Linnukasvatuse katsejaam

Simuna sovhoosis

Rakvere rajooni Simuna sovhoosi seakasvatuses rakendatakse loomakasvatusteadlase Rein Porgi uusi meetodeid. Uus meetod seisneb põrsaste kiiremas võõrutamises emisest. Tavaliselt saavad põrsad emise juures olla kaks kuud, nüüd aga piisab kolmest nädalast. Väikesed põrsad on uues sulus kvartslambi soojuses kobaras koos magamas. Söödavalmistamise masin segab nn startersegu sigade kiireks juurdekasvuks. Põrsa kaalumine annab hea tulemuse - kahekuune põrsas kaalub rohkem, kui emisega koos kasvanud põrsad.

Sigade kasvatamine vanusegruppides

Tartu Näidissovhoosi sigalas toimub sigade söötmine vanusegruppide järgi. Iga vanusegrupp on oma söögikaardiga eraldi sigalas. Esimesed kaks kuud on põrsad emapiimal. Juba suurematena kolitakse teise lauta, kus piimale, seasöödale lisatakse kalamaksaõli ja muud paremat. Täiskasvanud sea söögikaart jällegi muutub. Remontsead on need, kes jäävad sigade sugupuud jätkama. Kes väljavalituks ei osutu, viiakse lihamüügi plaani täitma.

Mesinduspäev Pollis

Polli katsebaasis on vabariiklik mesinduspäev. Korjatakse ristikuõisi ja puistatakse need kaussi. Spetsialistid avavad mesitaru kaane ja eemaldavad katte padja, et valada sinna roosa ristiku siirupit - nii õpetatakse mesilasi dresseerima ainult soovitud õisi otsima. Mesilinnud tegutsevad vilkalt mesitaru suudmes ja lilleõitel. Mesinik tõstab tarust välja mesilasi tuvlil kärjeraami. Toimub pesakatte patjade kasutuspõhimõtete tutvustamine ja sättimine. Vaatlustarus on näha mesilaste tegutsemist. Viimane kärjeraam pannakse meevurri sisse paika.

Tallinna Linnuvabrikus

Tööprotsess Tallinna Linnuvabrikus. Traatvõrgu aukudest küünitavad järjest välja udusulis tibude uudishimulikud pead. Näeme eluskanadest tulvil puuririiulite ridasid ja kuidas talitaja puuri ette renni valgunud mune pange sisse korjab. Munaliini töötajad kohendavad konveierlindil mitmes reas liikuvat toodangut. Iga päev veereb Tallinna poole 20 000 muna.

Roela sovhoosi uus vabalaut

Lehmade hooldamine Rakvere rajooni Roela sovhoosi karjalaudas. Talitaja sulgeb nupulevajutusega latrite vaheseinad - käes on lüpsiaeg. Lehmad suunduvad lüpsipaika. Lüpsja peseb udara nisad puhtaks ja kinnitab masina otsikud külge. Vaade voolikutega ühendatud piimamahutitega täidetud ruumi, kus tegutseb kaks lüpsitehnikut. Piim voolab plastvoolikute rägastikus.

Sakala tõulinnusovhoosis

Sakala tõulinnusovhoosi linnufarmis siblib ringi üle 50 tuhande tibupoja. Pisut suurematena lastakse linnukesed juba linnuaeda rohtu sööma, jooma ja vees paterdama, hiljem aga veelgi suuremasse linnuaeda, kus koos juba vanad ja noored pardid. Väikeseid pardi- ja hanepoegi kaalutakse – nelja nädalaga on kehakaal kolmekordistunud. Ees terendavad linnuliha müügikohustused.

Tori rekordhobune

Tori hobusekasvanduse rammusail söödamail kasvavad maailmameistrid. Täkk Luhar ja tema treener Martin Mänd on treeningutel. Hobune teeb kaarikujooksu, treeningupäev algab tavaliselt kerge soojendusega. Luhar veab enda taga koormat, millel kaal on 2000 kilo. Kuulus olla ei ole kerge, sest konkurente on Toris rohkem kui küll.

100 000. Järlepa Tõulinnukasvatuse sovhoosis

Järlepa Tõulinnukasvatuse sovhoos on edukas linnuliha tootmises ja lindudel on seal hea elu. Kui tibud juba suuremad, veetakse linnumajad heinamaale ja 55 tuhat linnukest saavad suvelaagris vabalt ringi liikuda. 5500 hanepoega pannakse juba kaaludele, et vaadata, kuidas nad kosuvad. Kalkunid toimetavad oma õueaias. Järlepa sovhoos andis mullu üle 20 tonni liha, tänavu juba 56 tonni ja tuleval aastal annab juba 75 tonni linnuliha.

