Käesoleval, 2026. aastal tähistame Eesti filmikunsti ühe rajaja, Konstantin Märska (1896–1951) ümmargust sünniaastapäeva. Operaatori, režissööri ja filmiettevõtjana aitas ta kujundada Eesti filmi esimesi aastakümneid ajal, mil siinset filmitootmist alles üles ehitati. Märska tegevus ulatus mängufilmidest dokumentalistika ja ringvaadeteni ning tema looming mängis olulist rolli Eesti varase filmi kujunemisel.
Märska puutus filmiga kokku juba varakult, töötades noorukina kinomehaaniku abilisena ning avastades enda jaoks filmikunsti tehniliste saladuste võlu ja võimalused. Oma esimeste filmiülesvõteteni jõudis ta juba 15-aastaselt omaenda ehitatud kaameraga. Koos venna Theodor Märska ning vendade Johannes-Georg ja Peeter Parikasega lõi ta 1919. aastal ühe esimese Eesti filmiettevõtte Estonia-Film, mis tootis oma tegevuse lõpuni 1931. aastal peamiselt uudisfilme. 1925. aastal asus Märska mõneks aastaks elama Saksamaale, kus töötas UFA ja Paramount’i ringvaateoperaatorina. Kodumaale naasis ta 1928. aastal, et siinset filmindust oma kogemustepagasiga edendada ning rajas ettevõtte Konstantin Märska Filmproduktsioon.
Märska oli seotud mitme olulise varase Eesti filmiga, nende seas Eesti esimese täispika mängufilmiga „Mineviku varjud” (1924, rež. Valter Palm, A. Nugis), mille juures oli ta lavastusoperaatoriks, kuid mis ei ole paraku säilinud. Tema osalusel valmisid 1929. aastal filmid “Dollarid” (rež. Mihkel Lepper), “Vigased pruudid” (rež. John Loop, Konstantin Märska) ja „Jüri Rumm” (rež. John Loop), millest on tänaseks säilinud ainult viimane, ning esimene Eesti plaadihelimängufilm “Kuldämblik” (1930, rež. Boris Jaanikosk), mis ei ole kahjuks säilinud. Filmitehnika leiutamise ja arendamisega tegeles Märska kogu oma tööelu.
1930. aastatel, mil filmitööstus mängufilmide tootmisest tagasi tõmbus, keskendus Märska üha enam dokumentaal- ja kroonikafilmidele, mida toodeti Eesti Kultuurfilmis. Tema loomingut iseloomustavad tähelepanelik pilk Eesti eluolu ja maastike jäädvustamisel, liikuv ja leidlik kaameratöö ning huvi inimeste ja igapäevaelu lihtsuse ja lüürilisuse vastu. Aastatel 1938–1939 töötas ta taas Eestist eemal ning oli Soomes operaator (nt mängufilmid “Isoviha” ja “Simo Hurtta”). 1940. aastal naases Märska juba riigistatud ja uue nimega Kinokroonika Eesti Stuudiosse, kus ta jätkas filmitööga kuni surmani, aidates sõjajärgse Eesti filmielu taastada.
Kogust leiab valiku Konstantin Märska säilinud loomingust: mängufilmi „Jüri Rumm” (1929), Eesti ainsa trikkfilmi “Tallinna turg” (1926), lühidokumentaali „Pühad Petseris” (1936) ning valiku Märska operaatoritööga valminud ringvaateid nagu „Vaateid Osmussaarelt” (1937), „Eesti X üldlaulupidu Tallinnas” (1933) ja “Tallinn enne ja nüüd” (1939). Erilist tähelepanu pälvivad rahvarohked turud, mida võib näha lisaks “Tallnna turule” ka ringvaatepalades „Pilte Tallinna õunaturult” (1937) ja “Pilte Tallinna kurg- ja majaturult” (1937) ning “Pühade turg Tallinnas (1936). Need ja mitmed teised filmid annavad võimaluse tutvuda Eesti filmikunsti kujunemisajaga ning ühe selle olulisema pioneeri loomingulise pärandiga.
Vaated kauplemisele õunaturul – sagivad ostjad ja müüjad, müügilaudade ja kaubakastide read, mille vahel käib vilgas müügitöö ning õunte valimine ja kaalumine. Näeb ka huvitavaid turulisi kauplemistuhinas.
