed võtavad viina, joovad ennast surnuks ja saavad merel hukka. Kaamera fikseerib armutult olukordi, kuhu kontvõõrast kaameraga naljalt tunnistajaks ei kutsuta. Kaadrisse on püütud ehedad inimesed, lood, mida Soosaar jutustab, on värvikad ja sageli kurvad. Autor küsib, kas kihnu kultuuril on lootust ellu jääda?

Ühepuulootsik

Soomaal Tipu külas elav vana paadimeister Jaan Rahumaa teeb haavapuust ühepuulootsikut, asendamatut sõiduvahendit kevadise suurvee ajal. Jäädvustatud on ühepuulootsiku valmimise lugu, mis saab alguse haavapuu langetamisest metsas ja järgnevad muud tööd: tahumine, paadi parraste kuumutamine lõkke ja kuuma vee abil, parraste lahti painutamine ja paadile kuju andmine. Suurvee aegu läheb Jaan külla Karuskose talu perenaisele Lilli Liinsonile, kes soovib, et paadimeister talle ühepuulootsiku ehitaks.

Karula rahvuspark

Päris Eesti lõunapiiril, eemal suurtest linnadest, asub Karula rahvuspark. Valga- ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, Mõniste ja Varstu valla maadel 1979. aastal asutatud maastikukaitseala sai rahvuspargiks 1993. Ümmarguselt 12 000 hektaril kaitstakse seal nii ürgloodust kui ka pärandmaastikke. Üks reljeefikompleks, üks metsamassiiv, üks kihelkond – üks väike maailm. Ehkki elamiseks karune ja karm kant, on inimene siia paigale jäänud ja maastikku kujundanud ammustest aegadest. Ülevaade rahvuspargi loodusest, lindudest, loomadest ja inimestest. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.