Mehhaniseeritud töö Keila sovhoosi kanafarmis

Keila sovhoosi kanafarmis edeneb töö masinate toel hästi. Päevas korjatakse farmis 2200 muna ja aastas toodetakse 27 tonni linnuliha. Filmimeeste kroonikastuudio auto sõidab Keila sovhoosi kanafarmi. Kaamera ja prožektorid sätitakse üles ja läheb suleliste filmimiseks. Kaameramehe õlal kükitab kana, pildile saadakse kukevõistlus ja kaagutavad kanad. Ka karjatalitaja Heli Eero jääb oma toimetustega kaadrisse. Pildile jäävad ka sovhoosi direktor Roland Kaasik ja luksepp Viktor Tagel, kes on meisterdanud kombaini, mis aitab kanu sööta.

Sommerlingi sovhoosis

Sommerlingi sovhoosis toimub lehmade söötmine ja lüps lüpsimasinaga.

Udeva sovhoosi pardifarmis

Paide rajooni Udeva sovhoosi pardikasvatus on vabariigis üks suuremaid. Pärast hommikust söötmist aetakse viietuhandeline pardipere järvele. Kui see suur vägi järve poole astub, istub kassipoeg igaks juhuks posti otsas. Sovhoos saab pardikasvatusest aastas enam kui kaheksa tonni liha. Tulevikuks on veelgi suuremad plaanid.

Söötade sileerimine Edu kolhoosis

Kose rajooni Edu kolhoosis käib silo tegemine: siloauku sõitnud veoautolt hangutakse sööta maha, silohunnikut kastetakse ning traktor sõidab silokuhja otsas. Brigadir August Piirsalu sõnul on tehtud juba 800 tonni silo.

Uus kanafarm Roelas

Kanatalitajad toimetavad Rakvere rajooni Roela sovhoosi kanalas. Talitaja söödab õues noorkanu, keda on majandis 24 000. Kokku on Roela sovhoosi uues linnufarmis koos munejate kanadega üle 50 000 sulelise. Erilised termoreleed hoolitsevad vajaliku temperatuuri eest, joogivesi on alati nokaulatuses ja toitu jagatakse heldelt. Munejad kanad elutsevad kahekordsetes puurides. Päevas saadakse kanadelt ligi 2000 muna.

Talvine loomade jalutuskäik Vändra katsemajandis

Vändra veisekasvatuse katsemajandis lastakse mullikad laudast lumisele õuealale. Sõrad jääl veidi libisevad, kuid üldiselt valitseb vasikavaimustus. Lehmad kõnnivad aeglaselt lumisel karjamaal, kohati on lumikate veel paks. Talitaja Olga Šmidt tuvustab rekordlehma. Pull ei taha lumes jalutada, kuid ketiga ninarõngas laudatöölise käes teeb suure looma taltsaks.

Vormsi sovhoos

Vormsi sovhoosis kasvatatakse lambaid. Kaadrid lammastest sovhoosi karjamaal, lambakarjus jälgib neid hobusel. Toimub lammaste pügamine ning villa sorteerimine.

Hobusekasvatajate päev Toris

Vabariiklik Tori hobusekasvanduses on hobusekasvatajate päev.. Laadaplatsi murul istub hulk rahvast. Esitlusel on nähaTori tõugu täkk Luksus ning raskeveotäkud Miku ja Maidu. Ratsavõistlustel ületab tõkkeid võistluste võitja Paide Lenini nimelise kolhoosi brigadir Valde Käär. Ratsanik ja hobune poseerivad kaamerale.

Kurtna katsemajandis

Eesti loomakasvatuse ja veterinaaria instituudi Kurtna linnukasvatuse katsejaama töötajad teevad uurimistöid hanepoegadega. Pärast inkubaatorist väljumist avatakse hanetibule isiklik toimik, tõuaretuse jaoks on vaja jälgida iga üksiku linnu arengut. Haned on kultuurkarjamaal – seal ei vaja nad lisatoitu ning kui üks koppel on tühjaks söödud, suunatakse haned järgmisesse.

Karjaküla naaritsafarm

Naaritsate söötmine Harju rajooni Karjaküla karusloomakasvatuse sovhoosis.

Kolhoosi rebasefarm

Karusloomade hooldamine Rakvere rajooni E. Vilde nimelise kolhoosi rebasefarmis. Puurid seisavad õues pikkades ridades, seal elab kokku kuussada hõbe- ja sinirebast. Talitajad jagavad loomadele toitu. Majand sai eelneval aastal karusnahkadelt üle miljoni rubla tulu.

Uus sigala Saue sovhoosis

Tallinna külje all Saue sovhoosis valmis emiste sigala, kus kõik tööd on mehhaniseeritud. Seatalitajateta muidugi ei saa, nad valavad emistele sööki ette ja teevad muid töid. Kaadrid sigalast, emistest ja põrsastest. Sigala on mõeldud 600-700 põrsale.

