2025. aastal möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest, mistõttu on tänavune aasta kuulutatud raamatuaastaks. Sellega pööratakse tähelepanu eestikeelse kirjanduse olulisusele meie hariduse ja kultuuri nurgakivina. Eesti kirjakeele suurt piduaastat tähistab Arkaader mahuka kollektsiooniga eesti kirjandusest ainest ja inspiratsiooni saanud filmidest.
Kogu algab eesti esimese värvifilmiga “Valgus Koordis” aastast 1951, läbib aastakümneid ning jõuab välja tänapäevani. Herbert Rappaporti sotsrealistlik, idealiseeritud kujutlust kolhoosielust esitlev “Valgus Koordis” on valminud Hans Leberechti samanimelise, algselt vene keeles kirjutatud ning siis eesti keelde tõlgitud jutustuse ainetel. Ka Igor Jeltsov on Leberechti ekraniseerinud. “Ühe katuse all” (1962) on valminud Leberechti jutustuse “Ühes majas” ainetel. Hetkel on Arkaadri kõige värskem adaptatsioonifilm “Taevatrepp”, mille režissöör Mart Kivastik on filmilinale toonud omaenda samanimelise romaani.
Mitme filmiga on kogus esindatud Grigori Kromanov. Tema lavastatud on “Põrgupõhja uus vanapagan” (1964), mis valmis koostöös Jüri Müüriga ja põhineb A. H. Tammsaare samanimelisel romaanil, Paul Kuusbergi romaani põhjal loodud “Mis juhtus Andres Lapeteusega?” (1966) ning kõikide eestlaste igihaljas lemmik “Viimne reliikvia” (1969), mille aluseks on Eduard Bornhöhe ajalooline jutustus “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad”. Samuti kuulub kollektsiooni Arvo Kruusementi Oskar Lutsu armastatud Tootsi-lugude põhjal loodud aastaaegade triloogia – “Kevade” (1969), “Suvi” (1976) ja “Sügis” (1990). Kruusement on oma karjääri jooksul lavastanud teisigi adaptatsioonifilme ning kogust leiab vaataja veel filmi “Naine kütab sauna” (1978) Ita Everiga peaosas ning August Gailiti samanimelise romaani ekraniseeringu “Karge meri” (1981). Ühe eesti filmiajaloo viljakaima režissööri Veljo Käsperi loomingus on samuti mitmeid kirjandusest alguse saanud teoseid, millest käesolevasse kogusse on valitud Lilli Prometi samanimelisel novellil põhinev “Tütarlaps mustas” (1966) ning eesti oma “Gladiaator” (1969), mille aluseks on Aadu Hindi romaani “Tuuline rand” III osa.
Kollektsioonis leidub lisaks täispikkadele mängufilmidele ka lühifilme, sealhulgas Leida Laiuse Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi diplomitöö “Õhtust hommikuni” (1962), mis põhineb Mart Kalda samanimelise jutustuse ainetel. Üldiselt on Laius oma loomingus ohtralt inspiratsiooni saanud just kirjanduslikust algmaterjalist. Tema lavastatud mängufilmid “Mäeküla piimamees” (1965),“Ukuaru” (1973), “Kõrboja peremees” (1979) ja “Naerata ometi” (1985, koos Arvo Ihoga) põhinevad kõik eesti kirjanike loomingul ning on ka käesolevas kogus esindatud. Lühifilmidest tasub veel esile tuua eeskätt näitlejana tuntud Roman Baskini lavastatud totalitaarse ühiskonna nutika karikatuuri “Vernanda” (1988), mis on loodud Arvo Valtoni novelli “Vernanda leib” ainetel. Uuematest lühifilmidest toome vaatajani Indrek Hargla novelli ainetel ja Maria Avdjuško lavastatud lühiteose ”Nõiutud”, mis on ühtlasi osa lühifilmide kassetist “Paha lugu”.
Loomulikult ei puudu kogust Tanel Toomi lavastajakäe all loodud ja Eesti 100 filmide hulgas 2019. aastal valminud eesti kirjanduse tüviteksti, A.H. Tammsaare “Tõe ja õiguse” ekraniseering. Lisaks kõigile eelnimetatud teostele leidub käesolevas kogus veel mitmeid vähem ja rohkem tuntud filme, mis (taas)avastamist ootavad!
Koostaja: Kati Vuks
Leida Laiuse lühimängufilmi tegevus toimub Teise maailmasõja ajal sakslaste poolt okupeeritud Eesti väikelinnas ajal, mil vene sõjaväelastele abi osutamist karistati surmanuhtlusega. Noor pereema leiab laudas heinte seest saksa vangilaagrist põgenenud punaarmeelase. Hirmunud naine näitab üles tõelist mehisust, käitumaks ekstreemses olukorras inimlikult.
Kui Mäeküla vana mõisnik parun von Kremer heidab silma Tõnu Prillupi nägusale noorikule Marile, ei taha Prillup sellest esiotsa midagi kuulda. Ent parun pakub välja ahvatleva tehingu. Kehvast Prillupist saab mõisa piimarentnik tingimusel, et noorik tuleb mõisa, kui härra kutsub. Prillupi õnnelootused aga ei täitu. Uue Mäeküla piimamehe äri ei õitse ja naise jagamine mõisnikuga on talle üha enam vastumeelt. Mari peaks tema meelest oma kaksikelu põlgama, kuid naine, kes on alistunud meeste tehingule, ei võta selle häbi oma hinge peale.
