Lühifilmid

Roosa kampsun

Näitleja ja koomik Henrik teeb laval suurepäraseid rolle. Eraelus on ta aga keskmisest madalama enesehinnanguga üksildane noormees, kes tahab kõigile meeldida ja üritab käituda nii, nagu temalt oodatakse. Häda on aga selles, et inimesed ootavad Henrikult väga erinevaid asju. Ühel päeval vigastab Henrik õlga ja sõber Sander soovitab tal minna joogatrenni. Seal kohtab Henrik meeldivat Keni-nimelist kutti, kellega neil tekib hea klapp, mis ei kao isegi siis, kui selgub, et Ken on gei. Õnnetuseks saab Keni ja Henriku süütust sõprusest teada Henriku poolvend Lauri, kes on korraga nii jõmm kui ka homofoob. Siit saavad alguse segadused, mille tõttu Henrik kaotab sõbra, jääb ilma tasuvast tööst ning satub geikogukonna põlu alla.

Videoessee "Tinglikkuse piirid"

Eesti filmiajaloos enim filme teinud režissööri Kaljo Kiisa „Hullumeelsus“ (1968) märgib modernismi jõudmist Eesti filmi. Kui kirjandusse ja muusikasse pääses avangard kergemini tsensuuri alt läbi, siis film maadles sel ajal endiselt sotsiaalrealismi raske taagaga. „Hullumeelsusest“ kujunes tsensuuri mõistes tõeline paradoks: rünnates otseselt autoritaarse režiimi repressiooniaparaati, ei oleks film ilma tsensuurita mõeldav, ent pärast esilinastust 1969. aastal saadeti see aga peaaegu kahekümneks aastaks riiulile. Videoessees „Tinglikkuse piirid“ uurib filmitegija ja -kriitik Silver Õun „Hullumeelsuse“ seoseid Bertold Brechti eepilise teatri tehnikatega ning heidab valgust vormivõtetele, mis Eesti üheks parimaks filmiks nimetatud linateosele saatuslikuks võisid saada.

Kuidas näkkab

Lugu väikesel saarel elavast noormehest ja temaga matchivast Tinderi näkineiust.

Soolo

Saladusliku ja müstilise õhustikuga lühimängufilm parvevahist, kes kohtub jõe ääres kummalise seltskonnaga. Kaks meest ja naine koos GAZ-69 autoga soovivad üle jõe saada. Veidrad on ka suhted endise parvevahi ja tema naise vahel. Eriti kummaliseks läheb asi siis, kui parvevaht teisele kaldale saladuslikke asju uurima läheb.

Crush

Lähitulevik, suur kaubanduskeskus, ootamatult ristuvad kahe mehe teed. Põrkuvad nooruse uljus ja eneseotsingud ning elukogemus ja igatsus kaaslase järele. Meestel tuleb langetada otsustav valik ja seista vastu neid ähvardavale ohule.

Põud

Lugu kahe kunagise armsama ja ekstravagantse väliseestlase vahelisest armukolmnurgast. Koos luuakse lämbes Tallinna öös plaan seilata hommikul Peterburi, kuid hommik on aeglane tulema.

Vaatamise kunst

Teleskoopidega astronoomid ja mikroskoopidega limaseente teadlased näitavad kumbki omal moel, kui ilus on uudishimu.

Ääremängijad

Kuumal suvepäeval kohtuvad juhuslikult kolm teismelist. Spontaanne flirt tekitab pingelise kolmnurga, kus üksteise piire nihutades püütakse varjata oma ebakindlust. Mänguline provokatsioon viib alanduseni ning võimust võtavad instinktid, mida kogenematud noored ei oska valitseda. Keegi neist ei julge pidurit tõmmata ja olukord väljub kontrolli alt. Kes on ohver? Kes on süüdlane?

