Arkaader / Filmiriiul / Dokumentaalfilmid

Dokumentaalfilmid

Rändajad

Hetkel toimub

See on lugu kolmest erinevast põlvkonnast Siberi eesti naisest, kelle esivanemad saadeti 19. sajandil kurjategijatena Eestist välja. Vangla asemel satuti aga paradiisi – viljakale maale, kus inimesed ehitasid kiiresti oma elu üles. 170 aastat hiljem on olukord pöördunud: kes on juba “siinse eluga ära harjunud”, kelle jaoks on aga sõja-eelõhtu viimane aeg pöörduda ringiga tagasi paradiisi, mis sedapuhku on Eesti.

Mõõna aegu

Hetkel toimub

Üleliidulise riikliku kinematograafiainstituudi diplomitööna valminud film kolhoosi Saare Kalur Nasva osakonna rannapüügi brigaadi kaluritest. Meremehed valmistuvad talveks, paadid paigutatakse talvekorterisse. Talvel on kaluritel vähe tööd, käib vaid jääalune kalapüük. Tehakse ettevalmistusi kevadhooajaks. Ookeanipüügilt saabub kauaoodatud traallaev. Lõpuks on aeg käes ja kaluripaadid suunduva jälle merele.

Laulev revolutsioon

Hetkel toimub

Ülevaatlik käsitlus Eesti lähiajaloost ja laulvast revolutsioonist. Kuigi filmis keskendutakse Eesti taasiseseisvumise protsessile aastatel 1987–91, vaadatakse tagasi ka Eesti okupeerimisele ja järgnenud aastakümnetele. Rohkelt on kasutatud arhiivikaadreid. Sõna saavad inimesed, kes ise sündmustes osalesid ja nende kulgu määrasid –poliitikud, laulupidude dirigendid, dissidendid ja tavalised kodanikud. Esile tõstetakse eestlaste laulupidude traditsiooni ja unikaalset kogemust end veretult vabaks laulda. Film on ingliskeelne ja toodetud rahvusvahelisele publikule.

40+2 nädalat

Hetkel toimub

Kus ja kuidas sünnitada? Kas vee all või maa peal? Kodus või haiglas? Püsti või pikali? Kas lõpuks jääb peale rutiin või vaba tahe? Humoorikas dokumentaalfilm uurib, kuidas tänapäeva naised suhtuvad sünnitamisse ja milliste valikute vahel nad otsuseid peavad langetama. Peategelaseks on filmi autor Margit Lillak, kes ise esmakordselt lapseootele jääb. Paralleelselt tema isiklikele ekslemistele rasedatele pakutavate teenuste, pakettide ja sünnitamisviiside rägastikus kulgeb kahe väga erineva naise lapseootamise lugu.

Surmaretk

Hetkel toimub

11. septembril 1997 vapustas Eestit tragöödia, kus Eesti kaitsevägi kandis rahuaja tingimustes ajaloo suurima kaotuse: sõjaväeõppusel hukkus 14 noort meest. Film analüüsib tragöödiast tulenevat süü ja süütuse dilemmat ning uurib toimunu tagajärgi inimhingele, muutusi inimpsüühikas ja isiksustes. Taustaks noor Eesti riik.

Siim, Samuli ja Dolce vita

Hetkel toimub

Lugu kahest vennast, 9-aastasest Samulist ja 5-aastasest Siimust ning 21 745 mesilasest. Mesilastest vaimustunud Samulil tekib mõte hakata maal vanavanemate juures mesilasi pidama. Kevadeks on linnapoiss raamatutest ja internetist piisavalt teadmisi kogunud ning kahe taru omanikuks saanud. Suvevaheajal vanavanemate juures algab tõsine mesinikuelu. Onu Helmuti abiga saadakse tarudesse mesilased ja suvelõpul kätte ka esimene oma mesi. Samuli asjatundlike toimetuste ja väikevenna mõtiskluste vahele näeb suvist loodust, kus loomulikult on peategelasteks õielt õiele lendavad töökad mesilased.

Pastacas

Hetkel toimub

Pastacas alias Ramo Teder on müstiline poiss, kes teeb ilusat ja veidrat folktroonilist muusikat ning joonistab oma maalide peale pastakaga. Tema muusika on tuntuks saanud Helsingist Tokioni. Ta on pärit Mulgimaa metsadest. Praegu elab ta väikeses Edela-Soome külas koos oma soomlasest naise Piia ja 7-aastase tütre Pihlaga. Pastacas paneb oma muusika kokku miniatuursetest osadest, mis moodustavad lüürilis-kummastava terviku. Ramo on rännumees ja muusik, eesti kunstnik välismaal.

Isa, Poeg ja Teatri Vaim

Hetkel toimub

Alar Sudak, kunstnikunimega Elaan on Eesti teatri igavesse üksildusse määratud don Quijote. Sudaku unistus saada näitlejana ametlikult tunnustatud pole määratud täituma. Mees on neli korda lavakunstikooli ja ka mujale tulutult sisseastumiskatseid teinud. Vanatestamentlik lugu hea südamega saatanast, veesõjast, vastamata teatriarmastusest, kohtuõigusest ja kogukonna kättemaksust, mis kestab üle põlvkondade ja erinevate riigikordade. Saatus, millest Elaan ei suuda ka ise lahti lasta, kuna selles on nii palju draamat, milleta tema näitlejahing elada ei saa.

Tõrjutud mälestused

Hetkel toimub

Ajaloolis-psühholoogiline dokumentaalfilm jutustab loo filmi autori, Imbi Paju ema ja tädi, kaksikõdede Aino ja Vaike kasvamisest naiseks stalinismi, nõukogude okupatsiooni ja terrori tingimustes. Üheks enesekaitse võimaluseks oli mälestuste tõrjumine. Vägivaldsed minevikupildid tulevad esile alles 60 aastat pärast Stalini koonduslaagreid. Autor näitab mälupiltide kaudu oma ema ja samas kogu Eesti valusat minevikku. Lahtirääkimata minevik kandub põlvkondade kaudu edasi, sest minevikust rääkimine on ikka veel raske.

Beebilõust

Hetkel toimub

Andrus Elbing ehk BeebiLõust on 28-aastane Saaremaalt pärit luuletaja, räppar, hiphoppar ja endine vang. Läbi meenutuste ja luuletuste jutustab ta oma kujunemisloo riskilapsest kuritegelikuks noorukiks ning vangist poeediks ja muusikuks. Oma kunstis otsib ta väljapääsu „enese vangistusest“, kuid sisemise vangla lukud ja riivid on rasked avanema. Film jälgib, kuidas Andrus oma taasleitud vabaduses kohaneb, kas sellisest minevikust on võimalik puhta nahaga välja tulla, kas tema sisemine lõke põleb vabaduses ikka sama eredalt kui askeetlikus vangikambris.

Kajaka teoreem

Hetkel toimub

Suurema osa oma ajast veedame siseruumides tehnika rüpes ja vaid suured aknad loovad illusiooni väljas olemisest. Linna tehiskeskkonnas elab mitmeid metsikuid liike, kes, nagu kajakaski, keset helkivat klaasi ja metalli askeldavad. Kajakad elavad linnas samal põhjusel nagu inimesedki – siin on kergem hakkama saada. Kajaka elu linnas väljendab paljuski linlase elu. Lind on loomult oportunist ja hea kohaneja, lindudel on omane koguneda kolooniatesse, et oleks turvalisem. Kajakal on tugev nokk, millega edukalt pakendeid purustada. Me oleme võrdselt osavad nii maal, õhus kui ka vees – tõelised ellujääjad. Autor Joosep Matjus nimetab oma filmi kunstiliseks loodusfilmiks.

Peipsi

Hetkel toimub

Film Peipsi järvest ja järveäärsetest asulatest: Vasknarva, Rannapungerja, Lohusuu, Mustvee, Kallaste, Võõpsu ja Värska vaated. Kaldakindlustused, palgiparvetamine ja laevandus järvel.

Ruhno

Hetkel toimub

Etnograafiline dokumentaalfilm, mis tutvustab Ruhnu saare loodust ja inimesi ning nende pulmakombeid.

Viljandi

Hetkel toimub

Vaatefilm 700-aastasest Viljandi linnast, selle tänasest ja eilsest palgest, Mulgimaa keskuse elurütmidest 1970ndate alguses. Lisaks maalilistele Viljandimaa maastikele ja linnavaadetele näeb tööhetki Viljandi linavabrikus, tuletikuvabrikus ning piimakombinaadis. Puhkehetked kesklinna pargis, lossimägedes, suvelaadal, järvel.

Laul lühikesest jõest

Hetkel toimub

Mida kõike saab teha Narva jõel? Seda teavad nii Narva pioneeride palee laevamudelite ringi liikmed, kalamehed kui ka hüdroelektrijaama töötajad.

Meie läänerannik ja saared

Hetkel toimub

Filmi "Kas tunned maad" 3. osa. Haapsalu vaated: kontsert kõlakojas, puhkajad kindral Laidoneri nimelise komitee Eesti Punase Risti sanatooriumis, Vabadussõjas langenud läänlaste mälestussammas (kõik eelnev filmitud nähtavasti 01.augustil 1931.a.). Haapsalu laulupeo rongkäik ja kontsert linnusevaremetes (filmitud 2.augustil 1931.a.). Laulupeo rongkäik Vaiksel kaldal ja saabumine Lossiaeda. Naiskodukaitse vabaõhupuhvet. Laulupeo üldjuht J. Simm juhatamas ühendkoori, naiskoorid laulmas. Ekraanil Vormsi ja Noarootsi rootsi neiud. Kaitseliidu laskevõistlused ning rahvatantsud ja köieveovõistlused Kihnus.

Sõda igavatele seintele

Hetkel toimub

Väike Tartu idufirma rakendab tehnoloogiat, et võita tagasi reklaami poolt reostatud linnaruum. SprayPrinter pole tavaline start-up, pigem meenutab see kirju seltskond metsikut rock-n-roll bändi. Nad ei järgi reegleid ja siiani on see toonud neile tähelepanu ja edu nii Eestis kui Räniorus. Kuid elu kahel kontinendil pole lihtne ja peagi põrkuvad nende suured unistused ja ambitsioonid vastu argielu reaalsust.

Muusika, mida ma veel ei tea

Hetkel toimub

Vinüülplaadi pöörlemises ja nõelaraginas on salapärast võlu ning nostalgiat kadunud aegade järele. Tänapäeva maailmas, kus pealtnäha kõik on juba avastatud ja läbi uuritud, kõnnib Tartu melomaan Ahto mööda unustatud radu ning täidab valgeid laike raudse eesriide taguse vinüülimuusika ajaloos.

Jaanipäev

Hetkel toimub

“Oh, keeruta-lennuta linalakk neidu…” Eesti inimene peab Jaanipäevaks Saaremaale sõitma! Jaanipäevale vahetult eelnevatel päevadel ootavad kümned tuhanded inimesed Virtsus kilomeetrite pikkuses järjekorras tunde ja tunde, et pääseda Saaremaa praamile. Nii moodustavad need täiesti võõrad inimesed ühise hiigelsaba. Meie filmi tegelasteks on nii jaanipäevaks Saaremaale ruttajad kui põlised virtsulased, kes ei kujuta ette elu ilma praamisabata. Sellega koos on kasvatud üles, sellega on teenitud varandusi ja see pakub ka praegu pinget. Ainuke huvitav asi Virtsus, kus rahvast liigub! Kõik on ju siin! Kogu rahvas korraks koos. Et järgmisel hetkel purjetada laiali erinevatesse Saarema otstesse erinevate jaanitulede juurde. Tegelikult on Saaremaa praamijärjekord kui üks suur organism, mille soontes tuksub Eesti veri.

Kui seda parki ees ei oleks

Hetkel toimub

Dramaatiline saaga Tartu suurest võitlusest tänapäeva kõige vastuolulisemal teemal - loodus või kultuur? Sõda linna keskpargi ümber on kliimakriisi kontekstis omandanud globaalsed mõõtmed. Nii linnaplaneerijate kui ka keskkonnakaitsjate missioon on päästa maailm ja luua Tartusse parim elukeskkond. Kuid paraku ei ole ühiskondlikes otsustes ühte tõde.

Mets ja inimene

Hetkel toimub

Kaua oli mets võimsam kui inimene, sõltumatu ja iseseisev. Täna on suhted muutunud. Filmitegijad jälgivad metsavahti hoole ja armastusega metsas toimetamas. Kaadritaguses dialoogis vastab ta Fred Jüssi küsimustele, arutleb inimese ja keskkonna seoste üle ning räägib inimese vastutusest metsa ees. Mets on suur väärtus ja metsavaht ise peab end üheks lüliks ahelas selle kaitsmisel.

Prazdnik

Hetkel toimub

Juba üle 15 aasta, igal septembril, toimub Maardu linnas „Sorotšintsõ laat“. Seda külastab igal aastal üle 15 000 inimese. Nimetus „Sorotšintsõ laat“ on laenatud Nikolai Gogoli samanimeliselt jutustuselt, mis kubiseb fantasmagooriast, huumorist ja absurdist. Ning ka Maardus toimuv laat on läbinisti täis neid samu elemente. Filmi pealiiniks on ilukonkurss Miss Maardu, mis leiab aset laada raames. Keset sadu müügipunkte, mis kauplevad kõigega – aluspesust vaipadeni, seebist kalapüügi vahenditeni ning lihatoodetest kardinateni – on toimumas kohalik iludusvõistlus. Kaamera jälgib, kuidas tüdrukud valmistuvad konkursiks, harjutavad, teevad proove. Kuidas nende juhendaja Antonina Romanovna õpetab neid õigesti kõndima, hoidma rühti, rääkima jne. Tüdrukud pabistavad, sest enamik neist pole kunagi esinenud laval suure auditooriumi ees. Seda enam, et suur osa auditooriumist on iluduskonkursi toimumise ajaks tõenäoliselt purjakil ning ilmselgelt mitte kõige adekvaatsemas seisundis iludusvõistluse vaatamiseks. Film on pikitud värvikate stseenidega. Seega avab Eestis püsiväljendiks muutunud fraas „võimalik vaid Venemaal“ end uuest küljest ning vaataja näeb, et paljud asjad on võimalikud ka Eestis.

Maetud Euroopas

Hetkel toimub

Viimase 4000 aasta lõikes on enamik eurooplasi juba surnud, aga nende haudu on tähistamas elav ja materiaalne kultuuriajalugu. Vaataja ees avaneb kalmistuarhitektuur kogu oma kirevuses: sambad, ristid, kivid, kalmed, dolmenid, sarkofaagid, kurgaanid, muumiad… väravate, inglikujude, plekk-pärgade ja lilledeni välja.

Impeeriumi jäljed. Paldiski 1994

Hetkel toimub

1939. aastal pärast Nõukogude Liidu poolt Eestile peale surutud baaside lepingut sai Paldiskist NL sõjaväebaas. Pärast teist maailmasõda oli linn esialgu avatud ka kohalikele elanikele, kuid 1962. aastal vastu võetud otsus luua Paldiskisse NSVL tuumaallveelaevnike õppekeskus, muutis Paldiski 30 aastaks kinniseks sõjaväelinnaks. 1968. aastal hakati õppekeskuses koolitama välja aatomiallveelaevade ekipaaže. Paldiskisse ehitati tõenäoliselt maailma ainus maapinnal asuv tuumaallveelaeva täpne makett koos tuumareaktoriga. Hiljem lisandus ka teine tuumareaktor. Vene sõjavägi lahkus Paldiskist 30. augustil 1994. Sõjavägi jättis linna maha väga viletsas seisukorras. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Impeeriumi jäljed. Keemiline reostus

Hetkel toimub

Eestit okupeerinud võõrvägede jaoks oli kahjustamata loodus ja terve elukeskkonna säilitamine teisejärguline. Nõukogude kindralid paigutasid keskkonnaohtlikud baasid enamasti Eesti looduskaunitesse paikadesse, valgalade ja veekogude lähedusse. Eestis oli Nõukogude sõjaväe kasutuses ligi 1565 militaarobjekti, sealhulgas viis lennuvälja, üle 50 raketibaasi, polügoonid jm. Taasiseseisvumise järel on meie keskkonnakaitsjaid vaevanud ebakindlus – kas on leitud ja kahjutuks tehtud kõik reostusallikad ja maapõues peituvad ohtlike ainete jäägid. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Impeeriumi jäljed. Mehaaniline reostus

Hetkel toimub

Avakaadris on Eesti kaardil märgitud piirkonnad, kus paiknesid Nõukogude okupatsiooniaegsed militaarobjektid. Tavaliselt asusid need looduskaunites kohtades, järvede ja jõgede läheduses. 1991. a seisuga oli Eestis Nõukogude sõjaväe kasutuses ligi 1565 militaarobjekti kogupindalaga 871 km2, mis on ligi 2% Eesti Vabariigi territooriumist. Nüüdseks on ehitised juhuslike rüüstajate ja loodusjõudude poolt lõhutud. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Impeeriumi jäljed. Radioaktiivne reostus

Hetkel toimub

Üheks nõukogudeaegseks pärandiks on radioaktiivne reostus, NSV Liidu koloniaalpoliitika markantne näide tahtmatusest tegutseda keskkonnasäästlikult. Suuremad radioaktiivsed reostuskolded olid Sillamäe uraanirikastusvabrik, Saku radioaktiivsete jäätmete matmispaik, Valga lähedal asunud tuumarakettide maa-alune stardikompleks ja Paldiski tuumaallveelaevade õppekeskus. Kõigi nõukogude tuumaobjektide puhul on probleemiks täpsemate plaanide puudumine, info hankimine Venemaalt on seotud aga tohutute raskustega. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Fast Eddy vanad uudised

Hetkel toimub

Kuressaares sündinud sõjapõgenik Edgar Väär, vabakutseline operaator, sai hüüdnime Fast Eddy kuna jõudis sündmuskohale enne politseid. Sajad tunnid filmilinti, mida tal telekanalitele maha müüa ei õnnestunud, on hunnikutes Eddy Toronto kesklinna penthausi tubades ja keldris. Kas vanu uudiseid saab müüa? Mida mäletab Ed veel ise ja mida räägivad ta vanad filmirullid sellest, mis teda huvitas? Millal lõppevad inimese enese juhitavad surma ettevalmistused ja millal muutud sa eestkostetavaks lapseks, lilleks, mööbliks?

Saarte värvid

Hetkel toimub

Muhumaa, Fäärid ja Havai on üksteisest kohutavalt kaugel. Neil saartel elab kolm andekat muusikut, kes ammutavad inspiratsiooni kodukoha loodusest ja ürgsetest traditsioonidest. Nende loomingu juured on saarte värvides ja valguses, helides ja lõhnades ning saarlase hingelaadis. Nende ühise muusika jaoks pole vahemaal tähtsust.

Vaikuse kutse

Hetkel toimub

Margit, Vitali, Raivo ja Riho on kurdid ja veendunud nelipühilased. Olles ise kord tundnud Jeesuse puudutust, on neil nüüd eesmärk seda sõnumit levitada. Kurdilt kurdile. Tööpõld on lai ja neliku plaan maailmavallutuslik, sest üle ilma elab umbes 346 miljonit vaegkuuljat. Nad rändavad mööda maakera kõige kaugemaid ja eksootilisemaid nurki – Kasahstanist Kreekasse, Venemaalt Hiinasse. Missugune on inimese elu, kui ta ei kuule liiklusmüra, koera haukumist, muusikat, linnulaulu... Kas tema maailm on lihtsalt sajaprotsendiline vaikus? Kas tema vaimne ruum, mis ei ole täis pidevaid häirijaid, on seega spirituaalselt vastuvõtlikum, näiteks altim kuulmaks Jumala häält?

Yoyogi haiku

Hetkel toimub

Yoyogi on vabadus. Koht, mis tõuseb kõrgemale kõigest inimlikust. Nagu esimene lend taevasse. Selles filmis on ühendatud kaks kummalist ja osaliselt kattuvat poolt. Ühelt poolt on see oma neutraalsuses kauge, peaaegu teaduslikult kuiv pargis toimetavate inimeste vaatlemine, teiselt aga poolt on siin aga mingi kummaline maagia ja tunne, et toimuv ei ole maistes mastaapides mõistetav. Filmi tegevus toimub Jaapanis Yoyogi pargis, mis kunagi minevikus oli lennuväli, kust startis esimene Jaapani piloot. Filmi vaatenurk on tähelepanuväärsem ja olulisem kui vaatlusobjekt. Täpsemalt öeldes muudab optika nii otseses kui ka ülekantud tähenduses objekti, pöörates selle tagurpidi. Seda filmi ei saa kirjeldada kui "filmi ühest vanimast pargist Tokyo südames" või "filmi pargist, kus toimus esimene lend", või lihtsalt "filmi pargist". Me ei tea sellest pargist tegelikult midagi. See film ei teavita meid pargi ajaloost ega õpeta meile otseselt midagi. Pigem annab film võimaluse viibida mõnda aega meditatiivses, keskendunud, eraldatud ja samal ajal jumaldavas vaatluses, kuidas inimese keha ja vaim võivad tähelepaneliku pilgu ees avaneda. Yoyogi park on ruum, mis võimaldab inimese avanemist, platvorm, kust inimene saab oma igapäevase olemasolu kohal hõljuda.

Hipodroom

Hetkel toimub

Oli 1923.aasta 25. november, kui Tallinna Hipodroom oma uksed Eestimaa pealinna südames publikule avas. Hipodroom peibutas külastajaid kihlvedude ja võiduajamistega ning võimalusega oma õnn totalisaatoril proovile panna. Tallinna Hipodroom oli üks suuremaid Baltimaades ja saavutas uskumatu populaarsuse, kuid alanud sõda lõhkus igapäevase idülli. Hävines restoran ja tulekahjus läksid kaduma ka tribüün ja kontorihoone. Majesteetlikust hipodroomist jäi püsti vaid üksik hobusetall. Kuid selle ainulaadse koha tulevik ja saatus on nukker. Tänane linnaplaneering lõpetab maailmasõja ja kolm riigivõimu üle elanud hipodroomi eksistentsi. Samm sammult hakkavad tallid tühjenema. Hobuseid jääb aina vähemaks. Üksteise järel suletakse uksi. Hipodroomi asemele kerkivad mõne aja pärast korterelamud ja büroohooned. Kadumas on suur osa meie ajaloost - küll luitunud kalliskivi, kuid suur osa linna elust ja mälust.

Otsides valgust

Hetkel toimub

Raivo Hein on edukas internetiärimees, harrastusastronoom, astrofotograaf ja rännumees. Ühtaegu nii idealist kui ka materialist. Tõenäoliselt on Raivo ka Eesti esimene kosmonaut, sest pilet sir Richard Bransoni korraldatavale kosmosereisile on tal taskus. Raivo usub teadusesse, inimese tervesse mõistusse ja inimkonna helgesse tulevikku. Ta usub, et 1000-aastane inimene on täna juba sündinud. Ta arutleb inimkonna tuleviku, elu ja universumi müsteeriumi teemil. Lisaks Raivole mõtisklevad tõe, selle otsingute ja olemasolu üle astrofüüsik Jaan Einasto, füüsik Peeter Saari, teadusfilosoof Enn Kasak, astronoom Laurits Leedjärv, pastor Gustav Piir jpt.

Sipelgapesa

Hetkel toimub

Hiiglasliku nõukogudeaegse garaažikompleksi sisemuses keeb justkui teises paralleeluniversumis pulbitsev vilgas elu. Lõputud spiraalikujulised sõidukoridorid täis masinaid ja inimesi meenutavad sipelgapesa. 1985. aastal ehitatud kolosseum on muutunud lihtsast garaažist utoopiliseks rajatiseks, kus leidub kõikvõimalikke asutusi. Kompleksis tegutseb saun, restoran ja isegi loomakliinik. Sipelgapesa on teiseks koduks ligi 700 mehele. Siin jagavad nad oma argimuresid ja unistusi, putitavad autosid ja põgenevad näägutavate naiste eest. Omamoodi salajases klubis saavad mehed elada endi kehtestatud reeglite järgi. Siin ei sega neid keegi.

Arizona unelmad

Hetkel toimub

Viis teismelist tüdrukut, üks poiss ja väikelinn, mis on kiilutud raudtee ja maantee vahelisele alale Arizonat läbiva osariikidevahelise kiirtee number 40 lähistel. Kõik nad elavad Winslow’ väikelinnas ja sellest veidi põhja poole jäävas navajo indiaanlaste reservaadis. Taani režissöör Jon Bang Carlsen, kes on tuntud oma lavastatud dokumentaalfilmide poolest, viib nad unistuste ja reaalsuse vahelisele maagilisele territooriumile, haarab nad näitemängu, kus nad saavad oma elu – minevikku, olevikku ja tulevikku – lahtimõtestada.

Tukdam: maailmade vahel

Hetkel toimub

Enamike inimeste jaoks on surm midagi selgepiirilist, mille olemuse on arstiteadus täpselt paika pannud. Täispikk dokumentaalfilm lükkab need oletused ümber, uurides nähtust, mis ähmastab piiri elu ja surma vahel ennenägematul moel. Olekus, mida Tiibeti budistid kutsuvad tukdam’iks, surevad kõrgeltarenenud budismi praktiseerijad teadlikult kontrollitud viisil. Kuigi nad on meie biomeditsiiniliste standardite kohaselt surnud, jäävad nad sageli mediteerimisasendisse istuma; tähelepanuväärsel kombel säilitab nende nahk elastsuse ja sära ning nende kehad püsivad pärast kliinilist surma lagunemismärkideta päevi, mõnikord nädalaid. Jälgides murrangulist teaduslikku uurimistööd tukdam’i kohta ja näidates Tiibeti budistide väga isiklikke suremise lugusid, kõrvutab film teaduse ja Tiibeti vaatenurki, püüdes lahti harutada tukdam’i saladust.

Meeskond

Hetkel toimub

September 2015, Riia Arena. 5 mängu, 12 meest, 20 000 fänni. Me näeme koondise ettevalmistusi, treeninguid, võitlusi, sisepingeid ja telgitaguseid. Eesti viimase 10 aasta võimsaim spordihetk: meie korvpallifännide rõõm ja kurbus. Mängijate ja fännide ilustamata emotsioonid. Öise Riia kirev melu. Sõna saavad endised ja praegused sportlased, treenerid, toetajad ja spordisõbrad.

Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha?

Hetkel toimub

Ühtne Eesti oli Teater NO99 loodud fiktiivne poliitiline liikumine, mida suur osa avalikkusest käsitles reaalse poliitilise jõuna. 24. märtsil 2010 toimunud pressikonverentsil teatati kavatsusest korraldada 7. mail Saku Suurhallis Ühtse Eesti suurkogu. Aktsiooni tutvustati teatriprojektina, kuid paljud uskusid Ühtsesse Eestisse kui reaalsesse poliitilisse jõudu. Mida lähemale jõudis 7. mai, seda enam küsis avalikkus, kas sünnib uus erakond? Dokumentaalfilm näitab manipulatsioone, emotsioone, hirme, bravuuri ja tahet, millest koosnes Ühtne Eesti. Sotsiaalne eksperiment valgustas läbi Eesti poliitika toimimismudelid ja Eesti valija ostsustamisvalikud. Kolm ja pool aastat hiljem on piisav aeg, et küsida: kas Ühtne Eesti muutis midagi?

Naine pildil

Hetkel toimub

Kunstnik Lauri Sillak aka Laurentsius alustab oma värske näituse maalimist tavatus kohas – tühjaksjäänud puumajas Tallinna südalinnas. Majas, mis on kuulunud Eesti filmi- ja fotokunsti loojale Johannes Parikasele ja tema naisele Lillile. Parikaste nimi oli esimeses Eesti Vabariigis tõeline tooniandja. Sellega seostusid Eesti esimese missivõistlus, riigimeeste prominentsed portreed ja kogu Eestimaa ülespildistamine. Parikaste salapärase elumaja seinad peidavad endas inimeste jälgi, kes omal ajal pildil olid ja kultuurkihtide alt paljastub tollane elu. Ajastu tapeetidele ilmuvad kaasaegsete kaunitaride ja maailmakuulsate pesumodellide portreed, aga maja perenaise Lilli vaim on rahutu.

Mäed, mida polnud

Hetkel toimub

Andekus, töökus ja tahtmine võivad viia maailma-areenile. Isegi kui kasvad Euroopa mõistes perifeerses Vändras ja unistad saada elukutseliseks jalgratturiks. Profiks, kes vallutab kuulsaid mäetippe Alpides, Püreneedes, Dolomiitides ja kelle nime kuuleb nädalast nädalasse Eurospordi kanalilt, kui käsil on Tour de France, Giro d´Italia või Vuelta. Üks erandlik edulugu on mõistetav, aga kui neid on kaks ja veel samal ajal… Treener Erich Perneri käe alt sirgusid suurmeistriteks Tanel Kangert ja Rein Taaramäe. Üks lõi profimaailma ukse lahti pauguga, teine vargsi, vigastustega maadeldes. Aga mõlemad jõudsid sihile. Mis teed pidi, millise hinnaga? See on film, milles kohtuvad perifeersed madalad maastikud maailmakuulsate mäetippudega. Ratturite argipäev ja tipptiimide varjatud telgitagused.

Südamering

Hetkel toimub

Film jälgib rühma täiskasvanuid ja nende lapsi, kes 2014. aasta suvel otsustavad loobuda harjumuspärasest elukorraldusest ning asutavad teadlikult Eesti esimese ökokogukonna. Nad panid oma säästud kokku ja ostsid kamba peale vana mõisakompleksi 33 hektari põllumaa ja 3750 ruutmeetri pool-lagunenud hoonetega. Kompleksis asus enne hooldekodu. Kokku kolis 5 peret – 12 täiskasvanut ja 6 last. Nende eksperimenti innustas üle maa leviv ökokogukondade liikumine, mille eesmärgiks on katsetada väiksemas koosluses uut elukorraldust, mille tuumaks on vägivallatud harmoonilised suhte, loodushoid, permakultuur ja väike jalajälg. Alustuseks tuleb lammutada kõik peavoolu ühiskonna alustalad – haridusest, tuumperekonna ja tarbimiseni. Film jälgib kogukonna dramaatilisi arenguid 5 aasta jooksul. Mesinädalatest tuumikgrupi lahkuminekuni.

Matusepäevikud

Hetkel toimub

Surm ja usk, elu ja eksiil. Üksinduse ja surmaga tegelemine on väikekoguduse vaimuliku igapäev. Küpses eas võõrasse kultuuri istutatud hingehoidja on ka ise sageli väga üksi. Vanad tahavad, et neid maetaks emakeeles ning selleks on kutsutud kodumaalt Torontosse, kus on suurim eestlaste kogukond eksiilis, kolm vaimulikku. – Endine insener Jüri Puusaag, eks-näitleja Kalle Kadakas ja kolmandat põlve vaimulik Mart Salumäe. Iga matus peegeldab võõrasse keskkonda sattunud hingekarjastele nende endi probleeme: keerulised suhted oma lähedaste ja kogudustega, identiteedi kahestumine võõrsil elades, usu marginaliseerumine, kohanematus ingliskeelses suurlinnas, surm kui ebamugav tabuteema kaasaegses “igavese nooruse” ühiskonnas.

Kadunud isa

Hetkel toimub

Evald Hermaküla alustas oma teatriteed noore, vihase geeniusena “Vanemuise” teatris, kus tõi lavale mitu siiani legendaarset lavastust. Ta oli teatriuuenduse peamine eestvedaja. Hermaküla suund oli selge – eemale tekstist ja mõistuspärasusest alateadvuse poole. Täispikk dokumentaalfilm “Kadunud isa” räägib loo autori kasuisast Evald Hermakülast (1941 – 2000), karismaatilisest näitlejast, lavastajast ja väsimatust teatriuuendajast. Filmis segunevad lavastuslikud ja autori isiklikud mälupildid dokumentaalse arhiivimaterjaliga ning Hermaküla kaasaegsete mõtetega teatrist, elust ja surmast. Film uurib lavastaja ja kunstniku loomepsühholoogiat ja selle totaalset mõju läbi Hermaküla traagilise elutee, mis lõppes vabasurmaga.

