Machina Faust

Ahto. Unistuste jaht

Tõsielufilm purjetaja Ahto Valterist ja tema seiklustest keskendub mehe ümbermaailmareisile 1938–1940. Ainulaadse meresõidu filmijäädvustustele, Ahto Valteri ja tema isa Rudolfi päevikute tekstidele rajatud jutustus annab edasi kahe maailmasõja vahelisel ajal läänemaailmas valitsenud ajastu vaimu, kaasates arhiivikaadreid ja väljalõikeid ajalehtedest. Filmi avab ja lõpetab Ahto poeg Ewan Duff Walter, kes kuue nädala vanuselt koos vanematega ümbermaailmareisi alustas. Ahto Valter on inimene, kellest tänapäeval eriti palju ei teata. Poiss, mees ja meediasündmus, kellest rääkisid suure maailmasõja eelõhtul ajalehed mõlemal pool Atlandi ookeani ja kes seejärel unustati.

Üht kaotust igavesti kandsin

Hillel on oma narkomaanist pojaga lähedane suhe. Ta saadab talle iga kahe nädala tagant raha. Peale riidu, mis neil telefoni teel tekib, Lauri kaob. Tema viimane teadaolev asukoht on Bogotá, Kolumbia. Meeleheitel Hille palub Lauri õel Eeval Kolumbiasse sõita ning üsna pea leiab Eeva end sürreaalsest ja halastamatust Bogotá allmaailmast ning teeb kõik endast oleneva, et leida oma vend.

Enderby valge maa

Antarktika-filmi tegemisel käisid režissöör Andres Sööt ja operaator Mati Kask Antarktise kõrgplatool, kõige külmemas punktis maakeral. Nad viibisid seal lõunapoolkera suvel detsembrist veebruarini 1968–1969. Neutraalsed, pealtnäha olustikulised kaadrid polaaruurijate elust ja hingematvad loodusvaated annavad edasi valge lumepõrgu mõõtmatut ükskõiksust. Inimese kasvavat ängi külmal ja elutul jäämandril aitab leevendada teine elusolend, olgu inimene või loom. Inimene tavapäratutes tingimustes, üksildus, inimliku läheduse vajadus ja mõistmine, taustaks igipõline loodus. Filmi muusikaline kujundus helilooja Arvo Pärdilt.

Eestlased Ameerika katusel

1997. aastal lehvis sini-must-valge kahel korral Ameerika kontinendi kõrgeimal tipul Aconcagual. Täpselt 100 aastat pärast mäe vallutamist kordasid sama teekonda kaks alpinistide rühma Eestis lumeleopardide Tõivo Sarmeti ja Jaan Künnapi juhtimisel. Eestlased Ameerika katusel on meeleolukas lugu Künnapi rühma läbielamistest.

Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Kas maakera on ümmargune?

Satiiriline ja paradoksaalne joonisfilm paljastab elu fenomeni suhtelisuse ja mitmetahulisuse ning inimelu pöördumatuse.

Risttuules

14. juuni 1941. Eestit, Lätit ja Leedut šokina tabanud küüditamisööl tuleb oma kodu jätta kümnetel tuhandetel süüta inimestel. Ilma kohtuotsuseta ootab mehi vangilaager, naisi ja lapsi Siberi asustamata alad. Stalini käsul korraldatud salaoperatsiooni eesmärgiks on Balti riigid põliselanikest puhastada. Siberisse saadetakse ka õnnelikus abielus ja väikse tütre ema Erna, kelle jaoks aeg saab teise mõõtme. Ebainimlikes tingimustes nälga ja alandust trotsides leiab naise hing vabaduse kirjades, mida ta oma vangilaagrisse mõistetud mehele läkitab. Ometi röövivad Siberi-aastad Ernalt midagi märksa hinnalisemat kui vaid nooruse. Film põhineb tõsielulistel sündmustel ning jutustab erakordses filmikeeles, nn tableau vivant-stiilis tuhandete eestlaste saatusest.