Ellujäämise kunstnikud

Minategelane vaatab tudengipõlves Emir Kusturica filmi “Must kass, valge kass”, mis räägib balkani pöörasest elust. Ta taipab korraga, et on seda kõike oma lapsepõlve Võrumaal juba näinud – siga sööb Sierrat, rääkiv suusamüts ja vanaema eetrilõhnaline rohukapp, tekitab loovusest plahvatava olukorra. Rahu toob piimapukil mediteeriv külamees, kes laseb videviku lummuses pilgu vedelaks.

Mia ja Liki

Näib, nagu võiks suvi igavesti kesta. Õed Mia ja Liki võtavad suvest viimast, kuid märgid sellest, et nende vanematega on midagi pahasti, häirivad nende rõõmsat elu. Tüdrukud tajuvad enda ümber toimuvaid muutusi, ent ei suuda olukord mõista, mis omakorda tekitab neist seletamatut hirmu ja segadust.

Videoessee "Lendav Sarnet"

Režissöörina suudab Rainer Sarnet ilma imiteerimata siduda väga erinevate maade filmitegijate ja kultuuride mõjutusi. Pole siis ime, et ka maa, põrgu ja taevas ei taha tema linalugudes lahus püsida. Videoessees „Lendav Sarnet“ avab filmitegija ja -kriitik Silver Õun lendamise kujundit Sarneti „Novembris“ ja „Nähtamatus võitluses“. Ehkki mõlemad filmid on kestalt väga erinevad, ei mahu elu kummaski filmis Sarnetile omaselt mallidesse, kuhu inimestena seda tihtipeale suruda tahaksime. Selleks on tõel liiga palju nägusid ja musttuhat nime. Mis on ühist näiteks lumememmel ja Kristusel? Sarneti maailmas on nad aga seotud nagu vesi, veri ja vein. Olgu need kung-fu meistrid, mungad, kratid või lootusetud armastajad — üks on kindel: maa külge nad kinni ei jää! Ja mine tea, äkki pole see armastus ka alati nii teab mis lootusetu…

Kaerajaan

Üks teistsuguse kulgemisega tavaline hommikupoolik. Tilluke pojake käib oma ema jälgedes. Ta kohtub tema jaoks uute ja huvitavate tegelastega ja leiab iseenda, kuigi selle otsimine polnud omaette eesmärk.

Õmblusmasin

Film Petseri linnast ja sealsetest inimestest jutustatuna läbi minu vana-vanaema elusaatuse. Vana-vanaema isa, kes oli Petseri aselinnapea, tapeti bolševike poolt, kuna ta oli keeldunud revolutsionääridele andmast linnas asuva kloostri võtmeid. Eesti Vabadussõja soomusrongid jõuavad paar kuud hiljem Petserisse ja linn vabastatakse. Ühel soomusrongi sõduril, Taani vabatahtlikul, on kaasas filmikaamera ning ta jäädvustab vanimad filmikaadrid Petserist. Kuskil seal hüpleval filmilindil on ka minu vana-vanaema.

Triivides kaugusse

Vera ning tema kosmonaudist mees Aleksei, on tulnud mehe tervisehädade ravimiseks nõukogude kosmonautide puhkekülla. Kogukonna meeleolu varjutab aga asjaolu, et Aleksei asemel missioonile saadetud asenduspiloot Igoriga on kaotatud ühendus ja mees triivib teadmata asupaigas Kosmoses. Levib kuuldus, et raketil oli rike, millest Aleksei teadis ning et mehe tervisehädad on algusest peale olnud teesklus, pääsemaks hukutavast missioonist. Tõrjudes hirmsaid kuulujutte, asub Vera oma meest kaitsma, kuid kui side Igoriga imeläbi taastub, ei kustu kahtlus enam Vera hingest. Lugu haprast usaldusest, mille purunemine võib olla nähtamatu.

Perebisnes

Pinev sündmustik käivitub üksildases bensiinijaamas, kus on aset leidmas poerööv. Aga rööv ei lõpe raha krabamise ja ummisjalu põgenemisega, tegevust pingestavad ohtrad süžeepöörded. Lõpuks ei ole miski ega keegi enam selline, nagu alguses paistis.