Mesilaste sügisaruanne

Rakvere rajooni Kullaaru puukoolis toimub meekogumine ja mesilaste hooldamine. Veltsi puukoolis käib mesilaste kaitsesüstimine ning seejärel hakkab vanemmesinik Henn Sarv koos abilisega mett vurritama. Kaadrid mesinike tööst, tarudest ja mesilastest.

Pardifarm kolhoosis

Võru-lähedane Viktor Kingissepa nimeline kolhoos kasvatab ümbruskonna järvedes veelinde. Keskkooliõpilane Külliki Rinne talitab juba teist suve farmis parte. Kolhoos saab veelindude kasvatuse pealt korralikku tulu.

Tallinna Linnuvabrikus

Tutvustatakse Tallinna linnuvabriku tööd. Praegu on siin 50 000 kana, ent oodatakse, et see arv kasvab peagi kahekordseks. Talitajad korjavad päevas kokku tuhandeid mune, nende sorteerimine ja tembeldamine toimub mehaaniliselt. Töötaja korjab liinilt mune ja pakendab need restidega kastidesse. Uue ainulaadse ettevõtte käikulaskmine on aidanud parandada Tallinna varustamist kanamunadega ja tõstnud toodangut.

Uues sigalas Sauel

Harju rajooni Saue sovhoosi uues sigalas toimub automatiseerimine. Moodsas sigalas seati üles uut tüüpi söötmisseade: seatalitaja Anastassia Nikitina valab koonusekujulisse silindrisse seasööda, mis jõuab silindri põhja ümbritsevasse künasse. Kasuliku seadme konstrueeris kolhoosi ehitusinsener Voldemar Loigo. Sead on ninaesisega rahul.

100 aastat Tori hobusekasvatust

Tori hobusekasvanduses tähistatakse 100. aastapäeva. Tallimehed toovad hobused kasvanduse väravast välja. Juubeliüritusele on tulnud palju külastajaid. Lemmikuteks on varsad, keda saab silitada ning näitusel talutatakse hobuseid suures ringis. Toimub tõuhobuste demonstratsioon, seal on ka hobusekasvataja Haili Erm oma ratsuga. Peale raskeveohobuste on Toril aretatud ka ratsahobuseid ning toimub ratsavõistlus, mille võidab nooruke Heino Kroonberg. Universaalsus on tori hobuste väärtuslik omadus.

Põllumajandusloomade suvelaager

Põlva rajooni Voldemar Sassi nimelises sovhoosis on seafarm täielikult suvelaagris, õue on rajatud majakesed ja aedikud ligi tuhandele seale. Talitaja Margareta Nikopensius toob ämbriga sigadele süüa. Veelinnufarmis kasvatatakse Hiina-holmogori segatõugu hanesid. Talitaja Miina Melli söödab hanesid ja juhib nad vette ujuma. Õues asub ka nutriafarm. Talitaja kutsub kopsimisega loomad sööma ja jagab neile künadesse toitu. Lindude ja loomade pidamine annab sovhoosile korraliku lisasissetuleku.

Pardipojad väljas

Tartu Haude-Linnukasvatuse Jaamas toimub pardipoegade pakkimine. Esimene partii pardipoegi koorus juba aprilli keskel. Näidatakse tegusaid pardipoegi haudekastides. Haudejaama töötajad kontrollivad pardipoegi enne majanditele väljastamist. Pardipojad pannakse kasti, kastid rändavad veoautos edasi kasvatajatele. Tartu haudejaam saadab antud aastal majanditele üle 150 000 tibu.

Vändra veisekasvatuse katsejaamas

Eesti mustavalgekirjut tõugu veisekari Vändra veisekasvatuse katsejaamas. Toimub nende hooldamine ja söödavarumine kultuurkarjamaadelt. Ekraanil lüpsja Elise Blumenfeld.

Kolhoosi linnufarm

Kose rajooni Johannes Lauristini nimelise kolhoosi linnufarmis toidab talitaja Anna Jürimaa kanala õuel oma hoolealuseid. Kooskolleegiga korjavad nad pesadest mune kokku. Kaheksa kuu jooksul on iga kana munenud keskmiselt 140 muna, mis on toonud kolhoosile tõhusat tulu.

Penuja sovhoosis

Penuja sovhoosis on organiseeritud omapärane suvelaager rohkem kui tuhandele peekonseale. Sovhoosil on seakasvatuses ette näidata suurepäraseid tulemusi ja ta võtab osa üleliidulisest põllumajandusnäitusest. Näeme aedikuid ja väikseid seamajakesi reas, sead tuhnivad maad. Seatalitajad toidavad sigu, emis toidab oma põrsaid. Seatalitaja Marie Külaots ulatab veterinaararst Aarne Illimarile põrsa arstlikuks kontrolliks. Põrsas on terve ja läheb aedikusse tagasi. Talitaja peseb vannis põrsast, teine talitaja kuivatab märga põrsast.