Puhkus Siberis

Siberis, oma vanemate kodukülas Ülem-Suetukis perega puhkust veetes tunneb noor eestlanna Anne endas ära midagi, mida ta ei oodanud – oma juured. Mida teha, kui süda on siin, elu aga Eestis?

Mandariinid

1992. aasta sügisel, Gruusia ja Abhaasia vahel puhkenud sõja hammasrataste vahele sattusid ka rohkem kui saja-aastase ajalooga eesti külad. Sõja eest pagenud inimestest tühjaks jäänud külas võtab Abhaasia eestlane Ivo oma majja ja tohterdab terveks kaks raskelt haavatud vaenlasest sõdurit, grusiini ja abhaaslaste poolel võitleva tšetšeeni. Vana elutark mees püüab sõja keskel inimeseks jääda ja kahte verejanulist sõdalast lepitada. Lugu vihkamisest ja armastusest, kättemaksust ja andestamisest, kurjusest ja väärikusest.

Matusepäevikud

Surm ja usk, elu ja eksiil. Üksinduse ja surmaga tegelemine on väikekoguduse vaimuliku igapäev. Küpses eas võõrasse kultuuri istutatud hingehoidja on ka ise sageli väga üksi. Vanad tahavad, et neid maetaks emakeeles ning selleks on kutsutud kodumaalt Torontosse, kus on suurim eestlaste kogukond eksiilis, kolm vaimulikku. – Endine insener Jüri Puusaag, eks-näitleja Kalle Kadakas ja kolmandat põlve vaimulik Mart Salumäe. Iga matus peegeldab võõrasse keskkonda sattunud hingekarjastele nende endi probleeme: keerulised suhted oma lähedaste ja kogudustega, identiteedi kahestumine võõrsil elades, usu marginaliseerumine, kohanematus ingliskeelses suurlinnas, surm kui ebamugav tabuteema kaasaegses “igavese nooruse” ühiskonnas.

Fast Eddy vanad uudised

Kuressaares sündinud sõjapõgenik Edgar Väär, vabakutseline operaator, sai hüüdnime Fast Eddy kuna jõudis sündmuskohale enne politseid. Sajad tunnid filmilinti, mida tal telekanalitele maha müüa ei õnnestunud, on hunnikutes Eddy Toronto kesklinna penthausi tubades ja keldris.

Kas vanu uudiseid saab müüa? Mida mäletab Ed veel ise ja mida räägivad ta vanad filmirullid sellest, mis teda huvitas? Millal lõppevad inimese enese juhitavad surma ettevalmistused ja millal muutud sa eestkostetavaks lapseks, lilleks, mööbliks?

Ameerika suvi

Teekonnafilmi sugemetega komöödia elust enesest põhineb Eesti tudengite tõestisündinud lugudel Ameerika Ühendriikides ukselt uksele raamatuid müües. Karismaatiline müügikunn Norris, hädavaresest motivatsiooniraamatute fänn Alan, seiklushimuline Läti tüdruk Anna ja kõige suhtes skeptiline Eesti poiss Martin leiavad end 8000 kilomeetri kaugusel kodust, Ameerika kõrbelinnas, ukselt uksele raamatuid müümas. Neile lubati elu suurimat seiklust ja võimalust teenida palju raha, kuid kas kõik ikka on nii nagu paistab? USA-s üles võetud mängufilm on filmitud nn gerilja-meetodil – väike entusiastlik meeskond, 18-tunnised võttepäevad, käepärased rekvisiidid ja filmimine tavaliste inimestega nende igapäevakeskkonnas California ja Nevada kõrbelinnades.

Machina Faust

Kaupo Kruusiaugu dokumentaalfilm „Machina Faust“ portreteerib muusikut ja heliloojat, saksofonist Maria Fausti. Film jälgib jõulise saare naise edu meestekeskses muusikamaailmas nii Eestis kui ka Taanis. Mis on aga loomingulise kompromissituse ja tundliku ühiskondliku närvi hind? Kuidas peegelduvad loomingus Maria isiklikud läbielamised? „Machina Faust“ on aus pilguheit andeka ja julge naise ellu.