Universitas Tartuensis 375

Hetkel toimub

1632. aastal asutas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Tartus ülikooli Academia Dorpatensis. Tänane Universitas Tartuensis on üks Põhja- ja Ida-Euroopa vanemaid ülikoole. Tartu ülikool on seisnud erinevate kultuuride piiril, Ida ja Lääne vahel, see on hariduskants, millest 1919. aastal sai eestlaste rahvuslik ülikool. Film annab ülevaate Tartu ülikooli sünni- ja eluloost, ajaloost ning tänapäevast, toetudes kuuele sümboolsele sambale: Universitas, Professores, Gloria, Historia, Genius loci ja Traditio. Kasutatud on rohkelt haruldast arhiivimaterjali. Ülikooli tänapäev on jäädvustatud 2007. aasta kevadel. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Jätkusõja viimased sõdurid

Hetkel toimub

Filmi kangelasteks on viis Soome eest Jätkusõjas sõdinud eesti meest, kelle Soome riik andis pärast sõda Venemaale välja ja kes sattusid seetõttu NKVD repressioonide alla. Oma dramaatilisi seiklusi meenutavad tollased soomepoisid ja neid valvanud Soome vangivalvurid. Filmi peategelasena astub üles vana külakirikuõpetaja, endine soomepoiss Paul Saar. Selle aja poliitilise pildi edasiandmiseks on filmis kasutatud rohkelt Eesti ja Soome arhiivide ajastutruud filmimaterjali, NKVD ja Soome kaitsepolitsei VALPO dokumente, katkeid president Paasikivi isiklikust päevikust jm. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Masingu maastikud: Surm on öömaja põllul

Hetkel toimub

Uku Masing sisepagulasena nõukogude aja piiratud tegevusväljal, KGB repressioonid ja Masingu mahavaikimine. Tekkinud olukorras oli Masingu tööde levimise peamine kanal käsitsi paljundamine, jälgitakse selle tegevuse ulatust ja mõju. Film sõlmib ligi kolmekümne Masingust puudutatud inimese abiga kokku KGB, naise teema ja tööde käsikirjalise leviku ning lõpetab triloogia. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Masingu maastikud: Inimesepoeg valgel laeval

Hetkel toimub

Inimesed, kelle tutvus Uku Masinguga sai alguse 1950ndatel ja kogus jõudu, olgu siis Tallinnas Usuteaduse Instituudis või Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis ja Masingu Vilde (nüüd Hurda) tänava korteris, aitavad luuletajast, teoloogist ja õpetlasest panna kokku isiklikuma pildi. Meenutavad ja mõtisklevad Jaan Kaplinski, Vello Salo, Kalle Kasemaa, Hando Runnel, Andres Ehin, Ave Alavainu, Viivi Luik, Jaan Kiivit, Toomas Paul, Jaan Tooming jt. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Masingu maastikud: Kitsas rada keset metsi

Hetkel toimub

Raikküla vallas Lipa külas sündinud teoloogi, orientalisti, filosoofi, luuletajat, folkloristi ja etnoloogi Uku Masingut (11.08.1909 - 25.04.1985) ja tema peret meenutavad koduküla elanikud, kajastamist leiavad ka Uku Masingu 90. sünniaastapäeva tähistamisega seotud üritused, mis toimusid juubeliaastal poeedi lapsepõlvemaal. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Pigilinnud

Hetkel toimub

Film portreteerib inimesi, kes elu keerises pinna jalge alt kaotanuna kannavad endas ometi igatsust veel kord lendu tõusta. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Tantsud Linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt

Hetkel toimub

Kahekümne viie aasta kestel oli Lennart Meri elu ja looming tihedalt seotud Eesti filmindusega. Film kirjeldab tema soome-ugri rahvastest jutustavate antropoloogiliste dokumentaalfilmide “Veelinnurahvas” (1970), “Linnutee tuuled” (1977), “Kaleva hääled” (1986), “Toorumi pojad” (1989) ning “Šamaan” (1997) valmimislugu. Kasutatud on filmiekspeditsioonidel võetud fotosid, katkendeid raadio- ja telesaadetest Lennart Meri intervjuudega, tema enda videokaameraga salvestatud kaadreid, omal ajal filmidest välja jäetud lõike, kirjavahetust ja arhiividokumente. Kõnelevad Lennart Meri filmide kaasteelised, kolleegid ja sõbrad. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Neidsaare hoo peal

Hetkel toimub

Pille, kelle viimaseks lähedaseks inimeseks on jäänud Soomes elav tütar, püüab vanadust trotsides üksi lambaid karjatada. Felix on mures mesilaste pärast. Tarud jäävad tühjaks, pered surevad välja, mesilasemad ei mune piisavalt, et uued põlvkonnad kooruksid. Ümberringi käib põldude mürgitamine ja põlismetsade lageraie. Preester Agaton teenib väikseid kohalikke õigeusu kogudusi, õnnistab, jagab armulauda. Kaitseliitlane Hellat ja Hellati tütar Kateriina otsivad maapõue peidetud hõbedat. Legend räägib, et viikingid jõudsid suurelt merelt selle kandi rannaküladesse just Neidsaare kaudu, siinse madala lahe roomätaste vahelt.

Üht kaotust igavesti kandsin

Hetkel toimub

Hillel on oma narkomaanist pojaga lähedane suhe. Ta saadab talle iga kahe nädala tagant raha. Peale riidu, mis neil telefoni teel tekib, Lauri kaob. Tema viimane teadaolev asukoht on Bogotá, Kolumbia. Meeleheitel Hille palub Lauri õel Eeval Kolumbiasse sõita ning üsna pea leiab Eeva end sürreaalsest ja halastamatust Bogotá allmaailmast ning teeb kõik endast oleneva, et leida oma vend.

Päikeseaeg

Hetkel toimub

Looduse lõputus ringkäigus on kõigil oma ülesanne - taimedel, seentel, putukatel ja loomadel... Nad leiavad alati oma tasakaalu, rütmi ja kooskõla. Seitsme aasta jooksul filmilindile üles võetud film viib meid Eesti kodudesse, kus elatakse eemal maailma kaosest, looduse poolt etteantud rütmis. Aga inimliku loovuse südames on alati peidus üks pisike vastuhakk, mis ei taha järgida seda, mis on meile ette kirjutatud. DokumentaalfIlm loob vaatajale ruumi, kus on hea mõelda ja tunda, mida annab inimesele kontakt loodusega ja mis võiks juhtuda, kui see kaob.

Ilvesmees

Hetkel toimub

Pärast lahutust ja rasket õnnetust elab Hannu üksi oma talus Lääne-Soomes. Keskkonnas, mis on koduks kõikvõimalikele metsloomadele, sealhulgas euraasia ilvesele, metskassile, kes oli kuni viimase ajani peaaegu välja surnud. Kui Hannu leiab tee äärest surnud ilvese, on see nagu kohtumine vana sõbraga: ta mõistab, et lapsepõlves selles piirkonnas elanud ilvesed on tagasi tulnud. Uue jõu ja elutahtega täidetud Hannu seab oma maale üles rajakaamerad. Peagi salvestavad 23 kaamerat kõike põdrast hiirteni. Hannu hakkab ilveseid isiklikult tundma õppima, jälgides igapäevaselt nende harjumusi ja elupaiku, suhteid ja isiksuslikke iseärasusi. Ilvese vaim imbub Hannu maailma aina sügavamale, kuni ta hakkab muutuma üheks nendest.

Süda Sõrve sääres

Hetkel toimub

Süda Sõrve sääres on poeetiline dokumentaalfilm meestest, kellede hinged on täis ilu, tuld ja elujõudu aga ka ääretut üksindust. Need mehed elasid Sõrve sääres Põdra külas, kus nende ainukene mängukaaslane oli ei keegi muu, kui kaval viinakurat. Villi jutustab loo sellest, kuidas viinakurat tema sõbrad trikkidega ära meelitas. Aga kuidas siis Villi ikka veel elus on?

Lembri Uudu

Hetkel toimub

Kuni Eesti Vabariigi taasiseseisvumiseni 1991. aastal tegutses Pähkla külas Saaremaal kolhoos, mis andis tööd pea kõigile külaelanikele. Kolhoosis töötas traktoristina ka Lembri Uudu. Pärast kolhoosi lagunemist kaotas suurem osa külaelanikest oma töö ja Uudu suri. Vahel aga juhtub nii, et inimese tegelik elujõud tuleb välja alles pärast tema surma. Lembri Uudu suri ära nii õigel ajal, et temast sai kangelane, kes hoiab siiani külaelul hinge sees ja kolhoosi koos.

Parem homne

Hetkel toimub

Ajal, mil kümned tuhanded eestlased Soomes parema elu nimel tööd teevad, elavad paljud neist pidevas ooteseisundis. Alati pakitud kott, voodi kuskil anonüümses toas, köök, mida kasutab loendamatu arv inimesi - oma elu omas kodus saab elada vaid loetud tunde. Film räägib loo ühest majast Helsingi lähedal, mille allkorrusel elavad 10 eestlast ja ülakorrusel soomlane Tomi, kes neile tööd pakub. Estofiilist ülemus tunneb muret, miks eestlased oma vaba ajaga midagi ette ei võta. Eestlastel on aga hoopis teised mured.

Kartuli Wabariik

Hetkel toimub

Kunstnik ja üritustekorraldaja Tarmo Ladva on võtnud eesmärgiks rajada Eesti äärealale Taheva valda Laanemetsa külla Kartuli Wabariigi, muuseumi kartuli kui eesti toidu sümboli tutvustamiseks ja ajaloo mäletamiseks. Lennukad ideed, nagu vannikino ja pärimusteater, takerduvad aga rahanappuse ja üleüldise skeptitsisimi taha. Entusiast ei taha alla anda, vaid üritab edasi.

Helene elukool

Hetkel toimub

Ideaalne õpetaja on süsteemne, omab autoriteeti, valdab ja õpetab õpilastele ainet aursaadavalt, vaimustunult ja kirglikult, tekitab õpilastes huvi aine vastu ning muudab tunnid sisukaks ja huvitavaks, on erapooletu, tolerantne, sõbralik ja suhtub toetavalt erinevate võimetega õpilastesse, tegeleb pidevalt enesetäiendusega, teeb koostööd kolleegidega ning jälgib euroopalike kultuuritavade põhimõtteid. Nii seisab ühe eliitkooli füüsikaõpetaja konkrusi kuulutusel. Aga kui sa oled 22-aastane ja seisad esimest korda ühe maakooli klassi ees? Kust pihta hakata? Mille vahel tuleb valida, et saada heaks õpetajaks?

Vara küps

Hetkel toimub

Dokumentaalfilm toob esmakordselt kaamera ette metsadebatis osalenud metsatööstuse, Riigimetsa majandamise keskuse ja loodusteadlased, et saada selgust, mis Eesti metsaga on toimunud ning millise pärandi jätame järeltulevastele põlvedele tulevikus. Enam kui 60nes Eesti eri paigas üles võetud loodusfilm avab vaatajale Eesti metsade hetkeseisu ning näitab kuidas poliitilised otsused on meie ühise vara kasutamist mõjutanud. Film pakub lahendusi, et debati ummikseisust välja liikuda ning suunab tähelepanu teravikele, mis metsasõja infomüras on mattunud juhitud kommunikatsiooni sõnumite alla. Aga tõstatab ka küsimuse, kuidas metsasõja algusajast vahetunud üheksa valitsust on jätkuva passiivsusega riigi vara, metsaga, hoolimatult ringi käinud.

Welcome to Estonia

Hetkel toimub

Detektiivitöö Tallinnas ja Hamburgis toob ilmsiks ulatusliku vandenõu, mis laotab siirdeid kõikjale. Esto muudkui paljastab, paljastab, paljastab. Poliitikud on kaamed, sest tõetund on lähenemas. Mängu astuvad Eesti Märgi emissarid, vennad Surmad, salapärane "Sügav Kurk" võimukoridoridest, verdtarretav Poodom-poodom. Lõpuks aga laotub Eestimaa kohale kõikelubava Armastuse Festivali lilleaed. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Aasta täis draamat

Hetkel toimub

2017. aastal kuulutab Kinoteater välja töökonkursi, et leida inimest, kes poleks teatris käinud ning vaataks ära kõik 2018. aastal loodud teatrilavastused. 450 kandidaadi seast leitakse 21-aastane Alissija-Elisabet, rätsepaharidusega Valga tüdruk venekeelsest perekonnast. Noor inimene, kes ei tea midagi Eesti teatrist ega tunne ühtegi eesti näitlejat. Noor inimene, kes enne eksperimenti kaalus, kas minna tööle Maximasse või Euroopasse vabatahtlikuks. See on inspireeriv lugu iseseisvumisest, oma koha otsimisest ja sellest, et vahel piisab ainult väikesest juhusest, et veerema läheks lumepall, mis muudab kogu elu.

Šamaan

Hetkel toimub

Nganassaanid on samojeedi rahvas Euraasia põhjapoolseimas piirkonnas Taimõri poolsaarel Krasnojarski krai Taimõri rajoonis. Nad räägivad uurali keelkonna põhja-samojeedi alamrühma kuuluvat keelt, nende kaugemad keelesugulased on soomlased, eestlased ja ungarlased. Keelemälu ulatub 10 000 aasta taha minevikku. Šamaan Demnime loitsimist ja lovesse langemist filmiti 16. juulil 1977 sünkroonselt ligi kolmveerand tundi, "Linnutee tuultesse" läks sellest ainult väike osa. Demnime laulud on lindilt tõlkinud S. Turdagina ja A. Mihkels ning täiendavad oluliselt meie teadmisi selle väikese hõimu peadpööritavast luulelennust. Nganassaani šamaan Demnime, Dühode poeg Namtuso sugukonnast (1913-1980) oli toona 64-aastane. Film Demnime loitsimisrituaalist valmis 20 aastat hiljem.

Veelinnurahvas

Hetkel toimub

Soomeugri ja samojeedi rahvaste ühisjuuri ning rännuteid otsivas-avastavas dokumentaalfilmis püütakse tungida Uurali keelkonna läteteni, jälgida soome-ugri ja samojeedi hõimude etnograafiat, folkloori ja igapäevaelu, taastada nende tuhandeaastaseid rännuteid oletatavast algkodust Siberist Läänemere ja Doonau äärde. Kamassi, neenetsi, handi, komi, mari ja karjala keele kõnelejaid on jäädvustatud nende igapäevases elukeskkonnas 1969-1970. aastail Neenetsimaal, Handi-Mansimaal, Usbekistanis, Komis, Marimaal, Karjalas ja Eestis. Filmi koondatud ja emotsionaalselt mõtestatud aines on igihaljas ning selle ajaloolis-kultuuriline väärtus vaid suureneb ajas.

Peldik

Hetkel toimub

Probleemfilm meie käimlakultuurist - lagastatud välipeldikud ja räpased koolivetsud.

Disko ja tuumasõda

Hetkel toimub

Mänguline dokumentaalfilm räägib ühest veidrast infosõjast 1980ndate Eesti NSVS, mil totalitaarne võim seisis vastamisi popkultuuri kangelastega. Ja kaotas. Toonaste laste maailmapildi kujunemisel etendas lääne popkultuur üliolulist, ent nüüdse pilgu jaoks veidrat rolli. Aknaks unistuste maailma oli Põhja-Eestis nähtav Soome televisioon, mida võimukandjad ei suutnud kuidagi keelustada. Paralleelselt poliitilise põnevikuga kulgevad lavastatud lood, mis põhinevad tol ajal üles kasvanud laste mälestustel. Filmtegijad pakuvad humoorika käsitluse lähiajaloost, kus segunevad luuremängud ja inimlik tragikomöödia.

Vetelkõndija

Hetkel toimub

Vetelkõndija on keegi, kes ostsib siin elus kahte asja – armastust ja tõde. See on keegi, kes ikka veel usub imedesse ja on ka ise võimeline neid korda saatma. Keegi, kes julgeb olla igal hetkel uus, kes esitab endale väljakutseid ja võtab neid vastu... See on Kristiina ise. See on film Eesti armastatuimast ja rahvusvaheliselt tuntuimast kaasaegsest poetessist Kristiina Ehinist. Kuid mitte ainult. See ei ole klassikaline portreefilm. Pigem on see elufilossoofia film, mis saab edasi antud läbi ühe erakordse inimese ja kirjaniku kogemuste ning loomingu. Omamoodi on see ka film naiseks olemisest.

Neeme Järvi. Muusika üle kõige

Hetkel toimub

Neeme Järvi on üks enim plaadistanud dirigente või koguni muusikuid maailmas. Tema nimi figureerib enam kui poole tuhande heliplaadi esikaanel, lisaks veel sadakond helikandjat, millel ta on üks paljudest tegijatest. Lisaks rahvusvahelisele haardele ning mitmete maailmaorkestrite peadirigendiks olemisele on tal aga ka missioon kultuurisaadikuna. Film jälgib Neeme Järvi lähiaja tegemisi – kontsertturneel ERSOga Viinis, Linzis, Prahas, talvepuhkusel Floridas, kontsertidel Tallinnas, Glasgows ja Pärnu Muusikafestivalil – juhatamas, meistrikursusi andmas ja oma järelkasvu – dirigentidest poegade Paavo ja Kristjan Järviga suhtlemas ja nende edule kaasa elamas.

Põrgu katlakütja

Hetkel toimub

Portreefilm Eesti ühest parima vormitunnetusega skulptorist Seaküla Simsonist. Afganistani sõjast läbi käinud mehel on kogetut võimatu unustada. Ikka ja jälle saab minevik ta kätte. Ka unenägudes. Ainuke võimalus oma deemonitele vastu seista, on nende üle nalja visata. Dokumentaalis on hästi tabatud kunstniku olemust, loomeprotsessi ja meetodeid, ning selle kokku sulamist ühtseks tervikuks. Film avab looja hinge, seesmise aususe ja siiruse ning näitab skulptuure ja objekte läbi põneva rakursi, mis annab hea ülevaate kunstniku töödest, nende raskest ning keerukast valmimisprotsessist.

Varesesaare venelased

Hetkel toimub

Narva jõel asuvale Varesesaarele 1857. aastal asutatud Kreenholmi Manufaktuur, oma hiilgeaegadel 13 000 inimesele tööd andnud tekstiilikombinaat suleti lõplikult 2010. aastal. Viimase paari aastakümne jooksul on töö kaotanud üle kümne tuhande kudumisvabriku töölise. Oma sünget elulugu jutustavad nooremapoolsed Narva venelased, kreenholmlaste põlvkonna järglased. Karmid monoloogid räägivad hüljatusest, tänavaelust, alkoholist, narkootikumidest ja vanglast. Enamike elusaatust on kujundanud lapsepõlve hingelised ja füüsilised traumad. Põhjakihti vajunud noortel inimestel pole jõudu, lootust ega tahtmistki elumülkast välja rabeleda.

Jonathan Austraaliast

Hetkel toimub

Oma karmist elust kõnelevad ühe helerohelise maja elanikud Mustjalas, enamasti raskes viinauimas mehed ja naised. Paari kilomeetri kaugusele Küdema randa ehitatakse võimast süvasadamat, kuhu ilutulestiku ja aupaukude saatel randub hiiglaslik saksa lõbusõidulaev Lili Marleen. Mustjalas etendatakse saksa turistidele pulmamänge. Ometi ei muuda sadama ehitus ja helevalge lõbusõidulaeva saabumine kohalike elus miskit. Rohelise maja elanike seltsiliseks jääb õlu ja viin. Film räägib ühe masendava tõe, mis varjus Eesti eduloo taga. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Suur soo

Hetkel toimub

Vello läks 30 aasta eest elama Emajõe-Suursoo kõige kaugemale soosaarele. Jättis senise tööelu ja linnamelu, et elada kooskõlas emakese loodusega. Emajõe-Suursoos on veel sellist loodust, mis hakkab muust maailmast otsa saama. Üüratu deltasoostik laseb liikidel elada omaette, ilma inimese suurema sekkumiseta, kuigi ka inimene on selles soos varjupaika ja toidulisa otsinud juba aastatuhandeid. Vello elatab end mesindusest ja jahipidamisest, tema elu kulgeb loodus rütmis.

Lutsepa lugu

Hetkel toimub

Ain Lutsepp on Eesti rahva mällu sööbinud eelkõige Tõnissonina. Tänaseks on see suurepärane näitleja aga jõudnud juba 26 aastat teatripublikut rõõmustada, lisaks veel aukartustäratav arv filmirolle. Sellele vaatamata on Ain tagasihoidlik mees ega armasta intervjuusid anda. Seekord ta siiski räägib. Räägib oma lugu ning seda lugu täiendavad kursusekaaslane, kolleeg ja sõber Roman Baskin, filmipartner Margus Lepa, abikaasa Elo Lutsepp, noor kolleeg Tiit Sukk ja mõned teisedki. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Savikodu

Hetkel toimub

Tõelised ökoinimesed Knut ja Riina plaanivad omale ehitada savist ja põhust loodussõbralikku maakodu. Lasnamäe üürikorterist põgenetakse Lõuna-Eesti metsa endale põhumaja ehitama. Nii mõnedki lähedased on selle ettevõtmise suhtes skeptilised. Knutil tuleb tõestada põlisest ehitusmehest isale ja insenerist õemehele, et savimaja, mille ta oma vanemate maalapile püsti panna kavatseb, pole mitte ümberpuhutav kolme põrsakese maja, vaid peab vastu ka tuulele, vihmale ja rottidele. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Looduslaps

Hetkel toimub

Kõik eluks vajaliku saab Mari otse loodusest. Õietolm ja kastepiisad on alati Mari menüüsse kuulunud, ehkki tütarlapse sõnul võib ka suur sõõm kopsudesse tõmmatud lillelõhna tema jaoks olla toitvam kui mistahes söök. Juba kolm suvekuud pole Mari tahket toitu puudutanud. Tema menüüsse kuuluvad vaid mahlad. Suvel magab Mari lageda taeva all. Oma päevi sisustab ta ravimtaimi ja metsaande korjates, neid kuivatades ja ravivaid tinktuure valmistades. Kes oskaks arvata, et kunagi oli see tütarlaps Playboy kaanemodell.

Täkutallinn

Hetkel toimub

Edukas ärinaine Maarika keerab selja kontoritarvete hulgimüügifirmale ja otsustab hakata tegelema uue müügitööga, pakkudes briti poissmeestele vallatuid nädalalõppe Tallinnas. Maarika loodab, et romuralli, täpsuslaskmine, pealinna ööklubid ja odavad prostituudid peaksid tema uuele ärile jõudsalt tulu tooma. Inglise poissmehed lasevad ennast Tallinnas mõnuga teenindada. Maarika äri jääb siiski soiku, aga juba mõlgub tal peas uus idee, kellele ja kuidas Eestimaa pealinna tutvustada. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Müümise kunst

Hetkel toimub

Vaatluse all on turumajandusliku ühiskonna oluline vundamendikiht – müügitöö. Üha tähtsamaks on müügitöös tõusnud emotsioon, imago ja müügimehe karisma. Peamine pole, mida sa müüd, vaid kuidas sa müüd. Mis muudab müügitöö nii ahvatlevaks? Kumb on olulisem: mida sa müüd või kuidas sa müüd? Millega ennast motiveerida? Kuidas olla edukas? Kas kogu elu on müümine? Vaatlusprojekti käigus jälgitakse paralleelselt mitme tegelase elukäiku, lihtsast müüginaisest eduka koolitusguruni. Inimlik kroonika ajastust, kus edukus on tõusnud elunormiks ja kiirelt muutuv ühiskond omastab turumajaduse kõige imepärasemaid vorme. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Vali kord

Hetkel toimub

2004. aasta sensiatsioonilisim eesti film, satiiriline dokumentaalfilm räägib nn uuest poliitikast, mis kasutab ära rahva ihalust raudse rusika järele. Skandaalne meediaüksus Esto TV rajab profašistliku jäägripataljoni, mis hakkab rakendama valitsuspartei Res Publica loosungit "Vali Kord!". Oma missioonil väisavad šokireporterid Ken ja Tolk Eesti ja Euroopa Liidu võimukeskusi, hoiavad silma peal peaminister Juhan Partsi tegemistel, paljastavad vandenõusid ja likvideerivad inimrämpsu nii Eesti kui Euroopa tänavatelt. Nagu habemenuga silmamunasse, tungib Esto TV Eesti ühiskonna varjatud kihtidesse, et ilmsiks tuua meie ksenofoobia, rassism ja sallimatus. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Uus Maailm

Hetkel toimub

Ühe revolutsiooni anatoomia: lugu inimestest, suhetest ja suurest muutumisest. Tallinnas Uue Maailma linnaosas tegutseb grupp noori, keda mõned peavad lärmakateks rahurikkujateks, teised süüdimatuks hipikambaks, kolmandad kangelasteks. Nad alustasid kui anarhistlikud linnageriljad, kes võtsid enda missiooniks võidelda puhtama ja autovabama elukeskkonna eest, valmistades sellega politseile ja valvsatele linnakodanikele peavalu. Aga ühel päeval tuli tunnustus, tähelepanu ja rahastus. Mis jääb järele hullusest, kui see on vaja ühel hetkel projekti pakendada? Kuidas hoida aastate jooksul elus loovat kaost? Mida teha inimsuhetega, mis ei allu projektiloogikale? Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Kuku: Mina jään ellu

Hetkel toimub

Eesti kõige andekam, kuid oma andekust järjekindlalt viina sisse uputanud ja usalduse minetanud filminäitleja üritab kõigele vaatamata üha uuesti ja uuesti end jalgele upitada, usaldust tagasi võita.

Suled või glamuur

Hetkel toimub

2020. aasta kevadel tabas Eestit kanabuum – apokalüptilised meeleolud ajasid sadu linnainimesi tagaaeda kodulinde soetama. Film portreteerib kolme perekonna juures resideeruvaid linnakanu, uurides, kuidas varasemast munakesksest maalinnust urbanistlik lemmikloom sai. Inimesega nokk noka kõrval koos elades on kanad muutunud eneseteadlikumaks, individualistlikumaks ja igas mõttes rohkem inimese sarnaseks. Lindude ellu on siginenud veidrad aksessuaarid, kummalised glamuuriüritused ning ebatraditsiooniliselt head elutingimused. Mõned kanad on õppinud koguni kõnelema. Kas saame neid emantsipeerunud linde vaadates üldse kasutada enam terminit “kodukana”? Mida arvab sellest kõigest kana ise ning kas ta jaksab oma väikestel jalgadel sibades taolise tempoga sammu pidada? Suleliste Udu, Triinu, Piuksu ja mitmete teiste kanade elu aitavad linnas kursil hoida koreograaf ja Kopli kanaaktivist Veronika, antropoloog Tanel ning noor ornitoloogiahuviline Mindi.

Radikaal

Hetkel toimub

Legendaarne Jorh Adniel Kiire kehastaja ja šõumees Margus Lepa on sukeldunud vasakpoolsete ridades poliitikasse, sealt siis skandaaliga lahkunud ja teinud uue kannapöörde, olles nüüd radikaalne paremäärmuslik raadio saatejuht. Mees nagu ühemeheorkester intervjueerib, provotseerib, vaidleb ja paljastab oma raadios nii reaalseid kui ka väljamõeldud konspiratsiooniteooriaid. Autorid püüavad uurida, mis on selle totaalse muutumise taga ja kes on need inimesed, kes leiavad tröösti Margus Lepa kibedast retoorikast.

Viirusekandur

Hetkel toimub

Kalev Rajangu on Viljandi orelimängija ja hauakaevaja, radikaalne kunstnik ja karismaatiline lektor, vabamõtleja ja provokaator, keda peetakse nii geeniuseks kui hulluks. Järjekindla naistekütina süüdistab ta traditsioonilist perekonda inimkonna kõigi hädade põhjustes. Kuid erakuelul ei ole pakkuda Kalevile piisavalt väljakutseid. Ta otsustab hakata süsteemi õõnestama süsteemi enda vahenditega, kuulutama oma sõnumit kõige mõjukamale auditooriumile. Andres Maimiku ja Rain Tolki dokumentaalfilm elab kaasa tema triumfidele ja nurjumistele sellel raskel kuid huvitaval teel.

Vanad kalad

Hetkel toimub

Tahtejõulised ja vitaalsed veteranujujad ei soovi vanadust veeta kiiktoolis "tiksudes" ning seebikaid vaadates. Nad rokivad mööda maailma ringi ja võidavad medaleid, näevad nooruslikud välja ning nende hoiakud on elujaatavad. Üksteisele ollakse toeks mitte ainult treeningutel, vaid ka igapäevaelus. Kuigi enda sõnutsi jäädakse kogu eluks sportlasteks, ei spordita vaid medalite pärast. Sport on eelkõige elukvaliteedi kasvatamise ja elu pikendamise vahend.

Kuulugu

Hetkel toimub

Omaaegne eestlaste kuukalender ning sellega seotud uskumused ja kombestik. Filmis vahelduvad arhiivikaadrid lavastatud stseenidega, milles kujutatakse talurahva töid ja tegemisi. Jagatakse vanarahva tarkusi ja õpetusi selle kohta, milliseid töid võis teha vana kuu ajal ja milliseid noore kuu ajal.

Kullaketrajad

Hetkel toimub

Kummalise, hiiglasliku ja nähtamatu äriimpeeriumi, ilmselt läbi aegade suurima Eestist juhitud sõuäri, stuudio Eesti Reklaamfilm lugu. Hulljulge idee luua Nõukogude Liidus reklaame tootev stuudio sündis ühe mehe, Peedu Ojamaa peas. Sajad andekad nupumehed ja filmiloojad valmistasid tema juhtimisel tuhandeid reklaamfilme, mis vallutasid miljoneid südameid. Uskumatuna näiv lugu leidis aset “sotsialistlikus impeeriumis”, kus kaupa, mida reklaamida, õieti polnud ja turureeglid ei kehtinud. Üldise kaubapuuduse ja sotsialistliku käsumajanduse tingimustes reklaamiti vahel ka kogunisti olematuid asju ning loodi mulje petlikust kaubaküllusest Nõukogude Liidus.

Nõukogude hipid

Hetkel toimub

Pöörane lillelaste sõit Nõukogude Liidu hipiliikumise jälgedes viib 1970ndate psühhedeelsesse undergroundi, kus rokkmuusikast joovastunud pikajuukselised noored lõid range režiimi kiuste oma maailma – Süsteemi, milles püüeldi rahu ja vabaduse poole. Aastaid hiljem võtab seltskond Eesti hipisid ette teekonna Moskvasse, kus siiani tähistatakse lillelaste püha 1. juunil. See päev on seotud traagilise sündmusega 1971. aastast, mil KGB arreteeris tuhanded hipid.

Rodeo

Hetkel toimub

Avameelselt ja eneseirooniaga jutustatud kaasaegse riigi loomise lugu noortest idealistidest, kellest said poliitikud. Taasiseisvunud Eesti esimeses põhiseaduslikus valitsuses saab 1992. aastal noore ja kogenematu peaministrina võimule Mart Laar. Isamaa partei eestvõttel moodustatud valitsusele ei ennustata paari kuudki. Ometi suudetakse võimul püsida kaks aastat ja viiakse ellu mitu radikaalset reformi. Riigi soov vabaneda okupatsiooniaja pärandist teeb Eestist välismaal eduka üleminekuriigi musternäidise. Ent kodumaal saadab Laari valitsust üks skandaal teise järel. Konfliktis aatemeeste ja pead tõstva uue majanduseliidi vahel jääb peaministril häid valikuid järjest vähemaks.

u.Q.

Hetkel toimub

Uku Kuudi lindistatud lugusid teatakse rohkem, kui me arvata oskame. Et mõista tema rahvusvahelist fenomeni, tähendab mõista eri niššide, alažanrite ja peidetud muusikaliste vaimuvapustuste võimet tänapäeval mitte ainult eksisteerida, vaid lausa õitseda iseseisvalt peavoolust. Maryn E. Coote´i (endise Marju Kuudi) poja Uku elu viis ta Nõukogude Liidust pagulusse Rootsi, sealt edasi Los Angelese muusikastuudiotesse, siis tagasi äsja taasiseseisvunud Eestisse ning hiljem amüotroofilise lateraalskleroosiga (ALS) võideldes kõlaritesse üle terve maailma. Kaasahaarav portreefilm varalahkunud muusikust ja tema kaasajast, mis on filmitud 8 mm filmilindile, VHS- ja BETA-kassettidele.