Kahekorruseline sigala kolhoosis

Loksa rajooni Stalini nimelises kolhoosis on uus kahekorruseline sigala. Alumisel korrusel on elanikud juba sees, farmitöötaja annab sigadele sööki ette ja paitab suurt kulti. Talitaja Leida Rebane hellitab üht põrsast süles. Teisel korrusel on sisetööd lõpule jõudmas, seafarmi brigadiri Magnus Rebase ettepanekul tehti sulgude esiseinad torudest, kuhu võib mehhaniseeritud söödaköögist juhtida soojendavat auru.

Uus veterinaarravila Viljandis

Viljandi uues veterinaarravilas tehakse raviprotseduure ja operatsioone. Juhataja Eldur Koolmeister tutvub järjekordsel visiidil loomade tervisliku seisukorraga ja määrab hobusele ja lehmale raviprotseduurid. Veterinaararst Uno Tuur annab koera vigastatud käpale esmaabi, tagapool vaadatakse hobust üle. Lisaks ambulatoorsele vastuvõtule käivad ravila arstid kaasaskantava röntgeniaparaadiga ka väljasõitudel oma rajooni kolhoosides.

Linnukasvatuse katsejaam

Kurtna linnukasvatuse kontroll-katsejaamas toimub tõuaretustöö. Haned ja pardid toimetavad katsejaama veekogus ja murul. Töötajad valivad inkubaatorisse asetamiseks läbivalgustamise ja kaalumise teel välja parimad munad. Koorunud tibud on inkubaatorisahtlis, toimub tibude kaalumine.

Eeskujulik rebasefarm

Rakvere rajooni Tõrma karusloomakasvanduses elutseb tuhandeid kallihinnalisi hõbe- ja sinirebaseid. Hooldajad tassivad köögist kindlate retseptide alusel valmistatud toitu. Brigadir Saima Kaasik ja rebasekasvataja Elfriede Metsa segavad ja kaaluvad loomadele ämbritesse toitu, talitaja Ella Argos jagab zootehnik Kummi range järelvalve all sööda rebasetele. Toimub karusnahkade kontrollimine.

Kolhoosikaadrikool

Kolhoosi esimeeste põllumajanduskeskkoolis Kehtnas valmistatakse ette haritud põllumajanduskaadrit. Õppusel taimekasvatuse laboratooriumis katsetatakse uusi kõrge saagianniga viljasorte ja tehakse laboratoorseid katseid. Loomakasvatuse kabinetis on loeng elektrilüpsi rakendamisest loomakasvatusfarmides. Teoreetilisele õppusele järgneb omandatud teadmiste rakendamine õppemajandi loomafarmis, kus jagatakse kõigile kätte lüpsiagregaadid.

Eesrindlikes mesilates

Tegemist on ülevaatepalaga Riikliku Aianduse-Mesinduse Trusti Kullaaru Puukooli mesilast. Zootehnik Virve Kulbin ja vanemmesinik Vello Arro kontrollivad mesilaste ettevalmistust talvitumiseks, raamilt võetakse prooviks tükikene mett. Põllumajandusministeeriumi mesinduse kontroll-laboratooriumis antakse kolhoosidele tasuta nõu mesindusse puutuvates küsimustes. Virve Kulbin avab laboratooriumis mesilast toodud kärjepaki, laborant jagab mee katseklaasidesse ja teeb mitmesuguseid teste.

Tõuhobuste jõudluskatsed

Tallinna hipodroomil toimuvad vabariiklikud tõuhobuste jõudluskatsed koormaveos. Jälgima on tulnud tuhanded huvilised ning tribüünid on vaatajaist tulvil. Hobune hakkab kohalt liikuma 2000 kg raskuse koormaga, järjest lisatakse juurde 25 kiloseid liivakotte. Kohtunike hulgas on akadeemik Mihkel Ilmjärv, uue tori hobusetõu aretaja. Võitjaks tuleb tõutäkk Hirgo Tori hobusekasvatusest.

Igasse kolhoosi neli farmi

Harjumaa kolhoosis Uus Elu on asutatud neli produktiivloomafarmi. Kanatalitaja Aliide Saveli söödab kodulinnufarmi õuel kanu ja hanesid, puusepp Johannes Vahtra ehitab uut kanalat. Lambafarmi õuel kontrollib esimees Harald Olbrei lamba seljast lõigatud villatüki kvaliteeti, talitaja niidab lammast. Seafarmis on aga pesupäev - juhataja Mats Kuusemets ja seatalitaja Anna Vender vannitavad künas põrsaid. Karjatalitaja Helve Lossmann suundub koos teiste naistega karjamaale lehmi lüpsma.