Tallinna Tööjõureservide rahvatantsuansambel harjutab laulu- ja tantsupeoks. Neiule seotakse rahvariidevööd, noormehele seatakse mütsi pähe. Ansambli kunstilise juhi Robert Roodi käe all ning rahvapilliansambli saatel tantsivad rahvarõivastes paarid "Mustjala kõrget".
Tegemist on ülevaatepalaga Riikliku Aianduse-Mesinduse Trusti Kullaaru Puukooli mesilast. Zootehnik Virve Kulbin ja vanemmesinik Vello Arro kontrollivad mesilaste ettevalmistust talvitumiseks, raamilt võetakse prooviks tükikene mett. Põllumajandusministeeriumi mesinduse kontroll-laboratooriumis antakse kolhoosidele tasuta nõu mesindusse puutuvates küsimustes. Virve Kulbin avab laboratooriumis mesilast toodud kärjepaki, laborant jagab mee katseklaasidesse ja teeb mitmesuguseid teste.
Vaated Estonia teatri kõrval asuvale kurgi- ja marjaturule.
Eesti X üldlaulupidu Tallinnas. Laulupeoliste rongkäik läbi linna, tänavad on täis laulupeolisi tervitavat rahvast. Üliõpilaskorporatsioonid ja “Estonia” Selts rongkäigus, Läti naiskoorid rahvariietes. Rongkäiku tervitavad tribüünilt Läti president Albert Kviesis ja Eesti riigivanem Jaan Tõnisson. Lauldakse Eesti Vabariigi hümni. Eesti riigivanem Jaan Tõnisson peab kõnet. Läti riigipea Kviesis tervitab lauljaid eesti keeles. Eesti rahvalaulude ettekandmine enam kui 20.000 laulja poolt.
Jüri on mõisniku toapoiss, kes saab karistada selle eest, et varastab oma haigele isale paruni tagant süüa. Kättemaksu vandudes lahkub ta mõisast varastatud hobusel, lipsates tagaajajate käest ikka ja jälle üha uusi maskeeringuid kandes. Seikluslikku liini vürtsitab Jüri armulugu samuti mõisas teeniva Madliga, mis osutub osavale põgenejale lõpuks saatuslikuks.
„Jüri Rumm“ on satiiriline seiklusfilm 19. sajandil teisel poolel tegutsenud legendaarsest Eesti vargapoisist, kes oma vägitükkidega teenis rahvasuus omamoodi Robin Hoodi kuulsuse: varastab rikastelt ja jagab noosi vaestele. Tema värvikas figuur inspireeris terve rea 20. sajandi alguses ilmunud näidendeid ja jutustusi. Filmi stsenaarium, mille mõningatel andmetel kirjutas väidetavalt esimese eestlasena 1920. aastate esimeses pooles Georg Wilhelm Pabsti juures õppinud ja Fritz Langi juurest töötanud, hiljem Rootsi emigreerununa fotoreporterina tegutsenud Mihhail Lepper, ammutab ainest peaasjalikult Hans Varessoo (pseudonüüm) 1908. aastal kirja pandud üllitisest „Jüri Rumm. Algupäraline roman Eestimaalt“ ja mingil määral ka Jaan Metua rahvatükkide triloogia 1921. aastal trükivalgust näinud esimesest jaost.
„Jüri Rumm“ digiteeriti 6K ja restaureeriti 4K resolutsioonis 2023. aastal Rahvusarhiivi filmiarhiivis, kasutades nitropõhimikul originaalnegatiivi ning kolme esilinastusaegset nitro- ja ühte hilisema põlvkonna atsetaatpõhimikul positiivrulli. Neljas rull puudub
„Jüri Rumm“ linastus tummfilmina, saateks elav muusika, 1929. aasta detsembris kahes jaos: 11. detsembril tuli Tallinna kinodes Grand-Marina ja Rekord seitsmeks päevaks ekraanile esimene jagu; teine jagu püsis kinokavas 18. detsembrist kuus päeva. Edaspidisteks linastusteks nii Tallinnas kui ka alevikinodes monteeriti kaks jagu kokku.
Filmi saatva muusika lõid ja esitasid 2023. aastal Stephen Horne (Suurbritannia) klaveril ja Frank Bockius (Saksamaa) löökpillidel. Horne ja Bockius on rahvusvaheliselt tunnustatud tummfilmimuusikud, kes esinevad regulaarselt filmipärandifestivalidel üle kogu maailma. Muusika loomist ja salvestamist toetas Eesti Kultuurkapital.