Vernanda

Roman Baskini debüütfilm "Vernanda" on totalitaarse ühiskonna kunstiline karikatuur, mis lahendatud läbi peategelase sattumise suletud linna. Võttekohana kasutati Sillamäe linna, kuhu nõukogude ajal pääses vaid erilubadega, sest seal tegeldigi nö pommide valmistamisega, st Sillamäel asus uraani rikastamise tehas. Linna nimega Vernanda üldistusena kasutades näidati totalitaarse ühiskonnamudeli toimimist ja mõju nõukogude süsteemis elavatele inimestele.

Pihv

See on nukker lugu ühest tavalisest perest, kes elab väikeses trööstitus alevikus. Argirutiin on võtnud neilt rõõmu ja energia, et oma unistusi teoks teha, ja julguse, et olukorda muuta. Päevi täidab vaikne meeleheide. Ainult pere noorim on see, kes mässama kipub. Ühel päeval teeb ta midagi sellist, mis käivitab sündmusteahela.

Kerberos

Meelis jõuab oma kadunud koera jälgedes külakolkasse, kus on aset leidnud kummaline kuritöö. Üritades välja selgitada, mis juhtus, langeb ta aga kahtluste küüsi. Hea ja kurja eristamine näib üha võimatum, kui tõde on läinud lootusetult kaduma.

Liblikmees

Üksildane ja kohmakavõitu Anselm töötab Boruslawski tsirkuses kuulsa maagi Ernesto andunud assistendina. Ta harjutab salaja trikke ja tahab ka suureks maagiks saada. Anselmi šanss tuleb, kui Ernesto ise end maagiahoos kadunuks võlub. Hetkeks tõuseb Anselm publiku suureks lemmikuks, kuid tema imeline võime enda seest liblikaid lendu lasta saab talle ja tsirkusele fataalseks.

Jää

Harri on lahutatud ja näeb oma 10-aastast poega vaid koolivaheaegadel. Harri tahab kaotatud aja tasa teha ja minna saarele põnevale isa-poja talvereisile. Olles harjunud kõike kontrollima, püüab ta kamandada introvertse poisi mõistust ja südant, et taas kokku tuua isa ja poega. Närvilise püüdlikkuse tagajärjed ähvardavad aga teineteise taasleidmise igaveseks katkestada. Ääretus lumises tühjuses põrkuvad mälestused olevikuga. Jäine teekond tuletab meelde, et jalgealune, millel astume, on täis paradokse: see on kindel ja habras ühtaegu. Iga teekonna lõpus loeb see, kui palju oleme mäletanud armastada.

Karikakramäng: Tätoveering

Nooruke Margus armub mustlasneiu Zoritsasse ja on oma tunnete kinnituseks valmis kõigeks. Kui tüdruk kaebab naistekütist meieri peale, läheb ta tollele kätte maksma ja saab haledalt kolki. Marguse isa, kohalik konstaabel, paneb poisi ahelasse, kuid vang murrab end vabadusse, kaasas püss. Zoritsa väikevend leiab ta meieri akna taga varitsemas ja jagab talle elutarkusi, mis muudavad noormehe meelt.

Pööripäev

Kergelt ajahammasratta vahele jäänud Eesti talus käib eluringi tsentrifuug. Pinnale püsima jäämiseks tuleb täiel võimsusel kaasa keerelda. Ühel sügispäeval juhatab isa oma meheks sirguva poja tsentrifuugi südamesse, kus ristub lapsepõlv ja paljastub salapärane tee meheikka.

Karikakramäng: Salakütt

Metsnik Robertile tundub, et tema naine Membi on talle kaugeks jäänud. Ka metskonnas on asjad käest ära - seal leiab aset juba kolmas salaküttimise juhtum. Robert otsustab võtta käsile kohalikud jahimehed, eriti aga Vambola, kes tema ülemusepositsiooni piisavalt tõsiselt ei võta.