Saarte värvid

Muhumaa, Fäärid ja Havai on üksteisest kohutavalt kaugel. Neil saartel elab kolm andekat muusikut, kes ammutavad inspiratsiooni kodukoha loodusest ja ürgsetest traditsioonidest. Nende loomingu juured on saarte värvides ja valguses, helides ja lõhnades ning saarlase hingelaadis. Nende ühise muusika jaoks pole vahemaal tähtsust.

Kalev

1990 aasta suvi. Peatselt on algamas NSV Liidu meistrivõistluste järjekordne hooaeg. Kalevi korvpallimeeskond seisab pärast aastaid kestnud rasket tööd veelgi raskema valiku ees - Nõukogude Liit laguneb, Eesti püüdleb taasiseseisvuse poole ja ühiskonnas tõstab pead arvamus, et eestlased ei tohiks Nõukogude Liidu meistrivõistlustel osaleda. Mehed, kes on pühendanud kogu elu spordile ja treeninud vaid ühe eesmärgi nimel, teevad raske ja ühiskonnas ebapopulaarse valiku. Otsustatakse siiski mängida...

Mitte miski pole aga mängijaid ja treenerite tiimi valmistanud ette niivõrd tormiliseks hooajaks. Pärast kõikvõimalikke vintsutusi saab meeskonnal olla vaid üks eesmärk...

Mäed, mida polnud

Andekus, töökus ja tahtmine võivad viia maailma-areenile. Isegi kui kasvad Euroopa mõistes perifeerses Vändras ja unistad saada elukutseliseks jalgratturiks. Profiks, kes vallutab kuulsaid mäetippe Alpides, Püreneedes, Dolomiitides ja kelle nime kuuleb nädalast nädalasse Eurospordi kanalilt, kui käsil on Tour de France, Giro d´Italia või Vuelta. Üks erandlik edulugu on mõistetav, aga kui neid on kaks ja veel samal ajal… Treener Erich Perneri käe alt sirgusid suurmeistriteks Tanel Kangert ja Rein Taaramäe. Üks lõi profimaailma ukse lahti pauguga, teine vargsi, vigastustega maadeldes. Aga mõlemad jõudsid sihile. Mis teed pidi, millise hinnaga? See on film, milles kohtuvad perifeersed madalad maastikud maailmakuulsate mäetippudega. Ratturite argipäev ja tipptiimide varjatud telgitagused.

Ivanipäev

Kaks noort armunut, Kadri ja Ivan sõidavad maale, et tähistada jaanipäeva ja kohtuda Kadri vanematega. Vene rahvusest Ivanil ei laabu asjad nii nagu loodetud. Täiuslik suvepäev võtab ootamatu pöörde, kui Ivan leiab end vastuseisus Kadri lähedaste ja iseeendaga. Ta satub konflikti Kadri isa ja hiljem ka kogu külarahvaga. Lõpuks muutub jaaniõhtu Ivani jaoks tõeliseks luupainajaks, mis seab tule alla ka Kadri ja Ivani suhte.

Taarka

Kui neiuohtu Taarka oma sõpra Vassot konna ja kuningapoja mängus suudleb, on tema saatus juba pöördunud - isa on kõrtsis maha mänginud perekonna vara ja tütre hõbeehted. Taarka sõbrannad kiidavad küll ta lauluandi hõbedast kallimaks, kuid Vassol ei lubata teda kosida, et võõrast verd minia vaesust majja ei tooks. Kui Taarka kaksikud ilmale toob, pole Vassot kuskil. Üksinda lapsi toites, kattes ja mattes saab hüljatud tüdrukust isepäine naine, kes elab oma reeglite järgi, lauluema, kelle kuulsus kõlab üle kogu Setomaa ja jõuab üle Eesti piiridegi - ja kes kodukülas jääb surmani võõraks ja väljaarvatuks.

Ühemeheshow

Püstijalakoomiku Stewart Johnsoni elust inspireeritud film tõstab tähelepanu keskmesse meeste tervise. Komöödia keskmes on raadio DJ Chuck Berger, kelle naine tahab ta maha jätta, tema ülemus tahab ta vallandada ja nagu sellest veel vähe oleks, isegi tema munand tahab temast lahti saada.