Ahto. Unistuste jaht

Hetkel toimub

Tõsielufilm purjetaja Ahto Valterist ja tema seiklustest keskendub mehe ümbermaailmareisile 1938–1940. Ainulaadse meresõidu filmijäädvustustele, Ahto Valteri ja tema isa Rudolfi päevikute tekstidele rajatud jutustus annab edasi kahe maailmasõja vahelisel ajal läänemaailmas valitsenud ajastu vaimu, kaasates arhiivikaadreid ja väljalõikeid ajalehtedest. Filmi avab ja lõpetab Ahto poeg Ewan Duff Walter, kes kuue nädala vanuselt koos vanematega ümbermaailmareisi alustas. Ahto Valter on inimene, kellest tänapäeval eriti palju ei teata. Poiss, mees ja meediasündmus, kellest rääkisid suure maailmasõja eelõhtul ajalehed mõlemal pool Atlandi ookeani ja kes seejärel unustati.

Onu Arvo

Hetkel toimub

Kes ütles, et vanale koerale uusi trikke ei õpeta? Lugu Eesti vanimast Youtuberist, influencerist ja staarkokast, Onu Arvost. Lugu toidust ja elunäljast.

DeStudio. Pohmelus

Hetkel toimub

Marianne Kõrveri on valminud Destudio samanimelisele näitusele Fotografiskas, mis oli publikule avatud 2021. aastal. DeStudio on kunstnikerühmitus, mis 1990ndate alguses sisenes väga jõuliselt muutuvale kunstimaastikule ning kõnetas oma ajastu vaimust kantud töödega tugevalt toonast kunstipilti. Peeter Lauritsa ja Herkki-Erich Merila ühislooming aktualiseeris ka fotograafia ning tõi ta kunstimaailma äärealadelt selle südamikku. Võib ilmselt julgelt öelda, et DeStudio on üks 20. sajandi kõige mõjukamaid fotograafide rühmitusi. Film on eksperimentaalse lähenemisega dokfilm kahe 2020ndate aastate kunstniku ajarännakust 90ndatesse, kus nad kohtuvad oma noorte minadega - kahe julge provokatiivse mehega, kes pöörasid 90ndate Eesti kunstiskeene pahupidi ning tõid fotograafia kaasaegse kunsti näitustele. Ajastukommentaare 90ndate Eesti kunstielule jagavad Taavi Eelmaa, Ene-Liis Semper, Tõnu Pedaru, Johannes Saar, Märt Haamer. Ja muidugi ka Peeter Laurits ja Herkki-Erich Merila ise.

Trail Baltic. Väljasõit rohelisse

Hetkel toimub

Dokumentaalfilm jälgib ühe naisterahva retke mööda Rail Balticu raudtee tulevast trassikoridori. Üritades samal ajal 213 km pikkuselt trassilt otseülekannet teha, kohtab kunstnik Hanna Samoson oma teel inimesi, kelle elu saab olema tulevase raudteega lahutamatult seotud. Läbi lootuste, huumori ja kaotusvalu näitab dokumentaalfilm, kuidas tunnevad end suurprojektist puudutatud inimesed. Filmi taustana rullub lahti katkematu maastik, mis on kõigi märkide järgi määratud peagi muutuma. Meie lugu võiks rääkida ka Nursipalu harjutusväljakust, Saaremaa tuuleparkidest, Emajõe äärsest tselluloositehasest või tuumajaamast, sest kõigi nende näidete puhul põrkuvad suured tehnoloogilised ideed sooviga säilitada midagi, mis on kellelegi meist ülimalt tähtis. Antud film ei ole traditsioonilise vormiga dokumentaalfilm, see on road-movie läbi Eesti võsade, kraavide, rabade ja metsatukkade. See on film, kus kohtumised inimestega on juhuslikud, vahetud ja ausad. Film, mis ei ole Rail Balticu poolt ega vastu, vaid mis näitab arvamuste paljusust, muutustega toimetulemise protsessi ning jäädvustab eluolu ja maastikke ühes kaduvas ajahetkes.

Vigala Sass - viimased lindid

Hetkel toimub

19. augustil 2015. aastal läks meie hulgast ära ravitseja ja šamaan Vigala Sass, päris nimega Aleksander Heintalu. Olles ligi pool sajandit aidanud oma teadmistega ravimtaimedest ja meditsiinist tuhandeid inimesi, kirjutanud hulga raamatuid ning andnud sadu pikki intervjuusid, jäi tema päris olemus ometi pea kõigi eest varjatuks. Pärast 11 aasta pikkust võitlust vähiga ehk aasta enne surma otsustas ta kaamera ees ära rääkida kõik selle, mis tal seni ütlemata jäänud. Teise inimese elu saladuseni ei jõua kunagi, kuid iga katse on tegemist väärt.

Vaino Vahingu päevaraamat

Hetkel toimub

Vaino Vahing pidas aastatel 1968-1984 päevaraamatut, kus on kirjas reaalsed sündmused ja isikud Vahingu enda subjektiivses interpretatsioonis. Seal kajastatakse Tartu kultuurielu, armuseiklusi, boheemlikke olenguid ja vaimseid otsinguid. Vahingut huvitas piirsituatsioon, piirideületamine. Kunsti ja elu vahel Vahing selget piiri ei tõmmanud. Ta provotseeris inimesi, et nad kaotaks maski, kontrolli enda üle. Sellist provotseerimist nimetas Vahing Spieliks ehk mänguks. Me näeme loojat, kes on teinud disharmooniast endale inspiratsiooniallika, kes "tunneb armastuses suurimat piina". Hirmu end armastuses kaotada. Inimest, kes tajub armastuse suurt jõudu ja vastab sellele alateadlikult disharmooniga. Vahingu päevaraamatu läbivaks teemaks on elu ohverdamine kunsti nimel. Elu, kus põleb ära olme, igapäev, jääb vaid puhas kunst. Kas on selline asi üldse võimalik, või tuleb meil ikkagi püüda kõigepealt armastada? Eksimine on inimlik ja sellest tulenevad kannatused samuti. Kuid kas inimene kannatab ainult see tõttu, et eksib, või on kannatus möödapääsmatu inimese osa, mille põhjused jäävad saladuseks? Filmi eesmärgiks pole anda hinnangut Vahingule, vaid valgustada neid salakavalaid musti auke, mille serval Vahing balansseeris, mis teeb teda inimlikuks ja muudab ta loomingu siiani võluvaks.

Tõnu Kõrvits. Lageda laulud

Hetkel toimub

Viiendat kümnendit kõndiv Tõnu Kõrvits on helilooja, kes end kergesti ei ava. Kuigi ta on üks mängitumaid Eesti heliloojaid, eelistab Tõnu inimesena jääda alati pigem varju. Tema isikut ja muusikat kannab saladus, millest osasaamine on mõeldud neile, kes vaatavad sõnade taha, unustavad end kuulama ning lasevad Tõnu loodud helidel end kaasa viia müstilisele ja poeetilisele teekonnale, mille lõppedes on kõigis midagi muutunud. Film on oma nime saanud Tõnu samanimelisest kooritsüklist, mille aluseks on Emily Brontë pea gootilikult tume poeesia, mis kannab endas õrnu looduskujunditesse tõlgitud hingeseisundeid. Tõnu lummavalt jõulised "Lageda laulud", mis on olnud Amazoni edetabelis enimmüüdud klassikaplaat, on ühtlasi ka filmi nii muusikaliseks kui ka sisuliseks keskmeks. See on film heliloojast, tema muusikast ning inimestest, keda see muusika sügavalt puudutab. Muusikalisel rännakul Tõnu Kõrvitsa „Lageda lauludega“ osalevad Doris Kareva, Tõnis Kõrvits, Mark Raidpere, Kersti Kaljulaid, Gunnar Männik, Rein Ränk, Tiit Käit, Virve Liitvee.

Machina Faust

Hetkel toimub

Kaupo Kruusiaugu dokumentaalfilm „Machina Faust“ portreteerib muusikut ja heliloojat, saksofonist Maria Fausti. Film jälgib jõulise saare naise edu meestekeskses muusikamaailmas nii Eestis kui ka Taanis. Mis on aga loomingulise kompromissituse ja tundliku ühiskondliku närvi hind? Kuidas peegelduvad loomingus Maria isiklikud läbielamised? „Machina Faust“ on aus pilguheit andeka ja julge naise ellu.

Eestlased Ameerika katusel

Hetkel toimub

1997. aastal lehvis sini-must-valge kahel korral Ameerika kontinendi kõrgeimal tipul Aconcagual. Täpselt 100 aastat pärast mäe vallutamist kordasid sama teekonda kaks alpinistide rühma Eestis lumeleopardide Tõivo Sarmeti ja Jaan Künnapi juhtimisel. Eestlased Ameerika katusel on meeleolukas lugu Künnapi rühma läbielamistest. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Piisa torn

Hetkel toimub

Majakavaht Avo Piisk on kümme aastat Vilsandi saare tuletornis leiba teeninud. 2004. aasta suvel Avo koondatakse, sest tuletorni hakkab hooldama arvutiprogramm. Kuigi Piisk on end viimased aastad lahkumismõttega harjutanud, ei taha ta majakat jätta. Ta on kindel, et ilma temata Vilsandi majakas hävib, esmalt turistide rohkuse, seejärel tormide ja vihmade tõttu. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Cho-Oyu

Hetkel toimub

1998. aasta sügisel toimus Eesti esimene Himaalaja Ekspeditsioon maailma kõrguselt kuuenda mäe Cho-Oyu (8201 m) tippu. Esmakordselt alistus eestlastele 8000 meetri piir. Võit ei tulnud siiski esimesel katsel, loodus pani mägironijad proovile. Rünnak Cho-Oyule võeti ette Tiibeti poolelt, see andis võimaluse pisut tutvuda ka tiibetlaste elukommetega. Riho Västriku filmirännaku kangelasteks on eelkõige 10 Eesti alpinisti, kes osalesid ekspeditsioonis, kuid oma osa on ka tiibetlastel ja nende põhilistel kaaslastel jakkidel. Ja muidugi – mägede ilu. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Suur jõgi, 1: Retk Leena lättele

Hetkel toimub

Leena jõgi, mis voolab risti läbi Venemaa, on tõeline elu allikas kõigile, kes elavad jõe kallastel. Keskjooksul on Leena kohati kuni 30 km laiune, enne suubumist Põhja-Jäämerre aga hargneb 150 km läbimõõduga deltaks. Kuid see hiiglane algab nagu iga teine jõgi nirena Baikali aheliku veerult. Esimesed kilomeetrid voolab jõgi läbi inimasustuseta taiga, mida peetakse pruunkaru kuningriigiks. Siia Siberi mändide vahele tegid ekspeditsiooni filmimehed Vassili Sarana ja Riho Västrik, kes varem on Venemaa avarusi ühiselt uurinud dokumentaalfilmides “Middendorffi jälgedes” ja “Muskusveise tagasitulek”.

Õrnad sõdalased

Hetkel toimub

Leedu režissööri Marija Stonytė dokumentaalfilm teeb kaasa tüdrukute sõduriks saamise teekonna, nii sõjaväes kui elus. Mõne aasta eest taastati Leedus sõjaväekohustus meestele. Samal ajal otsustas ka hulk noori naisi vabatahtlikult ajateenistusse minna. Jälgime üheksa kuu jooksul kolme sellist tüdrukut elamas ja treenimas 600 mehe seas isoleeritud sõjaväebaasis. Kolm tüdrukut - kolm täiesti erinevat tegelast - on erineva sotsiaalse taustaga. Üks läks sõjaväkke eesmärgiga alustada uut elu, teine - leida armastust, kolmas – tõestada, et on tugev ja suudab kaitsta oma riiki Venemaa võimaliku agressiooni eest. Nende romantilised ettekujutused sõdurielust muutuvad peagi, kui nad alustavad teenistust ja karm reaalsus seab nende ootused kahtluse alla.

Sõjapealik

Hetkel toimub

Üks võimalus eestluse juurte otsimiseks on minna sajanditetagusesse aega ja samastuda muistsete esivanematega. Peategelane Lennart Mänd, 37-aastane Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonna dotsent on edukas kahel rindel: oma töös ja võitluses muinaseestlaste laagris. 1990. aastate lõpul sai Männist muinasaegse sõjasalga vanem. Oma kahestumist 21. ja 11. sajandi vahel põhjendab mees identiteediotsingutega. Käsitledes ajastukohaseid relvi, tööriistu, kandes vanu rõivaid ja ehteid, aduvad Võitlusklubi Reas liikmed tuhande aasta taguste esivanemate elu ja olemust.

Jäägermeister

Hetkel toimub

Mati Hõbemägi oli sotsialistliku suurmajandi juht Järvamaal Imaveres. Pärast nõukogude korra kokkuvarisemist otsustas Mati teha kannapöörde. Tosina aastaga on mees koos mõttekaaslastega muutnud ümbruskonna metsad tuntuks üle Euroopa. Jahimehed viivad igal aastal metsa umbes 200 tonni vilja, rajavad hektarite viisi söödapõldusid ja jälgivad kiivalt, et kõik, mis metsas toimub, oleks ranges vastavuses seaduse ja eetikakoodeksiga. Ometi satub ka sellise tiheda sõela vahelt metsa aeg-ajalt neid, kes hoolimatu suhtumisega loodusele korvamatut kahju teevad. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Karula rahvuspark

Hetkel toimub

Päris Eesti lõunapiiril, eemal suurtest linnadest, asub Karula rahvuspark. Valga- ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, Mõniste ja Varstu valla maadel 1979. aastal asutatud maastikukaitseala sai rahvuspargiks 1993. Ümmarguselt 12 000 hektaril kaitstakse seal nii ürgloodust kui ka pärandmaastikke. Üks reljeefikompleks, üks metsamassiiv, üks kihelkond – üks väike maailm. Ehkki elamiseks karune ja karm kant, on inimene siia paigale jäänud ja maastikku kujundanud ammustest aegadest. Ülevaade rahvuspargi loodusest, lindudest, loomadest ja inimestest. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Mees torukübaraga

Hetkel toimub

Portreefilm Valeri Kirsist – missi-issist, jonnakast mehest, kes 1988. aastal taastas Eesti Wabariigi ajal katkenud missivõistluste traditsiooni ja 1992. aastast alates pidas ligi 10 aastat vastu konkureeriva missivõistluse survele. Kaamera jälgib entusiastlikku ja hüperaktiivset Kirssi tema kuulsuse tipus, ajal mil eestlased teadsid une pealt öelda valitseva Miss Estonia nime. Tosin aastat riiulis seisnud materjal on ajaga omandanud mitu lisatärni, olles nüüd nii värvikas persoonilugu kui ka lõbus tagasivaade sajandivahetuse Eesti seltskonnaellu. Film jälgib Kirsi tegemisi aastal 2000, kui Miss Estonia Evelyn Mikomägi jõudis Miss Universumil kümne parema hulka. Pildi kvaliteet vastavalt ajastu vaimule, loodud SD-s.

Tallinna Sümfoonia

Hetkel toimub

Iga suurlinn on nagu sümfooniaorkester, mis esineb partituurita. Ometi võib sellest pealtnäha isevoolavast kaosest leida lummava teose, tuleb ainult osata näha ja kuulda. “Tallinna sümfoonia” on eksperimentaalne dokumentaalfilm Eesti Vabariigi pealinnast anno 2010. Vaatajale luuakse ettekujutus selle kompleksse organismi toimimisest, mis balansseerib reaalsuse ja sürrealismi piiril. Kuigi vaadeldav kui kunstiteos, fikseerib film ühe linna lugu käesoleval ajahetkel, olles seega ka kroonika.

Eesti loodus: Alam-Pedja

Hetkel toimub

Alam-Pedja on üks Eesti suurimaid looduskaitsealasid, kus voolavate jõgede kallastel on avarad luhad, haruldased lammimetsad ning jõgede vahel asuvad sood. Siinne loodus käib ürgses rütmis nagu ta on seda teinud viimastel aastatuhandetel ning inimmõju on selles ürglooduses just nii palju kui vaja, et säilitada suuri inimese kaasabil tekkinud kooslusi, lamminiite. Ometi asub läheduses Eesti suuruselt teine linn, kust üha rohkem ja rohkem inimesi liigub paatidega mööda jõgesid Alam-Pedjale ning ala piiravad ka suured maanteed, kus autode vool ei peatu iial. Alam-Pedja näol on tegu millegi ürgse ja puutumatuga, mis meenutab meile, kust me oleme tulnud ja milline on keskkond, kuhu me kuulume.

Emajõe veemaailm

Hetkel toimub

Suur-Emajõgi moodustab võimsa veemaailma, mis varjab endas ürgset elu. Väike Aleksander Remek avastab koos filmimehest isaga selle lummava maailma saladusi. Vaataja saab isa ja poja vahendusel osa kotkaste ja kobraste, saarmaste ja siidisabade, rohunepi ja ronkade varjatud elust.

Majavalvur

Hetkel toimub

Portreefilm kahest tegelasest – Tallinna Linnahallist ja selle valvurist Peetrist. Kunagi Tallinna uhkuseks olnud Linnahall on trööstitus seisus, kuid tal on omad truud poolehoidjad. Peeter tuleb iga kolme päeva tagant 24-tunnisesse vahetusse valvama mahajäetud Linnahalli. 1980. aasta suveolümpiamängudeks ehitatud suurejooneline kultuuri- ja spordipalee mõjub kui tondiloss. Peeter armastab nukrat maja, mille suurejoonelisus meenutab veel praegugi hoone hiilgeaegu. Majavalvur teab, kui maja jääb hingeta, siis see hävib nagu hingeta inimenegi. Praegu on eraklik Peeter üksindusse jäetud maja hing.

Lumeleopard

Hetkel toimub

Lumeleopard on Nõukogude Liidus kasutusel olnud aunimetus alpinistile, kes on roninud kõigile NLi 7000 m kõrgustele mägedele. Selle aunimetuse on pälvinud Eesti tippalpinist ja fotograaf Jaan Künnap. Mitmekülgse järgusportlasena keskendus Künnap 1970ndatel alpinismile. Fotograafina on Künnap rahvusvahelist tunnustust võitnud eelkõige fotodega mägedest. Mägede kõrval on fotograaf Künnapi nõrkus naise keha. Film keskendub kolmele Künnapi elu sambale: foto, mäed ja naised. Aga just alpinism avab veel ühe tahu Künnapis - Lumeleopard on noortejuht. Künnap jõuab filmi tegemise ajal (1998-1999) arusaamisele, et tuleb asutada alpinismikool.

Bonus Track

Hetkel toimub

Sven Grünberg on helilooja, muusik, budistlik mõtleja, Dalai-laama maaletooja, isa – kui nimetada mõnd rolli tema elus. Muidugi on ta ka poeg, abikaasa, vend, õppejõud, inimene. Ta on isiksus, oma väljakujunenud maailmavaatega. Vaatamata kokkupuudetele budismiga on ta karmi ütlemisega mees, kes samas on oma seisukoha või hinnangu eest valmis ka vastutama. Mõne aasta eest elas Grünberg üle raske südameoperatsiooni ja hakkas elule teise pilguga vaatama. „Bonus track” portreteerib Sven Grünbergi operatsioonijärgsel ajal, mil ta jätkuvalt loob uut muusikat, hoolitseb, et varasem looming saaks veatult talletatud, kasvatab oma eelkooliealist tütart ja korraldab juba kolmandat korda Tema Pühaduse XIV Dalai-laama vastuvõttu.

Maastiku mustrid

Hetkel toimub

Loodusfilmi kaamera liigub Eestis läbi nelja aastaaja ja nelja võtmemaastiku: soo, metsa, ranniku ja puisniidu. Kõik, mis kaamera objektiivi ette jääb, muutub osaks maastiku mustrist – ka inimesed. Eesti aladel on inimesed elanud üle 10 tuhande aasta. Mandrijää taganemine tekitas elupaiga, mida tuhandete aastate jooksul on oma vajadustele kohandatud. Rajatud on põlde, karja- ja heinamaid. Raadatud ja istutatud metsa. Välditud tarbetut omakasu. Nii on Eestile iseloomulik maastike mosaiiksus, kus omavahel vahelduvad kultuur-, poollooduslikud ja looduslikud kooslused.

Elu lainetel

Hetkel toimub

Rannakalurite räimepüügihooaeg kestab kõigest ühe kuu. Lubatud püügikogused on eraldatud kaluritele ühiskasutuseks, seega tähendab iga mahamagatud tund kokkuvõttes väiksemat sissetulekut. Ise võrdlevad kalurid seda olümpiajooksuga: kui stardipauk on kõlanud, ei ole halastust enne, kui finišijoon on ületatud. Lühikesel püügihooajal rügavad kalurid päeval ja ööl. Kui siis lõpuks saabub telefonikõne, mis ütleb, et kvoot on täis ja rohkem püüda ei tohi, ei teagi, kas nutta või naerda.

Ajasillad

Hetkel toimub

Meditatiivne dokumentaalessee portreteerib Balti uue laine dokumentalistide põlvkonda. Režissöörid Audrius Stonys ja Kristīstine Briede on saavutanud hämmastavalt ajastutruu atmosfääri, mis edastab samasugust sooja inimlikku ja lüürilist tunnetust nagu filmi kangelaste teosed möödunud sajandi 60ndatel ja 70ndatel. Eesti autoritest on filmis esindatud Andres Sööt ja Mark Soosaar.

Rauaniit

Hetkel toimub

„Rauaniit” on vaatlev dokumentaalfilm endise tekstiilivabriku ümberehitamisest Kunstiakadeemiaks. Hoone muundumise protsess sünnib ehitusmeeste isetu ja raske kehalise töö tulemusena. Värskelt valminud kaasaegses majas toimub glamuurne avapidu, ruumid täituvad uutmoodi rahvaga, ehitusmehi nende hulgas enam näha ei ole ‒ kas nad tunneksid end sinna enam sobivat?

Patarei

Hetkel toimub

Eksperimentaalne dokumentaalfilm viib vaataja ajarännakule Patarei merekindlusse Tallinnas, mis 20. sajandil oli kasutusel vanglana. Filmi kontseptsioon põhineb fantaasiamängul – kui need seinad räägiksid. Film suhtleb vaatajaga eelkõige meelte, vähem faktilise informatsiooni abil. Jutustajaks on fiktsionaalne kinnipeetu, kes justkui oleks unustatud terveks sajandiks Patareisse. Jutustaja tekst põhineb erinevate reaalsete inimeste kaasustel. Rahva teadvuses Patareina kinnistunud hoonetekompleks Tallinna Kalaranna kaldal oli ligi 100 aastat kodubaasiks sõjaväele ja järgmised peaaegu 100 aastat vangla kurjategijate ja poliitiliste vastaste kinnipidamiseks. Murrangulistel aegadel 20. sajandi keskel oli Patarei vahepeatus Siberi ja Saksa vangi/koonduslaagritesse saadetutele ja surmamõistetutele. Film käsitleb Patarei vanglaajastut.

Surematu

Hetkel toimub

Venemaa Kaug-Põhja tööstuslinnas filmitud “Surematu” püüab mõista, mis ahvatleb inimesi vabatahtlikult maha salgama oma isiksust ja muutuma riiklikuks ressursiks. Kas inimene saab üldse olla vaba totalitaarses ühiskonnas, kus keerukad ja hämarad struktuurid kontrollivad nende mõttemaailma juba varasest lapsepõlvest? Film vaatleb vene kodanike vormimist värske pilguga. Režissööri vaevu hoomatav, kuid väga nõudlik pilk paljastab “süsteemi” toimimist kõige süütumana tunduvates situatsioonides, igapäevaelu erinevatel hetkedel.

Vanamees ja põder

Hetkel toimub

Harri Põldsam (77) on vana jahimees ja loodusesõber, kes on üle 30 aasta uurinud põtru ja nende hingeelu. Käia koos põtradega luhal ringi ja nendega “põdrakeeles” vestelda on Harri jaoks omamoodi rituaal. Kõrvaltvaatajale võib tunduda üsna jabur, kui mees “teeb loomale kõrvu” ja matkib ohkivat häält, kuid Harrile on see tema elu muinasjutt, unistus ümber kehastuda põdraks. Indiaanlased usuvad, et põdrad on head luhavaimud. Kõik loomad, keda on filmitud, on olnud täiesti vabad tulema ja minema, millal tahavad ja kuhu tahavad. Metsaveeres luusiv hundikari kaamera ees on suur haruldus, nii nagu ka põtrade paaritumine, mille vahetuks tunnistajaks sattus Harri esimest korda elus.

Habras maailm

Hetkel toimub

Eesti looduse üks erilisemaid tunnusjooni on soomaastik. Sooalad on justkui filtrid, mis imavad endasse heitgaase ja puhastavad inimestele hingamiseks tarvilikku õhku. Sood on ka head põhjavee hoidjad. Ometi ei ole nende loodusmaastike tulevik sugugi pilvitu. Film toob vaatajani kaks eri maailma, mis nii sisult kui vormilt on vastandid. Evolutsiooni käigus kujunenud korrapäratud loodusmaastikud koos seal toimetavate elusolenditega vastanduvad inimeste loodud korrapäraga, perfektselt sirgete kaevandamisväljadega.

Lendoravasõda

Hetkel toimub

Looduskaitsjate plaan laiendada väljasuremisohus lendorava kaitsepiirkonda on kaitsealuste maade omanikud endast välja ajanud. Omanikelt võetakse võimalus metsa abil raha teenida, sealjuures väärilist kompensatsiooni pakkumata. Mõnekümnel Virumaa perekonnal tuleb „kogu Eestimaa“ looduskaitse kohustus enda peale võtta. Mõistagi ei ole nad nii suure au kandmisest huvitatud ja astuvad oma õiguste eest lahingusse. Käivituvad kired, mida on raske kontrollida. Film vaatleb protsessi ühe aasta jooksul „kaeviku“ mõlemalt poolelt.

Tühi aeg

Hetkel toimub

Harri Rehe ja Harri Treiali filmis tutvustatakse administratiivseid meetmeid alkoholi kuritarvitajate suhtes ja häbimärgistatakse parasiitlike eluviisidega inimesi.

Talwe

Hetkel toimub

Vaatefilm talvisest Tallinnast. Vaated vanalinna tänavatele, Toompeale ja sadamale. Purjekad talvekorteris. Jalakäijad ja liiklus lumistel tänavatel, suusatajad ja kelgutajad Kadriorus. Lummetuisanud rong. Lumekoristamine tänavatelt. Jäälõhkuja viib laevad sadamast avamerele.

Pingeväljade aednik

Hetkel toimub

Dokumentaalfilm, mis portreteerib kirjanik Mehis Heinsaart. Tegu on kirjamehega, kes elab tagasihoidlikes tingimustes, kuid kelle siseelu on väga rikas ja mitmetahuline. Heinsaar näeb ümbritsevas looduses palju ebatavalist ja tähendusrikast, loeb märke, mõistab loomi ja linde, märkab silmale nähtamatut. Film jälgib teda nii kodus, rännakutel looduses kui kohtumistel tuttavatega.

Gorikaturist

Hetkel toimub

Rohke animatsiooniga dokfilm ülipopulaarsest karikaturistist Gorist, kelle saatus möödunud sajandi alguse Eestis näitab võimu ja vabaduse vahekorda nagu peeglis. Gori (1894-1944) fellinilikus maailmas segunevad farss ja draama, palagan ja suur poliitika. Ei ole teemat, mida Gori pliiats ei pilaks, kuni tuuled pöörduvad ja suid hakatakse sulgema. Võim koondub uute diktaatorite kätte. Ja see võim ei karda midagi rohkem kui enda naeruväärsust. Samas on vaenlase naeruvääristamine üks tema tõhusamaid relvi.

Tuulte tahutud maa

Hetkel toimub

"Tuulte tahutud maa" on eepiline loodusfilm Eestimaa metsikust loodusest, kus vaataja ees rulluvad lahti meie kodumaa eriilmelised maastikud koos metsloomade ja tuhandete läbirändavate linnuparvedega. Filmi peategelane on meie metsade suurim imetaja ja põliselanik põder. Läbi looduse avanevad meie mineviku püüdlused ja vajadused ning meie iseloom, mida maastikud on tuhandete aastate jooksul hoidnud ja kinnitanud.

14 käänet

Hetkel toimub

Filmi aluseks on mitu paralleelselt arenevat venekeelse pere lugu. Filmitegijad jälgisid peaaegu nelja aasta jooksul 5-aastaselt eesti lasteaeda läinud Ksenijat ja Emiliat, eesti kooli eelistanud 7. klassi õpilast Marki ja Eestist Peterburi kõrgkooli õppima läinud abiturienti Vitalit. Hirmud ja kõhklused, lootused ja frustratsioon, toimetulekud ja äpardused, lõimumine ja isolatsioon, keel ja identiteet – film püüab mõista probleeme, millega venekeelsed lapsed ja nende vanemad rinda pistavad. Hoolimata ohust oma identiteeti kaotada, üritavad peategelased meeleheitlikult eestikeelsesse ühiskonda integreeruda.

Viimane reliikvia

Hetkel toimub

"Viimane reliikvia" on oluline ja ajakohane dokumentaalfilm, mis maalib elava pildi kaasaegsest Venemaast, kus enamus rahvast unistab keisririigi hiilguse taastamisest ning vaid väike käputäis teisitimõtlejaid seisab vastu Putinile ja tema agressiivsele kavatsusele alustada täieulatuslikku invasiooni Ukrainasse. Film annab karmi pilguheite Venemaa elu absurdsusele ning paljastab igivanad propagandavõtted, mida Putin ja tema režiim kasutavad oma võimu kindlustamiseks.

Matz

Hetkel toimub

Film jälgib 21-aastase puudega ujuja Matz Topkini teekonda läbi uskumatute pingutuste Tokio paraolümpiale. Kas ta osutub valituks või tema jaoks on olulisem leida õige tee tulevikku?

Ivanna elu

Hetkel toimub

Film jälgib noort neenetsi naist Ivannat ja tema viit last, kui nad hulkuvad tundras, Taimõri poolsaarel, hoolitsedes põhjapõtrade eest, kuigi kiiresti halvenevad elutingimused ei jäta neile lootust.

Tuult püüdes

Hetkel toimub

’’Risttuules’’ on Martti Helde debüütmängufilm, mis esilinastus mainekal Toronto Filmi Festivalil. Dokumentaalfilm ’’Tuult püüdes’’ jälgib filmitegijaid aastate lõikes idee algusest kuni filmi valmimiseni.

Sõda ja puuhobune

Hetkel toimub

Olles lubanud nii Jumalale kui ka endale saavutada iga päev midagi positiivset, tegutseb munk Anatoli järjekindlalt täiuslikuma maailma loomisel. Anatoli Ljutuk on omal moel Tallinna vanalinna legend ‒ Lääne-Ukrainast pärit mees, kes on Laboratooriumi tänavale rajanud ainulaadse maailma, mille põhituuma moodustab ukrainakultuurikeskus ja kirik. Seal tegeletakse kalligraafiaga, valmistatakse keskaegsel viisil paberit, Anatoli nikerdab oma töökojas traditsioonilisi puidust mänguasju ja valmistab vanade kloostritevaimus raamatuid. Ligi veerand sajandit tagasi antud mungavande järgi on ta tõotanud luua iga päev midagi head.Tema igapäevasele pühendumisele esitab väljakutse Ukrainas lahvatanud sõda, mida Anatoli ei suuda passiivselt kõrvalt vaadata. Ta organiseerib Eestis humanitaarabi ja annetuste kogumise ning sõidab otse rindejoonele. Seal, omalaadses põrgu eeskojas, asub Anatoli kirja panema imelugusid, kuidas nii inimesed kui ka loomad on muinasjutulisel kombel pääsenud kõige hullemast ning teineteist aidanud. Nendest lugudest ja esemetest valmistab ta raamatu, mille eesmärgiks on transformeerida traumeerivad kogemused ning ka kõige pimedamal ajal hoida headusesse uskumise tuld.

