Uusimad filmid ja vanad klassikud.

Temaatilised kogud moodustavad uusi põnevaid lugusid.

Kodukandi ajalugu liikuvas pildis.

Kollektsioon on pühendatud kõikidele emadele. Üle-eestiliselt hakati emadepäeva tähistama juba 1923. aastal, kuid nõukogude perioodil, alates 1941. aastast kuni 1988. aastani seda eraldi tähtpäevaks ei loetud. Nagu ka mitmetest tolleaegsetest ringvaatepaladest nähtub, peeti emasid siiski meeles naistepäeval, 8. märtsil.

Kolmest filmist koosnev kassett "Karikakramäng II" vaatleb kolme erinevat eluiga, kus inimene on sunnitud langetama otsuseid, mis mõjutavad tema ülejäänud elu. Sellised hetked saabuvad sama äkki ja dramaatiliselt kui esimene armumine. Kuidas nende kriisidega toime tulla nooruses, varases keskeas ja kuldsetes aastates?

Kollektsioon koosneb kahest dokumentaalfilmist, mis heidavad pilgu naise muutunud olukorrale ja rollile ühiskonnas 1970ndatel ja 1980ndate lõpul Eestis. Filmid kajastavad sotsiaalseid teemasid, sealhulgas meeste ja naiste võrdlus erinevatel elualadel ja tööhõives, pereelu ning naise kui ema, töötaja ning hoolitseja roll nõukogude ühiskonnas. Filmid annavad mõtteainet ka selle üle, milline on naise sotsiaalne positsioon tänapäeval. Reet Kasesalu “Naine täna” (1974) on pisut irooniline, kohati üllatavalt kaasaegne, kuid samal ajal ka tolleaegsele propagandamasinale meele järele. Heini Drui ja Edvard Oja meesautoritena püüavad oma filmiga “...ja naised” (1989) näidata naiste suhtes mõistvat suhtumist – jääb vaataja otsustada, kuidas see neil õnnestus.

Küll on kena kelguga, suuskadega või miks mitte ka mootorrattaga hangest alla lasta! Talispordikollektsioonis leidub palasid kõikvõimalikest viisidest sportlikuks talve nautimiseks - suusatamine ja suusahüpped, uisutamine, jääpurjetamine, talimotokross ning palju muudki. Lisaks on kajastatud talisportlaste suviseid treeninguid nagu näiteks rulluiskudel harjutamine või suusahüpped lumeta hüppetornist.

Ajaloolised filmikaadrid Eestimaalt.

Ühe minuti filmid 2023

Ainus, mis piirab, on teemapüstitus ja üks minut.

Kollektsioon keskendub filmide tootmise, kinohoonete valmimise ning filmivaldkonna oluliste sündmuste kajastamisele “Nõukogude Eesti” ringvaadete palades aastatel 1930-1966. Saab kiigata legendaarsete mängufilmide nagu “Põrgupõhja uus vanapagan”, “Mis juhtus Andres Lapeteusega?” ja “Valgus Koordis” võtteplatsidele ning jälgida, kuidas näeb välja päev Tallinna Kinostuudios, kus toimub järjekordse ringvaate kokkupanek. Samuti on võimalik kaasa elada Sloveenia filmitähe Ita Rina vastuvõtule Balti jaamas, kes kehastab naispeategelast Eesti-Saksa ühisfilmis "Kire lained" (1930). Äratundmisrõõmu jagub küllaga, sest ekraanilt vilksab läbi mitmeid tuntud filmitegijaid ja näitlejaid - Georg Ots, Ita Ever, Herbert Rappaport, Hugo Laur ja paljud teised. Ent lisaks valdkonna õnnestumistele leidub ka kriitilisema tooniga palasid kinode ehitamise teemal - ehitustööde venimine ja kehv kvaliteet panevad kinosõprade kannatuse proovile.