Käesolevas kollektsioonis toome esile EKA animatsiooni osakonna tudengite töid läbi aastate. Väga paljud nendest filmidest on leidnud tunnustust ka arvukatel festivalidel ning andnud panuse Eesti anima tuntuse tõstmisele maailmas. Siikohal on üks tuntumaid tegijad Sander Joon (kogust leiab tema tudengifilmid “Velodrool” (2015) ja “Kõlab hästi” (2018)), kelle 2022. aasta animafilm “Sierra” valiti lisaks paljudele teistele tunnustustele ja preemiatele ka Eesti kandidaadiks parima lühianimatsiooni Oscarile. Samuti on endale juba nime teinud Anu-Laura Tuttelberg (“Kärbeste veski”, 2012), kelle talvine poeem “Linnud läinud” (2024) esilinastus sel aastal mainekal Locarno filmifestivalil ning on jätkamas edukat festivalide ringi. Hiljuti võitis see Saksamaal DOK Leipzigil parima lühianimafilmina festivali peaauhinna Kuldse Tuvi, mis annab samuti õiguse kandideerida lühianimafilmi kategooria Oscarile.
EKA animatsiooni osakonna tudengite teosed järgivad enamasti Ida-Euroopa anima traditsiooni, hoidudes kõneldud dialoogidest ning nendes kasutatakse harva pealelugemist. Kogusse valitud filmide puhul on kasutatud mitmesuguseid animatsioonitehnikaid, sealhulgas nii nukufilme (Katariina Aule “Tolmurullid”, 2016), digitaalseid joonisfilme (Nata Metlukh´i “Pura Vida”, 2018), stop-motion nukufilme (Ida Lepparu, Andrei Bljahhini ja Sameliina Paursoni “Prügipall”, 2022) kui segatehnikat (Teele Straussi “Ükskord igavuse väljadel”, 2017). Mõnes filmis leidub ka abstraktsemat ja metafoorsemat lähenemist, mis tegeleb rohkem vaataja tundemaailma kõnetamise või mingi seisundi avamisega kui klassikalisele narratiivsele loojutustamisele keskendumist.