Kolm kevadet

Hetkel toimub

Reet Kasesalu lavastuslike elementidega dokumentaalfilm Kunda uue tsemenditehase Punane Kunda ehitusest, käikulaskmisest ja inimestest, kes uue tehase rajasid. Insener Herman Pakri lugu seob kokku filmi kolm osa: Jääminek. Pungad puhkevad. Toomingad õitsevad jälle.

Killuke kodumaad

Hetkel toimub

Eesti põhjapoolseimal Vaindloo saarel Soome lahes elab kaks majakavahtide abielupaari lastega, kokku kuus hinge. Filmitegijad jälgivad saareelanike igapäevaelu, nende töid ja tegemisi.

Eduard Vilde

Hetkel toimub

Eduard Vilde (4.03.1865 – 26.12.1933) oli kirjanik ja Eesti diplomaat, kriitilise realismi algataja ning silmapaistev esindaja eesti kirjanduses. Portreefilm Vildest püüab anda ülevaate kirjaniku elust ja loomingust, keskendudes eelkõige tema kriitilise realismi perioodile, jättes kõrvale tegevuse diplomaadina.

Kivid ja leib

Hetkel toimub

ENSV 25. aastapäevale pühendatud kinojutustus koosneb proloogist ja seitsmest osast. Need seitse omaette dokumentaalset novelli kirjeldavad koduvabriigi ajalugu ja tänapäeva. Esiplaanil on siiski kogu filmi kestel inimene – tema elu ja töö. Üksikute inimeste saatuste kaudu avaneb pilt kogu rahva elust.

Kivine hällilaul

Hetkel toimub

Kunstiline dokumentaalfilm raudbetoonplaatide tootmisest Tallinna tehases.

Janu vee ääres

Hetkel toimub

Esitades näiteid vete reostamisest, käsitleb film publitsistlikult keskkonnakaitsealaseid probleeme. Maastikuvaated: jõed, kosk, järved, saastunud veekogu, Kaarma piiritusevabriku, Jõgeva rajooni Pajusi kolhoosi tärklisetsehhi ja Rakvere rajooni Triigi sovhoosi karjafarmi vaated, bioloogiliste väikepuhastite projekteerimine EKE Projektis.

Juured

Hetkel toimub

Kuus väga isiklikku lugu: esimene suur armastus, lapse kaotus, vananemine, truuduse murdmine, haprad suhted lähedastega. Kuus eri vaadet sellele, mis meisse on jäänud – perekonna, elukeskkonna kaudu – ja mis meist jääb. Lugude autorid on tuntud Eesti naisrežissöörid, vanuses 29–61 aastat, kes lisaks filmitegijaks olemisele on ka emad, tütred, abikaasad. Miks mitte armukesed või maailmarändurid. Lood ja autorid: "Poeem armastusest", režissöör Nora Särak; "Oodates imet", režissöör Aljona Suržikova; "Emakivi", režissöör Kersti Uibo; "40 aastat hiljem", režissöör Moonika Siimets; "Emaga kloostris", režissöör Anna Hints; "Mu liha ja veri", režissöör Heilika Pikkov. Juured linastus Eesti Vabariik 100 filmiprogrammi raames.

Eesti nafta

Hetkel toimub

Ema ja tütar otsivad koos vastust küsimusele, mis võiks olla Eesti nafta. Üks neist kasvatab nõgeseid, teine on tuntud youtuber.

Kilpkonn ja jänes

Hetkel toimub

Lugu emast ja pojast ning võidujooksust kilpkonnaga, mille sa alati kaotad.

Miks ma siis ei lähe?

Hetkel toimub

Kati, Triin ja Siiri kolisid Londonisse, et paar aastat keelt õppida ja kogemusi omandada. On möödunud juba üle kümne aasta, loodud pere ja sündinud lapsed ning tundub, et tulevik on nüüd seotud välismaaga. Igatsus kodumaa järele on jäänud, kuid tagasipöördumine hirmutab. Miks on kojutulek järsku nii keeruline?

Ajaloolised mälestused Eestimaa minevikust

Hetkel toimub

Võtted toimusid 1912. aastal Eesti Rahva Muuseumi pildistamisretke käigus. Vaatefilmi alguses viiakse vaataja tutvuma Tartu linnaga, edasi liigub filmirännak Võrtsijärve kaldale Vooremäe linnamäele ning sealt edasi Mulgimaale: Helme, Karksi, Tarvastu, tehes sissepõike ka Põhja-Lätti Härgmäele. Järgnevad pikemad vaated on filmitud Viljandis ning seejärel Paides. Veidi erandlikult ja teistsuguse tekstiplanšetiga lõpeb vaatefilm Narvas filmitud kaadritega. Sillal paiknev kaamera teeb ringpanoraami libisedes üle Jaanilinna ja Hermanni kindluse, seejärel näeme Joala koske ning Kreenholmi vabrikut. Need kaadrid on filmitud 10. juunist 28. juulini 1913 Eesti Rahva Muuseumi korraldatud pikemal pildistusretkel, mis algas Narvast ning kulges mööda põhjarannikut Saaremaale. Paraku on Narva vaated ainsad säilinud filmikatked sellest pikast, päevikuna dokumenteeritud kogumisretkest ning usutavasti liidetud põhifilmile hiljem.

Aegumatu

Hetkel toimub

On kuritegusid, mis ei aegu. Ühel 1941. aasta juunikuu ööl küüditasid Nõukogude Liidu võimud Eestist Siberisse üle 10 tuhande inimese. Sõna saavad need, kes Siberis ellu jäid ja lõpuks koju tagasi jõudsid. Režissöör Andres Sööt, kelle perekond samuti juuniküüditamisega lagunes, pühendab oma filmi kõigile Siberisse saadetutele. See on aegumatu vastutus – mitte unustada.

Kümme isamaa kõnet

Hetkel toimub

Ants Paju on teoks tegemas teda aastaid saatnud unistust püstitada kündva Kalevipoja kuju kõigi kunagiste põllupidajate mälestuseks ning eesti rahva ühendamiseks oma maa ja minevikuga. Tallinn-Tartu maantee 127. kilomeetril seisev hiigelskulptuur on Antsu kingitus oma isamaale ja rahvale. Ühest küljest on see portree mehest, kes teeb teoks oma idee, teisest küljest aga üldistus sellise suurprojekti elluviimise raskustest. Ants Paju ülevoolav energia on kaasanud rohkelt annetajaid, omavalitsuse- ja kultuuritegelasi, sportlasi ja kohalikke inimesi, kuid muutnud seejuures mehe enda mõtlikuks ja tundeliseks.

Aeg armastada

Hetkel toimub

Seitse keskealist inimest elavad ja töötavad Kesk-Eesti ühes väikeses maakohas Tabiveres. Siirates ja südamlikes intervjuudes avanevad inimeste rõõmud ja valud. Elu sealkandis pole lihtne, kõigile ei jätku tööd. Ka need, kellel püsiv sissetulek, ei saa lubada endale just väga palju. Seitsme portreteeritava elu pole olnud kerge, kõigi eluteed märgib mõni valus saatusejõnks. Aga nad oskavad tunda rõõmu ka vähesest, hinnata elu oma karmuses, armastada oma tööd ja lähedasi. Soov lisada ellu loovust, toob need seitse inimest kokku Tabivere huviteatrisse, mis pakub neile võimaluse loominguliseks eneseteostuseks.

Kuju

Hetkel toimub

Tuntud skulptori Tauno Kangro ja tema ärimeestest sõprade idee püstitada Tallinna lahte eesti rahvuseepose kangelase Kalevipoja hiigelkuju tekitas teravaid diskussioone. On aasta 2000. Kuigi suur osa tööst on juba tehtud, pole lõplikku lahendust veel näha. Välja joonistuvad eesti kultuuri, meedia ja ettevõtluse keerulised suhted. Linnale pakutakse tasuta monumenti ja ühtki käegakatsutavat põhjust keelduda pole. On ainult esteetilised hoiakud, milles eales kokkuleppele ei jõuta, ja kahtlused, kelle võimu sümboliks valmiv kuju saab.

Õrn on öö

Hetkel toimub

Nagu öeldakse, ripub inimese elu juuksekarva otsas. Iga hetk, iga sekund, esimesest hingetõmbest viimaseni, öösel ja päeval, suvel ning talvel, haiguses ja tervises võib see juuksekarv katkeda. Selleks pole kuigi palju vaja. Usaldustelefonile helistamine on inimestele viimaseks lootuseks ja sidemeks maailmaga. Depressioon, üksindus, lootusetus, väljapääsmatus – need on kõnede põhiteemad. Usaldustelefoni nõustajad on tähelepanelikud kuulajad ja muremõtete hajutajad. Nad on otsekui head inglid, kes kutsuvad minejaid tagasi elule.

Marju Lepajõe. Päevade sõnad

Hetkel toimub

See on portreefilm Marju Lepajõest, filoloogist, religiooniloolasest, Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõust. Vaimuka sarmiga mõtestab Marju meie kaasaega, mil inimese vajadus ja võime süveneda on taandunud teisejärguliseks. Ka ülikool, õpetatuse ja kultuuri pühakoda, on kaotamas oma vaimset mõõdet ning tähendust. Milline on haritlase koht teda mitte soosivas maailmas? Vaatajal on võimalus saata Marjut tema mõtteteekonnal täpse sõna ja isikliku tõe poole. Loodetavasti see kohtumine avardab, lohutab, inspireerib.

Sõda

Hetkel toimub

Kristlikus kultuuris on enesetapp tabu, sõduri enesetapp topelttabu. Kahel korral Afganistanis sõjalisel missioonil käinud Rivot vaevab psüühilise trauma järgne haigus, mis lõpeb suitsiidiga. Neli aastat püüab Rivo tüdruksõber Hanna võidelda mehe meelehaigusega, siis loobub, sõidab Eestist ära Austraaliasse. Pool aastat hiljem astub Rivo rongi ette. Tema viimane sõnum oma tuttavatele on, et andestage. Dino Buzzati „Tatarlaste kõrbes” ootavad nimetus maailmajaos nimetut imperaatorit teenivad nimetud sõjamehed nimetut vaenlast. ESTCOY-võitlejatel Afganistanis oli selgem pilt nii vaenlasest kui oma asukohast. Ometigi on mõned sõjamehed tagasi tulles vaimselt raskelt haavatud. Rivole määrati diagnoosiks – psühhopaat. Kes on tänases maailmas (palga)sõdur? Kuidas ta jõuab „üle surma silla”? Kas ta peab ohverdama iseenda, et alluda käsuliinile, et siseneda olukordadesse, milles kõik see, mis emapiimaga kaasa antakse, enam ei kehti? Kust tõmmata piir põhjendatud kannatuste ja põhjendamatute vahel? Eufemismid ei pruugi inimlikus plaanis toimida. Sõja glorifitseerimine pigem süvendab kui leevendab seda.

Heino Eller. Quinta Essentia

Hetkel toimub

Kuidas jutustada kunstnikust, kes elas 100 aastat tagasi? Võib-olla räägib kunst ise oma loojast ja sellest piisab? Mis on meie jaoks tähtsam – inimene ise, tema maailm või tema looming? Heino Elleri elulugu avaneb läbi tema abikaasa Ellu Elleri käsikirjaliste ülestähenduste. Heliloojat ja õpetajat meenutavad Heljo Sepp, Valter Ojakäär, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Ivalo Randalu, Avo Hirvesoo, Olev Sau, Alo Põldmäe, Igor Garšnek, Jaak Ojakäär, Eri Klas, Tõnu Kaljuste. Kõlab Elleri muusika, näeme arhiivikaadreid ja fotosid Heino Ellerist ja tema ajast. Dorian Supini muusikaline eluloofilm heliloojast ja õpetajast Heino Ellerist on ühtlasi ka eesti kultuurilugu oma dramaatiliste ja helgete hetkedega.

Puhkus Siberis

Hetkel toimub

Siberis, oma vanemate kodukülas Ülem-Suetukis perega puhkust veetes tunneb noor eestlanna Anne endas ära midagi, mida ta ei oodanud – oma juured. Mida teha, kui süda on siin, elu aga Eestis?

Sõelaga vett. Merle Karusoo

Hetkel toimub

Film teatrilavastajast ja elulugude kogujast Merle Karusoost heidab pilgu tema isiklikele lugudele, kajastades läbitud eluetappidel settinud tõekspidamisi ja mäletamise läbivat rolli.

… ja naised

Hetkel toimub

Probleemfilm nõukogude naise olukorrast ja lootustest paremale tulevikule. Meeskineastide Heini Drui ja Edvard Oja poolt naiste suhtes mõistvust näidata püüdev eksperimentaalhõnguline dokfilm sellest, kuidas töötaval ja tublil nõukogude naisel võivad saavutamata jääda nii-öelda boonuspunktid suguelus.

Sündis inimene

Hetkel toimub

Siia maailma tulek on oluline sündmus inimese elus, võib-olla kõige olulisem. Puhtalt ja siiralt fikseerib ekraaniteos sünnihetki, pieteeditunde ja armastusega loovad autorid neist suursündmuse. 70ndatel oli harukordne, et filmitegijad pääsesid filmima sünnitusmajja. Režissöör Leida Laiusel ja operaator Arvo Ihol see õnnestus. Enamgi veel, otsekui varjatud kaameraga filmitud kaadrid on ehedad, soojad ja inimlikult ausad.

Jäljed lumel

Hetkel toimub

Ants Jõgi (1892–1983) on väärikas härrasmees, kelle põhitegevus elus on olnud näitlejaamet. Samuti elab temas kunstniku ja käsitöölise hing. Üksikuks jäänud vanahärral tuleb 85-aastasena minna vanadekodusse. Leida Laiuse jutustus vana näitleja elust ja loometööst, aga ka filosoofiline mõtisklus elu tegelikest väärtustest, vana inimese seostest oleviku ja tulevikuga. Elutarga mehe arutlused on võluvad oma lihtsuses ja soojuses.

Homme saabub paradiis

Hetkel toimub

Maailm vaevleb prügiuputuse käes. Et päästa keskkonda ja oma laste tulevikku, on noored emad otsustanud peredele toitu hankida kaubanduskeskuste prügikastidest.

Suurem kui sport

Hetkel toimub

Paarile andekale tüdrukule toetudes asub kunagine Epp Mäe treener ja olümpiasportlane Arvi Aavik looma Eesti esimest maadlusnaiskonda, kus sportlased ja ka treenerid töötavad tema kujundatud treeningkava järgi. „Hulluks treeneriks“ kutsutud kompromissitu ja kirglik Aavik ei piirdu aga ainult spordiga, ta tahab luua midagi, mis on suurem kui sport. Ta tahab kaotada piiri treeneri ja sportlase vahel, et kokku võiksid saada inimene ja inimene.

Pärand. Anu Raud

Hetkel toimub

Tekstiilikunstnik Anu Raud naudib väga elu vanaisa talus Käärikul. Ta pole kunagi mõelnud seal millegi lammutamisest lihtsalt sellepärast, et see on vana. Või muutmisest muutmise pärast. Talle meeldib, kui teda ümbritsev on täis tipitud elu. Anule meeldivad ka väikesed asjad - need lihtsalt sobivad maale. Ta ihkab näha väikseid teid ja väikseid külasid. Ta leiab, et väikestes kohtades võivad inimesed kasvada palju suuremaks kui suurtes. Ja suuremates kohtades jäävad tema arvates inimesed lihtsalt väikeseks. Mõtlemiselt. Film inimese juurtest ja latvadest, unistusest ja vajadusest midagi endast maha jätta, hävimatutest väärtustest ja väikeste asjade võlust.

Randvere Leonardo

Hetkel toimub

Endel Saarepuu on kunstnikuks sündinud. Ükski teine roll, mis elul on Endlile varuks olnud, pole lõplikult pidama jäänud. Maja, kuhu kunagi pidi elama tulema tema perekond, on nüüd koduks sadadele puuskulptuuridele, vitraažidele ja joonistustele. Mida vanemaks kunstnik saab, seda vabamaks ta muutub, seda lihtsamaks muutub ta elu ja kõnekamaks tema looming. Paberile visandatud kavand või tellija soov on vaid impulss, lõpliku tulemuse dikteerib materjal ja tööprotsess. Loodusnähtused räsivad puuskulptuure ja inimeste mõtted muudavad loodud vormide tähendust. Kõik, mis tekib, on mõne aja pärast juba midagi muud.

Kukerpillide rapsoodia

Hetkel toimub

Muusikaline dokumentaalfilm eesti rahva lemmikbändist Kukerpillid. Film kutsub vaataja meeleolukale teekonnale koos Eesti vanima ja populaarseima ansambliga Kukerpillid. Kevadest sügiseni antakse hulk kontserte Eesti eri paigus ja õpitakse ära plaadijagu uusi, spetsiaalselt neile kirjutatud lugusid eesti heliloojatelt, et tähistada oma 50. juubelit enneolematu kontserdiga suures kontserdisaalis. Vaatajal on võimalus heita pilk ka bändibussi, proovi ja lava taha ning otsida koos muusikutega vastust küsimusele, mis on see, mis jääb ja ühendab. Film on pühendatud kõigile laulikutele ja pillimeestele, kes hoiavad elus rahva muusikat. Režissöör Raimo Jõerand, kes on ka ise Kukerpillide lauludega üles kasvanud, on vältinud selles filmis tavapäraseid intervjuusid ja on Kukerpillide fenomeni jäädvustamisel keskendunud eelkõige bändiliikmete omavahelisele kooskõlale ja nende alati tänuväärsele publikule.

Õiglased

Hetkel toimub

Filmi peategelasteks on „ekstrad“ ehk väiksemate episoodiliste rollide tegijad filmi- ja ka seriaali- või reklaamimaailmas. Tüübid, kes on alati kohal, kui toimub järjekordne näitlejate valimine mõne taustarolli või massistseeni jaoks. Töökohustused ja eraelu ei tohi saada taklistuseks osalemaks võttel! See on püha kohustus saada valituks ja olla kohal. Nad moodustavad omaette „vennaskonna“, olles juba mõnda aega tuttavad nii omavahel kui filmitegijatega, vaat et kuuludeski juba sellesse salapärasesse „filmitsunfti“. Filmi peategelased Toomas, Andres, Jürjo, Taavo ja Maarja on kõik kohalikud tunnustatud harrastusnäitlejad. Kõik tahavad hirmsasti näidelda. Mis vägi ajab inimest näitlema? Jälgime meie peategelasi professionaalsetel võtteplatsidel. Saame aimu veidi filmi-reklaami-saate tegemiste telgitagustest. Tutvustame peategelasi lühidalt läbi nende igapäevatöö. Peagelased ostustavad teha oma filmi. Jälgime protsessi ideest esilinastuseni. Millised raskused ja/või kergused neid seda filmi tehes saadavad, kuidas nad avanevad inimestena, mida see neile pakub?

Kasuemad

Hetkel toimub

Metsloomad on hädas. Aladel, kus on alati olnud mets, laiuvad nüüd uued elamurajoonid, lõputud magistraalid ja lagedad polügoonid. Inimtegevuse tagajärjel satuvad loomad üha sagedamini õnnetustesse. Vigastatud ja orvuks jäänud metsaelanikel on veel lootust, sest vabatahtlikud Metsloomaühingust võtavad nad oma hoole alla, ravivad terveks ning lasevad tagasi loodusesse.

Hobujõud

Hetkel toimub

Hobujõud on ajale jalgu jäänud mõõtühik. Niisamuti on ajale jalgu jäämas fossiilkütustel liikuvad masinad ja isegi inimsuhted, vähemalt selliselt nagu vanem generatsioon neid tajub. 1920ndatel alustasid bensiinimootoritega masinad hobuste üle massilist võidukäiku. Kõigest sada aastat hiljem on virtuaalreaalsus oma võidukaare alguses, nagu ka sellega kaasnev füüsiline üksindus. Risto Kappet on e-sportlane, kelle tööpäevad mööduvad toanurgas simulaatoril autorooli keerates. Ta on selle alaga tegelenud juba üle 12 aasta. Kui varem oli arvuti taga autorooli keeramine talle hobiks, siis juba viimased kaks aastat teenib ta Eesti keskmist palka profisportlasena, võisteldes virtuaalsetel ringradadel maailma parimatega.

Lil Eesti

Hetkel toimub

SoundCloudi ja raadio DJ Siim Nestori mahitusel on toimumas Eesti muusikas midagi sellist, mida ammu pole nähtud, ammugi mitte kuuldud. Uus laine. Uued karakterid. Uus Eesti. Lil Eesti!

The Best of Salieri ehk Mina, Eesti režissöör

Hetkel toimub

Aeg on kapist välja tulla ja maailmale hambaid näidata. Ennast Mozartiks pidav režissöör on aastaid oma filmidega festivalidel töllerdades suurt läbimurret oodanud. Mingil seletamatul põhjusel pole maailm Mozarti ära tundnud. Ikka on au ja kuulsus Salieridele osaks langenud. Lihtne järeldus. Maailm pole 200 aastaga midagi õppinud ja kordab sama viga.Kui teisiti ei saa, tuleb õiglus jõuga kehtestada ja maailmale koht kätte näidata. Vanni võttes tabab suurt režissööri jumalik ilmutus - ilmavalgust näeb manifest, mis maailma silmad avab. Suurusehullustuses režissöör alustab ristiretke suure ja koletu vaenlase ehk süsteemi vastu. Selle filmiga saab kõikide keskpäraste loojate kaitsepühaku Salieri aeg igaveseks ümber.

Elagu skandaalid ja kollased sandaalid

Hetkel toimub

Leonhard Lapin on Eesti moodsa kunsti klassik, kuid samas ka enfant terrible, keda saadavad pidevalt skandaalid, pikantsed legendid ja kadedate nurin. Lapin astub eneskindlalt keskpärasuse konnasilmale, ise olukorda täiel rinnal nautides. Muusade poolt armastatud kunstnik ei häbene oma salasuhteid. Neid jätkub Lapinil ka nüüd, mil 70 juubel seljataga. Uus eesti film “Elagu skandaalid ja kollased sandaalid” avab uksed kaduva boheemluse maailma, kus poliitkorrektsuse asemel vohab mahlakas sõnavara.

Kirjanikuga voodis

Hetkel toimub

Lahutuse järgne madalseis on nullinud Peetri kirjutamise soovi. Peetri romaanid kirjeldavad enamjagu suhteid naistega. Nüüd, kus naist pole, ei ole ka teemat. Et madalseisust väljuda, võtab Peeter ette eriskummalise rännaku,mis oma avantüüridega igaühele kaugeltki võimetekohane ei ole. Aga võibolla on see hoopis teekond uue naise leidmiseks, mine tea. Uus naine toob uued teemad ja kirjutamiskanali avanemise. Ühesõnaga kaks kärbest ühe hoobiga.

Emumäe Eedi ja Lobi küla Kristjan

Hetkel toimub

Portree kahest hiliskeskaeas fimimehest, Krsitjan Svirgsdenist ja Edvard Ojast, kes on olnud aastaid tuntud tegijad, aga nüüd jäänud konkuretnsist kõrvale. Hinnatud filmioperaatorid Kristjan ja Edvard on olnud kolleegid-konkurendid pea 40 aastat, nüüd lähevad nad teineteisele külla. Kohtuvad nad omavahel harva, aga kui kohtuvad, kisub aasimiseks ja tülikangutamiseks. Ometigi on meeste ärplemises ja tögamises vennalikku soojust.

Punane varietee

Hetkel toimub

Varietees on läbi aegade olnud julget, põletavat kirge. Kirg, mis pulbitseb laval, nakkab ja kütab kuumaks publiku, tekitab iha või põlastavat vastasseisu. Kõigi eelduste kohaselt ei oleks nõukaaja tingimustes tohtinud varietee sündida. Ja ometi ta eksisteeris ja veel millise menuga. Menuga, millest tänaseks on jäänud ahhetama panevad legendid. Dokumentaalfilm «Punane varietee» on meeleolukas ekskursioon omaaegse varietee intriigiderohkesse minevikku.

Sea aasta

Hetkel toimub

Dokumentaalfilm elust planeedil Eesti. Jälgides sündmusi ühel vastuolusid täis aastal meie riigi lähiajaloos – aastal 2019, on autor loonud laiahaardelise visuaalse essee meie ees seisvatest tõsistest väljakutsetest. Olles sada aastat tagasi võitnud vabadussõja ja laulnud end vabaks ka Nõukogude okupatsioonist, tuleb meil nüüd asuda oma maad kaitsma kõige kavalama vaenlase, iseenda eest. Kas me suudame sellega hakkama saada?

Luikedeta järv ehk piknik raudteejaamas

Hetkel toimub

Iial ei oleks osanud arvata, et kord tuleb päev mil ma hooldekodus oma vanaemal habet ajan. See hetk paneb mõtlema oma elatud elu üle. Elu üle, mis tagantjärele tundub justkui kodutu koduigatsus.

Tsirkuselaps

Hetkel toimub

5-aastase imelapsena sai temast tsirkuse tõmbenumber. Kaheksaselt lõbustas noor virtuoos tsaar Nikolai II ja õukonda. Seitsemeteistkümnesena oli ta oodatud esineja Euroopa parimatel lavadel, aasta hiljem vallutas ksülofonivirtuoosina Ameerika. Teda on nimetatud maailma parimaks džässimitaatoriks. Stepptantsija ja suurepärane viiuldaja. Nõukogude Venemaal aplodeeris rahvas püsti seistes, Gruusias kanti teda kätel. Tema lavatee kestis 80 aastat. Kes oli see imeline artist?... selgub filmist Tsirkuselaps.

Ideaalide tund

Hetkel toimub

Manfred Vainokivi vaatemänguline mõtisklusfilm loomisest ja loojatest, kunstitegemise ilust ja valust. Andrus Kivirähu näidend „Papagoide päevad”, millega teatritrupp filmis proove teeb, käsitleb neidsamu teemasid. Vaadeldakse mitte niivõrd lavastuse sündi, kuivõrd selle protsessi peegeldumist osalistes ja ümbritsevas ruumis. Lausekatked, paokil uksed, pimedad koridorid, valgus ja varjud, näitlejad laval ja eneseunustushetkel, lavastaja soleerimas kui dirigent, kes ootab kokkumängu õiget kõla.

Riigivargad

Hetkel toimub

Tragikoomiline lugu täiesti tavalisest eesti mehest, kelle ilmsüütu varguse tagajärjel Nõukogude Liit kokku kukkus ja kommunismitont maailmast kadus Nõukogude Liidu kukutamise missioon, mis osutus USA luurele ja maailma juhtidele üle jõu käivaks, oli lihtsale eesti mehele möödaminnes nuusata. Kes meist poleks kuulnud legendaarseid lugusid, kuidas nõukogude ajal riiki varastati.

Baskin

Hetkel toimub

Eluloofilm näitleja ja lavastaja Eino Baskinist. Aastaid publikut naerutanud ja naiste poolt ihaldatud mehe eraellu on saatus jaganud naeru ja pisaraid, teda on jumaldatud ja tagakiusatud, armastatud ja vihatud. Baskin on pidanud matma oma pisitütre ja naise. Talle on võimude poolt fabritseeritud pornoprotsess. Ta on loonud tühjalt kohalt kaks teatrit Pärast infarkti vaakus ta 47 päeva elu ja surma piiril. Ameerika mäed on Eino Baskini elus kogetu kõrval lahja atraktsioon.

Mephistopheles

Hetkel toimub

See juhtus mõned aastad tagasi Santiago de Compostelas, maalima vanimas hotellis. Olin teelauas Linnar Priimäele üht enda arust geniaalset mõttekäiku presenteerinud kui lugupeetud professor ärritus ja lasi Mephistophelesel enda sisemusest vallanduda. Oli see vast tulevärk. Järgmise veerandtunni jooksul sain teada kogu tõe enda kohta. Priimägi imestas kuidas maakoor üldse suudab nii rumlat inimest kanda. Olles oma valgustava sõimu minu aadressil lõpetanud, leebus ta ja ütles, “Manfred sa pead minust filmi tegema.” Keeldusin sedamaid. Ma võin ju rumal olla, aga ometi mitte nii rumal, et Priimäest filmi teha. Paraku läks teisiti ja Mephistopheles saavutas oma tahtmise. Ma ei hakka siinkohal ümber jutustama filmi sisu, mis oleks sama mõttetu tegu nagu puändi ärarääkimine enne veel kui anekdoot kõlanud on. Ütlen ainult niipalju, see film on revanšiks kõikide nende kibedat sõnade eest mida ma enda aadressil kuulama olen pidanud. Või nagu Goethe “Faustis” kirjutab, “ma olen osa jõust, mis kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.”

Peep Puksi lugu

Hetkel toimub

Portreefim vanast filmitegijast, kes vaatab tagasi kadunud ajale, filmidele, mis teda saatnud, ja kaaslastele, kelleta poleks seda kõike olnud. See on üks tahk Eesti esimese sõjajärgse põlvkonna loost ja omapärase eesti dokumentaalfilmi sünnilugu. Film elust, mälust ja kultuuri katkematusest. Peep Puks on teinud režissöörina 61 tõsielufilmi ja autorina ligi 40 telesaadet. "Vaadates tema filme 1969. aastast peale, mõistan korraga, miks Eesti saavutas taas iseseisvuse ja nii loomulikult," kirjutas filmikriitik Jaan Ruus temast. "Sest uurides rahva elamise jõu allikat, on Puksil õnnestunud seda eestluse elujõudu oma filmides peegeldada. Otsides enda jaoks elamise jõudu, on ta leidnud üles rahva elujõu allikad."

Enam kui elu

Hetkel toimub

Freddy Grenzmann on Eesti viimane rokkstaar, punk-rock ansambli Psychoterror laulja ja poeet. Freddy kohta võib tunnustavalt öelda, et ta ei ole normaalne – ei laval, ega elus. Freddy looming ja elu on samaväärsed – tal on alati kõik mängus. Freddy teeb huvitavaks mitte seltskondlik või tekstuaalne mängumõnu, vaid mängupandu suurus, täielik enesekaotuse võimalikkus ja aimatava inimliku või metafüüsilise ahastuse sügavus. See on lugu viimasest ehedast rokkstaarist ja poeedist, tema tööst ja ühe punkansambli anatoomiast.

Annika Laats. Risti aarded

Hetkel toimub

Risti kirikuõpetaja Annika Laats ei karda võitlusi, olgu nende vallandajaks kultuuriväärtused, koguduse hoole alla võetud pagulased või dogmaatilised arusaamad usust ja inimesest.

Jagatud valgus

Hetkel toimub

Vitraažikunstnik Dolores Hoffmann on loonud vitraaže 36-le sakraalhoonele Eestis, Soomes, Jaapanis ja Venemaal, ka ametiasutustele, firmadele ja eratellijatele laias maailmas. Eestlastele on ehk tuntuim vitraažpannoo Tallinna teletornis. Jälgitakse töökulgu Tallinna Pühavaimu kiriku vitraažakna loomisel – kavandi teostamisest kuni valminud vitraaži õnnistamiseni. Dolorest saadab kaamera tema stuudios, maakodus ja kirikus. Kunstniku vitraažakendega tehakse filmis justkui vaimne rännak läbi terve Eesti. Vaadates tagasi oma pikale elule, vaeb kunstnik praegust eluseisu ja oma loomingulise tegevuse motiive. Film loomisest, lootusest ja looja tahtest.

Keelemässaja. Mati Hint

Hetkel toimub

Pöördelistel üheksakümnendatel oli äärmiselt oluline, et eesti keelest saaks riigikeel ning selleks pidi vastu võetama keeleseadus. Mati Hint oli keeleseaduse ideoloog ja tänu tema julgusele nurjusid katsed seda viimasel hetkel muuta. Nii tõigi tema mässumeelsus kasu Eesti riigile. Mati Hint suri 5. detsembril 2019. aastal, just samal päeval lõppes ka Eesti keele aasta. Film uurib, missugune roll oli Lõuna-Eesti viljakatel maastikel ja karmil ajalool kompromissitu loomuse ja mässaja vaimuisiksuse kujunemisel. Filmis räägivad Mati Hindist tema kolleegid ülikoolidest, üliõpilased, keeleteadlased ja lähedased. Tema elutöö ja isiksus avanevad uutest aspektidest. Ka Mati ise on veel kohal oma veidi toriseval, ent kindlal ja hoolival moel.