Karikakramäng: Promenaad

Majanduslikes raskustes neiu on avaldanud ajalehes tutvumiskuulutuse ning vahetanud kirju Hans-Eerikuga. Nende pulmapäevani on jäänud nädal ning neiu ootab esimest kohtumist peigmehega. Kuid ootamatult on ukse taga tüdruku kooliaegne sõber, kes palub teda endale naiseks.

Kalkar

Legendaarse punkrühma ENSV Riikliku Kultuurijäätmete Töötlemise Artelli Päratrust loodud lavastuslik lühieksperimentaalfilm inspireerituna Andrei Tarkovski filmist „Stalker”.

1979. aastal asutatud Päratrusti loomingulisse kollektiivi kuulusid ERKI tudengid Hardi Volmer, Rao Heidmets, Riho Unt, Veljo Vingissaar, Udo Vool, Eerik Olle, Jüri Kermik ja Jaak Arro. "Koondise" filmid, mida näidati Tallinna noorte seas kiiresti populaarsuse võitnud performatiivsetel kontserditel, torkavad Nõukogude Eesti filmipärandi kontekstis silma nii oma provokatiivselt võimuvastase meelsuse, ebatavaliselt käremeelse väljendusviisi kui ka unikaalse linastusmudeli poolest.

Kaks meest rongis ja keegi veel...

Eleegilise alatooniga hüvastijätulugu viib meid vanade meeste maailma, kes valmistuvad selle maailmaga hüvasti jätma. Igaüks omal veidral moel. Ei midagi traagilist, aga igaviku läve ületamine on nende kõigi jaoks siiski mõistatus – nagu elu ise.

3. oktavi F

Julge ja stiliseeritud ooper-vestern, mis jutustab loo purunenud perekonnast, kättemaksust ning vastuseisust naistevastasele ebaõiglusele. Kui Mario, veidi lühikese sütikuga, kuid õiglane lindprii, vanglast vabaneb, on tema ainukeseks sooviks naasta koju oma ema ja õe, Ada, juurde. Ei lähe kaua, kui elu ta uuesti pahandustesse kisub. Nähes pealt, kuidas üht naist rünnatakse, on Mario sunnitud haarama oma relva ja kurjategijat karistama, jättes talle alles vaid ühe käe. Kohalik šerif kuuleb, millega Mario on hakkama saanud ning seab oma uueks eesmärgiks viimane kinni püüda. Šerifil pole sooja ega külma naisterahvast, keda rünnati või mehest, kelle käe Mario just otsast ära lasi. Ta jahib ainult Mariot, et oma isa eest lõplikult kätte maksta. Samal ajal jõuab Adani sõna, et Mario on rongis, teel koju ning šerif tema kannul. Ada peab kiirelt tegutsema, et peatada rong ja jõuda Marioni enne, kui šerif seda teha jõuab. Õnneks on tal abiks üks mootorratas ja tema hääl. Kas Ada saab kätte vajaliku noodi, et peatada rong ja teha relvituks ka kõige jõhkramad mehed?

Ivanipäev

Kaks noort armunut, Kadri ja Ivan sõidavad maale, et tähistada jaanipäeva ja kohtuda Kadri vanematega. Vene rahvusest Ivanil ei laabu asjad nii nagu loodetud. Täiuslik suvepäev võtab ootamatu pöörde, kui Ivan leiab end vastuseisus Kadri lähedaste ja iseeendaga. Ta satub konflikti Kadri isa ja hiljem ka kogu külarahvaga. Lõpuks muutub jaaniõhtu Ivani jaoks tõeliseks luupainajaks, mis seab tule alla ka Kadri ja Ivani suhte.

Mai

Mai satub teel peole liinibussis kokku kahe venelasest narkomaaniga, kellest üks on kriitilises seisukorras. Neiu otsib abi nii bussijuhilt kui kaasreisijatelt, kuid kohtab vaid ükskõiksust ja hirmu. Inimesed vaatavad muretsevast Maist ja hinge vaakuvast noormehest mööda, mugavam on selg keerata. Tütarlapse ainus võimalus on olukorrale ise lahendus leida.

