Eesti tuntuima laulja Georg Otsa (1920 –1975) saatuse kujundasid keerulised ja muutlikud aastad. Valinud noorena inseneri eriala, avastas ta end muusikuna sõjapäevil Jaroslavlis. Erakordne anne ja pühendumus kutsumusele tegid temast üleliiduliselt tuntud tähe, kuid populaarsuse sädeleval medalil oli ka teine pool. See on väga isiklik lugu armastusest ja abielust, kuulsusest ja kiivusest, eneseteostusest ja enesehävitusest.
2007-01-02 12:00:00
Eesti tuntuima laulja Georg Otsa (1920 –1975) saatuse kujundasid keerulised ja muutlikud aastad. Valinud noorena inseneri eriala, avastas ta end muusikuna sõjapäevil Jaroslavlis. Erakordne anne ja pühendumus kutsumusele tegid temast üleliiduliselt tuntud tähe, kuid populaarsuse sädeleval medalil oli ka teine pool. See on väga isiklik lugu armastusest ja abielust, kuulsusest ja kiivusest, eneseteostusest ja enesehävitusest.
Kostüümikunstnik Mare Raidma on riietanud näitlejaid ligi 50 filmi juures. Tema tuntumate tööde hulka kuuluvad „Karoliine hõbelõng“ (1984), „Metsluiged“ (1987), „Inimene, keda polnud“ (1989) „Suvi“ (1990) „Somnambuul“, „Georg“ (2007), „1944“ (2015), „Kalev“ (2022) jt.
Muinasjutufilmidega „Karoliine hõbelõng“ ja „Metsluiged“ on üles kasvanud mitu põlvkonda lapsi. Kes ei mäletaks Karoliine rännakut saatvaid Luule Komissarovi ja Ines Aru kehastatud sensuaalseid, rokokoole omases värvigammas voogavates kostüümides unehaldjaid. Kuningatütar Elise „kätetööd“, koredaid nõgesesärke ja mängufilmis „Ruudi“ esinevaid savisõdureid, mis elusuuruses viikingisõdalastena ellu ärkavad. Lummavad kaadrid muinasjuttude sõprade fantaasiale!
Kostüümikunstnik Mare Raidma on ühes varasemas intervjuus kirjeldanud kostüümiloomet pasjansiladumisena. Selles protsessis tekivad kihid ja kihistused. Karakterist tõukuv koloriit toetab stseenide dramaturgiat, kostüümide kaudu avaldub karakterikaar.
Kunstnik Mare Raidma looming Eesti filmides pakub vaatamisnaudingut nii kaunite kostüümide ja koloriidi kui ka leidlike detailide poolest. Eesti kirjandusklassikal, elulugudel ja tõsielulistel sündmustel valminud filmid on olnud fantaasiaküllasele kostüümikunstnikule põnevaks materjalide, värvide ja tekstuuride ning ajastule omase väljatoomise mänguväljaks. Publikule meeldejäävat näitlejatööd raamistab kunstniku loodud kostüüm, millel on oluline osa tegelaskuju kinnistumisel vaataja mällu.
Arkaadri vestlusõhtu toimus 9. aprillil 2025 kinos Artis.
Hellitatud ja isekas kuningatütar Karoliine satub rännuteel kokku sookollide ja unehaldjatega, näki ja libahundiga ning röövlikamp tassib ta oma koopasse. Tal on küll osav ja abivalmis kaaslane Kaspar, kuid eelkõige peab ta vabanema isepäisusest ja hoolimatusest. Tasapisi kogub neiu vaprust ja südametarkust, mis seiklusrikka teekonna lõpul viib ta selguse ja armastuseni.
Kuningatütar Elisel on üksteist venda, kelle kuri võõrasema on moondanud luikedeks. Nõidusest vabastamiseks tuleb Elisel kududa igaühele neist nõgesesärk, lausumata kogu selle töö tegemise jooksul ainsatki sõna, muidu vennad hukkuvad. Elise mõistatuslik vaikimine ja kummaline töö annavad aga võimaluse kurjadele jõududele, mis püüavad hävitada usaldust ja armastust.