Vaated lihavõttepühadeaegsele Tallinna turule. Näeme urbadega pajuokste kimpe ja kevadlilli lettidel ning lettide vahel sagivate turuliste galeriid: korvidega ostma tõttavaid naisi, kaupu uudistavaid mehi ja lapsi. Turumelu jäädvustamisel peatub kaamera lähemalt agaral munade ostul-müügil, loteriipileteid müüvatel kande-müügilaudadega poisikestel ja tapetud hane pakkuval naisel. Edasi näeme turulisi uudistamas mänguasjade lette, kus müüakse nukke, mängutibusid, -liblikaid, -usse, kiikhobuseid, šokolaadijäneseid ja õhupalle. Kaadrisse on püütud igatseval pilgul väljapanekuid silmitsevaid lapsi. Pühadeturul pakutavast näidatakse põgusalt veel lihavõttemunade korvikesi ja pühadekaarte.
Film Tallinna arengust, kus näidatakse kaasaegseid (1939) ja arhiivifilmidest võetud ajaloolisi kohavaateid - Vanaturu kael, Härjapea jõgi, turuväljak, Pärnu maantee, Vene turg ja Viru väljak, Peetri plats ja Vabaduse väljak. Neid kõrvutatakse ja võrreldakse.
"Vaateid Osmussaarelt" püüab ajas kinni ning jäädvustab meie jaoks Eesti rannarootslaste elupildid, nende elu, mis Odensholmil oli selleks ajaks kestnud juba pool tuhat aastat. Jäädvustatud on need kolm aastat enne 1940. aasta suve, mil Nõukogude okupatsiooniarmee saare põliselanikest tühjaks tegi, et sinna oma suurtükiväebaas rajada.
Eksperimentaalfilm turupäevast Tallinna Uuel turul Estonia teatrimaja juures. Tegemist on Eesti esimese (ja ainsa säilinud) trikkfilmiga.
Film XI Üldlaulupeost Tallinnas 23.-25. juunil 1938. aastal. Alguskaadris Tallinna panoraam, seejärel lennuvaade Vabaduse platsile, kuhu on rivistunud juba saabunud laulukoorid. Marsimuusika saatel tuleb neid üha juurde, kantakse lintidega ehitud laulupeo embleemi. Tervitajate mass seisab Harjumäe nõlval. Tribüünil näeme valitsuseliikmeid - Konstantin Päts, Johan Laidoner). Laulupeoliste kolonn on liikumas Narva maanteel. Rongkäigus näeme laulupeoliste veterane, Kanepi lauluseltsi, Nõmme kultuuriseltsi, Vanemuise koori, Soome ja Läti lauljaid jt. Filmitud on rongkäigu pead embleemiga, transparenti "Estonia" - VI ja VII üldlaulupeo korraldaja. Rongkäik Russalka juures ning Laululava vaated. Valitsuse esindajad saabuvad lauluväljakule fanfaaride tervitusmuusika saatel. Mängitakse Eesti hümni. Ekraanil Konstantin Päts, Johan Laidoner, Kaarel Eenpalu, Nikolai Viitak ja Aleksander Oinas.
Laulupeoülekande teine osa on sünkroonheliga, kostab rahva sumin ja kõnekatked. Pildis näeme lipuehtes laululava ning kõlama hakkab üldsegakoorilt K. Türnpu "Priiuse hommik", juhatamas Juhan Aavik. Seejärel puhkpilliorkestrite esituses Raimond Kulli juhatusel "Tuljak". Järgmisena näeme koori juhatamas Juhan Simmi. Laulupeo lõpulauluks on ühendmeeskooridelt Gustav Ernesaksa laul "Hakkame mehed minema". Pidu jätkub üldjuhtide austamisega. Lilli ja pärgi antakse Juhan Simmile, Juhan Aavikule, Tuudur Vettikule ja Artur Kapile.
Lihavõttepühad (ülestõusmispühad) Petseris. Film on jaotatud viieks peatükiks -"Klooster", "Pühade-eelne turg", "Pühad saabusid", "Ristikäik" ja "Pühad algavad". Konstantin Märska on jäädvustanud Petseri kloostri ja linna vaateid, inimesi pühade-eelsel turul, loomade, savinõude jm ostmist, inimesi viinakaupluse järjekorras. Samuti näidatakse koristustöid korterites ja tänavatel. Viimases osas toimub ristikäik ümber kloostri ning inimesed lähevad kirikusse.
Kehakultuurlased treeningul Kohtla-Järve kaevurite klubis 1941. aasta veebruaris..