Kala

Tavaline hommik. Isa ja poeg lähevad kalale. Isa ei tunneb end kehvasti, aga ei näita seda välja. Ta õpetab poissi püüdlikult – laseb autot juhtida, usse kaevata – kõike ise teha. Argine meeleolu muutub, kui poiss oma esimese kala saab. Elu edasikandumine põlvkondade vahel võib sageli olla julm ja paradoksaalne.

Vanaema, saa tuttavaks

Tragikoomiline lugu vanaema juubeli tähistamisest, kus keskealine perfektsionist Virve satub konflikti oma vennatütre Silviaga, kes võtab traditsioonilisele perepeole kaasa oma samasoolise elukaaslase.

Kevin, ei!

Eduka startup ettevõtte väike verinoor kollektiiv otsustab inimtühjal saarel tähistada oma firma osaluse müüki suurkorporatsioonile. Digitaliseerunud millenialid, kes astuvad oma ekraanide tagant otse metsiku looduse rüppe, leiavad peagi, et elu pärisprobleemidega hakkamasaamine polegi ainult nupulevajutuse kaugusel. Saarele saabudes selgub, et firma kolimissegaduse käigus on maha ununenud kogu vägijoogivarustus, saarel puudub ka mobiililevi, wifist rääkimata, ning vabas looduses polegi voolupistikuid telefonide laadimiseks. Nutirahvast ähvardab lõbujanusse suremine.

Indigo tuba

Noor kunstnikuhingega kokapoiss Leif elab koos oma ettekandjast tüdruku Gretiga mõnusalt turvalises rutiinis kuni ühel päeval juhtub midagi ootamatut. Väikese tööõnnetuse tõttu avaneb Leifile uks justkui teise maailma. Greti õnnetuseks tuleb selle muutusega koos Leifi ellu ka uus tüdruk Indigo, kes aina rohkem hakkab hõivama poisi aega ja tähelepanu. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Vahetus

Kui pealtnäha jõukas naine Miina jääb poes varastamisega vahele, kohtleb naispolitseinik Mare teda ilmselge põlgusega. Maret segab ka tõsiasi, et tema kolleeg paistab kauni varga suhtes hoopis sümpaatiat tundvat. Pidades Miinat rivaaliks, otsustab ta sellele õppetunni anda. Sel hetkel ei taba kumbki naine, et nende justkui erinevatel eludel on väga sarnane allhoovus - psühholoogiline vägivald. Vaid mõned tunnid hiljem kohtuvad nad ootamatult taas olukorras, kus saatus muudab nende rollid täielikult ja rivaalidest saavad kuriteokaaslased.

Väike puust linn

Tartu räämas puumaja korteris on rääma vajunud üks suhe. Kaunis suvi. Depressiivne filosoofiatudeng Kristjan ahistab oma pessimistliku eksistentsiga tüdruksõpra Kirket. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Karikakramäng II: Aitäh, et sa minuga juhtusid

Kaks noormeest oma tüdrukutega sõidavad läbi suvise Eestimaa. Väikese seiklusena mõeldud reisil selgub, et nende suhted on märksa keerulisemad, kui välja paistab, ja et otsus, mis edasi saab, on vältimatu.

Karikakramäng II: Foto

Noor naine, 30ndais Maarit pühendab kogu oma aja ja energia invaliidist isa hooldamisele. Kiusliku ja kapriisse isa eest hoolitsemisele ohverdab Maarit oma isikliku elu. Tal ei ole tõsisemaid suhteid meestega ega lapsi. Aga bioloogiline kell tiksub. Ühel päeval kohtab Maarit 9-aastast Rainerit. Nende vahel tekib kummaline suhe.

