Terves kehas terve vaim

Kärdla haigla

Haige laps Aivi Saarnak tuuakse Saarnaki laiult mootorpaadiga sadamasse, kust auto viib ta Kärdla haiglasse pimesoole operatsioonile. Kirurg Arnold Paroll opereerib teda assistentide abiga. Doktor Luule Kangur uurib röntgeniaparaadi all meespatsienti. Kärdla uues haiglas on veel füsioteraapia kabinet ja nakkushaiguste osakond. Tohtrid, nende hulgas peaarst Selma Kaasik kontrollivad Aivi operatsioonihaava piirkonda.

Südameoperatsioon

Kolmteist aastat on Solnaskite peres seda päeva oodatud, pereliikmed ja südamehaige tütar kingivad Tartu Kliinilise Haigla töötajatele lilli. Neiul on kaasasündinud südamekodade vaheseina rike. Operatsiooni viib läbi kirurg Albert Kliiman, haiglas on see teine taoline operatsioon, mis kestab kuus tundi. Lõpukaadrites kontrollib doktor juba paranenud tütarlapse südant.

Sportlaste tervis

Ülikooli suusaspordikateedri vanemõpetaja Helga Sildmäe mõõdab katsetel sportlaste südametegevust. Suusataja rinnale on kinnitatud elektrood, peas kannab ta lühilainesaatjat. Katsete eesmärk on selgitada välja kõige ökonoomsem suusastiil. Kateedri õppejõu ja juhataja Hans Grossi palvel valmistasid ülikooli füüsika eksperimentaaltöökoja mehed suuskadele juurde veel ka jõu mõõtmise seadmed - nüüd saab selliste dünamograafiliste suuskade ja keppide abil mõõta suusatamisel tekkivaid jõude. Katseseadmed valmisid insener Voldemar Kiisi käe all.

Doonorid päästavad inimelu

Tallinnas mööda Pärnu maanteed kihutab sireeni huilates kiirabi sõiduauto. Juba tehakse operatsioonisaalis patsiendile elupäästvat operatsiooni, haige on nõrkemas. Arstid tegutsevad. Stopper tiksub sekundeid. Doonoriteks on Tallinna merekooli kursandid Uno Lahe, Aleksander Lindenburg ja Rein Jõeleht. Nad kuuluvad riikliku vereülekandejaama 200 doonori hulka. Esmalt kuulatakse noormeeste südant ja kontrollitakse tervist, siis riietatakse nad valgetesse kostüümidesse. Doonorid lebavad operatsioonilaua kõrval ja toimub vereülekanne. Stopper tiksub sekundeid. Kuu jooksul annavad Tallinna doonorid 250 liitrit verd.

Tallinna Farmatseutilises Tehases

Tallinna Farmatseutilises Tehases toimub uue tuberkuloosiravimi juurutamine masstootmisse. Valgetes kitlites ja peakatetes farmaatsiatehase töötajad istuvad laudade taga ja pakendavad käsitsi tablette ning kapsleid. Naine sulgeb aluse ampullidega autoklaavi. Uudistootena valmistatakse siin tuberkuloosivastast ravimit paraminosalütsiilhapet. Uue preparaadi massilise tootmise initsiaator on tehase peainsener Aleksander Sinka, kelle juhtimisel valmistatakse tuberkuloosivastast ravimit 150 kg üle plaani.

Vitamiinide tootmise uus meetod

Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keemia Instituudi orgaanilise sünteesi sektori juhataja keemiakandidaat Koit Läätse juhendamisel tehtud uurimistööde tulemusena töötati välja terpenoidide kompleksse sünteesi meetod. Meetod võimaldab toota vitamiine naftasaadusest isopreenist ja seda 20 korda odavamalt looduslikest lähteainetest. Koit Lääts töötab koos ehitajatega katsebaasis monteeritavate katseseadmete juures. Laboratooriumis saadud tulemused lubavad katseseadmetega tootmist alustada valmivas TA Männiku tehnilises katsebaasis.

Gripp! Gripp! Gripp!

Animatsioon gripi vältimise moodustest. Joonistus suudlevast paarist. Järgnevalt kannavad nad näomaski ja teineteise poole enam ei vaata. Joonistus mehest viinapudeli ja -pitsiga, järgmises kaadris on tema ees purk C-vitamiiniga. Näomaskiga mees televiisoris.

