1964-01-02T12:00:00Z
Märksõnad: genre:Ajalooline film, Draama
Leida Laiuse lühimängufilmi tegevus toimub Teise maailmasõja ajal sakslaste poolt okupeeritud Eesti väikelinnas ajal, mil vene sõjaväelastele abi osutamist karistati surmanuhtlusega. Noor pereema leiab laudas heinte seest saksa vangilaagrist põgenenud punaarmeelase. Hirmunud naine näitab üles tõelist mehisust, käitumaks ekstreemses olukorras inimlikult.
Väikesel Viirelaiu saarel elab kaks uhket kalurisuguvõsa, kelle perekonnapeade vahel valitseb ammune vimm. Meeste isepäisus ja allumatus Saksa okupantidele viib dramaatiliste sündmusteni, kus ellujäämine on halvem kui surm. Paindumatu loomuga Laas Lautrikivi kogeb, et kogukonna põlu alt pole võimalik pääseda, jääb ainult otsustada, kuidas end lunastada.
Kui Mäeküla vana mõisnik parun von Kremer heidab silma Tõnu Prillupi nägusale noorikule Marile, ei taha Prillup sellest esiotsa midagi kuulda. Ent parun pakub välja ahvatleva tehingu. Kehvast Prillupist saab mõisa piimarentnik tingimusel, et noorik tuleb mõisa, kui härra kutsub. Prillupi õnnelootused aga ei täitu. Uue Mäeküla piimamehe äri ei õitse ja naise jagamine mõisnikuga on talle üha enam vastumeelt. Mari peaks tema meelest oma kaksikelu põlgama, kuid naine, kes on alistunud meeste tehingule, ei võta selle häbi oma hinge peale.
Nooruke Saale tuleb oma tädi juurde rannakülla, üleni mustas, näpus väike kohver. Selles on tema ainus kallisvara, valgust murdev klaaskuul - mälestus emast, kelle surma järel on tütarlaps jäänud maailma üksinda. Talle on saanud osaks tõrjumine ja alatus ning ta ei ootagi enam inimestelt midagi head. Tema üllatuseks on noor kalur Tanel valmis temaga rannas kõndima kasvõi vaikides, võõristamata ja naeruvääristamata Saale usku Jumalasse. Pikkamööda avaneb Saale hing ka maise elu värvidele.
Kui Andres Lapeteus haiglas teadvusele tuleb, on tal seljataga pikk öö vanade rindesõpradega, kuid märksa pikem on lugu sellest, kuidas kunagi üheskoos verd valanud meeste vahele tekkis mõistmatus ja võõrdumus. Kas oli see stalinistliku režiimi esilekutsutud paratamatus, tõusikliku naise mõju või isikliku arguse ja konformismi tagajärg? Kuidas õieti juhtus see, mis Andres Lapeteusega juhtus?
Kui Punaarmeesse mobiliseeritud eesti meestest pärast raskeid katsumusi tööpataljonides formeeritakse Eesti Laskurkorpus, on paljudel neist raske leida õiget võitlusvaimu - nii ka Enn Kalmul. Alles pikal teel Eestimaa poole ja ränkades lahingutes Velikije Luki all selgineb sõdimise mõte ja siht. Kodusel pinnal, Emajõe kallastel aga tuleb temal ja ta relvavendadel minna vastamisi rahvuskaaslastega, kes kannavad vaenlase mundrit. Mida tundsid ja kuidas käitusid inimesed, keda aeg sundis sõdurisinelisse? Paatosevabas ja ilustamata sõjafilmis kujutatakse sõja argist palet, sõda kui rasket tööd, mida laskurkorpuse võitlejad eesti meestele omase visadusega päevast päeva teevad, eesmärgiga jõuda tagasi koju.
Esimese maailmasõja ajal läheb saarlastel Joonasel ja Tiidrikul korda hulljulge põgenemine Saksa sõjavangist. Kodumaal aga ei oota neid rahulik elu. Sõda käib endiselt, kuid veel raskemad katsumused seisavad Joonasel ees kodus. Tema ponnistused paremale elujärjele ja jõukamate inimeste sekka tõusmise nimel nurjuvad. Joonase lähedased ja kogukond reedavad ta ning Joonasel tuleb käia läbi tõeline gladiaatoriheitlus, mõistmaks, mis on elus tegelikult tähtis.
Paunvere kihelkonnakooli õpilased Arno ja Teele, Toots ja Kiir, Tõnisson ja Imelik kogevad ühe koolitalve jooksul tundeid, mille jälgi nad kannavad terve oma edaspidise elu - tõelisest sõprusest ja esimesest armastusest kuni eneseleidmise ja elusihtide selginemiseni. Lugu täis kirevaid juhtumusi, värvikaid karaktereid, lopsakat huumorit ja peeni tundevarjundeid jutustab noorte inimeste kujunemisest nende elukevadel.
Töölisneiu Minna valib rikka kosilase asemel pillimees Aksli, kelle ainus vara on lõõts ja armastus Minna vastu. Kehvad olud ja raske töö ei tumesta noore naise elurõõmu ega murra tema meelekindlust. Talle on tähtis rajada oma kodu, kus jookseksid lapsed ja mängiks lõõts. Armastus saadab kauges metsatalus korda imesid, kuid ühte ta ei suuda - hoida suure maailma hullust ohutus kauguses.
Krutskimees Joosep Toots ja hädavares Jorh Adniel Kiir püüavad võita Raja Teele südant ja kätt, ent tujukas peretütar hoiab ise oma saatuse ohje. Armsaks saanud tegelaste rollides on taas „Kevade“ osatäitjad. „Suves“ kangastub humoorikas võtmes möödunud sajandi alguskümnendite elu ja olu, lüürilise alatooni annab kaunis loodus ja "Kevadest" tuttav muusika.