Karikakramäng II: Hõbepulm

Lähenemas on Helle ja Olevi hõbepulmapäev, mida paar kavatseb tingimata tähistada. Pidu peab olema ideaalne: pruudikimbu viskamise, perekonnavalsi ja rosoljega. Tundub, et kõik sujub ladusalt, aga peo käigus hakkab ideaalne fassaad tasapisi laiali pudenema ja paljastuvad aastaid allasurutud pinged, hirmud ja kompleksid.

Paha lugu: Nissan Patrol

Film kuulub kassetti "Paha lugu", mis räägib viiel erineval moel inimsuhetes varjul olevatest hoovustest, olukordadest, millest puhtalt pääseda on praktiliselt võimatu. Ahistamine, vaimne vägivald, manipulatsioon, nurka surumine - need on nii aktuaalsed teemad alates poliitikast lõpetades privaatsfääriga. Painajalikes vastasseisudes võib leida nii dramaatikat, müstikat kui äraspidist koomikatki. Esimese filmi “Nissan Patrol” peategelaseks on kunstitudeng Jane, kes hääletab üksildasel teel end ühe mehise maasturi peale. Roolis istuv noormees saab neiu vabameelsest käitumisest valesti aru ning masin keerab äkitselt kitsastele kõrvalteedele.

Paha lugu: Varakevad

Väikelinna teismelised armastavad aega veeta Ida-Virumaal Ontika pankrannikul ringi kõõludes. Ühel päeval teeb kamba liider Alo ebaõnnestunud nalja, proovides grupi vaiksemat ja rahulikumat liiget, Sandrit, kaljult alla lükata. Kui Sander järgmisel päeval kooli ei ilmu, muutuvad teised ärevaks ja otsustavad poisi üles otsida, et ta juhtunust kellelegi ei räägiks. Alo arvates peaks Sandriga ühendust võtma Laura, üks väheseid tüdrukuid peamiselt poistest koosnevas seltskonnas. Õhtusel peol tuleb Sandril otsustada, kas murda kiusatava staatusest välja või alluda kambamentaliteedile. Film kuulub kassetti "Paha lugu", mis räägib viiel erineval moel inimsuhetes varjul olevatest hoovustest, millest puhtalt pääseda on praktiliselt võimatu.

Paha lugu: Kokkulepe

Film paiskab vaataja keset võtteplatsi stiihiat. Mida peab lavastaja tegema siis, kui väikses armsas tüdrukus on peidus kõige kapriissem diiva? Manipulatsiooniahelad ulatuvad väga kaugele ja sügavale. Film kuulub kassetti "Paha lugu", mis räägib viiel erineval moel inimsuhetes varjul olevatest hoovustest, olukordadest, millest puhtalt pääseda on praktiliselt võimatu. Ahistamine, vaimne vägivald, manipulatsioon, nurka surumine - need on nii aktuaalsed teemad alates poliitikast lõpetades privaatsfääriga. Painajalikes vastasseisudes võib leida nii dramaatikat, müstikat kui äraspidist koomikatki.

Paha lugu: Nõiutud

Keskealine kirjanik Rainar avastab perekonnaga väljasõidul, et toidukraam on maha jäänud. Koos tütre Keterlyniga toiduotsingutel ekseldes jõuab Rainar üksildasse metsatallu, kus elab salapärane Liina, kes kirjaniku oma mõjuvõimu alla võtab. Film kuulub kassetti "Paha lugu", mis räägib viiel erineval moel inimsuhetes varjul olevatest hoovustest, olukordadest, millest puhtalt pääseda on praktiliselt võimatu.

Paha lugu: Jõulumüsteerium

Film kuulub kassetti "Paha lugu", mis räägib viiel erineval moel inimsuhetes varjul olevatest hoovustest, olukordadest, millest puhtalt pääseda on praktiliselt võimatu. Ahistamine, vaimne vägivald, manipulatsioon, nurka surumine - need on nii aktuaalsed teemad alates poliitikast lõpetades privaatsfääriga. Painajalikes vastasseisudes võib leida nii dramaatikat, müstikat kui äraspidist koomikatki. Viies film "Jõulumüsteerium" räägib tudengist Jassist, kes teenib lisaraha jõuluvanaks kehastudes. Ühe ukse taga ootab Jassi üksik naine, kes tõmbab ta kummalistesse rollimängudesse, millele Jass viisaka noormehena ei oska ei öelda.