Aeg on siin

Hetkel toimub

Joonas, Karit, Doris ja Fred on 7-aastased ja lähevad esimesse klassi. Nende kodud on Tallinnas ja Tiduveres, Tudulinnas ja Võrus. Nad on loomult igaüks isemoodi, nende koolid ja õpetajad on erinevad. Kuid aeg nende ümber on sama ja käib ikka sama ringi pidi. Kuhu nad välja jõuavad, kui esimene kooliaasta läbi saab?

Moest väljas

Hetkel toimub

Me elame globaalse tarbimise ajastul, kus tarbimistempo üha kiireneb. Ei ole saladus, et moetööstus on selle tarbimisralli esirinnas. Tuhanded vabrikud kolmandas maailmas ei tooda mitte ainult rõivaid erinevatele suurfirmadele, vaid ka tonnide viisi mürgiseid jäätmeid. Moedisainer Reet Ausil on ambitsioonikas plaan muuta maailma. Ausile näib, et ainus viis kahjuliku moetööstusega võitlemiseks on süsteemi muutmine seestpoolt. Film “Moest väljas” jälgib Reet Ausi teekonda Tallinnast läbi Euroopa moelavade ja Lõuna-Ameerika puuvillaväljade otse masstootmise epitsentrisse Bangladeshi.

Tartu Vabatahtlike Tuletõrjujate Seltsi 50. aasta juubelipidu

Hetkel toimub

Pilt on üles võetud 1914. aasta juunikuus toimunud Tartu tuletõrje juubelipidustuste ajal. Näeme raeplatsil pidulikku rivistust, toimub õigeusu preestri poolt läbiviidav õnnistustseremoonia, seejärel luteriusu praosti teenistus ning siis pidulik paraadmarss lippudega. Järgnevad tuletõrjujate demonstratsioonesinemised — mehed turnimas redelitel, tontlikus kostüümis suitsusukelduja, töötavad auru- ja käsipritsid, ronimine Tartu tuletõrjedepoo välisseinal. Kõrgemad ohvitserid-pealikud jagavad pritsumeestele mälestusmedaleid. Filmi lõpuosas on näha rikkalikult kaetud toidulaud Näituseväljakul ja janused mehed õlut rüüpamas.

Estonia rahvateater ja kontserdimaja Tallinnas

Hetkel toimub

Estonia teatrimaja avati pidulikult 24. augustil (uue kalendri järgi 6. septembril) 1913. Käesolev film viib eestlaste ühiselt ehitatud uue teatrimajaga tutvuma. Näeme hoone välisvaateid, seejärel fuajee, jalutusruum, kasiino ja juhtkonna kaunis kabinetiuks. Järgneb ülevaade kontsertsaalist, mida ääristasid tollal rõdukorrusel kõrged aknad, mis sõjajärgselt taastatud hoones puuduvad. Filmi lõpuosas poseerivad kaameramehele tolleaegsed Estonia näitlejad.

Valgelillepäev Tartus

Hetkel toimub

Reportaažfilm 1913. aasta maikuus Tartu raeplatsil toimunud Valgelillepäevast. Kevadlillede müük tuberkuloosihaigete ravi toetuseks on alguse saanud Rootsist 1907. aastal, Eesti esimene lillepäev toimus 20. aprillil 1912. Näeme uhketes kübarates naisi möödujatele paberist lillekujuga rinnamärke müütamas, kaamerameest uudistavaid inimesi, vanikutega ehitud lahtist autot ja palju muudki meeleolukat. Ajaleht Postimees kirjeldas müügimelu: „Valge lille müük on täna meie linnas õige elav, iseäranis kesklinna käidavamates uulitsates. Ostetakse lilla, ostetakse ka sellekohasid piltpostkaarta. Valges riides müüjad ei väsi oma kaupa pakkumast, ei väsita ka ostmast. Nii mõnigi on juba viienda-kuuenda, isegi kümnenda lille rinda riputanud ja ostab veelgi.” Paar päeva hiljem andis ajaleht teada, et lillepäeva korjanduse tulu oli 7338 rubla ja 35 kopikat.

Suur lumetuisk Baltimaal jõulukuul

Hetkel toimub

Reportaažfilm 1913. aasta lõpul Eestit tabanud suurest lumeuputusest ning selle tagajärgedega võitlemisest. Alguskaadrites sumpab lumme mattunud tänaval kaamera suunas Johannes Pääsukese vend Aleksander. Näeme majakatusteni ulatuvaid lumehangesid Tartu linnas ja mehi regedega lund linnast välja vedamas. Suure lumeuputuse likvideerimine Tartus olevat kestnud neli päeva. Filmi lõpuosa on Pääsuke filminud sõitva rongi viimase vaguni tamburist - ka siin peavad inimesed oma lootusetuna tunduvat võitlust ootamatult tabanud lumeuputusega - mehed labidatega puhastavad raudteed.

Vaatepilte Võrumaalt

Hetkel toimub

Võtteid alustatud 1913. aasta varakevadel, millele viitab aastaajale kohane maastik - kõikjal laiub suurvesi ning puud pole veel täies lehes. Tegemist on vaatepiltidega kõige otsesemas tähenduses - filmitud kaadrites, mõne üksiku erandiga, puudub pea täielikult inimene oma argises tegevuses. Puuduvad ka kariloomad ja juhuslikud koerad, kes Pääsukese filmides ikka siin-seal ajuti vilksatavad. See, mis kaadrit hingestab, on kevadine Haanjamaa loodus ja tajutav vändaga ringiaetava filmikaamera lõtkumine. Alguskaadrites Vällamägi, misjärel libiseb kaamera üle Haanjale iseloomulike hoonegruppide. Munamäe tol ajal 12 meetri kõrgusest vaatetornist on tabatud sopiline Vaskna järv, samuti näeb Võhandu vooglemist maastikul ning Vastseliina ordulossi suursuguseid varemeid. Filmi keskosas on üks natuke kontekstiväline plaan Räpina kirikust ja teisal kündjamees hobusega kulgemas üle kevadise põllu.

Retk läbi Setumaa

Hetkel toimub

Eesti esimene etnograafiline film, mis on üles võetud 1912. aasta hilissuvel ja järgneva aasta jüripäeva ja Ülestõusmispühade paiku Eesti Rahva Muuseumi kogumisretkedel. Rännak algab ülevaatega Petseri mungakloostris ning viib setude argiellu ja kirikupühale. Matsuri küla mehed tambivad puust uhmris kruupe, seejärel iseloomulikud santijaid Värska kiriku ääres, kellele rahvas toiduande jagab. Värska külaväljakul toimub 1913. aasta Jüripäeva laat - kaubavankrid ja laadahuvilised ringi sebimas. Uhkelt on eksponeeritud Ülestõusmispüha ristikäik Värska kiriku lähistel ning sellele järgnev haudadel itkemine ja setu kombe kohaselt ka kadunukeste mälestuseks söömine-joomine kalmudel. Pilt liigub taas 1912. aasta hilis-suvesse - Matsuri naised rukkilõikusel, seejärel Saboldi külas asuv tellisevabrik, mille kõrval hobune rossvärki ehk tolleaegset jõumasinat ringi ajab. Järgnevad kaadrid on üles võetud Võõpsu külas: heinavedu paatidel, kaamerale poseerivad mehed-naised ning vees hullavad poisikesed. Lõpuks demonstreerivad setud hoogsalt oma tantsuoskust, esialgsest kaameravõõristusest pole enam jälgegi.

Tartu linn ja ümbrus

Hetkel toimub

Vaataja ees rullub lahti tsaariaja tippaegu elav Tartu linnaelu. Alguskaadrid rahulikus vaikuses Toomemäest ning siis jälgib kaamera tuntud objekte ja ehitisi: teater Vanemuine, Raatuse plats, Rüütli ja Promenaadi uulits, ülikool, puusild, kivisild, hotell Bellevue, veterinaariainstituut, Raadi mõis, restoranid Jänese ja Kwisenthal. Suur osa neist on tänaseks hävinud või tundmatuseni muutunud. Staatiliste objektide ees ja taustal tuksub samal ajal intensiivne linnaelu - jooksevad poisikesed, sõidavad hobutroskad, rühm sõjaväelasi marsib linnatänaval. Emajõel tiirutavad auru- ja purjepaadid. Positivistliku käsitlusega ning küllalt intensiivse montaažiga filmi võtted arvatakse teostatud olevat 1912. aasta varakevadel, mil Pääsuke oli oma esmase Utotškini filmi edust kantud ja täis julget hoogu.

Valimised

Hetkel toimub

Harjumaa põllumees Jüri-Rajur Liivak meenutab 1940. aasta suve poliitilisi sündmusi Eestis. Juulis 1940 korraldatud Riigivolikogu „valimistel“ oli ta ainus Töötava Rahva Liidu vastaskandidaat, kes püsima jäi. Ometi kõrvaldati temagi valimisvõitlusest ning Riigivolikogu asemel ootas teda 15 aastat sunnitööd Siberis. Nüüd, nelikümmend üheksa aastat hiljem, on lõpule jõudmas Jüri Liivaku võitlus oma kodutalu tagasisaamise eest. Loo taustaks on NSVL rahvasaadikute valimised 1989. aastal Jüri Liivaku kodukandis, kus kuuest kandidaadist tuli võitjaks akadeemik Viktor Palm.

Leib

Hetkel toimub

Jäädvustatud on pildikesi aktiivse ühiskonna- ja omavalitsustegelase paljudest kohustustest. Kanepi küla rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee esimees Ülo Leib tegutseb lektori-propagandistina, osaleb korrakaitsepunkti töös, kooli fotoringis, looduskaitseseltsis, on tegutsenud kultuurimaja direktorina, orkestrijuhi ja dirigendina, rahvasaadiku ja -malevlasena.

Töö

Hetkel toimub

Kolm erinevas eas töömeest – pottsepp, keevitaja-plekksepp ja vasksepp – teevad oma igapäevast tööd. Filmitegijad jälgivad nende tegemisi, mehed jagavad oma kogemusi – kuidas laduda parimat kaminat, teha töökorda lömmis sõiduauto Žiguli ja valmistada pronksist esemeid.

Leelo

Hetkel toimub

Meeskoorid laulavad Mart Saare laulu Leelo, juhatab Gustav Ernesaks. Laulupeotule süütamine Tartus ja selle teekond läbi suvise Eestimaa Tallinnasse. Laulupeorongkäik ja tule süütamine Tallinnas. Esinevad ühendkoorid ja naiskoorid. Ekraanil Gustav Ernesaks, Arvo Ratassepp, Heino Kaljuste. Vaateid Lydia Koidula, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Carl Robert Jakobsoni, Miina Härma jt mälestussammastele. Laulupeo üldjuhtide austamine.

Tegemist on tsenseeritud negatiivilt 2019. aastal digiteeritud versiooniga.

Enderby valge maa

Hetkel toimub

Antarktika-filmi tegemisel käisid režissöör Andres Sööt ja operaator Mati Kask Antarktise kõrgplatool, kõige külmemas punktis maakeral. Nad viibisid seal lõunapoolkera suvel detsembrist veebruarini 1968–1969. Neutraalsed, pealtnäha olustikulised kaadrid polaaruurijate elust ja hingematvad loodusvaated annavad edasi valge lumepõrgu mõõtmatut ükskõiksust. Inimese kasvavat ängi külmal ja elutul jäämandril aitab leevendada teine elusolend, olgu inimene või loom. Inimene tavapäratutes tingimustes, üksildus, inimliku läheduse vajadus ja mõistmine, taustaks igipõline loodus. Filmi muusikaline kujundus helilooja Arvo Pärdilt.

Juhan Liivi lugu

Hetkel toimub

Ainulaadne Juhan Liivi luule ekraniseering, kus luules helisevad kirjanduslikud kujundid on omalaadselt ühendatud visuaalsete filmikujunditega. Suure osa materjalist moodustavad kirjandus- ja etnograafiamuuseumide fotod ning dokumendid. Juhan Liivi luulet loeb Lembit Ulfsak. 1975. aastal valminud film seadis ülesandeks anda pildi kaudu edasi Juhan Liivi poeesiat, tema hellust ja armastust oma maa vastu. Tõeline pildiluule, mis on sündinud Hando Runneli stsenaariumi, Peeter Toominga operaatoritöö, Peep Puksi režissuuri ja Lembit Ulfsaki luulelugemise sünergiast.

Voldemar Vaga

Hetkel toimub

Voldemar Vaga, eesti kunstiteaduse grand old man, Tartu Ülikooli legendaarne kunstiajaloo professor, kelle pikaajaline õppe- ja teadustöö on jätnud sügava jälje eesti kultuurilukku. Andres Sööt avab oma portreefilmis väärika mentori koloriitset isiksust. Kaamera jälgib Voldemar Vagat rääkimas ja suhtlemas erinevates paikades – Tartu ülikooli kunstikabinetis, keskaegsetes kirikutes, külaskäikudel, kohvilauas koos noorte kunstiajaloolastega ja oma koduaias arvukate õpilaste keskel.

Lapsepõlv

Hetkel toimub

Mõtlik ja nukker film väikelastest, kes veedavad oma päevi või isegi nädalaid emast ja kodust eemal, olgu siis päevases lastesõimes või ööpäevarühmas. Kaamera jälgib väikeste ilmakodanike suurt kurbust ja alateadlikku püüdu võõra olukorraga kohaneda. Režissöör Leida Laius vestleb lastepäevakodu juhataja ja öökasvatajaga, kes leiavad, et päeva- ja ööhoiud ei asenda ema. Lapsed ise tunnistavad režissöörile, et nende kõige suurem unistus on pääseda koju. Film pandi algul riiulile, sest näitas kriitiliselt nõukogude süsteemi üht külge — perekonna lõhkumist.

Valge palavik

Hetkel toimub

Alkoholikurat on inimese vaenlane, nagu selgub viinapoes, kaineris, lastekodus ja jaanitulel. 1976. aastal kulub iga täiskasvanud tallinlase kohta pudel viina nädalas. Pedagoogilise šokivõttena on sisse toodud ka lapsed.

Linnutee tuuled

Hetkel toimub

Kultuurantropoloogiline dokumentaalfilm soome-ugri rahvaste etnograafiast ja etnogeneesist on järg Lennart Meri filmile „Veelinnurahvas“ (1970). Meri interpreteerib soome-ugri hõimurahvaste sugulus-, keele- ning kultuurisuhteid. Soomlased, vepslased, vadjalased, setud, ersamordvalased, mansid, ungarlased, saamid, nganassaanid ja eestlased on üles võetud 1977. aastal Põhja-Soomes, Lapimaal, Vepsamaal, Vadjamaal, Mordvas, Handi-Mansimaal, Ungaris, Taimõri poolsaarel, Setumaal, Saare-ja Muhumaal ning 1970. aastal Neenetsi ringkonnas. Koostöös Soome Mainos TV ja Ungari Televisiooniga toodetud film oli esimene Tallinnfilmi rahvusvaheline koostööprojekt.

Kuku sa, kägu…

Hetkel toimub

Suurlinna uuselamurajoonid muudavad paratamatult linnalähedaste asumite endisaegset olustikku ja elanikkonna senist elustiili. Omaaegsed majad ja aiad hävitatakse, et asemele võiksid kerkida Mustamäe mitmekordsed paneelelamud. Linn vallutab kunagise Kadaka küla.

Teadus ja praktika

Hetkel toimub

ENSV põllumajandusministeeriumi tellimusel valminud film sordiaretusest ja seemnekasvatusest. Tutvustatakse Jõgeva Sordiaretusjaama ja Saku Maaviljeluse Instituudi teadlaste tegemisi katsepõldudel ja laboratooriumis. Tähelepanu all on vilja- ja kartuliaretus.

Tuld kuningale

Hetkel toimub

Portreefilm male suurmeister Paul Keresest. Kaadrid juba noorukina Eestile palju kuulsust toonud Paul Keresest oma kodus, maleturniiridel ja tema 50. sünnipäeva pidulikul tähistamisel Estonia kontserdisaalis. Ekraanil on veel toonased maailma tippmaletajad ja Kerese konkurendid David Bronštein, Lajos Portisch, Mihhail Botvinnik, Max Euwe, Samuel Reshevsky, Vassili Smõslov, Miguel Najdorf, Florin Gheorghiu, Mihhail Tal, Miroslav Filip, Tigran Petrosjan, Jefim Geller, Boriss Spasski, Leonid Stein, Svetozar Gligorić, Wolfgang Uhlmann ja Gedeon Barcza. Diktoriteksti loeb Mikk Mikiver.

Vabastuse tund

Hetkel toimub

ENSV vabastamise 25. aastapäeva tähistav film põhineb suuresti arhiivimaterjalil, taustal diktoritekst. Kaadrid Suure Isamaasõja lahingutest, Tartu ja Tallinna vabastamisest, Narva lahingutest, Lääne-Eesti saarte vabastamislahingutest, Stalingradi taastamistöödest, Eesti Laskurkorpuse vastuvõtust Tallinnas. Arhiivikaadrid Klooga koonduslaagrist ja sõjajärgsetest taastamistöödest Tallinnas. Sõjaveteranide paraad Võidu väljakul ja miiting lauluväljakul Tallinnas.

Orel

Hetkel toimub

Ülevaatlik film orelitest, orelimeistritest ja oreliehituse ajaloost Eestis. Tutvustatakse Eestimaa kuulsaid iseõppinud orelimeistreid ning nende valmistatud esimesi suuri kirikuoreleid. Orelid kirikutes, koolides, kodudes. Abiks arhiivikaadrid ja -fotod.

Inimeste maja

Hetkel toimub

Portreefilm nii enda kui teiste suhtes nõudlikust ehitusmeistrite-viimistlejate brigadirist Šarl Pielist, kes brigaadiliikmeid kaasates suudab ületada töös ette tulevad raskused.

Aastatega läbi Toompea lossi

Hetkel toimub

Eesti okupeerimise ajal, 1940. aastal kaks kuud sisekaitse ülema ametit pidanud kommunist ja hilisem tunnustatud bioloog Harald Haberman (1904–1986) meenutab oma kokkupuuteid Toompea lossiga. Kasutatud on materjale ENSV filmi-, foto- ja fonodokumentide keskarhiivi, ENSV ajaloomuuseumi, ENSV ajaloo keskarhiivi ja Tallinna linnamuuseumi kogudest.

Hea saak?…

Hetkel toimub

Eestimaal sõidab ringi fluorograafiabuss, et teha röntgeniülesvõte inimeste kopsudest ja panna piir tuberkuloosile. Aino Ja Konstantin Kurg Vabariiklikust Tuberkuloositõrje dispanserist räägivad oma tööst, rahva suhtumisest ja juhtumistest oma töös. Seekord sõidetakse ringi Hiiumaal. Ka Kõpu tuletorni juures võtab buss hiidlasi vastu. Avanevad värvikad olupildid hiidlastest, nende olemusest ja juttudest.

Nende vastus

Hetkel toimub

Ülevaatefilm Eesti punalendurite panusest Nõukogude lennuväe rajamisel ja arendamisel 20. sajandi kahekümnendatel ja kolmekümnendatel aastatel. Pärast kodusõda oli Venemaa õhulaevastiku ülema asetäitja August Kork ja punastes õhujõududes teenis küllaltki palju eestlasi: Lavrenti Martinson, Georg Linno, vennad Jaan ja Jakob Nusbergid jpt. Kasutatud on vanu fotosid ja arhiivikaadreid. Järg Ülo Tambeki filmidele "Esimesed viisnurgad" ja "Lõhestatud taevas".

Hetked

Hetkel toimub

Peeter Toominga film räägib ajast, mil ametisse asusid esimesed mehed, kes pildistasid eestlast. Autor on lähtunud sellest, kuidas mineviku fotograafid nägid ja jäädvustasid inimest oma ajastu olustikulistes tingimustes. Dagerrotüüpidel ja fotodel on meie kultuuritegelasi ja talurahva esindajaid, ärkamisaegseid eesti tüüpe erinevates rakurssides, suuri plaane, iseloomulikke detaile. Filmis on ka umbes paarisajast fotost koosnev kiirendatult esitatud pildirida Eesti ajaloo murranguliste sündmuste kajastusena.

Adra järel

Hetkel toimub

Terav probleemfilm puudujääkidest ja ametkondadevahelisest koordineerimatusest suure võimsusega traktoritele kivikaitseseadmetega mitmehõlmalise adra projekteerimisel ja tootmisel. Intervjuud NSVL traktori- ja põllumajandusmasinatööstuse ministeeriumi üleliidulise tootmiskoondise Sojuzpotšvoma ja Odessapotšvomaš peainseneridega ja teiste põllumajandusmasinate konstrueerimise ja ehitamise eest vastutavate juhtidega. Film valmis koostöös koondisega Eesti Põllumajandustehnika.

Ma kardan kõrgust...

Hetkel toimub

Valeria Andersoni ja Grigori Skulski dokumentaalfilm tööjõu kadudest majanduses, tööpõlguritest, töösse suhtumisest riiklikus ja erasektoris. Reporter Toivo Makk intervjueerib inimesi tööbüroos. Ehitustööd Tallinna Õismäe elamurajoonis.

Ketrajad

Hetkel toimub

6. veebruaril 1976 võtsid kombinaadi Balti manufaktuur kuus töötajat kohustuse töötada korraga kuuel pneumoketrusmasinal. Film jälgib naisi kõrgendatud kohustuste täitmisel tekkinud keerukas tootmissituatsioonis.

Missioon

Hetkel toimub

Kolm dokumentaalset novelli kolmest erineva elukutse ja kutsumusega naisest, kes tunnetavad oma missiooni ühiskonnas – kommunistliku partei Põlva rajoonikomitee esimene sekretär Maia Leosk, Mart Saare majamuuseumi hoidja Hilda Toomsalu ja nooruke tippsportlane, kergejõustiklane Silva Oja.

Konsultant

Hetkel toimub

Edmund Rokk (1898–1992) on leiutaja, leiunduskonsultant, tehnikaspetsialist ja omaaegne lendur. Filmitegijad jälgivad Edmund Roki tegemisi. Ta on leiutajate ja ratsionaliseerijate üleliidulise ühingu Eesti vabariikliku nõukogu konsultant. Põhjalikult jagab Rokk ühele meeskodanikule, kuidas vormistada leiutise dokumente, annab konsultatsioone kondiitritoodete vabrikus Kalev, keemiainstituudi laboris, tehases Norma ja õpetab Rahvaülikoolis.

Episood

Hetkel toimub

Peep Puksi õppefilm valmis paralleelselt mängufilmiga „Nukitsamees“. Õppefilmi tegijad jäädvustasid mängufilmi ühe episoodi sündi ja seega on tegemist nö filmiga filmist. Kommentaator Jaan Ruus annab ülevaate filmitavast episoodist ning tutvustab konkreetse filmikaadriga tegevuses olevaid inimesi ja nende ülesandeid.

Paljakäsi

Hetkel toimub

Kunstnik Rein Tammik maalib ateljees karateklubi tellimusel maadleja Georg Lurichi portreed. Rataskaevu tänaval käib treening, samal ajal kaevatakse lahti keldriruume tulevase puhketoa jaoks. Idamaade võitluskunstide õpetaja Priit Kelder räägib Lurichist kui isiksusest, ta peab teda mees mehe võitluse rajajaks Eestis. Karatevõistlused Tallinna karikale panevad aluse uuele traditsioonile Nõukogude Liidus, osalevad nii noored kui ka kogenenud sportlased. Võidukarikas jääb Eestisse.

Tänav 79

Hetkel toimub

Pildikesi linnamelust ja inimestest seal sees. Varjatud kaamera jälgib suvist linnaelu ja -melu ning inimesi linnakeskkonnas.

Sinu nimi…

Hetkel toimub

Sõjakomissariaadi töötaja Serafim Kurmõšski on kolmkümmend aastat tegelenud Suures Isamaasõjas Eesti NSV territooriumil langenud tundmatute sõdurite tuvastamise ja matmispaikade otsimisega. Kurmõšski annab ülevaate otsingute käigust. Sõjasündmusi kommenteerivad kohalikud elanikud, kes kuulsid oma kodukohas sõdurite hukkumisest ja matmistest. Kaadrid säilmete väljakaevamisest, tuvastamisest ja ümbermatmisest.

Maaparandus kuppelaladel

Hetkel toimub

Eesti NSV Põllumajandusministeeriumi tellitud film annab ülevaate Lõuna-Eesti kuppelalade maaparanduse tehnoloogiast. Kevadel kuivavad kuplite tipud kiiresti. Oleks õige aeg külvata, kuid põhjanõlvadel ja lohkudes on lumi alles sulamata. Kuni lohud ja jalamid külviks tahenevad, on tipud juba nii kuivad, et külvatud seeme ei idane. Mida teha? Kas jätta see küllalt suur ala põllumajanduslikult kasutamata? Probleemid lahendab kompleksne maaparandus. Kirjeldatakse maaparandusega seotud probleeme ja plaane. Teemat kommenteerivad oma ala asjatundjad.

Teine leib

Hetkel toimub

Eesti NSV Põllumajanduseministeeriumi tellitud film Eesti kartulikasvatusest. Kartul on pikka aega olnud eestlastele teine leib. Enne sõda eksporditi Eesti põldudel kasvatatud seemnekartulit paljudesse välisriikidesse. Nüüd on meie kartulisordid juhtival kohal Nõukogude Liidus. Filmis räägitakse ja kirjeldatakse kartulikasvatusega seotud probleemidest ja lahendusest ning parimate sortide aretamisest.

Elamise lugu

Hetkel toimub

Siberi väikerahvas ketid (vanema nimetusega Jenissei ostjakid) on 1980ndatel väikesearvuline (umbes 1000 inimest) rahvakild Siberis Krasnojarski krais Jenissei keskjooksul, kelle kohta on teada, et nad asustasid neid alasid juba paleosoikumi perioodil. Ligi pooled neist on nõukogude ajal asunud elama Kellogi külataolistesse asumitesse ja nende suhe rahvuslike juurtega (looduslik eluviis, kalastus, loodususk, šamanism) on katkemas.

Raske sügis

Hetkel toimub

1978. aasta suvi ja sügis ei hellita põllumehi. Vihma tuleb taevast alla ülemäära palju. Saagikoristamine käib läbi raskuste. Eestimaa põldudelt kogutakse eelmistest aastatest vähem heina, teravilja ja kartulit, seetõttu toodetakse ka vähem liha ja piima. Kõik see kajastub kaupluste lettidel ja riiulitel.

Kutsumus

Hetkel toimub

Kinomehaanik Jaan Vihm on Puka kandis lugupeetud mees. Ta on ENSV teeneline kultuuritegelane, Tööpunalipu ordeni kavaler ja rahvasaadik. Jaan on sealkandi rahvale kino näidanud 28 aastat ja on valmis seda tegema veel teist samapalju.

Allika poole mineja

Hetkel toimub

Ohvriallikale omistatakse maagilist tervendatavat mõju ja sinna on ohverdatud raha, hõbedat, ehteid või muud taolist. Ohvriallika veega on ravitud silma- ja nahahaigusi, pestud maha roojust ja süütegusid. Lavastuslike sugemetega mänguline dokumentaalfilm väärtustab rahvausundit ja hoiatab allika ning kogu looduse rüvetamise eest.

Tallinn 80

Hetkel toimub

Dokumentaalfilm 1980. aasta Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati ettevalmistamisest, regati läbiviimisest ja võistlusega seotud sündmustest. Ülevaade Tallinna laiaulatuslikest korrastus- ja ehitustöödest ning valmivatest uusrajatistest. Kaamera annab edasi suurürituse õhustikku: külaliste vastuvõtt, kontserdid, olümpiatule teekond Tallinna, purjeregati pidulikud ava- ja lõputseremooniad ning pingelised võistlusted erinevates paadiklassides Tallinna lahel.

Lihtsalt kindral

Hetkel toimub

Portreefilm Eesti Laskurkorpuse ülemast, kindralleitnant Lembit Pärnast (1903–1974) ning tema elu- ja võitlusteest. Endel Pärna portree kujuneb tema kaasteeliste meenutuskildudest (enamasti kas sünkroonvõtted või kaadritagune tekst). Kasutatud on arhiivikaadreid, perekonna- ja arhiivifotosid.

Eluvanne

Hetkel toimub

Poeetiline portreefilm eesti kirjanikust Anton Hansen Tammsaarest. Režissöör Peep Puks jutustab kirjaniku lugu. Kaadri taga kõlavaid eluloolisi saatetekste ja tsitaate kirjaniku loomingust ilmestab rikas ja kujundlik pildikeel. Kasutatud on ka arhiivikaadreid ja -fotosid.

Passioon

Hetkel toimub

Tagasivaade helilooja Artur Kapi elule ja loomingule, tema osale Eesti professionaalse muusika rajajana. Rikkalikule arhiivimaterjalile (kirjad, fotod, dokumendid, kroonikafilmid) toetudes tutvustab portreefilm helilooja kujunemiskeskkonda ja eluteed, täis tõuse, mõõnu ja hingeheitlusi.

Arnold Matteus

Hetkel toimub

Ütleme Tartu, mõtleme Matteus. Saksamaal arhitektiks õppinud Arnold Matteus (1897- 1986) tegutses mitme võimu ja sõja ajal Tartu peaarhitektina, oli härrasmees, diplomaat, looja ning kompromissimeister. Ta ei müünud end kordagi maha. Portreefilm Matteusest valmis 1981, ent pärast toonase kultuuriministri kriitilist hinnangut sai sellest hoidlafilm, mida tohtis näidata vaid võimude eriloal kinnistel seanssidel. Laiemale auditooriumile sai film kättesaadavaks alles pärast Eesti taasiseseisvumist ja uues kuues ilmus see vaataja ette pärast digitaliseerimist 2007. aastal.

Paljassaarelt Piritale

Hetkel toimub

Antakse ülevaade olümpiarajatiste valmimisest Tallinnas. 1980. aastal toimuvaks suveolümpia purjeregatiks ehitati Tallinna Olümpiapurjespordikeskus, Tallinna linnahall, hotell Olümpia, lennujaam, telemast, restoran Pirita jpm, restaureeriti vanalinna, rekonstrueeriti tänavaid. Inimesed töötasid objektidel üle 1,2 miljoni töötunni tasuta. Filmis jälgitakse olümpiaehitiste valmimist.

Tõravere

Hetkel toimub

Millises olukorras on eesti astrofüüsikute atmosfääri saastamise ja kaitsega seotud uurimistööd? Vastust otsitakse Tõraveres asuvast Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudist. Intervjuu annavad Gustav Naan, Charles Villmann, Väino Unt ja Uno Veismann (sünkroon). Käiakse Tõravere observatooriumi tähetornis, juhtimiskeskuses ja uurimisosakondades.

Ärge tapke vihmaussi

Hetkel toimub

Arutletakse selle üle, kuidas muudab põllumajanduse rasketehnika meie põllumuldade struktuuri. Mis juhtub viljakandva pinnasega, kui sellest käib üle raske põllumajandustehnika? Kas põllumeeste suured abilised, mulda kobestavad vihmaussid jäävad ellu? Probleemi uuritakse Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudis. Asja olemust selgitavad tehnikateadlased Edvin Nugis ja Abram Lurje ning künnimeister Kustas Lund. Pildi- ja kujundirohket filmikeelt toetavad ka lihtsate põllumeeste kaadritagused arvamused.

Fotorondo

Hetkel toimub

Filmi autor Peeter Tooming on südameasjaks võtnud kaitsta ajahamba eest veel säilinud vanu päevapilte, tutvustades maakohtades fotonäitusi korraldades fotot kui kõikvõimsat vahendit ajaloosündmuste jäädvustamisel, fotot kui kunstiloomingut. Autor küsib murelikult: kas inimesed ikka saavad aru foto tähtsusest meie elus? Kas nad ikka mõistavad, mis asi on fotokunst?