Nõukogude Punase Risti 30. aastapäev

20. novembril 1948 täitus Nõukogude Punasel Ristil 30 aastat. ETKVL-i Punase Risti algorganisatsiooni liikmed on õppusel ning valgetes kitlites sanitaarsalklased harjutavad meditsiiniõe juhendamisel käe luumurru lahastamist ja žguti sidumist.

10 aastat Tallinna Vereülekande Jaama

Tallinna vereülekandejaam on tegutsenud juba kümme aastat. Audoonorid Anna Elender ja Ella Prits on taas verd loovutamas. Nad on siiani juba päästnud nii mõnegi elu. Jaama laborant uurib mikroskoobi all verd. Loovutatud veri jaotatakse veregruppidesse ja konserveeritakse. Haigla operatsiooniruumis opereerib kirurg Benno Änilane patsient Martin Joalaidi ning operatsiooni käigus tehtud vereülekanne päästab mehe elu. Lennuväljalt tõuseb õhku väike kahetiivaline sanitaarlennuk, millega saadetakse vereülekandejaamast kogutud veri kõikidesse vabariigi raviasutustesse.

Pärnu Polikliinikus

Pärnu polikliinikuś rakendatakse hammaste parandamise uut meetodit. Arst hoiab hammast pintsettide vahel ja "ravib", patsient vaatab samal ajal moeajakirja. Poole tunni pärast istutatakse hammas suhu tagasi. Toimub hamba replantatsioon.

Liikuv röntgenikabinet

Ungaris toodetud röntgenbussis toimub inimeste fluorograafiline kontrollimine. Lapsed seisavad läbivaatuse ootejärjekorras. Rapla esimene patsient Urve Karv siseneb aparaati, mille abil teeb ülesvõtteid röntgenoloog Uno Toode. Protseduuri läbinud lastega vestleb meditsiinitöötaja. Doktor Fjodorov uurib luubi all röntgenpilte.

Pärnu uus bassein

Suvitajad on lahkunud ja Pärnu rand on tühi. Liivarannal uitab tuul ja merevesi on külm. Kuid veendunud ujuja ei küsi aastaajast. Pärnu on saanud endale uue siseujula, mis ehitati ühiskondliku töö korras. Ujulas on kolm 25-meetrist rada. Põhjust rõõmustada on Pärnu spordikoolil, koolinoortel ja töötajatel. Hetkel käibki ujulas õppetreening, kus treener annab ujujatele nõu.

Tallinna Farmatseutilises Tehases

Tallinna Farmatseutilises tehases toimub ravimi valmistamine. Tabletimasin pöörleb ning valgete kitlite ja pearättidega naised istuvad ümber masina, pakendades käsitsi tablette. Laboratooriumis askeldavad laborandid katseklaasidega. Järjekordselt on rühm tehase töötajaid eesotsas peainsener Aleksander Sinkaga juurutanud tootmisse uue ravimi, mille nimeks on Rutin. Seda valmistatakse kõige harilikuma tatra õitest ja lehtedest. Näeme tootmisprotsessi toorainest kuni tablettide pakendamisena. Tehas varustab Rutiniga kogu Nõukogude Liitu.

Kunstlik neer

Tartu Kliinilise Haigla arst Harry Tihane teeb operatsioonisaalis patsiendile dialüüsi, tööle hakkab tehisneer. Kaadrid protseduurist.

Uus ravim - Vipratox

Elva metsades kõnnib ringi omapärane jahimees ilma koera ja püssita - mees püüab suurte kinnastega rästikuid ning paneb need puust kasti. Tartu arsti Morris Eitelbergi juhtimisel võetakse laboratooriumis ussilt mürki. Koos farmatseutilise tehase peainseneri Aleksander Sinkaga on leitud võimalus ussimürgist uue ravimi Vipratox valmistamiseks. Sellised katsetused on Nõukogude Liidus esimesed.

Võitlus tuberkuloosiga

Tuberkuloosi diagnoosimiseks tehakse laboris analüüse. Vabariiklikus Tuberkuloositõrje Dispanseris sooritatakse operatsioon. Arstid ja õed uurivad röntgenpildiga tehtud ülesvõtet. Kaasaegne kirurgia ei jäta peale operatsiooni eriti märgatavaid jälgi - röntgenipildil on näha kopsus väike õmblus. Vabariiklik dispanser annab igal aastal tervise tagasi rohkem kui sajale tuberkuloosihaigele.

Ravime hambaid

Hambaarst kutsub klassist õpilasi hammaste kontrolli. Tallinna koolides töötab neli liikuvat hambaravikabinetti, kus kevadeks ravitakse terveks kõigi õpilaste hambad. Lapsed istuvad, kes kuulekalt, kes vastumeelselt hambaravitooli. Hambad saab parandatud. Hambaarst Tiia Miller õpetab lapsi hambaid puhastama.