"Kevadest" ja "Suvest" tuttavatest noortest on Vabadussõja-järgses iseseisvas Eestis saanud soliidsed taluperemehed ja perenaised, mõjukad ühiskonnategelased, kellel endal juba kooliealised lapsed. Ainult rätsepmeister Kiir ei ole ikka veel kaasat leidnud. Õnneks tulevad Paunverre kaks parajas pruudieas neiut, kes Jorh Adnieli naisevõtuhoole tuure lisavad. Kosja- ning abielutee on kurviline, jagub koomikat, intriige ja õnne.
Eesti tuntuima laulja Georg Otsa (1920 –1975) saatuse kujundasid keerulised ja muutlikud aastad. Valinud noorena inseneri eriala, avastas ta end muusikuna sõjapäevil Jaroslavlis. Erakordne anne ja pühendumus kutsumusele tegid temast üleliiduliselt tuntud tähe, kuid populaarsuse sädeleval medalil oli ka teine pool. See on väga isiklik lugu armastusest ja abielust, kuulsusest ja kiivusest, eneseteostusest ja enesehävitusest.
Teise maailmasõja otsustavad sõjasündmused Eestis 1944. Tegevus hargneb alates Sinimägede lahingutest juulis kuni Sõrve sääre langemiseni Punaarmee kätte novembri lõpus. Sõda näidatakse mõlema osapoole, nii Saksa kui Nõukogude armees sõdivate eestlaste silme läbi. Valikuid tuleb langetada mitte ainult sõduritel, vaid ka nende lähedastel. Teine maailmasõda oli eestlastele ka vennatapusõda. Süütud tunnevad ennast süüdi, suured süüdlased ei tunne midagi.
Sõja jalust põgenenud rannarootslaste külla on paigale jäänud ainult majakavaht Gottfried. Tema tütar, nooruke Eetla loobub viimasel hetkel paadiga üle mere põgenemast ja naaseb koju. Nüüd on ta koos isaga silmitsi iseenda painete ja küla hõivanud Nõukogude sõduritega. Hirm võõra ja tundmatu ees sunnib Eetlat põgenema unenägudesse. Taeva, maa ja vee piiril seistes heitleb ta reaalsuse ja ulma, elu ja surma vahel. Majakasse varjunud arst Kasper püüab tüdrukut toetada, kuid temagi ei suuda tuua tasakaalu Eetla vankumalöönud maailma.
Lauri Randla debüütfilm on komöödia ingeri-soome Tarkkinenide pere värvikast elust Eestis nõukaaja viimastel aastatel. Johannes sünnib eriskummalisse ingerisoome perre. Kui tema ema otsustab Soome tööle minna, jääb poiss Sillamäele vanavanemate kasvatada. Johannesel tuleb hakata üksinda elu tōsiasju avastama. Ta armub kōrvuni kooliõde Verasse, kakleb, riskib, saab karistada… ja taustal laguneb kurjuse impeerium, mida peeti igaveseks. Aga Leninid langevad, peale tungivad värvilised barbid ja reklaamid, taanduvad krokodill geenad ja tossavad moskvitšid… ja uksed läände lüüakse valla!
1990 aasta suvi. Peatselt on algamas NSV Liidu meistrivõistluste järjekordne hooaeg. Kalevi korvpallimeeskond seisab pärast aastaid kestnud rasket tööd veelgi raskema valiku ees - Nõukogude Liit laguneb, Eesti püüdleb taasiseseisvuse poole ja ühiskonnas tõstab pead arvamus, et eestlased ei tohiks Nõukogude Liidu meistrivõistlustel osaleda. Mehed, kes on pühendanud kogu elu spordile ja treeninud vaid ühe eesmärgi nimel, teevad raske ja ühiskonnas ebapopulaarse valiku. Otsustatakse siiski mängida...
Mitte miski pole aga mängijaid ja treenerite tiimi valmistanud ette niivõrd tormiliseks hooajaks. Pärast kõikvõimalikke vintsutusi saab meeskonnal olla vaid üks eesmärk...
Ruudi elab Saaremaal kahekesi oma ema, konstaabel Karmeniga. Isa pole nende majas kunagi olnud. Ruudi suur kirg on viikingid, ja tema rõõmuks korraldatakse Kuressaare laadal lõbusõit päris tõelise viikingilaevaga. Paraku selgub, et temavanused poisid ilma isata lõbusõidule ei pääse. Nii ei jää Ruudil hädaga muud üle kui asuda sõbratar Vika abiga endale isa otsima.
Vaatamiseks palun logi sisse
Logi sisse