Roheline pomm

Hetkel toimub

Loomakasvatusteadlane bioloogiakandidaat Rein Pork uurib leheproteiini kui noorloomade üleskasvatamisel kasutatava täispiima ja lõssi võimalikku asendajat, ta on selle tehnoloogia väljatöötamise ja tootmise rajaja Eestis (1978 neljas tööstuslik tehas maailmas Ungari, USA ja Prantsusmaa järel). Filmis tutvustatakse teaduslikke uuringuid rohumahla vajalikkusest ja võimalusi selle tööstuslikuks tootmiseks.

Piima tööstuslik tootmine Eesti NSV-s

Hetkel toimub

Täites partei ja valitsuse otsuseid loomakasvatuse üleviimisest tööstuslikele alustele on ENSV majandites ehitatud üle kahesaja kaasaegset lüpsikarja suurfarmi, mis mahutavad üle poole Eesti lüpsikarjast. Veisekasvatuse kontsentreerimine ja spetsialiseerimine on võimaldanud pidevalt vähendada töökulu, mis peegeldub ilmekalt ühe inimtunniga toodetud keskmise piimakoguse kasvu dünaamikas. Film annab ülevaate piima tööstusliku tootmise tehnoloogiast ja piimatootmise saavutustest.

Kellamäng

Hetkel toimub

Insener Fred Kogel on juba 50 aastat pühendanud kogu oma vaba aja kunsti-, tehnika- või kultuuriloolise väärtusega kellade kogumisele. Tema hobi on ühtaegu ajaloolise pärandi säilitamine, parandamine ja hooldamine kui ka looming. Et teha oma kollektsioon kõigile kättesaadavaks, on tartlane otsustanud kinkida selle Tallinna linnamauuseumile.

Sekretärid

Hetkel toimub

ELKNÜ Paide rajoonikomitee sekretärid Endel Linder ja Andres Viires teevad ettevalmistusi noorte 21. suvepäevadeks juulis 1977. Ettevalmistused koolilõpetajate suvepäevadeks ja laagripäeva sündmused.

X koolimaailmas

Hetkel toimub

Arutelu haridusprobleemide ja võimaliku koolireformi teemal. Millises suunas minna? Milline on tulevikukool? Kuidas kujundada koolist tervik ja harmooniline keskkond kõigile õpilastele, kas luua eriklassid, eraldada andekamad keskmistest, võib-olla alustada juba lasteaias mängulises vormis eelõppega? Arutlevad pedagoogikateadlased Inge Unt ja Lembit Andresen, õpetajad Juta Taliste ja Paul Pakkad, ajaloolane ja haridustegelane Kalev Koger ja meditsiinidoktor Raiot Silla. Mõtete foonil kulgeb ühe kooli igapäevaelu – garderoobis, koolikoridoris, klassis, võimlemistunnis.

Ma tahaksin kodus olla

Hetkel toimub

Filmi teema on võetud elust enesest ja peategelased vanemliku hoolitsuseta ja hüljatud lapsed, algul miilitsa lastetoas, siis lastekodus, internaatkoolis või halvemal juhul juba noortekoloonias. Erinevas vanuses lapsed räägivad oma raskest elust. Intervjuud lastega on ehedad ja siirad.

Magnet? Maagia?

Hetkel toimub

Portreteeritav on TRA Draamateatri näitleja Kaarel Karm. Näitleja meenutab oma teatritee algust, mõtiskleb näitlejatöö olemuse üle ja räägib rolli sünnist. Enamasti kõlab näitleja tekst kaadri taga, pildis vaated teatrile, teatrilavale ja -saalile, näitlejatele proovis, laval, grimmitoas, tegelastetoas, teatrikostüümidele, inimestele riietehoius, saalis, tänaval või teatrikassa ees piletijärjekorras jm. Lisaks staatilised lavapildid ja proovid teatris mängitavatest lavastustest „Othello“, „Parvepoisid“, „Roosiaed“, „Päikese lapsed“, „Õnne sünnipäevaks, Wanda June!“, „Kui me, surnud ärkame“, „Inimeje ja inimene“ jt. Ekraanil paljud TRA Draamateatri näitlejad.

Hoovad

Hetkel toimub

Kõrgharidusega tootmiskoondise Vasar tööline Vitali Bontšuk on vabariigi parim freesija. Ta on ELKNÜ keskkomitee liige. Oma töö eest on ta saanud palju ordeneid ja autasusid. Reporter Mati Talvik läheb koos võttegrupiga tootmiskoondisse Vasar Vitali Bontšukki intervjueerima. Vesteldakse inseneritööst, tööliskaadri kvalifikatsioonist ja töökorraldusest. Talvik püüab selgusele jõuda, miks kõrgharidusega insener tahab töötada freesijana.

Teel

Hetkel toimub

Lüüriline reportaaž reisijatest Tallinna lähirongis. Mõtisklusfilm eluteest, põlvkondade vaheldumisest ja elulistest väärtustest, mis sünnib rongireisijaid jälgides. Režissöör Valeria Anderson jätkab loomingulisi otsinguid, millega tegi algust filmis „Tartu – kevad 1974“, leides, et kõrvuti sünkroonse, sotsiaalselt problemaatilise filmipublitsistika kõrval on vaja arendada ka poeetilist filmikeelt. Rongi aknast avanev kevadine maastik, hooned ja loosungid segunevad assotsiatiivselt vagunis toimuvaga. Filmis kõlavale Tõnu Naissoo muusikale on kirjutanud sõnad Paul-Eerik Rummo, laulab Urmas Alender.

Anna Aaveri argipäev

Hetkel toimub

Valgevenest pärit Anna Aaver on 1955. aastal tulnud eestlasest mehega Eestisse elama ja töötab Rakvere rajoonis Energia kolhoosis lüpsjana. On 1980ndate algusaastad. Energiline, töökas naine on kolhoosiesimehe sõnul oma töötulemuste poolest alati parimate hulgas. Nõukogude Liidu kommunistliku partei 26. kongressi delegaat Anna Aaver on Lenini ja Tööpunalipu ordeni omanik, üles kasvatanud viis last ning õpetanud ka nemad tööd armastama. Hoolimata ajastunõuetele vajalikest kohustuslikest repliikidest ja kaadritest, avaneb Semjon Školnikovi filmis ühe lihtsa, südamliku ja tööd armastava naise ehe olemus.

Jaan Oad

Hetkel toimub

Mark Soosaar käis Torontos 1981. aastal filmile jäädvustamas Kihnust pärit meremeest ja harrastusmaalijat Jaan Oadi (1899 – 1984). Oad alustas oma maalimist alles peale Eestist põgenemist. Ta maalib mälestusi Kihnu saarest. Kihnu ajalugu on vaja üles tähendada, ütleb Oad. Naivistlikel piltidel ärkab ellu Kihnu argipäev: kala- ja hülgepüük, laevaehitus ja kivivedu, sepatöö ja salapiirituse vedu. Jutuajamine Oadi Kanada kodus vaheldub kaadritega talvisest Kihnust, kus Oadi eakaaslane, meremees ja hülgekütt Juhan Vesik meenutab nooruspõlve ja kunagist eluolu.

Jälle kevad

Hetkel toimub

Eesti Raadio kaudu tuntuks saanud ilmaennustaja Vadim Želnin oma koduste toimetustega. Vana mees on pika elu jooksul teinud ilmavaatlusi ning jälginud lindude ja loomade käitumist erinevatel aastaaegadel. Raadioreporter küsitleb Želninit tema koduõuel Vellaveres.

Künnimehe väsimus

Hetkel toimub

Julgelt kriitiline publitsistlik film sotsialistliku tootmissüsteemi ebaõnnestumisest Nõukogude Liidu põllumajanduses. Mittemustmullavööndile tarnitavad põllumasinad on ebaotstarbekad, halva kvaliteediga ja napib tagavaraosasid. Sõna saavad põllumehed ja ametnikud. Vilets tehnika teeb töö raskeks ja rikub künnimehe tervist. Üsna teravas toonis reportaažfilm tekitas suurt ja skandaalset vastukaja terves tollases Nõukogude Liidu impeeriumis.

Ruja

Hetkel toimub

Peeter Urbla ja tema filmimeeskond saadab populaarset rokkansamblit Ruja tema töörohke juubelisuve (10 aastat ansambli asutamisest) kontsertesinemistel 1981. aastal. Siiski pole tegemist ainult kontsertfilmiga, oluline on ka Ruja populaarsuse põhjuste otsimine, noorte ja levimuusika vaheliste suhete avamine. Põgusad intervjuud Valter Ojakääru, Ott Arderi ja muusikute endiga.

Tõnu Kaljuste täna, 1982

Hetkel toimub

Lühifilmi peategelane on dirigent Tõnu Kaljuste (1953), eesti nüüdismuusika üks silmapaistvaim interpreteerija. Noores, 28-aastases Tõnu Kaljustes ilmneb muusiku sõnulseletamatu kaasahaaramise ja sütitamise võime, avaneb dirigent kui näitleja, lavastaja ja loominguline innustaja.

Kassilaane

Hetkel toimub

Kassilaane algkool on tegutsenud juba alates 19. sajandi keskpaigast. Kunagisest õpilasterohkest koolist on 1980ndate alguseks alles jäänud üks õpetaja ja kolm õpilast. Filmitegijad jälgivad väikese maakooli eluolu: õppimine koolipingis, mängud, lõunasöök, kehalise kasvatuse tund. Kooli hing ja kõikide ainete õpetaja Leili Jõks teeb oma tööd armastuse ja pühendumusega, oleks vaid õpilasi rohkem.

Tee

Hetkel toimub

NSV Liidu moodustamise 60. aastapäevale pühendatud film vabariigi teedeehitajate tööst Lääne-Siberis Tjumeni oblasti naftaväljadel. Film on pühendatud Eestimaalt pärit meeste tee-ehitusele Lääne-Siberis Surgutis. Ehitatakse teed naftamaardlate juurde, ehitatakse elamuid ja olmehooneid.

Põhjavaim

Hetkel toimub

Lühifilm inimesest, kelle elu on täis teravaid ebakõlasi, piinlemisi, kohati alastustki. Mehest, kes loojana tõuseb üle elusaatusest - Mart Saarest. Käsitletakse helilooja elu ja loomingut läbi aastate. Vaheldumisi loevad tekste Einar Kraut ja Heino Mandri. Leningradi vaated ja Mart Saare konservatooriumiaeg. Arhiivikaadrid 1928. aasta laulupeost ja 1930-ndate New Yorgist. Hüpassaare olemus ja erilisus.

Üks aasta kolmesaja viiekümnest

Hetkel toimub

Filmis antakse ülevaade Tartu Riiklikust Ülikoolist juubelieelsel tööaastal. Tehakse põgus ekskursioon ülikooli kolmesaja viiekümne aastasesse ajalukku, fikseeritakse uusehituste seis, antakse mitmekülgne ülevaade ülikooli teaduskondade ja laboratooriumide tööst. Ülikooli mailmamainega teadlased räägivad oma tööst ja suhetest ülikooliga.

Tartu Ülikool XIX sajandil

Hetkel toimub

Eesti NSV haridusministeeriumi tellitud õppefilm Tartu Ülikooli teaduselust 19. sajandil. Film annab rikkaliku arhiivi- jm illustratiivse materjali toel ülevaate ülikooli arengust pärast selle taasavamist Vene keisririigis aastal 1802, teadussaavutustest ning alma mater’ile palju kuulsust toonud professoritest Georg Struvest, Karl Baerist, Alexander Middendorfist jpt. Ajaloolise vaate kõrval saame osa ka ülikoolielust aastal 1982, vahetult enne väärika teadusetempli 350. juubelit.

Karjapoiss on kuningas

Hetkel toimub

Retrospektiivne dokumentaalfilm 20. sajandi hakul talus sündinud ja Nõukogude armee erukindralmajoriks kasvanud Karl Arust, kes oma 80. sünnipäeva taustal maaelu hääbumist kritiseerib. Reportaaž ametlikust sünnipäevapeost Tallinna Ohvitseride Majas vaheldub retkedega endise koduküla radadel.

… ja supp on valmis õigel ajal

Hetkel toimub

Portreefilm V. Klementi nimelise õmblustootmiskoondise töölissöökla kollektiivi muredest ja rõõmudest ning oma tööst rahuldust tundvatest ja kohusetundlikest inimestest.

Aeg

Hetkel toimub

Mark Soosaar pani elupildid filmikiirendusega liikuma. Kiirluubis inimeste sebimine vaheldub samuti kiirluubis, ent tunduvalt rahulikumate ja hästi jälgitavate loodusvõtetega. Sellise vastandamisega saab inimest ja igikestvat loodust lahutav kuristik selgelt tajutavaks. Loodus muutub ülevaks, inimene sipelgaks. Inimene sipelgaks, ent tema looming monumentaalseks. Aeg seisab ja jääb. Aeg kiirustab meist mööda, meie kiirustame ajast läbi.

Minu raamat

Hetkel toimub

Revolutsiooni- ja sõjaveteran, V. I. Lenini isiklik telegrafist Karl Ränni, nüüd juba 90-aastane mees, kirjutab oma elust raamatut. Elutee viis Eestist pärit noormehe Kroonlinna revolutsiooniliste madruste ridadesse, kes võtsid osa rünnakust Talvepaleele. Pärast Oktoobrirevolutsiooni võitu andis ta isikliku telegrafistina edasi Lenini telegramme. On, mida meenutada.

Kodulinna head vaimud

Hetkel toimub

ETV noortesaadete algatusel tekkis Eestimaa ellu 1975. aasta oktoobris nähtus Kodulinn. Kümneid, sadu ja tuhandeid koolipoisse ja tüdrukuid tuli pühapäeviti Tallinna vanalinna, et siin mõned tunnid jõukohast tööd teha, vanalinna imesid uurida, oma lehte toimetada, kohtumisi, ekskursioone jpm korraldada, üksteist ja iseennast paremini tundma õppida. Leida Laius uurib, kuidas läheb Kodulinna noortel ja liikumise eestvedajal Tiina Mägil nüüd, 80ndate alguses. Kodulinna tegevusest räägivad Tiina Mägi, Raivo. E Tamm, Hannes Astok, Epp Alatalu, Ulvi Pihel, Madis Jürgen, Mart Kalm jt.

Elutöö

Hetkel toimub

Johan Eichfeld (1893–1989) oli eesti bioloog, põllumajandusteadlane ja ühiskonnategelane; põllumajandusdoktor (1936), Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1946) ja president (1950–1968). Filmitegijad jälgivad Johan Eichfeldi töid ja tegemisi tema üheksakümnendal eluaastal. Akadeemik Eichfeld on endiselt tegus, toimetab oma roosiaias, esineb oma sünnipaiga, Väätsa valla koolis õpilastele. Meenutatakse Eichfeldi eluteed ja tegemisi: polaarkatsejaama rajamine Koola poolsaarele, teadusuuringud mulla- ja sooteaduses, mitme roosisordi aretamine, tegevus Teaduste Akadeemia presidendina jpm. Kasutatud on vanu fotosid ja kroonikakaadreid.

Mängutoos Manilaiul

Hetkel toimub

Dokumentaalfilm vabariigi ühe väikseima asustatud saare - Manilaiu - elust ja inimestest. Filmis on kasutatud lavastuslikke elemente.

Mälu

Hetkel toimub

Kunstiteadlane Villem Raam tutvustab kolme keskaegset arhitektuurimälestist – Karja, Muhu ja Pöide kirikut Saaremaal, mis on omavahel geneetiliselt tihedalt seotud. Näeme eesti kunstiajaloo grand old man´i talle kõige omasemas situatsioonis – suhtlemas ja töötamas vanade ehitistega. Ta vahendab elavalt keskaja ehitusmeistrite loomingut, avab keskaegse kunsti sümboleid ja keskaegse inimese maailmapilti. Tundmata tausta on raske hinnata ehitusmälestiste väärtust, rõhutab Raam. Jääb kõlama mõte, et meie kohus on säilitada järeltulevatele põlvedele neid unikaalseid rajatisi kui tähtsat osa mitte ainult Eesti,

Mehed

Hetkel toimub

Dokumentaalne miniatuur vabariigi suurimast ja tuntumast meeste kunstikollektiivist - Riiklikust Akadeemilisest Meeskoorist tema 40. tegutsemisaastal. Mehed laulavad (kaadri taga) René Eespere kooriteost „Mahtra sõja epiloog“. Laulu taustal ja vahel pildikesed: lapsed ekskursioonil ajaloomuuseumis, kus tutvustatakse Mahtra sõja ajalugu; vestlevad René Eespere ja Kuno Areng; ekskursioonijuht tutvustab meestele vene keeles skulptuuri „Emake maa“; kooriproov ja juubelitordi lahtilõikamine.

Lõikus

Hetkel toimub

Reportaažlike sugemetega lugu ühe patsiendi jõudmisest operatsioonilauale ja elupäästvast operatsioonist. Vaatluse all on Eesti ühe arenenuma meditsiiniharu, südamekirurgia esindaja doktor Toomas Sullingu ja tema abiliste töö. Tallinna Mustamäe kiirabihaigla kardioreanimatsiooni osakonna kirurgid operatsioonilaua ümber. Südamekirurg Toomas Sulling opereerib südameveresooni. Oma haigusest ja tervekssaamisest räägib lõikuse läbi teinud patsient.

Mäletate?

Hetkel toimub

Suure Isamaasõja võidu 30. aastapäevaks valminud filmis meenutatakse sõjapäevil üleelatut, Eesti Laskurkorpuse vastuvõttu Tallinnas 1945. aastal, sõjajärgseid taastamistöid purustatud linnades. Olnud aegadest räägivad laulja Georg Ots, tema ema Lydia, Rudolf ja Olga Kalkun, Voldemar Ramp ja Aleksandra Lumiste.

Rahvamaja

Hetkel toimub

1918. aastal ehitatud Jõelähtme rahvamaja väärikas hoones keeb 1985. aastal vilgas kultuurielu, ent entusiastlike laulu ja pillimängu harrastavate inimeste silmasära varjutab olmeline viletsus. Kõike napib ning suurem osa aastast peab tegutsema külmas ja kõledas renoveerimata majas. Vanas majas toimuvad külakapelli ja laulukoori harjutused, korraldatakse noorte tantsuõhtuid, ollakse oktoobrirevolutsiooni aastapäevale pühendatud kontserdi ootel. Üle kahekümne aasta maja perenaiseks olnud Maie Jakobi unistab, et kunagi on siingi ajakohased tingimused kultuuriürituste korraldamiseks.

Lasnamäe

Hetkel toimub

Mark Soosaare ja arhitekt Malle Meelaku telefonikõneluse taustal kulgevad olupildid Tallinna uuest linnajaost Lasnamäest. Paneelelamurajooni peaarhitekt Malle Meelak räägib Soosaarele avameelselt linnajao ehitamisega seotud raskustest ja probleemidest, suurlinna magala voorustest ja puudustest. Meelak usub, et viieteist aasta pärast võib Lasnamäe juba inimsõbralik olla.

Põllul pole lage

Hetkel toimub

Probleeme tõstatav käsitlus ENSV põllumajanduse päevamuredest, arenguprobleemidest ja tulevikuülesannetest. Probleeme on palju: maaehituse vajakajäämised, põllutööriistade varuosade puudumine, põllutööde ja väetisetootmise organiseerimatus, transpordiprobleemid jne.

Jõuproov

Hetkel toimub

1924. aasta 1. detsembri ülestõusu 50. aastapäevale pühendatud filmis antakse vaid fotodele ja arhiividokumentidele toetudes ülevaade toonastest sündmustest. Räägitakse tööliste raskest elust kodanlikus Eestis, mis tekitas sotsiaalse käärimise ja protestimeeleolud. Tutvustatakse töölisliikumise tegelasi ja Eestimaa Kommunistliku Partei ettevalmistusi ülestõusuks. Kirjeldatakse toonaseid sündmusi.

Helin

Hetkel toimub

Eesti NSV Ministrite Nõukogu tellitud dokumentaalfilm Eesti NSV 45. ja Suure Isamaasõja võidu 40. aastapäevale pühendatud XX üldlaulu- ja tantsupeost. Emotsionaalsed hetked laulupeo ettevalmistustest üle kogu maa, värvikast rongkäigust ja peost endast, koori-ja tantsujuhtide austamistseremooniast jpm. Ekraanil mõtiskleb maestro Gustav Ernesaks meie laulupeo fenomenist.

Emissarid

Hetkel toimub

Propagandafilm konstrueerib ideoloogilist vaenlasekuju, kuigi portree piirjooned on ähmased ja harali: Tallinnat külastavad välisturistid, nimetud usutegelased siit ja sealtpoolt piiri ning Lääne ühiskonna allakäiku eksponeerivad foto- ja filmikaadrid. Filmitegijad resümeerivad: võitluses kommunistliku ideoloogiaga on USA luure tunnistanud efektiivseks võitlusvahendiks kiriku, mis aitab imbuda vaenlase territooriumile ja tagada baasi oma õõnestustegevuseks. Näidatakse Tallinnat külastavaid Soome turiste, kes toovad Nõukogude Eestisse usuteemalist kirjandust, enamasti piibleid.

Pentathlon moderne

Hetkel toimub

Moodne viievõistlus kombineerib mitmevõistlusena viit spordiala: ratsutamine, vehklemine, püstolilaskmine, ujumine ja murdmaajooks.

Mere kutse

Hetkel toimub

"Mere kutse" lõpetab Toivo Kuzmini mereteemaliste filmide triloogia, milles käsitletakse Eesti Merelaevanduse tulevikuprobleeme noorte meremeeste ettevalmistamisel ja koolitamisel. Filmitegijad jälgivad Tallinna Merekooli vastuvõtukatseid ja hiljem juba eksameid, kooli- ja laevaelu. Merehariduse teemal ütlevad sõna sekka merekooli ülem ja Eesti Merelaevanduse ülem, kalatööstuse juht, laevakaptenid, meremehed ja merekooli kursandid.

Naine täna

Hetkel toimub

Filmi autorid püüavad mõtestada naise rolli ühiskonnas 1970ndate Eestis. Võrreldakse meeste ja naiste tegevust eri elualadel, vaatluse all on naine kui ema, perekonna eest hoolitseja ja tööline, aga ka naise püüdlused ilu ja headuse poole. Olukorda kommenteerivad kergetööstuse ministri asetäitja Jüri Kraft, psühholoog Ilmar Ebber ja sotsiaalteadlane Klara Hallik.

Fueteed Suures Teatris

Hetkel toimub

Eesti NSV teenelinee kunstnik Kaie Kõrb võtab osa 1985. aasta Moskva rahvusvahelisest balletiartistide konkursist. Ettevalmistused garderoobis ja lava taga. Kaie räägib oma muljetest ja tunnetest nii enne kui pärast esinemisi. Kaie Kõrb tõi Moskva V rahvusvaheliselt balletikonkursilt III preemia ja pronksmedali.

Väljak

Hetkel toimub

See Tallinna linna südames olev väljak oli kunagi vaid linnavärava tagune tühermaa. Tsaariajal püstitati sinna Peeter Suure auks monument. Lühikese iseseisvusaja jooksul 1918–1941 oli see riigi tseremoniaalväljak, ka 1941. aasta riigipöörde peamised sündmused viidi läbi just seal. Aastal 1944 ilmusid nõukogude tankid sinna uuesti, seekord vabastajatena ja sellest ajast peale on Tallinna töötajaid kutsutud kaks korda aastas väljakule oma lojaalsust demonstreerima. See väljak peegeldab eesti rahva saatuse keerukusi. Vanadel fotodel näeb väljakut heinaturuna ja Peetri platsina, dokumentaalsed filmikaadrid on jäädvustanud sündmusi nii Eesti Vabariigi kui nõukogude ajal.

Agrotööstuskoondis

Hetkel toimub

Eesti NSV haridusministeeriumi tellitud õppefilm annab ülevaate meie vabariigi põllumajandusest ja ühtlasi selgitab ENSV Agrotööstuskoondise juhtivat osa põllumajandusliku tootmise organiseerimisel. Tekstis ja pildis kirjeldatakse, kuidas kulgeb töö erinevates valdkondades ja millised on saavutused. Põgusalt libisetakse üle erinevatest põllumajandusaladest: põllukultuuride kasvatamine, loomakasvatus ja piima tootmine.

Maestro

Hetkel toimub

Kammerlikus portreevisandis saadab kaamera heliloojat ja dirigenti Gustav Ernesaksa XX üldlaulupeo lõppkontserdi eel ja finaalis. Ernesaks ja tema abikaasa teevad ettevalmistusi kontserdile minekuks. Taustal kõlavad Ernesaksa koorilaulud.

Viru kolhoosi kogemustest

Hetkel toimub

Dokumentaalfilm Rakvere rajooni Viru kolhoosi tööst kartuliseemne tervendamisel ning vaktsiinide LTF-130 ja hentavaki tootmisel. Põhjalikult tutvustatakse tööd Viru kartulilaboris, kus paljundatakse Saku maaviljeluse instituudist saadud terveid kartulitaimi ja kasvatatakse neist seemnekartul. Teise teemana tuleb filmis juttu loomade seenhaiguse pügaraigi tõrjevaktsiini tootmisest Viru kolhoosi biotsehhis.

Maraton

Hetkel toimub

Dokumentaalfilm revolutsionäärist-kommunistist Hendrik Allikust ei ole pelgalt eluloofilm. Tegu on filmiga, milles põgusalt näeme Hendrik Alliku elumaratoni üksikuid lõike. Autorid Ene Hion ja Andres Sööt on keskendanud tähelepanu eelkõige peategelase suhtumistele, hinnangutele, elutarkusele.

Gonorröa iseravimise ohtlikkus

Hetkel toimub

Filmi autorid on seadnud eesmärgiks selgitada vaatajale, et suguhaiguste iseravimine on kahjulik. Tuleb ületada valehäbi, mitte kuulata tuttavate-sõprade nõuandeid, vaid pöörduda õigeaegselt spetsialisti poole ja tegutseda vastavalt tema nõuannetele.

Kihnu mees

Hetkel toimub

Kaksteist aastat pärast filmi “Kihnu naine” (1973), teeb Mark Soosaar filmi, mille keskmes on meessoost saare elanikud. Kihnlaste käest on võetud õigus oma elu korraldamisele, tähtsad otsused tehakse mandril, kidub kohalik kultuur ja süvenevad sotsiaalsed probleemid. Mehed võtavad viina, joovad ennast surnuks ja saavad merel hukka. Kaamera fikseerib armutult olukordi, kuhu kontvõõrast kaameraga naljalt tunnistajaks ei kutsuta. Kaadrisse on püütud ehedad inimesed, lood, mida Soosaar jutustab, on värvikad ja sageli kurvad. Autor küsib, kas kihnu kultuuril on lootust ellu jääda?

Partii

Hetkel toimub

Käimas on juba 35 aastat järjest kord kuus toimuv välkmale turniir, milles osalevad Eesti tuntud kultuuritegelased. Mängus ei ole muud mõtet kui mäng ise. Kõrvaltvaatajale on üks või teine harrastus naljakas, harrastajale endale sageli tõsisem kui põhitöö ise. Töö on sund, mäng vabadus. Film kui kultuurilooline dokument, milles on jäädvustatud tuntud inimesed situatsioonis, mis üldsusele tundmatu.

Ühepuulootsik

Hetkel toimub

Soomaal Tipu külas elav vana paadimeister Jaan Rahumaa teeb haavapuust ühepuulootsikut, asendamatut sõiduvahendit kevadise suurvee ajal. Jäädvustatud on ühepuulootsiku valmimise lugu, mis saab alguse haavapuu langetamisest metsas ja järgnevad muud tööd: tahumine, paadi parraste kuumutamine lõkke ja kuuma vee abil, parraste lahti painutamine ja paadile kuju andmine. Suurvee aegu läheb Jaan külla Karuskose talu perenaisele Lilli Liinsonile, kes soovib, et paadimeister talle ühepuulootsiku ehitaks.

Ilmamuutus

Hetkel toimub

Hiiumaa eluolu jälginud filmimeestele annab kohaliku metsamajandi juht Udo Mäll ülevaate maaelu probleemidest, aga põhitähelepanu on pööratud kolmele meistrimehele. Hiiu vähevankrite valmistaja Aaser Erik, Aadu Kõrm, kes hobuseriistad (sedelgad, rangid, rakmed) oma töötoas valmis meisterdab, ja korvipunuja Evald Hanikat - need on mehed, kelle arutlustest kumab kahetsust, et pole enam kedagi, kellele oma oskused ja tööriistad pärandada.

A. H. Tammsaare III

Hetkel toimub

Kolmas film Eesti NSV Haridusministeeriumi tellitud A. H. Tammsaare elu ja loomingut käsitlevast õppefilmide triloogiast, mis hõlmab kirjaniku elu ja loomingu käsitelu alates üliõpilasaastatest kuni surmani. Toetudes rikkalikule arhiivimaterjalile (fotod, kroonikakaadrid, dokumendid) jätkavad filmi autorid kirjanduslooliste faktide mõtestamist ajastu sotsiaalsel foonil.

Leivavilja heaks

Hetkel toimub

Ülevaatlik ja informatiivne film fosforiidi kasutamisest põllumajanduses, tööprotsess väetiste tootmisel Maardu Keemiakombinaadis. Koostöös Tallinna Polütehnilises Instituudi teadlastega uuritakse superfosfaadi ja söödafosfaatide tootmisvõimalusi Maardu Keemiakombinaadis.

NSV liidu rahvaõpetaja Kalju Teras

Hetkel toimub

Põltsamaa keskkooli direktor Kalju Teras on südamega oma ameti juures. On hinnatud nii kolleegide kui ka õpilaste hulgas. Lisaks koolielu korraldamisele ja õpetamisele muretseb direktor Põltsamaa vana koolimaja, endise Eesti Aleksandrikooli kapitaalremondi, koolibussi käimapaneku, õpetajatele korterite eraldamise ja palju muu pärast. Kalju Teras suudab sisendada kindlustunnet nii õpilastesse kui ka õpetajatesse, on taktitundeline ja head suhtleja. Ta suhtub õpilastesse kui isiksustesse.

Patent 28073

Hetkel toimub

Petrorgradi lähistel Tosnos konstrueerisid eestlased Jüri Anveld ja Mihkel Grigorjev NSV Liidu esimese mittemustmullavööndisse viljakoristuseks sobiva kombaini, mis saavutas suurt edu mitmetel põllumajandusnäitustel ning võitis Pariisi maailmanäitusel Grand Prix. Filmis on kasutatud rohkelt ajaloolisi fotosid, tollaseid ajaleheartikleid ning arhiivifilme.

Exegi monumentum

Hetkel toimub

Film on tehtud aastatel 1984-87 Eesti vabariikliku kultuurimälestiste kaitse inspektsiooni tellimusel.

Elu ilma...

Hetkel toimub

Eestlased olevat enesetappude poolest maailmas esikohal. Kuigi statistika pole lõpuni avalikustatud, püüab autor ühe koolipoisi enesetapuloo jälgedes jõuda traagiliste juhtumite sotsiaalsete põhjusteni. Elades sisse keskkonda, mis osutus alaealisele eluks kõlbmatuks, mõistame paremini lagunenud perekonna olmeprobleeme, lootusetust paremasse homsesse, mis kokkuvõttes viibki inimese enesetapuni.

Võitluse ja töö lipu all

Hetkel toimub

Eestimaa Kommunistliku Partei 50. aastapäevale pühendatud film. Johannes Käbin võtab Tallinna lennujaamas vastu vennasvabariikidest saabunud külalisi. Pidulikul juubelikoosolekul Estonia kontserdisaalis kõnelevad Artur Vader ja Johannes Käbin (sünkroon). Arhiivimaterjali (fotod, kroonikakaadrid, dokumendid) kasutades antakse Käbini kõne taustal lühiülevaade EKP ajaloost, sotsialistlikust riigipöördest 1940, Suurest Isamaasõjast ning sotsialistliku tööstuse ja põllumajanduse edusammudest Eesti NSV-s. Külalised tutvuvad vabariigi ettevõtetega. Ekraanil ka Meta Jangolenko, Valter Klauson, Olga Lauristin.