Distants

Ootamatult merele laskunud udus hulbib sihitult üksik paat. Mootor ei tööta ja nähtavus on sama halb kui paadis istuva isa ja poja suhted. Mehi halvav hirm jätab nad maailmaruumi kõiksusesse üksi, vastamisi tundmatu ohuga. Kas nad pääsevad udust välja ja saavad oma suhetes puhtalt lehelt alustada? Või on juba lootusetult hilja...

Jäägermeister

Mati Hõbemägi oli sotsialistliku suurmajandi juht Järvamaal Imaveres. Pärast nõukogude korra kokkuvarisemist otsustas Mati teha kannapöörde. Tosina aastaga on mees koos mõttekaaslastega muutnud ümbruskonna metsad tuntuks üle Euroopa. Jahimehed viivad igal aastal metsa umbes 200 tonni vilja, rajavad hektarite viisi söödapõldusid ja jälgivad kiivalt, et kõik, mis metsas toimub, oleks ranges vastavuses seaduse ja eetikakoodeksiga. Ometi satub ka sellise tiheda sõela vahelt metsa aeg-ajalt neid, kes hoolimatu suhtumisega loodusele korvamatut kahju teevad.

Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Amatöörid

16-aastane kehvapoolsel elujärjel Roop töötab ebaeduka jäätisemüüjana „multiärimees” Jaagu alluvuses. Ühel päeval pakub Jaak talle kummalist väljakutset, mille sarnast ta elus kunagi varem kogenud pole.

Patarei

Eksperimentaalne dokumentaalfilm viib vaataja ajarännakule Patarei merekindlusse Tallinnas, mis 20. sajandil oli kasutusel vanglana. Filmi kontseptsioon põhineb fantaasiamängul – kui need seinad räägiksid. Film suhtleb vaatajaga eelkõige meelte, vähem faktilise informatsiooni abil. Jutustajaks on fiktsionaalne kinnipeetu, kes justkui oleks unustatud terveks sajandiks Patareisse. Jutustaja tekst põhineb erinevate reaalsete inimeste kaasustel.

Rahva teadvuses Patareina kinnistunud hoonetekompleks Tallinna Kalaranna kaldal oli ligi 100 aastat kodubaasiks sõjaväele ja järgmised peaaegu 100 aastat vangla kurjategijate ja poliitiliste vastaste kinnipidamiseks. Murrangulistel aegadel 20. sajandi keskel oli Patarei vahepeatus Siberi ja Saksa vangi/koonduslaagritesse saadetutele ja surmamõistetutele. Film käsitleb Patarei vanglaajastut.

Seks ja surm: Veresidemed

Aasta eest autoavariis invaliidistunud ja tütre kaotanud Andres, kes veedab nüüd igavledes päevi ratastoolis, tähistab eramus oma sünnipäeva. Ootamatult saabub tema naise Margiti kutsel sinna ka vana sõber ja ühtlasi naise armuke, arst Indrek, kaasas kohvritäis morfiini. Margiti tüdimus oma mehest, peagi varjamatuks muutuv armulugu ja ahnus käivitab nüüd pöördumatu sündmusteahela.

Külaline

Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi lõpetaja Elo Tusti diplomitöö Eesti rahvaluule ainetel. Seitse korda seitse surma saabub maa peale, et täita oma ülesanne - viia kaasa neile määratud inimeste hinged. Üks algaja Surmadest ei saa ülesandega hakkama, sest muutub iga kohatud inimesega vestlemise järel aina inimlikumaks.

