Kogu algab eesti esimese värvifilmiga “Valgus Koordis” aastast 1951, läbib aastakümneid ning jõuab välja tänapäevani. Herbert Rappaporti sotsrealistlik, idealiseeritud kujutlust kolhoosielust esitlev “Valgus Koordis” on valminud Hans Leberechti samanimelise, algselt vene keeles kirjutatud ning siis eesti keelde tõlgitud jutustuse ainetel. Ka Igor Jeltsov on Leberechti ekraniseerinud. “Ühe katuse all” (1962) on valminud Leberechti jutustuse “Ühes majas” ainetel. Hetkel on Arkaadri kõige värskem adaptatsioonifilm “Taevatrepp”, mille režissöör Mart Kivastik on filmilinale toonud omaenda samanimelise romaani.
Mitme filmiga on kogus esindatud Grigori Kromanov. Tema lavastatud on “Põrgupõhja uus vanapagan” (1964), mis valmis koostöös Jüri Müüriga ja põhineb A. H. Tammsaare samanimelisel romaanil, Paul Kuusbergi romaani põhjal loodud “Mis juhtus Andres Lapeteusega?” (1966) ning kõikide eestlaste igihaljas lemmik “Viimne reliikvia” (1969), mille aluseks on Eduard Bornhöhe ajalooline jutustus “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad”. Samuti kuulub kollektsiooni Arvo Kruusementi Oskar Lutsu armastatud Tootsi-lugude põhjal loodud aastaaegade triloogia – “Kevade” (1969), “Suvi” (1976) ja “Sügis” (1990). Kruusement on oma karjääri jooksul lavastanud teisigi adaptatsioonifilme ning kogust leiab vaataja veel filmi “Naine kütab sauna” (1978) Ita Everiga peaosas ning August Gailiti samanimelise romaani ekraniseeringu “Karge meri” (1981). Ühe eesti filmiajaloo viljakaima režissööri Veljo Käsperi loomingus on samuti mitmeid kirjandusest alguse saanud teoseid, millest käesolevasse kogusse on valitud Lilli Prometi samanimelisel novellil põhinev “Tütarlaps mustas” (1966) ning eesti oma “Gladiaator” (1969), mille aluseks on Aadu Hindi romaani “Tuuline rand” III osa.
Kollektsioonis leidub lisaks täispikkadele mängufilmidele ka lühifilme, sealhulgas Leida Laiuse Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi diplomitöö “Õhtust hommikuni” (1962), mis põhineb Mart Kalda samanimelise jutustuse ainetel. Üldiselt on Laius oma loomingus ohtralt inspiratsiooni saanud just kirjanduslikust algmaterjalist. Tema lavastatud mängufilmid “Mäeküla piimamees” (1965),“Ukuaru” (1973), “Kõrboja peremees” (1979) ja “Naerata ometi” (1985, koos Arvo Ihoga) põhinevad kõik eesti kirjanike loomingul ning on ka käesolevas kogus esindatud. Lühifilmidest tasub veel esile tuua eeskätt näitlejana tuntud Roman Baskini lavastatud totalitaarse ühiskonna nutika karikatuuri “Vernanda” (1988), mis on loodud Arvo Valtoni novelli “Vernanda leib” ainetel. Uuematest lühifilmidest toome vaatajani Indrek Hargla novelli ainetel ja Maria Avdjuško lavastatud lühiteose ”Nõiutud”, mis on ühtlasi osa lühifilmide kassetist “Paha lugu”.
Loomulikult ei puudu kogust Tanel Toomi lavastajakäe all loodud ja Eesti 100 filmide hulgas 2019. aastal valminud eesti kirjanduse tüviteksti, A.H. Tammsaare “Tõe ja õiguse” ekraniseering. Lisaks kõigile eelnimetatud teostele leidub käesolevas kogus veel mitmeid vähem ja rohkem tuntud filme, mis (taas)avastamist ootavad!