Meenutus

Hetkel toimub

Armastatud õpetajat ja heliloojat Heino Ellerit meenutab pianist ja muusikapedagoog Heljo Sepp. Ta räägib oma Elleri klaverimuusika-alasest dissertatsioonist Moskva konservatooriumis, intervjueerib muusikateadlane Ivalo Randalu. Koos jalutatakse Kadriorus, Laulasmaal Elleri suvekodus ja mere ääres. Saateks kõlab “Kodumaine viis”, mille leidmisest ja pealkirjastamisest ning harmooniast ja pingest on Heljo Sepal palju rääkida.

Halloo, Minsk... Halloo, Zagreb!

Hetkel toimub

Meeleolukas kokkuvõte Eesti malesuurmeistri Jaan Ehlvesti esinemisest maleturniiridel Minskis ja Zagrebis. NSVL meistrivõistlustel Minskis saavutab Ehlvest 3.–4. koha, Zagrebis MM võistlustel jagab ta 2.–3. kohta. Võistluspinge kajastub enamasti läbi treenerite ja ajakirjanike emotsioonide, nende toetuses, kaasaelamises ja uudiste edastamises raadiokuulajatele.

Miks kukuvad tähed

Hetkel toimub

Avameelne probleemfilm Nõukogude Eesti majandijuhtidest, kes on jõudu säästmata töötanud, kartmata riski ja vastutust, kuid parteilise surve, pealekaebuste, kadeduse ja aegunud seadusandluse tõttu on pidanud tasuma selle eest oma ametikoha, tervise ja vahel ka eluga. Viiratsi seakombinaadi direktor Vello Tire suri 51-aastaselt, Gagarini näidissovhoos-tehnikumi direktor Tomas Sooaluste 43- aastaselt, Energia kolhoosi esimees Georg Suurmets jäi invaliidiks. Filmi autor Märt Müür arutleb koos majandijuhtide ja nende lähedastega elu ja töö, vastutuse ja tunnustuse üle ning küsib: miks kukuvad tähed?

Kogu öö käib sõda…

Hetkel toimub

Jugoslaavia stuudiotega Filmski Studio Titograd ja Filmska Radna Zajednica (FRZ) Belgrad koostöös valminud film Jugoslaavias langenud rindeoperaatorist Viktor Muromtsevist. Filmis on kasutatud rindeoperaatorite V. Muromtsevi, V. Ješurini, S. Kogani, A. Sologubovi, S. Školnikovi poolt filmtud dokumentaalkaadreid.

Juhan Smuul

Hetkel toimub

Dokumentaalfilm Eest NSV rahvakirjanik Juhan Smuulist (1922–1971) tutvustab eelkõige tema kirjanduslikku loomingut, aga ka kirjanikku kui inimest ja ühiskonnategelast. Suur osa filmist on pühendatud Juhan Smuuli sünnikohale, Muhu saarele. Sealsed inimesed ja olud on andnud kirjanikule eluteele kaasa tunnetuse oma kohast ja kohustustest ühiskonna ees.

Ees on järgmine etendus

Hetkel toimub

Estonia teatri solist Helvi Raamat teeb proove Dresdeni ooperiteatris Desdemona rolliga Giuseppe Verdi ooperis „Othello“. Talle on antud võimalus kaks ja pool kuud Dresdeni ooperiteatris Semperoper õppida, harjutada Desdemona partiid, teha proove, suhelda kolleegidega, anda etendusi. Režissöör Valeria Andersoni filmis jälgitakse lauljannat lavastuse proovides.

Johannes Lauristin 1899-1941

Hetkel toimub

Meenutatakse Nõukogude Eesti esimest ministrite nõukogu esimeest Johannes Lauristini, tema isiksust ja revolutsioonilist tegevust. Olulise osa filmist moodustavad Johannes Lauristini kaasvõitlejate Olga Lauristini, Arnold Veimeri ja Hendrik Alliku meenutused. Kasutatud on fotosid ja dokumentaalkaadreid 1940. aasta sündmustest.

Talu

Hetkel toimub

A. H. Tammsaare II

Hetkel toimub

Teine osa Eesti NSV Haridusministeeriumi tellitud õppefilmist A. H. Tammsaare elust ja loomingust hõlmab kirjaniku õpinguid Hugo Treffneri eragümnaasiumis ja ajakirjanikutööd Tallinnas. Toetudes rikkalikule arhiivimaterjalile (fotod, kroonikakaadrid, dokumendid) jätkavad filmi autorid ajastu mõtestamist ja kirjaniku eluloo vahendamist.

Minu kodu on minu kindlus

Hetkel toimub

Tallinna, kunagise kubermangulinna töölisagulid oma ajutiste barakkide ja kasarmutega on kurb pärand tänasetele elanikele. Majad on kehvas seisus, elutingimused ei vasta tänastele nõuetele. Neis agulites on sündinud ja kasvanud paljud rahvusliku kultuuri suurkujud. Kahjuks ei kajastu see vanade rajoonide saatuse määramisel. Linnaametnikud leiavad, et agulimajade probleemide lahendus on pigem lammutamine ja uute hoonete ehitamine, mitte eheda agulimiljöö ja inimsõbraliku elukeskkonna säilitamine. Probleemide tõstatamise taustal tutvustatakse ka Tallinna agulite ajalugu, kasutatud on arhiivikaadreid- ja fotosid. Kommentaarid majaelanikelt, arhitektidelt, ajaloolastelt ja linnaametnikelt.

Aidake meil elada

Hetkel toimub

Tuntud majandijuhi, parteitöötaja ja aktiivse ühiskonnategelase Kalev Raave elu pööratakse ühel hetkel pea peale. Kalev Raave oli autasustatud ordenite ja medalitega, aga 1986. aastal vahistati ta anonüümkirja põhjal. Tema juhtumi kaudu juhitakse tähelepanu autoritaarse õigusemõistmise möödalaskmistele, mille tulemusena ühiskonnale vajalikud inimesed tasalülitatakse. Pärast vanglat leidis Raave tee jumala juurde ja asus õppima teoloogiat.

Ajaloo eksam

Hetkel toimub

Vasakpoolsete poliitiliste vaadetega akadeemik Hans Kruus (1891–1976) töötas pärast sõda kõrgetel riiklikel ametikohtadel: ta oli Eesti NSV välisasjade rahvakomissar ja hiljem Eesti NSV teaduste akadeemia esimene juht. Tema karjäär katkes, kui ta langes 1950. aastal stalinliku repressiooni käigus kodanliku natsionalistina põlu alla. Kasutatud on ENSV filmi-, foto- ja fonodokumentide riikliku keskarhiivi materjale nõukogude korra algusaastate sündmustest Eestis.

Möödunud päevade kaja

Hetkel toimub

Semjon Školnikovi leninliku komsomoli 50. aastapäevale pühendatud dokumentaalfilmis meenutatakse fašistide poolt 1941. aastal mõrvatud kommunistlikku noort Viktor Piirsood. Antakse ülevaade tema lühikeseks jäänud elust. Tütar Silvia mõtiskleb isa saatuse üle. 1960ndate komnoorte suvepäevadel arutlevad noored komnoorte ülesannete ja eesmärkide üle.

Läbi aastate ja kauguste

Hetkel toimub

ENSV haridusministeeriumi tellitud dokumentaalfilmis käsitletakse eesti ja vene kirjandust, kirjanduse tõlkimist, kultuurisuhteid. Põhjalikumalt peatutakse Vene luuletaja Igor Severjanini Eestis elatud elul ja loomingul. Eesti ja vene kirjandusest ning kultuurisuhetest räägivad kirjandusteadlane Sergei Issakov, luuletaja ja tõlkija David Samoilov, luuletaja ja näitleja Juhan Viiding ning semiootik ja kirjandusteadlane Juri Lotman. Severjanini luulet vene keeles esitab Jüri Krjukov, kes loeb ka eestikeelset diktoriteksti.

Piirivalvurid

Hetkel toimub

Dokumentaalfilm neist, kes alati on valvel, kaitstes kodumaa piiri. Näidatakse nõukogude piirivalvureid nende vastutusrikkas igapäevatöös ja puhkehetkedel – sõduri vandetõotust andmas, kohtumistel lähedastega, õppustel, öises valvekorras jm. Ekraanil Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Aleksei Müürisepp, kes kinnitab Punalipu ordeni 106. piirivalverühma lipule.

Eestimaa paas

Hetkel toimub

Põhjalikus ja ülevaatlikus dokumentaalfilmis tutvustatakse Eesti olulisemat loodusvara paekivi, selle tekkelugu, paiknemist, kaevandamist ja kasutamist läbi aastatuhandete. Eesti paekivid – lubjakivid ja dolokivid (dolomiidid) on olnud meil ehitusmaterjalidena kasutusel juba umbes 3000 aastat, olles puidu kõrval tähtsuselt teine ehitusmaterjal. Tuuakse hulgaliselt näiteid paekivi kasutamisest: alates kivikalmetest ja -aedadest kuni Eesti kultuuriloos oluliste suurehitusteni. Kommenteerib filmi stsenarist, ehitusajaloolane ja publitsist Hubert Matve.

Johannes Hindist

Hetkel toimub

Johannes Hint (20.09.1914–5.09.1985 ) oli eesti tehnikateadlane, tehnikateaduste doktor, kirjanik Aadu Hindi vend. Tema nimel on üle 200 teadustrükise, 62 leiutist, 28 patenti. Tema leiutisi kasutatakse tänini Saksamaal, Austrias, USA-s, Jaapanis, Venemaal. Ometigi suri Johannes Hint 70-aastaselt Tallinna Patarei vanglas. Novembris 1981 vahistati ta fabritseeritud süüdistuste alusel. Sisuliselt poliitilisel protsessil mõisteti ta süüdi mitmesugustes ametialastes kuritarvitustes ja karistati 15-aastase vabadusekaotusega. Tema riiklikud autasud, aunimetus, teaduslikud kraadid ja kutse võeti kohtu taotlusel ära ning kogu tema vara konfiskeeriti.

Episoode Tartu kunstnike ja kunsti elust

Hetkel toimub

Pole selles pildireas süžeelist arengut, intriigi ega kulminatsiooni, algust ega lõppu. Sestap polekski ta nagu film, vaid tõesti ainult üksikute pildikeste kogum inimestest, kes meist kaugenevad ja lahkuvad jäädavalt. Nii arvab Andres Sööt, kes on tundliku kaameraga dokumenteerinud erineva põlvkonna Tartu kunstnikke looduses ja ateljees, näitustel, koosolekutel ja koosviibimistel.

Ükskord algab aega

Hetkel toimub

Eesti poliitik ja majandustegelane Ülo Nugis (1944–2011) oli 1986–1990 tootmiskoondise Estoplast peadirektor. Ta astus aktiivselt poliitikasse Eesti Vabariigi taastamise nimel ja just tema kui Riigikogu esimehe haamrilöök kuulutas 1991. aasta 20. augustil Eesti iseseisvuse taastatuks. Film hõlmab ajavahemikku septembrist 1988 kuni veebruarini 1989 ja sinna mahub Ülo Nugise käik Moskvasse endiste ülemuste juurde ning Töökollektiivide liidu moodustamine vastukaaluks venemeelsele interliikumisele.

Miss Saaremaa

Hetkel toimub

Portreefilm Ljubov Hermannist, Miss Saaremaast 1931, kes tähistas 1988. aastal oma kaheksakümmendat juubelit. Tema meenutused pika elu keerdkäikudest põimuvad eesti rahva saatusega ja arhiivkaadritega Eestimaa pöördelistest ajaloosündmustest, täiendades teineteist. Ljuba meenutab ja kroonikakaadrid näitavad: Nõukogude baasid Eestis 1939, okupatsioon 1940, massimõrv Kuressaare linnas enne sakslaste tulekut 1941, sõjaaegne Kirovi vangla, sõjajärgne Livadia palee Krimmis. Vitaalsus, optimism ja kergelt irooniline suhtumine ümbritsevasse, aga ka iseendasse on aidanud Ljubal elus püsida.

Koduküla

Hetkel toimub

Pildikesi 20. sajandi teise poole eesti külaelust. Aastaaegade vaheldumise taustal näeb maainimesi toimetamas oma taludes. Enamasti on need vanad inimesed. Külad tühjenevad ja vanad talumajad lagunevad.

Järgmine loosimine

Hetkel toimub

Täna on lastekodus eriline päev. Tüdrukud ja poisid saavad selga kaunid rahvariided, et osaleda loteriivõitude loosimisel. Lapsed, kellele pole elu loosirattast suurt õnne jagunud, võtavad õnnerattast välja riikliku loterii võitusid – õnne teistele: kümme rubla, transistorraadio, sõiduauto Žiguli… Sel õhtul uinuvad lastekodulapsed rõõmsaina. Neil on ometigi olnud võimalus puudutada õnne. Peeter Simmi dokumentaalnovell 80ndate algusaastate Eesti NSV argihallist eluloteriist.

Reporter

Hetkel toimub

Andres Söödi portreteeritav on legendaarne raadiomees, Eesti Raadio kauaaegne Pärnu korrespondent Feliks Leet. Elutruu, koomiliste püäntidega kujutus väsimatust püstolreporterist tema igapäevatöös – tegemas intervjuusid ja reportaaže päevakajalistest sündmustest ning juhendamas noori reportereid. Alati energiline Leet tuhiseb vilkalt ringi reportermakk õlal talle omases tööhoos Tori hobusekasvanduse juubeliüritusel, Pärnu sadamas, kolhoosi viljapõllul, sõjaveteranide kokkutulekul Saaremaal jm.

Mitut värvi haldjad

Hetkel toimub

Filmijutustus haavatud hingedega laste elust. Saatus on toonud nad kokku eriinternaatkooli, ent saatuse kiuste püüdlevad nad headuse poole, otsides omaenese “mina”. Tüdrukud jutustavad avameelselt oma lugusid. Vaatamata noorele eale on igaüks neist saanud tunda elu pahupoolt. Kaagvere erikoolis on range režiim – aiast väljapoole pole lubatud minna, valvurid on relvastatud. Poisid räägivad Puiatu erikooli sattumisest või siis uutest pahadest kommetest, mis just Puiatus juurde tekkisid. Poiste hoiakud ja saatused on erinevad. Nad räägivad oma unistustest, laulavad, mängivad kitarri. “Oo Eestimaa...” kõlab kaunilt ja kurvalt, nagu võtaks kokku poiste rikutud elud...

Linnaloom

Hetkel toimub

Loom linnas on ja jääb, inimene vajab tükikest elavat loodust enda lähedale ja selleks ei piisa toalilledest – vaja on elavat olendit. Aga kust neid võtta? Muidugi oleks lihtsaim viis minna zookauplusesse ja osta sealt nagu kord ette näeb, kahjuks aga ei leia te sellest poekesest ei koera ega kassi ning oma loomaost tuleb seadusevastaselt toime panna ikkagi turuväravas. Mis aga saab neist loomadest pärast ostutehingut? Kuidas kulgeb koduloomade elu inimese meelevallas?

Sireen

Hetkel toimub

Jälgitakse kutseliste tuletõrjujate igapäevaelu. Filmitud on Tallinna 1. tuletõrjeüksuse tööd: tuletõrjujad depoos väljakutse ootel, dišpetser väljakutset edastamas ja mehed põlengul tegutsemas, teiste hulgas ka kutseline tuletõrjuja Mati Nuude. Kaadrisse on püütud ka tuletõrjujad õppustel, voolikute kuivatamine tornis, fotod põlengule sõites avarii teinud tuletõrjeautost. Lõpukaadrites Tallinn tuletõrjeühingu kalmistu Rahumäel.

Internatsionalismi lühikursus

Hetkel toimub

Poliitilised sündmused Eestis vene keelt kõnelevate inimeste osalusel. Nõukogudemeelse ja Eesti iseseisvuse vastase interliikumise eestvõttel toimusid Tallinnas Linnahalli juures rahvarohked miitingud, kus esinenud sõnavõtjate arvamusavaldused olid jõulised ja vaenulikud põlisrahva suhtes. Arhiivikaadrid Eesti okupeerimisest täiendavad protestivate inimeste meelsust.

30 aastat hiljem

Hetkel toimub

Rahvusvaheliselt tuntud dissident ja vabadusvõitleja Mart Niklus (1934) oli NSV Liidu meelsusvang aastatel 1958–1966, 1976 ja 1980–1988. Filmis räägib ta esitatud süüdistustest, elust sunnitöölaagris ja tulevikumõtetest. Filmis on kasutatud ENSV Filmi-, Foto- ja Fonodokumentide Riikliku Keskarhiivi ning NSV Liidu Filmi- ja Fonodokumentide Riikliku Keskarhiivi materjale.

Eesti siseveed

Hetkel toimub

Eesti NSV Riikliku Hariduskomitee tellitud õppefilm Eesti jõgede toiterežiimist, järvede põhitüüpidest ja sisevete ökoloogilisest seisukorrast. Rännak Eesti jõgede ja järvede ääres. Diktoritekst on rikkalikult kaetud poeetiliste katteplaanidega. Kaadrites suuremad ja väiksemad jõed ning järved, kosed, sillad; veekogude äärsed majad, hooned kirikud, kindlused, sadamad; inimesed, loodus, loomad ja veetaimed jpm.

Cogito, ergo sum

Hetkel toimub

Vana talumees Karl Peterson elab üksinda oma lagunevas majas inimtühjaks jäänud Uus-Kiislova külas, kus kunagi asus tema õitsev talu. Hoolimata sõjast, küüditamistest, kollektiviseerimisest, rekvireerimisest ja muudest inimsusvastastest tegudest, ei astunud ta kolhoosi. Ei aidanud hirmutamine, vägivald ega vangla. Karl jutustab oma raskest, aga sõltumatust elust ja vaiksest, kuid visast vastupanust nõukogude korrale.

Kodupinnale tulek. Kalju Lepik 70

Hetkel toimub

Eestis 1989. aastal ilmunud sarja “Vanad viisid” eest pälvib Juhan Liivi luuleauhinna Rootsis elav väliseestlasest kirjanik Kalju Lepik. Tulles auhinda vastu võtma Juhan Liivi sünnikohas Alatskivil, külastab ta sünnimaad esmakordselt ligi poolesaja aastase eemaloleku järel. Lepik käib oma poisi- ja noorepõlvepaikades Koerus ja kohtub esimest korda pärast pikka lahusolekut emaga. Taustaks kõlab Kalju Lepiku luule autori esituses.

Kangelastegu on vene keeles Podvig

Hetkel toimub

On 1990. aasta, Eestimaal asuvad nõukogude väed mälestavad Suure Isamaasõja võidu aastapäeval oma kangelasi, jutustades lugu Aleksandr Matrossovist, kelle nimeline mälestusmuuseum asub Tondil. Perestroika tuules punaarmeelaste lahkumist oodates ja lootes valmistub Tori Muinsuskaitse Selts kokku kutsuma kõiki Eesti eest võidelnud sõjamehi (metsavendi, leegionäre). Kes siis on tõelised kangelased, Eesti eest võidelnud mehed?

Tormi poeg

Hetkel toimub

Eesti NSV rahvakirjaniku Juhan Smuuli mälestusele pühendatud film annab ülevaate tema elust ja loomingust ning matustest aastal 1971. Ekraanil on leinatalitus Estonia kontserdisaalis, Vladimir Beekmani, Aare Purga, Jüri Suurhansu ja Johannes Käbini kõned (sünkroon), leinarongkäik Estonia puiesteel ja matusetalitus Tallinna Metsakalmistul. Tagasivaadet Juhan Smuuli elule ja loomingule illustreerivad katkendid ta luuleloomingust, fotod, filmikroonikad jm. Näeb kirjanikku töö- ja puhkehetkedel, oma poeemi ette lugemas, kõnet pidamas Eesti Kirjanike liidu IV kongressil ja vastu võtmas Lenini kirjanduspreemiat reisikirja „Jäine raamat“ eest.

Ja eestlased said rõõmsaks

Hetkel toimub

Võitlus Amandus Adamsoni loodud Vabadussõja mälestussamba Lembit taasavamise ümber Suure-Jaanis. Kaasaegsed meenutavad kuju lõhkumist 1941. ja 1949. aastal ja Lembitu leidmist ühest laost 1950-ndatel. Rahvakoosolek ja EKP vastuseis kuju avamisele. Muinsuskaitsjate ja kiriku osatähtsus skulptuuri taastamisel. Fotod mälestuskivi pidulikust avamisest. Filmi pealkirjaks on tsitaat 1217. aastal toimunud Madisepäeva lahingu kirjeldusest Henriku Liivimaa kroonikast (1224–1227).

Läbinähtud nähtamatud

Hetkel toimub

Laim on nagu kustunud süsi – see ei põleta, kuid määrib. Käsitletakse anonüümkirjade kirjutajaid, keda intervjueerib Klaus Mikko. Sõna saavad ka laimukirja ohver, kriminalist ja justiitsminister.

Georg Otsa muusikapäevad 1990

Hetkel toimub

Georg Otsa VI muusikapäevad toimusid 15.–25.03.1990 Tallinnas. Festivalil osales arvukalt väliskülalisi, toimusid, solistide ja laulutudengite seminarid, loengud, konkursid, kontserdid, näitused ja Estonia teatri etendused.

Lõhestatud taevas

Hetkel toimub

Kolm noort meest – Jaan Nusberg, Rudolf Piir ja August Somme teenisid Venemaa õhujõududes. Pärast 1917. aasta oktoobripäevi läksid nad revolutsiooniga kaasa ja osalesid rasketes võitlustes valgekaartlaste ja interventidega.

Piima tööstusliku tootmise tehnoloogia

Hetkel toimub

Film tutvustab piimatootmist tööstuslikku tüüpi suurfarmides Tartu Näidissovhoosis. Suurfarmide tööst antakse põhjalik ülevaade, tutvustatakse uuendusi, mis võimaldavad tõsta tootlikust, piima kvaliteeti ja vähendada piimatoodangu omahinda.

Kaalukas panus

Hetkel toimub

Tagasivaade aastatele 1978–1988, mil eesotsas Karl Vainoga viidi Eestis ellu sihikindlat, hästi kavandatud ja juhitud genotsiidipoliitikat. Karl Vaino on (sünd 28. mail 1923 Tomskis NSV Liidus) on endine Eesti NSV poliitik ja parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. Kümne aastaga saavutati Eestis tema juhtimisel ennenägematu industrialiseerimine, käivitus ohjeldamatu migratsioonilaine, venestamispoliitika ja loodusvarade raiskamine.

Riigivanem II

Hetkel toimub

Konstantin Pätsi vangla- ja haigla-aastatest kõnelevas filmis kasutatakse arhiivikaadreid aastast 1939, mälestusi presidendist ja Eesti okupeerimisele järgnenud sündmustest. Räägitakse ka presidendi perekonna saatusest. Kaadrites ka Konstantin Pätsi hauakoha tuvastamine Buraševos ja tema põrmu ümbermatmine 21. oktoobril 1990 Tallinna Metsakalmistul. Järg filmile "Riigivanem I".

Eldoraado

Hetkel toimub

Igal inimpõlvel ja üksikul inimesel on alati olnud ja on oma säravate lootuste ja kaunite plaanidega pärjatud õnnemaa, oma Eldoraado. Visas eluheitluses pole tulemused alati ettearvatavad, kuid on maid, mis on inimesele andnud kõik, mis ta on igatsenud. Ka põlevkivimaa on näinud õnneotsijaid, on olnud tulijaid ja lahkujaid, ja on need, kes on jäänud alatiseks, kelle jaoks sõna "kaevur" tähendab kogu nende elu. Õnnemaa on maa, kus õnne ja maa eest lakkamatult võideldakse, nii kestab see põlvest põlve.

Riigivanem I

Hetkel toimub

Konstantin Pätsi elu oli eesti rahva ja tema tuleviku teenistuses. Olles Päästekomitee esimees, Ajutise Valitsuse pea- ja sõjaminister, riigivanem, riigihoidja ja lõpuks president, suutis ta lepitada erimeelsusi ja tasandada kirgi ühtse Eesti nimel. Filmis on kasutatud ohtralt arhiivimaterjali ja ajaloolisi dokumente, mis annavad ettekujutuse esimese iseseisvusaja paljudest sündmustest ja ka argielust.

A. H. Tammsaare I

Hetkel toimub

Esimene osa A. H. Tammsaare elu ja loomingut käsitlevast õppefilmide triloogiast jutustab kirjaniku vanematest, lapsepõlvemiljööst, naabritest – kõigest sellest, mis ümbritses noort Anton Hansenit Vargamäel, samuti tema koolitee algusest. Rikkalikule arhiivimaterjalile ja romaani „Tõde ja õigus“ katkenditele toetuvas linaloos, mille poeetilist õhustikku aitavad kõrvuti looduspiltidega vaatajani tuua Tammsaare õe Martha Hanseni vanad laulud, jälgivad filmitegijad tulevase kirjandusklassiku kujunemist kasvukeskkonna, õpetajate ja loetud kirjanduse mõjul.

Saa vabaks, Eesti meri

Hetkel toimub

Dokumentaalfilm on tehtud suurte muutuste künnisel – Eesti Vabariigi taasiseseisvumise alguses. Rikkalik arhiivimaterjal võimaldab käsitleda Eesti riigi meremeeste, laevade ja sadamate ajalugu ning saatust läbi aegade. Meenutused Eestist kui mereriigist viivad Eesti Vabariigi algusaastatesse. Meremeeste ja laevade saatused on üks osa kogu riigi saatusest. Filmis kajastuvad traagilised sõja-aastad ja meresõit võõra lipu all. Kasutatud on arhiivikaadreid ja -fotosid. Intervjueeritud on paljusid merelaevandusega seotud inimesi, kes räägivad Eesti merelaevanduse ajaloost, headest ja keerulistest aegadest – minevikust, olevikust, tulevikust. Lootused uuele elule puudutavad noorte meremeeste väljaõpet ja nende unistust olla Eesti meremees, seilata Eesti lipu all.

Villu

Hetkel toimub

Portreefilm noorest Eesti revolutsionäärist Vilhelmine Klementist (1904–1929), tema elust ja võitlusest. Filmis on rikkalikult kasutatud vanu dokumente, fotosid, kroonikakaadreid jm arhiivimaterjale, mis aitavad mõista tulihingelise neiu kujunemist töörahva õiguste eest võitlejaks.

Eesti kaitse

Hetkel toimub

1993. aastal peab Eesti kaitsevägi oma 75. sünnipäeva. Nõukogude väed pole veel lahkunud, kuid riigikaitse taastamisele on alus pandud. Erinevad riiklikud ja vabatahtlikud struktuurid otsivad õiget kohta kaitsepoliitika kujundamisel. Režissööri huvitab rahva kaitsetahe ning poliitikute õigus otsustada rahva nimel või rahva eest, kas ja kuidas riiki (rahvast) kaitsta või mitte. Need probleemid on Eestile olnud alati elutähtsad. Filmi eelloos tehakse pikk ekskurss ajalukku – Vabadussõjast 1940. aastani, mis vaatleb Eesti riigikaitse arengut ja krahhi.

Willa Terezy Skupién

Hetkel toimub

Dokumentaalfilm V. I. Lenini elust Poolas aastail 1913–1914. Linalugu räägib Lenini sidemetest Eesti bolševikega ning tutvustab Lenini muuseume Poroninis ja Varssavis, samuti tema revolutsioonilise tegevusega seotud paiku Krakówis. Kõnelevad Tereza Skupiéni villas üles kasvanud Andrzey Skupién ja ajalooprofessor Valentina Naidus.

Laulutaadi lahkumine

Hetkel toimub

Gustav Ernesaksa ärasaatmine Estonia kontserdisaalist. Arhiivikaadrid meeskoori esinemisest Gustav Ernesaksa dirigeerimisel 1944. ja 1947. aastal, heliloojate liidu koosolekust, laulupeost ja meeskoori reisidest. Ernesaksa muldasängitamine Metsakalmistul.

Aleksei Müürisepp. In memoriam

Hetkel toimub

Kroonika-dokumentaalfilm Eesti NSV partei- ja riigitegelasest Aleksei Müürisepast (1902–1970). Hüvastijätt Aleksei Müürisepa põrmuga Estonia kontserdisaalis, matuserongkäik ja muldasängitamine Metsakalmistul Tallinnas. Arhiivikaadrid Aleksei Müürisepa kohtumistest Kremlis, Uljanovskis, Tehumardil, Kundas jm. Ekraanil Georg Ots, Enn Põldroos, Vladimir Beekmann, Juhan Smuul, Vladimir Alumäe, Lembit Kaik, Tiit Kuusik, Artur Vader, Valter Klauson, Johannes Käbin jpt.

Miks?

Hetkel toimub

Tõsielufilm laste mõttemaailmast, tegevustest ja maailma avastamisest. Iga päev otsivad lapsed vastust oma tuhandetele küsimustele. Meil on kombeks öelda lastele: oodake, kui ise suureks kasvate, saate kõik teada. Ometi võivad ka väikesed olla suured nagu meie, tõdeb loo autor Ene Hion. Saab osa lasteaialaste mängu- ja fantaasiamaailmast, ideoloogilisest kasvatusest ja peomeeleolust.

Äraneetud linn

Hetkel toimub

1994. aasta sügisel oli vene sõjavägi sunnitud Paldiskist lahkuma, jättes maha lagastatud ja räämas kasarmulinna. Mis saab sõjaväega kaasa tulnud venekeelsest elanikkonnast, kuidas linn uuesti ellu äratada? Film on Ghannel Four Television UK tellimusel tehtud filmi teisendatud ning laiendatud variant.

Partei liige

Hetkel toimub

Rosiine Kartau jutustab oma elust, tööst ja tegemistest Vasula sovhoosi juhtimisel.

Suur kontsert

Hetkel toimub

„Entel-tenteli“ lõppkontserdil Estonia kontserdisaalis esinevad Kirsti Kuusk, Aet Ratassepp, Katrin Männiko, Margot Kvelstein, Jan Roosaar, Anu Viileberg, Klarika Kuusk, Kadri Hunt. Ekraanil Georg Ots ja Kustas Kikerpuu.

Sõpruslinnad Tallinn -Kotka

Hetkel toimub

Tallinna linna delegatsioon on külas sõpruslinnal Kotka. Toimuvad esimesed Tallinna päevad Kotkas (1970). Antakse ülevaade sõpruslinna Kotka elust ja tegemistest. Eesti külalistele tehakse ringreis Kotkas, kohtutakse vastuvõtul raekojas, käiakse üritustel, toimuvad mitmed kohtumised, avatakse Tallinna fotonäitus.

Täiskäik edasi

Hetkel toimub

Ülevaatefilm Kirovi nimelise kalurikolhoosi eluolust ja saavutustest. Tutvustatakse kolhoosi kalureid, uuenenud sadamat, kalapüüki ja kala töötlemist konservitsehhis, aga ka teisi ettevõtteid: külmhoone, saekaater, puidutöökoda, karusloomafarm, lillekasvatus, projekteerimisbüroo jpm. Ettevõtlik kolhoos on väga heal järjel ja tulevik on helge.

Esimesed viisnurgad

Hetkel toimub

Foto ja arhiivikaadritel põhinev ülevaatlik dokumentaalfilm eesti lenduritest ja nende tegevusest esimese maailmasõja lahingutes. Paljud vene, inglise ja prantsuse lennukoolis hariduse saanud eesti noormehed jõudsid tsaariarmees ohvitseristaatusesse. 1917. aasta revolutsioon Venemaal sundis lendureid poolt valima. Paljud eesti lendurid langetasid valiku punaväe kasuks. Põgusalt puudutatakse mitme eesti lenduri elusaatust.

Elasime Eestile

Hetkel toimub

Alfred Käärmanni noorusaastad ja parim meheiga kulusid sõjas, metsas ja Uurali vangilaagris. Nagu tuhandetel tema saatusekaaslastel, kellest nüüdseks on ellu jäänud vaid vähesed. 18-aastase koolipoisina pidi Alfred Käärmann Valgas otsustama, kellega ja kuhu edasi minna. Tema valis Omakaitse ning tegi kaasa lahingud Narva ja Tartu all. Kolm aastat hiljem sakslaste taandudes läks ta metsa. Seal elas mees koos kaaslasega ja ka üksi maa-alustes punkrites kokku seitse aastat. 30-aastaselt langes ta reetmise läbi julgeolekumeeste kätte ja 8. jaanuaril 1953 määrati talle 25+5 aastat. 15 aastat hiljem tuli ta lõpuks tagasi kodumaale. Ring oli täis saanud.