Nooruke Saale tuleb oma tädi juurde rannakülla, üleni mustas, näpus väike kohver. Selles on tema ainus kallisvara, valgust murdev klaaskuul - mälestus emast, kelle surma järel on tütarlaps jäänud maailma üksinda. Talle on saanud osaks tõrjumine ja alatus ning ta ei ootagi enam inimestelt midagi head. Tema üllatuseks on noor kalur Tanel valmis temaga rannas kõndima kasvõi vaikides, võõristamata ja naeruvääristamata Saale usku Jumalasse. Pikkamööda avaneb Saale hing ka maise elu värvidele.
Esimese maailmasõja ajal läheb saarlastel Joonasel ja Tiidrikul korda hulljulge põgenemine Saksa sõjavangist. Kodumaal aga ei oota neid rahulik elu. Sõda käib endiselt, kuid veel raskemad katsumused seisavad Joonasel ees kodus. Tema ponnistused paremale elujärjele ja jõukamate inimeste sekka tõusmise nimel nurjuvad. Joonase lähedased ja kogukond reedavad ta ning Joonasel tuleb käia läbi tõeline gladiaatoriheitlus, mõistmaks, mis on elus tegelikult tähtis.
Paunvere kihelkonnakooli õpilased Arno ja Teele, Toots ja Kiir, Tõnisson ja Imelik kogevad ühe koolitalve jooksul tundeid, mille jälgi nad kannavad terve oma edaspidise elu - tõelisest sõprusest ja esimesest armastusest kuni eneseleidmise ja elusihtide selginemiseni. Lugu täis kirevaid juhtumusi, värvikaid karaktereid, lopsakat huumorit ja peeni tundevarjundeid jutustab noorte inimeste kujunemisest nende elukevadel.
Töölisneiu Minna valib rikka kosilase asemel pillimees Aksli, kelle ainus vara on lõõts ja armastus Minna vastu. Kehvad olud ja raske töö ei tumesta noore naise elurõõmu ega murra tema meelekindlust. Talle on tähtis rajada oma kodu, kus jookseksid lapsed ja mängiks lõõts. Armastus saadab kauges metsatalus korda imesid, kuid ühte ta ei suuda - hoida suure maailma hullust ohutus kauguses.
Krutskimees Joosep Toots ja hädavares Jorh Adniel Kiir püüavad võita Raja Teele südant ja kätt, ent tujukas peretütar hoiab ise oma saatuse ohje. Armsaks saanud tegelaste rollides on taas „Kevade“ osatäitjad. „Suves“ kangastub humoorikas võtmes möödunud sajandi alguskümnendite elu ja olu, lüürilise alatooni annab kaunis loodus ja "Kevadest" tuttav muusika.
Laanehurtsikus elutseva kollipere pesamuna Nukitsamees saab endale ühel ilusal hommikul hoidja. See on väike tüdruk Iti, kelle nõiamoor on koos venna Kustiga metsa meelitanud, et lapsed oma majapidamises tööle panna. Iti näeb kiusliku jõmpsikaga palju vaeva, kuid tal jätkub kannatust ja tasapisi taltub Nukitsamees - nii kutsub Iti teda tema sarvemuksude pärast. Kui õde ja vend nõiamajast põgenema pääsevad, ei taha väike poisipõnn Itist maha jääda. Kuid Iti ja Kusti kodu on hoopis teistsugune kui metsas ja Nukitsamees peab otsustama, kuhu ta õieti kuulub.
Kui Katrinale tuleb ehitud paadiga järele mees mere tagant, keda ta vaevu tunneb, läheb tal endas selgusele jõudmiseks natuke aega. Kuid veel enne päikeseloojangut asuvad nad koos teele Matt Ruhve kodusaarele, kus kehtivad omad seadused, kus võõrad pole oodatud ja kus isegi armastusel on meresoolane maik.
Mari ema on surnud ja isa joob. Elu lastekodus tundub talle võimatu, kuid minna pole kuhugi. Tal tuleb harjuda elama kodusoojuseta, jõhkravõitu kaaskasvandike seas. Õnneks on seal Tauri, kes käitub hästi, kuid keda miskipärast eriti ei armastata. Robi, kes rikub reegleid, on seevastu kõigi lemmik, kuigi Mari meelest peaks teda vihkama. Õppetund sellest, kuidas näha enda ümber teisi inimesi ja kuidas näha nende välise koore alla, on tütarlapsele peaaegu talumatu, kuid sellest sõltub tema saatus.
"Kevadest" ja "Suvest" tuttavatest noortest on Vabadussõja-järgses iseseisvas Eestis saanud soliidsed taluperemehed ja perenaised, mõjukad ühiskonnategelased, kellel endal juba kooliealised lapsed. Ainult rätsepmeister Kiir ei ole ikka veel kaasat leidnud. Õnneks tulevad Paunverre kaks parajas pruudieas neiut, kes Jorh Adnieli naisevõtuhoole tuure lisavad. Kosja- ning abielutee on kurviline, jagub koomikat, intriige ja õnne.