Kogu algab eesti esimese värvifilmiga “Valgus Koordis” aastast 1951, läbib aastakümneid ning jõuab välja tänapäevani. Herbert Rappaporti sotsrealistlik, idealiseeritud kujutlust kolhoosielust esitlev “Valgus Koordis” on valminud Hans Leberechti samanimelise, algselt vene keeles kirjutatud ning siis eesti keelde tõlgitud jutustuse ainetel. Ka Igor Jeltsov on Leberechti ekraniseerinud. “Ühe katuse all” (1962) on valminud Leberechti jutustuse “Ühes majas” ainetel. Hetkel on Arkaadri kõige värskem adaptatsioonifilm “Taevatrepp”, mille režissöör Mart Kivastik on filmilinale toonud omaenda samanimelise romaani.
Mitme filmiga on kogus esindatud Grigori Kromanov. Tema lavastatud on “Põrgupõhja uus vanapagan” (1964), mis valmis koostöös Jüri Müüriga ja põhineb A. H. Tammsaare samanimelisel romaanil, Paul Kuusbergi romaani põhjal loodud “Mis juhtus Andres Lapeteusega?” (1966) ning kõikide eestlaste igihaljas lemmik “Viimne reliikvia” (1969), mille aluseks on Eduard Bornhöhe ajalooline jutustus “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad”. Samuti kuulub kollektsiooni Arvo Kruusementi Oskar Lutsu armastatud Tootsi-lugude põhjal loodud aastaaegade triloogia – “Kevade” (1969), “Suvi” (1976) ja “Sügis” (1990). Kruusement on oma karjääri jooksul lavastanud teisigi adaptatsioonifilme ning kogust leiab vaataja veel filmi “Naine kütab sauna” (1978) Ita Everiga peaosas ning August Gailiti samanimelise romaani ekraniseeringu “Karge meri” (1981). Ühe eesti filmiajaloo viljakaima režissööri Veljo Käsperi loomingus on samuti mitmeid kirjandusest alguse saanud teoseid, millest käesolevasse kogusse on valitud Lilli Prometi samanimelisel novellil põhinev “Tütarlaps mustas” (1966) ning eesti oma “Gladiaator” (1969), mille aluseks on Aadu Hindi romaani “Tuuline rand” III osa.
Kollektsioonis leidub lisaks täispikkadele mängufilmidele ka lühifilme, sealhulgas Leida Laiuse Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi diplomitöö “Õhtust hommikuni” (1962), mis põhineb Mart Kalda samanimelise jutustuse ainetel. Üldiselt on Laius oma loomingus ohtralt inspiratsiooni saanud just kirjanduslikust algmaterjalist. Tema lavastatud mängufilmid “Mäeküla piimamees” (1965),“Ukuaru” (1973), “Kõrboja peremees” (1979) ja “Naerata ometi” (1985, koos Arvo Ihoga) põhinevad kõik eesti kirjanike loomingul ning on ka käesolevas kogus esindatud. Lühifilmidest tasub veel esile tuua eeskätt näitlejana tuntud Roman Baskini lavastatud totalitaarse ühiskonna nutika karikatuuri “Vernanda” (1988), mis on loodud Arvo Valtoni novelli “Vernanda leib” ainetel. Uuematest lühifilmidest toome vaatajani Indrek Hargla novelli ainetel ja Maria Avdjuško lavastatud lühiteose ”Nõiutud”, mis on ühtlasi osa lühifilmide kassetist “Paha lugu”.
Loomulikult ei puudu kogust Tanel Toomi lavastajakäe all loodud ja Eesti 100 filmide hulgas 2019. aastal valminud eesti kirjanduse tüviteksti, A.H. Tammsaare “Tõe ja õiguse” ekraniseering. Lisaks kõigile eelnimetatud teostele leidub käesolevas kogus veel mitmeid vähem ja rohkem tuntud filme, mis (taas)avastamist ootavad!