Leida Laius 100

Leida Laius (1923 – 1996) on läbi aegade olulisemaid Eesti režissööre. 2023. aasta 26. märtsil oleks ta tähistanud oma 100. sünnipäeva. Kodumaine filmimaastik ei oleks see, mis ta on, kui sealt puuduks Laiuse looming.
Laiuse filmipärand ei ole suur mitte mahult, vaid kaalult. Tänases vaates moodustab Laiuse mängufilmipärand ühtse terviku, kus eri filmides tulevad ikka ja jälle esile sarnased teemad: tugeva naise lugu, mehe ja naise suhted, naiseks ja emaks olemise väljakutsed. Kuna just naiseks olemise temaatika on tema filmides kesksel kohal, on Laiuse filmide mõte praegu ehk ühiskondlikult paremini mõistetav kui varem. Operaator Ago Ruusi sõnutsi tegi Leida Laius seda, mida keegi eesti filmitegijaist polnud varem teinud, lahates psühholoogiliselt inimhinge ja inimsuhteid. Tegi seda nii hästi, et filmilukku on jäänud õige mitme näitleja parimad osatäitmised. Tundlik režissöör pani suurepäraselt mängima nii kogenud näitlejad, algajad kui ka harrastajad. „Mäeküla piimamees“ oli film, mis tegi Jüri Järvetile tee lahti üleliidulisele ekraanile. „Ukuaru“ Aksel on Lembit Ulfsaki parimaid rolle. Lembit Peterson ja Kaie Mihkelson said „Kõrboja peremehe“ osatäitjatena paljudele Tammsaare tegelaste elavaks kehastuseks. „Naerata ometi“ tõi rohkelt auhindu muude seas ka filmi peaosatäitjale Monika Järvele ning „Varastatud kohtumine“ oli Maria Klenskaja filmikarjääri võimsamaid saavutusi. Lisaks kõigele muule on Leida Laiuse filmid andnud eestlastele ka ühe armastatuima muusikapala – Arvo Pärdi „Ukuaru valsi“. Parimate seast on ka filmide operaatorid (M. Dorovatovski, A. Mockus, J. Garšnek, A. Ruus, A. Iho, J. Sillart) ning heliloojad (A. Pärt, V. Tormis, L. Sumera).


Käesolev kollektsioon pakub võimalust tutvuda kogu Leida Laiuse filmipärandiga. Lisaks kuuele täispikale mängufilmile leidub siin ka lühidokumentaal “Kodulinna head vaimud”, portreefilm “Jäljed lumel” ning kaks dokumentaalfilmi, „Sündis inimene“ ja „Lapsepõlv“, mis kuuluvad eesti dokumentalistika kuldvaramusse ja millel on oluline sisuline seos Laiuse viimaste mängufilmidega „Naerata ometi“ ja „Varastatud kohtumine”. Põnevaks vaatamiseks on samuti Laiuse Moskva kinoinstituudi (VGIK) tudengipõlves loodud lühifilmid “Õhtust hommikuni” ja “Mäed kui valged elevandid”.

Laiuse filmograafia peegeldab hästi autori ja seeläbi ka eesti filmi muutumist ajas. Kõrvutades Laiuse esimest ja viimast täispikka mängufilmi („Mäeküla piimamees“ ja „Varastatud kohtumine”), võib näha, kui pika tee autor on käinud, jäädes samal ajal truuks enda jaoks olulistele teemadele.

    Filmid

    back-icon

    Kureeritud kogu

    Leida Laius 100
    Leida Laius 100
    Leida Laius 100
    Leida Laius (1923 – 1996) on läbi aegade olulisemaid Eesti režissööre. 2023. aasta 26. märtsil oleks ta tähistanud oma 100. sünnipäeva. Kodumaine filmimaastik ei oleks see, mis ta on, kui sealt puuduks Laiuse looming.
    Laiuse filmipärand ei ole suur mitte mahult, vaid kaalult. Tänases vaates moodustab Laiuse mängufilmipärand ühtse terviku, kus eri filmides tulevad ikka ja jälle esile sarnased teemad: tugeva naise lugu, mehe ja naise suhted, naiseks ja emaks olemise väljakutsed. Kuna just naiseks olemise temaatika on tema filmides kesksel kohal, on Laiuse filmide mõte praegu ehk ühiskondlikult paremini mõistetav kui varem. Operaator Ago Ruusi sõnutsi tegi Leida Laius seda, mida keegi eesti filmitegijaist polnud varem teinud, lahates psühholoogiliselt inimhinge ja inimsuhteid. Tegi seda nii hästi, et filmilukku on jäänud õige mitme näitleja parimad osatäitmised. Tundlik režissöör pani suurepäraselt mängima nii kogenud näitlejad, algajad kui ka harrastajad. „Mäeküla piimamees“ oli film, mis tegi Jüri Järvetile tee lahti üleliidulisele ekraanile. „Ukuaru“ Aksel on Lembit Ulfsaki parimaid rolle. Lembit Peterson ja Kaie Mihkelson said „Kõrboja peremehe“ osatäitjatena paljudele Tammsaare tegelaste elavaks kehastuseks. „Naerata ometi“ tõi rohkelt auhindu muude seas ka filmi peaosatäitjale Monika Järvele ning „Varastatud kohtumine“ oli Maria Klenskaja filmikarjääri võimsamaid saavutusi. Lisaks kõigele muule on Leida Laiuse filmid andnud eestlastele ka ühe armastatuima muusikapala – Arvo Pärdi „Ukuaru valsi“. Parimate seast on ka filmide operaatorid (M. Dorovatovski, A. Mockus, J. Garšnek, A. Ruus, A. Iho, J. Sillart) ning heliloojad (A. Pärt, V. Tormis, L. Sumera).


    Käesolev kollektsioon pakub võimalust tutvuda kogu Leida Laiuse filmipärandiga. Lisaks kuuele täispikale mängufilmile leidub siin ka lühidokumentaal “Kodulinna head vaimud”, portreefilm “Jäljed lumel” ning kaks dokumentaalfilmi, „Sündis inimene“ ja „Lapsepõlv“, mis kuuluvad eesti dokumentalistika kuldvaramusse ja millel on oluline sisuline seos Laiuse viimaste mängufilmidega „Naerata ometi“ ja „Varastatud kohtumine”. Põnevaks vaatamiseks on samuti Laiuse Moskva kinoinstituudi (VGIK) tudengipõlves loodud lühifilmid “Õhtust hommikuni” ja “Mäed kui valged elevandid”.

    Laiuse filmograafia peegeldab hästi autori ja seeläbi ka eesti filmi muutumist ajas. Kõrvutades Laiuse esimest ja viimast täispikka mängufilmi („Mäeküla piimamees“ ja „Varastatud kohtumine”), võib näha, kui pika tee autor on käinud, jäädes samal ajal truuks enda jaoks olulistele teemadele.
    Õhtust hommikuni
    Mart Kalda samanimelise jutustuse ainetel.
    Mäed kui valged elevandid
    Ernest Hemingway novelli ainetel.
    "Mäeküla piimamehe" võtetel
    Nõukogude Eesti nr 36
    Mäeküla piimamees
    Eduard Vilde samanimelise romaani ainetel.
    Libahunt
    August Kitzbergi samanimelise näidendi ainetel.
    Ukuaru
    Veera Saare romaani "Ukuaru" ainetel.
    Sündis inimene
    Lapsepõlv
    Jäljed lumel
    Leida Laius
    Kõrboja peremees
    Anton Hansen Tammsaare samanimelise romaani järgi.
    Kodulinna head vaimud
    Naerata ometi
    Silvia Rannamaa "Kasuema" motiividel.
    Filmifestivali peaauhind Leida Laiuse - Arvo Iho filmile "Naerata ometi"
    Varastatud kohtumine
    Leida Laiuse juubel
    Tasuta
    Õhtust hommikuni
    Draama / 1962 / 38 min 25 sek
    Filmi režissöör: Leida Laius
    Mart Kalda samanimelise jutustuse ainetel.
    Tasuta
    Mäed kui valged elevandid
    1963 / 15 min 38 sek
    Filmi režissöör: Leida Laius
    Ernest Hemingway novelli ainetel.
    Tasuta
    "Mäeküla piimamehe" võtetel
    1964 / 0 min 48 sek
    Filmi režissöör: Aleksandr Mandrõkin
    Nõukogude Eesti nr 36
    3.60 €
    Mäeküla piimamees
    Draama / 1965 / 1 t 27 min
    Filmi režissöör: Leida Laius
    Eduard Vilde samanimelise romaani ainetel.
    3.60 €
    Libahunt
    Draama / 1968 / 1 t 10 min
    Filmi režissöör: Leida Laius
    August Kitzbergi samanimelise näidendi ainetel.
    3.60 €
    Ukuaru
    Draama / 1973 / 1 t 28 min
    Filmi režissöör: Leida Laius
    Veera Saare romaani "Ukuaru" ainetel.
    2.60 €
    Sündis inimene
    1975 / 16 min 57 sek
    Filmi režissöör: Leida Laius
    2.60 €
    Lapsepõlv
    1976 / 30 min 4 sek
    Filmi režissöör: Leida Laius
    Tasuta
    Jäljed lumel
    Portreefilm / 1978 / 27 min 16 sek
    Filmi režissöör: Leida Laius
    Tasuta
    Leida Laius
    1979 / 3 min 1 sek
    Filmi režissöör: Helle Murdmaa
    3.60 €
    Kõrboja peremees
    Draama / 1979 / 1 t 27 min
    Filmi režissöör: Leida Laius
    Anton Hansen Tammsaare samanimelise romaani järgi.
    Tasuta
    Kodulinna head vaimud
    1983 / 27 min 27 sek
    Filmi režissöör: Leida Laius
    Pole antud riigis nähtav
    Naerata ometi
    Draama / 1985 / 1 t 28 min
    Filmi režissöörid: Leida Laius, Arvo Iho
    Silvia Rannamaa "Kasuema" motiividel.
    Tasuta
    Filmifestivali peaauhind Leida Laiuse - Arvo Iho filmile "Naerata ometi"
    1986 / 2 min 33 sek
    Filmi režissöör: Heini Drui
    3.60 €
    Varastatud kohtumine
    Draama / 1988 / 1 t 41 min
    Filmi režissöör: Leida Laius
    Tasuta
    Leida Laiuse juubel
    1993 / 3 min 44 sek
    Filmi režissöör: Toivo Kusmin