Jääriik

Hetkel toimub

Antarktika joonistub filmis välja kui esteetiline fenomen — igavese vaikuse ja tardumuse maa ja selle mandriosa lühike suvi, mil suletud manner paljastab oma kaunimad aarded. Pikad kaadrid muinasjutulistest jäädüünidest, imepeened valguspeegeldused ning lustlikult kihav looduskeskkond loovad nauditava loodusfilmi, mis vaba liigsest populaarteaduslikust ballastist. Film on üles võetud XIII Nõukogude Antarktika ekspeditsiooni ajal 1968. aasta novembrist kuni 1969. aasta mais.

Et tuleks välja…

Hetkel toimub

Dokumentaalfilmis võrreldakse ekskavaatorite monteerimist Tallinna ekskavaatoritehases sümfooniaorkestri pillirühmade koosmänguga. Ka kõik tootmisprotsessi osad peavad kokku kõlama ja andma samasuguse täiusliku tulemuse kui täiuslikkuseni viimistletud orkestriteos. Rein Karemäe püüab tehaserahvaga rääkides välja uurida, miks tootmisprotsessis on tekkinud ebakõlad.

Ülekanne 56:13

Hetkel toimub

Filosoofiline mõtisklus rattaspordi olemusest. Võistlustrassil vahelduvad tõusud langustega ja pori asfaldiga. Võistlejad pingutamas viimse piirini, mõnel puruneb kumm, mõni kukub. Tehnilise abi autod annavad endast parima, mehaanikud parandavad rattaid sõidu pealt. Huvitavad rakursid: pöörlevad rattad, väntavad jalad, ratturite varjud teel. Ekraanil pikemalt Vello Ainsalu, Peep Jöffert, Ilmar Mesi, Ants Jeret ja Olavi Ulm.

Möödunud sajandi Eestist

Hetkel toimub

Kaks aastat filmimehe Andres Söödi pilgu ja kaamera läbi: 1996 ja 1997. Kahe aasta kroonikat võib võtta kui järge autori varasematele filmidele „Draakoni aasta“ ja „Hobuse aasta“. Kõiki kolm filmi on aastaportreed, mille on modelleerinud Sööt ise. Ei ole süsteemset ja ammendavat lähenemist vaadeldavale ajajärgule, kinni on peetud vaid sündmuste kronoloogilisest järjekorrast. Sööt filmib ja kommenteerib aega ühtaegu neutraalselt ja samas isiklikust vaatenurgast.

Vabariigi sünd

Hetkel toimub

Eesti Töörahva Kommuuni 50. aastapäeva tähistav film annab loengu vormis ülevaate rahvusvahelisest ja sisepoliitilisest olukorrast 1918–1919, mil sai võimalikuks Eesti töörahva kommuuni asutamine, väljakuulutamine ja tegevus. Teksti illustreerivad fotod ja filmikaadrid revolutsioonilistest sündmustest ning ajaloolistest isikutest nende sündmuste keerises, samuti hulk arhiividokumente ja ajaleheväljavõtteid. Filmis on kasutatud ORRKA, Riikliku Ajaloomuuseumi ja EKP KK Partei Ajaloo Instituudi arhiivi materjale.

Üksinda kiigel

Hetkel toimub

Herodeste suguvõsale kuulunud talust Käru vallas sai 1940. aastal Lungu sovhoos. 50. aastate lõpul käivitunud kampaania ajal saadeti siia välja sadu Tallinna elanikke, kes "ei vastanud sotsialistliku ühiselu reeglitele". Tänaseks ei ela neist Lungus küll enam kedagi, kuid see ega ka sovhoosi kadumine ei toonud külaelanikele kergendust. Käru vallavanemale Jaak Herodesele tagastati ta esivanemate talu, kuid seda taastada ja külale elu sisse puhuda polegi nii lihtne ja olud on teised.

Eduard Viiralt

Hetkel toimub

Eduard Wiiraltit (kodanikunimega Eduard Viiralt, 1898 – 1954) peetakse kunstiajaloos 20. sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks. Kunstniku rahutut ja käänakulist elu peegeldab tema kunst: filmi objekt ja põhiline väljendusvahend on kunstilooming ise. Wiiralti graafikat tõlgendavad subjektiivse kunstnikupilguga Ott Kangilaski, Ülo Tambek, Rein Maran ja Anti Marguste. Oluline roll on Marani kaameratööl ja Marguste muusikal. Graafiliste lehtede algupärandid pärinevad Eesti Riiklikust Kunstimuuseumist ja kunstikoguja Alfred Rõude erakogust.

Eelkäija

Hetkel toimub

Fotodel ja arhiividokumentidel põhinev film Viktor Kingissepa elust ja revolutsioonilistest sündmustest Eestis. Filmitegijad püüavad vähese säilinud dokumentaalse materjali toel valgustada revolutsionääri eluteed noorpõlvest Kuressaares kuni surmani 1922, heita tagasipilk ta mõtetele läbikäidud elust ja ajaloosündmustest – nähtuna justnagu peakangelase silmade läbi mõned tunnid enne mahalaskmist.

Konrad Mägi

Hetkel toimub

Dokumentaalfilm läbi aegade eesti parimaks maastikumaalijaks peetud Konrad Mägi (1878-1925) loomingust. On järgitud kunstniku teed Tartust Peterburi, Helsingisse, Ahvenamaale, Norrasse, Prantsusmaale ja Itaaliasse. Kunstnik on olnud viljakas, kuid suurem osa tema töödest jääb muuseumioludest tingituna veel pikemaks ajaks hoidlasse. Palju Konrad Mägi töid on erakätes nii Eestis kui välismaal. Film püüab neid vaatajale nähtavaks teha, olla teejuhiks kunstniku mõistmise teel.

Vendluspäevad

Hetkel toimub

Ülevaade 1967. aastal toimunud Eesti NSV kunsti ja kultuuripäevadest Uljanovskis ja Moskvas. Uljanovskis jälgitakse Tallinna pioneeride palee lastekoori esinemisi, külaskäike Lenini majamuuseumi ja kooli. Moskvas tutvuvad Eesti delegatsiooni liikmed linna vaatamisväärsuste ja ettevõtetega. Antakse kaleidoskoopiline ülevaade mitmetest kultuurisündmustest ja -kohtumistest.

Üksinda ja koos

Hetkel toimub

Vabadusvõitleja Enn Tarto jutustab oma elust ja võitlusest Eesti taasiseseisvumise eest. Mees, kes on erinevates kinnipidamisasutustes veetnud kokku 14 aastat, külastab filmi alguses Patarei vanglat. Film esitab vaheldumisi peategelase poliitilisi seisukohti ning juba tuttavaid ajaloolisi kaadreid: vene vägede saabumisest Eestisse 1939 kuni laulva revolutsiooni sündmusteni ja Tallinna Draamateatri ees peetud pikettideni poliitvangide vabastamiseks.

Läänemeri rahumereks!

Hetkel toimub

Tallinnas toimub 1967. aasta juunis Läänemere maade rahupooldajate kohtumine. Külalised Soomest, Norrast, Taanist, Rootsist, Lääne-Saksamaalt jt maadest osalevad vastuvõtul Tallinna raekojas ja Tallinna rahupäevade konverentsil Tombi nimelises kultuuripalees.

Neljakümnes sõda

Hetkel toimub

Andres Söödi film on pühendatud Eesti Relvagrenaderide Narva pataljonile, kuhu kuulunud sõdurid võitlesid Teises maailmasõjas Eesti iseseisvuse eest. Pataljoni raudvaraks olid need eesti mehed, kes 1942. aasta sügisel astusid vabatahtlikult Eesti Leegioni, et pärast eeskujulikku väljaõpet võidelda SS-diviisi Wiking koosseisus idarindel Nõukogude vägede vastu. Rasked kaotusterohked lahingud Ukrainas ja Sinimägedes tegid pataljonile nime. Et Eestis teistkordset nõukogude okupatsiooni ei suudetud ära hoida, polnud enam nende teha.

Tallinna saladused

Hetkel toimub

Stsenarist Lennart Meri, operaator Andres Söödi ja režissöör Ülo Tambeki koostöös sündinud omapärane „linnasümfoonia“, eksperimentaalne vaatefilm Tallinna vanalinnast. Kaamera vaatevälja jääb linnamüür, Oleviste kirik, Pühavaimu kirik, Raekoda. Kuid suurema osa filmist moodustavad kaadrid vanalinna perifeeriast: veel varemeis Paks Margareeta, hüljatud Katariina käik, tühi Laboratooriumi tänav ja dominiiklaste kloostri rohtukasvanud õu. Anti Marguste muusika lisab pildile salapära.

1920. aastaist pärit linnasümfoonia žanr (nt Dziga Vertovi “Filmikaameraga inimene” ja Walther Ruttmanni “Berliin. Suurlinna sümfoonia”) kerkis Eesti dokumentalistikas põgusalt esile 1960. aastate teisel poolel ning vastandus klassikalistele, otseselt ja üheselt turismiturustust teenivatele vanalinna kujutavatele vaatefilmidele. Kõrvuti „Pika tänava“ (1966) ja „Tallinna mosaiigiga“ (1967) läheneb „Tallinna saladused“ vanalinnale kogemuslikult sootuks erineval tasandil. Kõiki kolme iseloomustab väljapaistvalt isikupärane filmikeel. Vastupidiselt klassikalistele vaatefilmidele väljendavad need ühel või teisel moel ajaloo kummastav-häirivat sekkumist olevikku, osutades nii vanalinnaga seotud tähenduslikele dissonantsidele ning täites selle kujundistu hulga vastamata küsimuste ning krüptiliste mõistukõnedega. Märkimisväärne on ka see, et need filmid valmisid Tallinnfilmi algatusel ning osaliselt stuudio vahendeist finantseerituna, erinevalt enamikust turistlikest vaatefilmidest, mille tellijaiks ja rahastajaiks olid valdavalt turismindusega seotud institutsioonid.

„Tallinna saladused“ läheneb harjumuspärastele objektidele ebatavaliste võttenurkade ja innovaatilise kaameratööga. Mustvalge ja diktoritekstita film asetab vanalinna kummalisse kõverpeeglisse, mis loob tuttavaist elementidest rahutukstegevalt veidraid kooslusi ja peegeldab mitmekihilist, ühtaegu määratlematut ja abstraheeritud aegruumi. Selles küll leidub viited teatud “keskaegusele”, kuid need ei konkretiseeru turismimaiguliseks väljapanekuks. Pikad panoraamid, mis sageli moodustuvad keerukalt sinusoidsetest ja ringlevatest trajektooridest, vahelduvad lühikeste, täpselt kadreeritud staatiliste võtetega; rohkelt on kasutatud hüplikku ja subjektiivset käsikaamerat, domineerivad suured ja keskplaanid. Montaaž püüab sageli lõikekohti varjata ning pikki panoraame veelgi ulatuslikumatena näidata või mängib kaasa heli ja pildi rütmidele. Noote pikalt hoidev muusika järgib pikkade panoraamide mustreid; üksikud tabavalt valitud heliefektid (sammud, ukseprõmm, lennukimürin) loovad ühes subjektiivse kaameraga etüüdilikke narratiivikatkeid.

Memento

Hetkel toimub

Režissöör Ülo Tambeki sõnutsi on film pühendatud Teises maailmasõjas 1941. aasta hilissügisel Nõukogude aarmee ridades võidelnud sõduritele, kes kaitsesid Hiiumaad saksa vägede eest. Filmi sissejuhatav tekst: "1941. aasta hilissügis. Orjol on loovutatud, Harkov langenud, Leningrad on rõngas, Himki jõevaksalis on saksa väed. Sügaval vaenlase tagalas, Eesti saartel, kust rinde eelservani oli 400 kilomeetrit, võitlesid sõdurid ja madrused ilma igasuguse lootuseta pääsemisele. Nad teadsid, et Leningradi ja Moskva võti on nende käes. Tuhandeist jäid alles vähesed. Me ei tea isegi enamiku nimesid." Filmis on kasutatud filmiarhiivide materjale.

Reportaaž kuritööst

Hetkel toimub

Lembit on 18-aastane kurjategija, kes istub vanglas. Klaus Mikko küsitleb noormeest, tema ema, isa ja õpetajat, et aimu saada, kuidas ja miks poiss eluga pahuksisse läks. Neli ehedat intervjuud võtab kokku ema ja poja kohtumine vanglas.

Viiuli ja relvaga

Hetkel toimub

Viiulikunstniku ja revolutsionääri Eduard Sõrmuse (1878–1940) elu ja tegevust portreteeritakse paljude fotode, arhiivikaadrite ja mälestuste abil. Eduard Sõrmus oli eestlane, keda sünnimaal rohkem põlati, kui armastati. Ta esines Soomes, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Inglismaal, Itaalias jpm ja muidugi Nõukogude Liidus. Tal oli taskus Nõukogude pass ja ta esindas Nõukogudemaa huve. Ta oli ideeline bolševik, Punane Viiuldaja. Viiuliloomingut Sõrmuse repertuaarist esitab Jossif Šagal.

Pikk tänav

Hetkel toimub

Režissöör Hans Roosipuu ja stsenarist Lennart Meri vaatefilm Pikast tänavast Tallinnas. Pikk tänav on üks keskaegse Tallinna põhitänavaist, suundudes Toompealt alla Tallinna lahe suunas. Üle 700 meetri pikkusel tänaval asuvad mitmed arhitektuuri- ja kultuuriväärtuslikult hooned nagu Oleviste kirik, Tallinna linnamüüri välisehitiste hulka kuulunud kaitsetorn Paks Margareeta ja Suur Rannavärav.

„Pikk tänav“ esindab 1920. aastaist pärit linnasümfoonia žanrit (nt Dziga Vertovi “Filmikaameraga inimene” ja Walther Ruttmanni “Berliin. Suurlinna sümfoonia”), mis kerkis Eesti dokumentalistikas põgusalt esile 1960. aastate teisel poolel ning vastandus klassikalistele, otseselt ja üheselt turismiturustust teenivatele vanalinna kujutavatele vaatefilmidele. Kõrvuti „Tallinna saladuste“ ja „Tallinna mosaiigiga“ (mõlemad 1967) läheneb „Pikk tänav“ vanalinnale kogemuslikult sootuks erineval tasandil. Kõiki kolme iseloomustab väljapaistvalt isikupärane filmikeel, innovaatiline ja eksperimentaalne esituslaad. Vastupidiselt klassikalistele vaatefilmidele väljendavad need ühel või teisel moel ajaloo kummastav-häirivat sekkumist olevikku, osutades nii vanalinnaga seotud tähenduslikele dissonantsidele ning täites selle kujundistu hulga vastamata küsimuste ning krüptiliste mõistukõnedega. Märkimisväärne on ka see, et need filmid valmisid Tallinnfilmi algatusel ning osaliselt stuudio vahendeist finantseerituna, erinevalt enamikust turistlikest vaatefilmidest, mille tellijaiks ja rahastajaiks olid valdavalt turismindusega seotud institutsioonid.

„Pika tänava“ struktuur ning pildikeel on nn vanalinnafilmide kohta ebatavalised, koguni sedavõrd, et vaatefilmiks seda nimetada ei passikski. Et selle haare katab üksnes ühe – tõsi, küll üsna pika – tänava, siis puudub tõtt-öelda ka suur(ejoonelis)ust sugereeriv sümfooniline mõõde; pigem sobiks sellest kõnelda kui etüüdist või improvisatsioonist. Linnasümfooniatega ühendab seda siiski ajastruktuur (hommikust õhtuni) ning liikumise ja liikluse tuiksoonte esiletõstmine. Ent “ühe tänava ühe päeva” sisse on peidetud ka abstraktsemaid üldistusi tänapäeva ja mineviku aineil ning liiklusteemat läbib reeglite ning nende rikkumise konfliktist tõusev ühiskondliku kriitika kaastähendus.

Ajapikku unustatakse meie nimi

Hetkel toimub

Minevikusündmused kipuvad ununema, kuid 1941. aasta juuniküüditamine jääb Nõukogude võimu ühe kõige jõhkrama kuriteona Eesti rahva mällu igavesti. Selle aasta 14. juuni ööl saadeti Eestist välja Siberisse üle 10 tuhande inimese, enamik neist olid naised ja lapsed. Sõna saavad need, kes Siberis ellu jäid ja lõpuks koju tagasi jõudsid. Režissöör Andres Sööt, kelle perekond samuti juuniküüditamisega lagunes, pühendab oma filmi kõigile Siberisse saadetutele. See on aegumatu vastutus – mitte unustada.

Kiri Ameerikasse

Hetkel toimub

Filmis tutvustatakse Tallinna uuenenud ilmet, tehase Punane RET saavutusi ja töölisnoorte hariduse täiendamise võimalusi õhtuses õppevormis, eriti aga tõstetakse esile väliseestlastes propagandistlikult kujundatud väärarusaamist nõukogude elust.

Uus tehnika Eesti NSV-s Tootsi Turbatööstuses

Hetkel toimub

NSV Liidu 1954.aasta esivõistlused mootorispordis

Hetkel toimub

NSV Liidu 1954. aasta meistrivõistlused mootorispordis Pirital. Võistluste avamine, tervitussõnad ja lipu heiskamine. Hetked krossisõidust Pirita krossirajal ning ringrajasõidust Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajal vahelduvad autasustamiste ja motosportlaste õhkupildumisega.

Külakauplus

Hetkel toimub

Jõgeva rajooni Jaama külapood on argielu keskpunkt, kuhu koonduvad külauudised ja probleemid. Siin tunnevad kõik kõiki, pood on kokkusaamispaik, mis ühendab ja seob külarahvast. Aastakümneid oma ametile truuks jäänud kaupmees on traditsioonilise külapoe kese: vahendab uudiseid, annab nõu, kuulab inimesed ära ja arutab poelistega eluolu üle.

Vagu vao kõrvale

Hetkel toimub

Eesti NSV põllumajandusministeeriumi tellimusel valminud dokumentaalfilm väsimatust töömehest, teenelisest künnimeistrist ja mehhanisaatorist Kustas Lundist. Töökas, kuldsete kätega põllumees elab ja töötab Rapla rajooni Tasuja kolhoosis. Film pajatab Kustas Lundi töökogemustest, tema leiutistest põllumajandustehnika täiustamisel ja kohandamisel kohalikele tingimustele, temast kui vabariigi künnivõistluste viiekordsest võitjast.

Uus aeg

Hetkel toimub

Arhiividokumentidele ja -fotodele ning kroonikakaadritele toetuv dokumentaalfilm 1940. aasta juunipöördest Eestis. Filmis kasutatud ENSV ja NSVL propagandistlikele kroonikakaadritele, fotodele ja arhiividokumentidele antakse režissööri-stsenaristi Vladimir Karasjovi mõtestatud valiku ja montaaži ning Veljo Tormise muusika toel suhteliselt tõepärane ajalooline pilt toonastest sündmustest. Toonased propagandakaadrid kõnelevad režisööri tõlgenduses Eesti Vabariigi okupeerimisest ja inkorporeerimisest NSV Liitu.

Jäätramm

Hetkel toimub

Kuivastu ja Virtsu vahel kurseerivad praamid Suurupi ja Sõprus. Kui inimesed saavad heal juhul lennukiga või ka jalgsi üle jää mandrilt saarele, siis veoautodele on praam ainuke võimalus jäätunud väina ületamiseks. Kuigi tee pikkus on vaevalt 7 kilomeetrit, kulub raskete jääolude korral praamil selle läbimiseks vahel isegi 10-12 tundi. Kaameramehed teevad kaasa Suurupi reisi üle väina.

Ruhnu

Hetkel toimub

Poeetiline meeleolufilm Ruhnu saarest. Kaamera jälgib aeglase rahuga saare igapäevaelu. Laev lahkub Pärnu sadamast. Vaade Ruhnu saarele lennukilt. Kalur angerjaid püüdmas. Ruhnu puukirik ja kalmistu. Kala vastuvõtmine Ruhnu sadamas.

Sõprusvisiit

Hetkel toimub

Dokumentaalfilm Soome Vabariigi presidendi Urho Kaleva Kekkoneni ja tema abikaasa Sylvia Kekkoneni neljapäevasest mitteametlikust visiidist Eesti NSVsse 1964. aasta märtsis. Külaliste vastuvõtud Tallinna lennujaamas, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi hoones Kadriorus, Tallinna raekojas, Tartu ülikoolis, Teaduste akadeemias jm. Tartu ülikooli aulas peab Kekkonen eestikeelse tervituskõne ja Käärikul teeb koos saatjatega läbi pika suusaretke. Enne lahkumist antakse kõrgete külaliste auks kontsert Estonias, kus esinevad eesti kunstimeistrid. Rahvas tänavatel ja kohtumistel tervitab soojalt hõimurahva presidenti – esimest pärast sõda Eestit külastavat välismaist riigipead.

Visa töö vili

Hetkel toimub

Põhjalik ülevaade maisikasvatuse arengust Eestis ja hetkeseisust 1963. aastal. Tutvustatakse maisikasvatuse ajalugu Eestis ja selgitatakse meie kliimale sobimatu põllukultuuri harimise peensusi.

Tere, tüdrukud!

Hetkel toimub

Reportaažlik pilguheit Sommerlingi nimelisse sovhoosi saabunud linnanoortest. Põhiliselt on fookuses Narvast maatööle saabunud noored, kes hakkavad tööle aiandusbrigaadis. Jälgitakse neidude töid ja tegemisi, aga ka kogu sovhoosi põllutöid kevadest sügisesse. Kaamerapilti saadab näitlejate esitatud kaadritagune tekst. Võtted varjatud kaameraga lisavad elulisust ja loomulikkust.

Suure labida mehed

Hetkel toimub

Vladimir Parveli lavastuslike elementidega dokumentaalfilm Eesti põlevkivikombinaadi Viivikonna karjääri töötajatest ja tööst kaevanduses. Viivikonna argipäeva antakse edasi kahe loo kaudu: miilitsaga pahuksisse sattunud noore mehhaaniku ümberkasvamise lugu ja avariiolukord kaevanduses.

Kivi tee ääres

Hetkel toimub

Lavastatud film ühe liiklusõnnetuse eelloost ja tagajärgedest. Ema on kaotanud liiklusõnnetuses oma poja. Ta seisab tee ääres, kus poega meenutab õnnetuskohal olev mälestusplaadiga kivi. Tagasivaatena näeme õnnetuseni viivat sündmuste jada ning inimeste seas valitsevat suhtumist purjus peaga sõitmisesse. Ka naine ise õigustab alguses oma abikaasat, kes on „eluaeg vintis peaga sõitnud“. Kui aga poeg astub isa jälgedes, tekib naisel hirm. Emotsioonid on filmis edasi antud kõnekate pilkudena.

Inimesed eesliinilt

Hetkel toimub

Kolhoosiesimehe mina-vormis mõtisklus, kui palju majandile langevast aust kuulub talle ja kui palju tema kolleegidele-seltsimeestele, kes oma ennastsalgava tööga on aidanud majandil kõikvõimalikest raskustest üle saada ning kolhoosil õitsvale järjele jõuda. Poeetilises võtmes näidatakse inimeste lootusi, kõhklusi, pingeid, pingutusi ning rõõme. Näeme noore velskri probleeme seakasvatuses, jagelemist karjakasvatuse ümber, raskeid viljakoristustingimusi ja parteisse astumise protseduuri.

Argipäev

Hetkel toimub

Argipäev tehases Volta. Ehkki tehas on kommunistliku töö eesrinnas, pole töötajad rahul saavutatuga, vaid otsivad ka kõrgelt mehhaniseeritud tehases uusi teid tootmise automatiseerimiseks. Konstruktorid, insenerid, tehnoloogid, meistrid, töölised – kõik on kaasatud kompleksse mehhaniseerimise idee elluviimisse, mis on ühtlasi tähtsaim ülesanne voltalaste partei auks võetud kohustuste elluviimisel. Näeme konstruktoreid jooniste taga töötamas, uue automaatliini monteerimist, automaatpressi paigaldamist, ainulaadset masinamudelit, mis tõotab revolutsiooni elektrimootorite mähkimisel ja moodsa kokillvalumasina katsetamist valukojas.

Kalevi-Liiva süüdistab!

Hetkel toimub

Fašismiohu eest hoiatava filmi keskmes on avalik kohtumõistmine Jägala koonduslaagri ülema abi Ralf Gerretsi ja valvur Jaan Viigi üle 1961. aastal. Taustaks fašistlike koonduslaagrite arhiividokumendid ja fotod hukkamistest ning laipadest. Tšehhitaridest ellujäänud koonduslaagri vangid Prahas oma igapäevaelu elamas ja Tallinnas kohtuprotsessil tunnistamas. Sünkroonkatked Gerretsi ja Viigi tunnistustest kohtus. Laiem ülevaate eestlastest, kes kannavad vastutust sõjaaja massimõrvade eest Eestis, kuid viibivad peidus emigratsioonis. Hukkunute mälestamine Kalevi-Liival.

Kohtumised tänaval

Hetkel toimub

Püüd punapropagandat inimlikult teha. Portreepalad Tallinna tänavailt. Oma kohta elus otsiv noormees kohtub linnas erinevate inimestega, kellelt on midagi õppida – sõjaveteran, doonor, minöör, tööline ja liikumisvõime kaotanud harrastuskunstnik. Nende inimeste lood annavad noormehele enesekindlust oma eluga edasi minna.

Uued sõbrad

Hetkel toimub

Esimene päev lasteaias, nähtuna lapse silmade läbi, kes jutustab sellest õhtul oma sõbrale. Ta läheb hommikul vara lasteaeda, kõik on tema jaoks uus ja võõras, isegi natuke vaenulik. Kohanemine võtab aega, õnneks on mõned lapsed sõbralikud ja aitavad, selgitavad käitumisreegleid rühmas. Päev muutub tasapisi huvitavamaks ning õues, kus on palju uudseid ronimisvõimalusi ja muid mänguasju, õnnestub paljudega ka sõbraks saada. Siis tuleb veel ekskursioon loomaaeda ning üha põnevamaks läheb.

Seda ei saa andestada!

Hetkel toimub

23.-26.11.1959 toimus ENSV ülemkohtu istung Saksa okupatsiooni eel ja ajal 1941–1944 omakaitsesse kuulunud Valter Kelti, Leonid Sinisalu ja Johannes Kriipsalu üle. Neid süüdistatakse nõukogude inimeste mõrvamises. Esitatakse salajasi dokumente hukatud inimeste nimekirjadega Saksa Sicherheitsdiensti (SS) arhiivist, tunnistusi annavad kohalikud Võrumaa elanikud, üksikasjalikult kuulatakse üle süüalused. Kohus mõistab Valter Kelti, Leonid Sinisalu ja Johannes Kriipsalu surma. Kohtuotsus viiakse täide 6. jaanuaril 1960, mehed lastakse maha Tallinnas keskvanglas. Kohtuistungit kajastava filmi "Mineviku varjud" põhjal loodi stuudios samade autorite poolt mõningase ümbermontaaži ja uue ägedalt süüdistava diktoritekstiga filmivariant "Seda ei saa andestada".

Oma silmaga

Hetkel toimub

Kaheosalises filmis tutvustatakse õppimisvõimalusi Türi Põllumajandustehnikumi õppemajandis ja antakse ülevaade ehitustegevusest, loomakasvatusest ning kodukultuurist Rakvere rajooni E. Vilde nim kolhoosis, Kehtna näidissovhoosis, 9. Mai kolhoosis ja Raplas.

Uus tehnika Tootsis

Hetkel toimub

1957.-1958. aastatel konstrueeriti ja ehitati Tootsi Turbabriketitööstuses mitu uut masinat freesturba tootmiseks ja transportimiseks, mis võimaldavad tõsta tööviljakust ja parandada turba kvaliteeti.

Väikesed kompleksbrigaadid

Hetkel toimub

Reportaaž Vene NFSV Valdai rajooni ja Rakvere rajooni metsamajandite kompleksbrigaadide tööst. Kõnelevad Valdai metsamajandi direktor Grigori Mastobajev ja Rakvere metsamajandi peainsener Noi Epštein.

Igal oma leib

Hetkel toimub

Kalakaitselaeva ülesanne on kontrollida kalavarude kasutamise ja kaitse rahvusvaheliste kokkulepete täitmist Läänemeres. Mitmete merefilmide tegijana tuntud Toivo Kuzmin tutvustab oma dokumentaalfilmis Saaremaa kalakaitselaeva Saare üheksaliikmelise meeskonna (koos koer Mustuga) argipäeva.

Lehekülgi võitlusest

Hetkel toimub

Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu (ÜLKNÜ) asutamise ajaks loetakse 29. oktoobrit 1918, mil avati Moskvas I ülevenemaaline töölis- ja maanoorsooühingute kongress. Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing (ELKNÜ) oli üks ÜLKNÜ allorganisatsioone, Eesti NSV noorsoo ühiskondlik-poliitiline massiorganisatsioon, Eestimaa Kommunistliku Partei aktiivne abiline ja reserv. Rohkelt arhiivimaterjali kasutades meenutatakse Eesti kunagisi noorproletaarlasi ja kommuniste ning antakse lühiülevaade nende kangelaslikust võitlusteest. Filmi raamib pidulik aktus uute kommunistlike noorte ühingusse vastu võtmisega.

Tallinna spordimängud

Hetkel toimub

Tallinna I spordimängud on seni suurim spordiüritus Eestis. Tuhanded kehakultuurlased ja sportlased täitsid mängude normatiive, võtsid osa võistlustest kergejõustikus, ujumises, süstasõidus, laskmises, jahilaskmises ja poksis. Need võistlused panid aluse uuele sportlikule traditsioonile - Tallinna spordimängudele.

Teatrikevad Tallinnas

Hetkel toimub

III Balti liiduvabariikide ja Valgevene NSV teatrikevad toimus Tallinnas 1958. aasta juunis, osalesid teatrid Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest.

Reis mööda Rootsit

Hetkel toimub

Viiekümnendatel aastatel polnud turismireis Rootsi sugugi tavapärane, ka väliseestlased suhtusid Nõukogude Eestist saabunutesse umbusklikult. Filmis rõhutatakse huvitavate reisimuljete kõrval rootslaste sooja ja sõbralikku vastuvõttu ning vastastikust huvi.

Hobuse aasta

Hetkel toimub

Andres Söödi reportaažfilm jäädvustab olulisemaid sündmusi Eesti iseseisvumisvõitluses 1990. aastal, samuti mõningaid iseloomulikke episoode eestimaalaste olmeelust, mis koos peaks andma teatava koondpildi Eestimaast sel aastal. Film on omamoodi järg autori varasemale aastakroonikale "Draakoni aasta" (1988).

Jaanipäev

Hetkel toimub

Andres Söödi dokumentaalfilm räägib meie ühe tähtsama püha tähistamisest linnatingimustes. Varjatud kaameraga üles võetud kontrastirohke film kujutab ilmekalt jaanipäeva traditsioonilise sisu muutumist ja linlase emotsionaalset vaesumist, näidates linnaelanike käitumist jaanituledel - nende üksindust ja samas alkoholist tingitud ülevoolavat olekut suures rahvahulgas.

Draakoni aasta

Hetkel toimub

1988. aasta oli Eestimaa elus erandlik. Üllatusena kõigile lubati kasutada rahvuslippu ja -sümboolikat, vabariigi partei- ja valitsusjuhtidele avaldati umbusaldust, tekkis Rahvarinne ja roheliste liikumine, aga ka Interrinne. Muinsuskaitse selts taastas Vabadussõja monumente, avalikustati eestlaste hävitamine Stalini poolt ja ... kujutage ette – vabariigi saadikud Moskvas astusid välja keskvõimu vastu. Eestimaal toimuv äratab rahvusvahelistki tähelepanu. Kas see kõik on võimalik totalitaarses riigis? