1930-01-02T12:00:00Z
Brasiilia kirjanik Rex Ronney imbub Soome lahe lõunakaldal tegutsevasse alkoholi salakaubavedajate jõuku, et leida inspiratsiooni ja ainest oma järgmise romaani jaoks. Seikluste käigus leiab Rex ka armastuse.
1930. aasta südasuvi tõi Eestimaale sõdadevahelise perioodi suurejoonelisima filmiproduktsiooni, mis ühtlasi oli siinmail esimene välismaise partneriga kaastoodetud linateos. Koostöös saksa filmitööstuse kogenud tegijatega vändati juuni lõpus ja juuli esimestel päevadel Tallinnas, Loksal ja Hara saarel filmi „Kire lained“ („Wellen der Leideschaft“) välisvõtteid.
Kõrvuti Ukrainas Poltavas sündinud südametemurdja Vladimir Gaidarovi ning Kesk-Euroopa filmiilmas parasjagu laineid lööva kauni sloveenia filmitähe Ita Rinaga, kes kehastasid selle salaviinaärist ja palavast armastusest kõneleva ekraaniteose peategelasi, said massistseenides osaleda nii Eesti piirivalvurid kui piiritusevedajatena ka Loksa ümbruse elanikud, kellest nii mõnelgi võis ehk olla selle valdkonnaga varasemaid tõsielulisi kokkupuuteid. Kohalikest lavatalentidest astusid filmis üles Hugo Laur, Ants Eskola ja Robert Rood.
Oma näitlejateed Moskva Kunstiteatris alustanud Gaidarov oli Eesti vaatajale toona tuttav lavalaudadelt, olles 1921. aastal siin Paul Pinna kutsel gastroleerinud, veelgi enam aga kinolinalt, mängides Saksamaal, kus ta ajavahemikus 1921–1933 resideerus, niisuguste kuulsate filmilavastajate nagu Friedrich Wilhelm Murnau ja Carl Theodor Dreyeri loodud linalugudes. „Kire lained“ oli Gaidarovi debüüt (ja ka ainus töö) filmirežissööri ja -produtsendina, selle väntamiseks registreeris ta Berliinis omanimelise ettevõtte Wladimir Gaidarow-Film GmbH. Eesti poolelt oli filmi tootjaks A/S Urania, mille asutasid samuti spetsiaalselt „Kire lainete“ tarbeks USA filmifirma Fox Corporation esindaja Eestis Richard Ley, Sigrid Ley ja Roman Birkenberg, kõik Tallinna elanikud ja Eesti kodanikud. Seega võib öelda, et „Kire lained“ oli üks esimesi naisprodutsendi käe all valminud filme Eestis (ehkki mitte päris esimene, sest aasta varem esilinastunud seiklusfilmi „Jüri Rumm“ rahastas Ida Jeršova).
Eestis linastus „Kire lained“ tummfilmina, saateks elav orkestrimuusika, tulles ekraanile korraga kolmes suuremas Tallinna kinos (Bi-Ba-Bo, Kungla ja Rekord) ning püsides kavas terve nädala, mis oli toona võrdlemisi tavatu. Saksamaal, ent näiteks ka Argentinas ja Taanis demonstreeriti seda aga helifilmina, Austria helilooja Bert Reisfeldi kirjutatud ja šellakplaatidele salvestatud originaalpartituuri saatel. Just Taani filmiarhiivist see pikka aega kadunuks peetud salvestis 2022. aastal leitigi – ehkki vaid osaliselt, sest algsest kaheksast plaadist on säilinud neli. Filmi originaalnegatiiv on samuti hävinud, kuid Rahvusarhiivi filmiarhiiv talletab ühte „Kire lainete“ Eestis linastunud 35 mm positiivkoopiat, teadaolevalt ainsat omataolist kogu maailmas.
Rahvusarhiivi filmiarhiivis 2023. aastal 4K resolutsioonis digitaalselt restaureeritud versioonile on lisatud nii säilinud originaalheli kui ka 2023. aastal Cornelius Renzi komponeeritud muusika.
Filmi restaureerimine sai teoks Euroopa filmiarhiivide ühenduse ACE (Association des Cinémathèques Européennes) programmi „A Season of Classic Films“ toel, mis kuulub Euroopa Komisjoni Loov Euroopa MEDIA programmi.