Lastehalvatuse vastane vaktsineerimine

Haapsalu Sanatoorses Internaatkooli õues jalutavad lapsed, mõned neist on lastehalvatuse tagajärel ratastoolis. Tallinna 16. Keskkooli klassiruumis toimub arstlik kontroll: algkooliealised lapsed on üles rivistunud ja medõde kontrollib kõigil järgemööda kurku ning teine medõde tilgutab küpsisele kaks tilka lastehalvatusevastast vaktsiini, mille poiss alla neelab. Tallinna Vineeri- ja Mööblivabrikus on töölised minemas asjalikul sammul medpunkti. Seal on kõva sagimine, töölisi tuleb ja läheb, üks medõde kontrollib kurku, teine paneb kirja, eemal laual on taldrik leivatükikestega, kuhu pipetiga tilgutatakse vaktsiini.

Saagem tuttavaks! Ernst Raudam

Tartu Riikliku Ülikooli dotsent, neurokirurg Ernst Raudam opereerimas. Kaadrid operatsioonisaalist, kus toimub lõikus neurokirurg Ernst Raudami juhendamisel. Sadade raskete neurokirurgiliste operatsioonide autor Raudam saabub lumerohkel tänaval Maarjamõisa haiglahoonesse, teda tervitab grupp vastu tulevaid tudengeid. Kirurg siseneb palatisse, vestleb kolleegidega ning pöördub siis voodis lamava patsiendi poole.

Raplas avati uus haigla

Raplas avati uus rajoonihaigla, käib haiglakabinettide ja palatite sisustamine. Haigla on varustatud kõige täiuslikuma meditsiinilise riistade koguga, ravikabinettide ja aparatuuriga. Personal kontrollib aparatuuri korrasolu. Haigla peaarst doktor Štšerbina tutvub röntgenikabineti sisseseadega. Saabuvad ka esimesed ravialused. Noormehel mõõdetakse vererõhku, naistepalatis lebavad voodites verinoored rõõmsad naised, kes ei näe sugugi haiged välja (stseen on tõenäoliselt lavastatud).

Võistlesid sanitaarsalgad

Tartus toimub Punase Risti Seltsi sanitaarsalkade vabariiklik võistlus, kus 150 sanitari parimatest salkadest võtavad omavahel mõõtu. Roomatakse maas koos kanderaamidega, siis joostakse, raam kaenlas. Gaasimaskiga sisenetakse maa-alusesse ruumi ja päästetakse sealt kannatanu. Kanderaamiga ületatakse takistusriba, siis liigutakse koos kannatanuga läbi „põleva maja“. Tartlased jälgivad huviga seda omapärast võistlust. Vabariigi parimaks osutub Tartu kammivabriku sanitaarsalk, kellele antakse üle rändpunalipp.

Nii valmib atsidofiilbaktermass

Piimatööstuses jääb juustu valmistamisel järele hulgaliselt tootmisjääke - vadakut. Õisu võitööstuse novaatorid on leidnud sellele hea lahenduse - nad pastöriseerivad juustuvadaku ja kasutavad seda söödaks atsidofiilbakteritele. Näidatakse bakterimassi tootmise protsessi, selle eraldamist tsentrifuugis söödakultuurist ja pakendamist purgikestesse. Atsidofiilbaktermass on tõhusaks vahendiks seedehäirete puhul ja ainevahetuse ergutamiseks.

Kunstliku Hingamise Keskus Tartus

Tartu Vabariiklik Kliinilisse Haiglasse tuuakse kõik need haiged, kelle hingamishäired nõuavad tankrespiraatorit ehk raudseid kopse. Kui õnnetus juhtub väljaspool Tartut, siis selleks on olemas portatiivne aparatuur. Telefon 4462 – kutsub Põlva haigla. Juhtus õnnetus! Vajatakse kunstliku hingamise aparatuuri ja arsti. Brigaad asub kohe teele - autoga lennuväljale ja sealt väikelennukiga Põlvasse. Tartu kunstliku hingamise keskus teenindab kõiki vabariigi haiglaid. Tehtud on ligi 100 lendu mitmetesse linnadesse maismaal ja saartel. Arst Ants Veldile on see 52. lend. Põlva haiglasse jõutakse õigel ajal ning patsient ühendatakse hingamisaparaadiga.