Löö vastu

Film kutsub oma vaatajaid mõtisklema selle üle, kuhu on välja jõudnud tänapäeva sport. Kas noorel, ausal ja kompromissitul sportlasel on spordis tulevikku või peab ta kaasa minema ebaausate võtete ja kõigest sellest tuleneva alatu mänguga?

Haiguste ravi

Kahekümnendates aastates kontorinoormees otsib oma elus sidet tõelisusega, proovides järgida kuulsaimat eestikeelset gräffititeksti, ent satub juhuste, vääritimõistmise ning halbade nõuandjate tõttu psühhedeelsetesse pahandustesse.

Mäed kui valged elevandid

Mees ja naine üritavad lahendada nende suhte jaoks olulist probleemi. Mõttevahetus ja tõekspidamised on erineva nägemusega.

Õhtust hommikuni

Leida Laiuse lühimängufilmi tegevus toimub Teise maailmasõja ajal sakslaste poolt okupeeritud Eesti väikelinnas ajal, mil vene sõjaväelastele abi osutamist karistati surmanuhtlusega. Noor pereema leiab laudas heinte seest saksa vangilaagrist põgenenud punaarmeelase. Hirmunud naine näitab üles tõelist mehisust, käitumaks ekstreemses olukorras inimlikult.

Karv

Kiilanemise tõttu komplekside küüsis vaevlev Leo võtab kasutusele müstilise juuksekasvuseerumi, mis põhjustab tema kehas groteskseid moondumisi. Nüüd tuleb tal kohutavad muutused peatada enne, kui kaotab oma viimsedki juuksekarvad... või midagi palju enamat.

Kallid reisijad

Üksik reisija otsib hingevalule leevendust. Tema kriipiv igatsus nakatab kaasteelised, kes seisavad silmitsi oma ihade ja hirmudega.

Sinine

Autoõnnetuse järel ristuvad kahe võõra inimese teed. Samal ajal kui mees üritab leida viisi olukorra lahendamiseks, hakkavad minevikukildudest välja joonistuma naisega juhtunud traagilised sündmused.

Tiibadeta piloot

Helikopteripiloot Raul (34) kaotab Afganistani sõjas ühest silmast nägemise ja temalt võetakse ära tiivad. Vigane piloot on nagu haav atud lind. Depressioonis Raul vihastab välja oma abikaasa, kes tema juurest koos lapsega ära kolib. Raul, tundes end kasutu sandina, otsustab oma elule lõpu teha. Ta ehitab heeliumipallidest koosneva lennuvahendi, millega teha oma elu viimane lend.

Karujaht Pärnumaal

Eesti esimese mängufilmi tegevustik sai inspiratsiooni pseudonüümi Hoia Ronk all kirjutanud Karl August Hindrey följetonist, mis avaldati Postimehes 9. detsembril 1913. Lehelugu pilab Pärnu linnavolikogu valimisi, kus tekkis tugev vastasseis sakslaste esindaja Otto Brackmanni (Pärnu linnapea) ja eesti soost ajakirjaniku Jaan Karu (Pärnu Postimehe tegevtoimetaja) vahel. Filmivõtete teostamiseks laenas operaator Johannes Pääsuke kinoomanikelt 1000 rubla. Näitlejaid organiseeris Vanemuise parukameister Tõnis Nõmmits, kes tegutses ka harrastusteatri juhina. Filmi tootjaks-režissööriks võib pidada kino Imperial üht omanikku Aleksander Tippot. Võtted toimusid 1913. aasta lõpul Tartus Valli ja Tiigi tänava treppidel ning linna ümbruses Vasula metsas. Sisevõtted tehti ühes elumajas Karlova tänaval. Esilinastus Tartu kinos Ideal 13. veebruaril 1914, kuid linateos lubati ekraanidele politseivalitsuse poolt tugevasti kärbituna. Põhjuseks filmis esinevate veidrate mundritega politseinike kujutamine. Pärnus keelati näitamine politseiülema poolt hoopiski. Kinoseansid toimusid suure menuga mitmetes Eesti linnades.