Kõrboja peretütar Anna kuuleb oma vanalt isalt, et kui tema kodutalu endale ei võta, läheb see võõrastele. Kuid perenaisest üksi on vähe, talu vajab ka peremeest, seda enam, et Anna on aastaid linnas elanud. Siin saab ta uuesti kokku Katku Villuga. Nende teed on omal ajal lahku läinud siis, kui lapsemängud otsa said. Villu on endiselt äkilise loomuga ja Anna endiselt isepäine. Kuid nüüd on nad täiskasvanud, ja mida enam võõristab neid külarahvas, seda enam tõmbab neid teineteise poole.
Laanehurtsikus elutseva kollipere pesamuna Nukitsamees saab endale ühel ilusal hommikul hoidja. See on väike tüdruk Iti, kelle nõiamoor on koos venna Kustiga metsa meelitanud, et lapsed oma majapidamises tööle panna. Iti näeb kiusliku jõmpsikaga palju vaeva, kuid tal jätkub kannatust ja tasapisi taltub Nukitsamees - nii kutsub Iti teda tema sarvemuksude pärast. Kui õde ja vend nõiamajast põgenema pääsevad, ei taha väike poisipõnn Itist maha jääda. Kuid Iti ja Kusti kodu on hoopis teistsugune kui metsas ja Nukitsamees peab otsustama, kuhu ta õieti kuulub.
Kui Katrinale tuleb ehitud paadiga järele mees mere tagant, keda ta vaevu tunneb, läheb tal endas selgusele jõudmiseks natuke aega. Kuid veel enne päikeseloojangut asuvad nad koos teele Matt Ruhve kodusaarele, kus kehtivad omad seadused, kus võõrad pole oodatud ja kus isegi armastusel on meresoolane maik.
Toomas Nipernaadil ei ole põhjamaises suves rännates sihti, ta läheb, kuhu tee viib. Kõik teed viivad teda inimeste juurde, kellele tundub, et nende elu on ette määratud ja et seda tuleb võtta kui paratamatust - kuni kohtavad Nipernaadit, seda luiskelugude jutustajat ja inimeste hullutajat. Ta lubab igaühele õnne, armastust ja iseennast, ja ainus, mida keegi ei saa, on just tema ise, Nipernaadi.
Mari ema on surnud ja isa joob. Elu lastekodus tundub talle võimatu, kuid minna pole kuhugi. Tal tuleb harjuda elama kodusoojuseta, jõhkravõitu kaaskasvandike seas. Õnneks on seal Tauri, kes käitub hästi, kuid keda miskipärast eriti ei armastata. Robi, kes rikub reegleid, on seevastu kõigi lemmik, kuigi Mari meelest peaks teda vihkama. Õppetund sellest, kuidas näha enda ümber teisi inimesi ja kuidas näha nende välise koore alla, on tütarlapsele peaaegu talumatu, kuid sellest sõltub tema saatus.
Roman Baskini debüütfilm "Vernanda" on totalitaarse ühiskonna kunstiline karikatuur, mis lahendatud läbi peategelase sattumise suletud linna. Võttekohana kasutati Sillamäe linna, kuhu nõukogude ajal pääses vaid erilubadega, sest seal tegeldigi nö pommide valmistamisega, st Sillamäel asus uraani rikastamise tehas. Linna nimega Vernanda üldistusena kasutades näidati totalitaarse ühiskonnamudeli toimimist ja mõju nõukogude süsteemis elavatele inimestele.
"Kevadest" ja "Suvest" tuttavatest noortest on Vabadussõja-järgses iseseisvas Eestis saanud soliidsed taluperemehed ja perenaised, mõjukad ühiskonnategelased, kellel endal juba kooliealised lapsed. Ainult rätsepmeister Kiir ei ole ikka veel kaasat leidnud. Õnneks tulevad Paunverre kaks parajas pruudieas neiut, kes Jorh Adnieli naisevõtuhoole tuure lisavad. Kosja- ning abielutee on kurviline, jagub koomikat, intriige ja õnne.
Andrus Kivirähki romaani "Rehepapp ehk November” ainetel valminud filmi tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus liiguvad ringi libahundid, katk ja vaimud. Külainimeste peamine mure on, kuidas elada üle külm ja pime talv. Miski pole tabu. Varastatakse üksteise, saksa mõisnike, vaimude, kuradi ja Kristuse tagant. Et endal elu sees hoida, antakse hing kratile – puust ja rauast olendile, kes aitab peremehel rohkem varastada. Varastamine on muutunud ainsaks kinnisideeks ja külainimesed ise hingetuteks olenditeks. Loo peategelane, noor talutüdruk Liina on lootusetult armunud külapoiss Hansu, kellele on silma jäänud hoopis imekaunis mõisapreili. Liina isa nõuab aga, et neiu läheks naiseks ropu suuvärgiga Endlile.
Terava huumoriga vürtsitatud pilk varateismelise poisi ellu on natuke julmavõitu lugu, kus "lapsepõlve lõpu" katsumuste eest pole põgeneda mujale kui Tamula järvele kala püüdma, taustaks kaheksakümnendate alguse Võru kurbnaljakas õhkkond. Koomilise ja seiklusliku pealispinna alla on peidetud natuke julmavõitugi lugu, kus tulevad eredalt esile inimeste põhivajadused mõistmise, hoolivuse, inimlikkuse ja armastuse järele.
Vaatamiseks palun logi sisse
Logi sisse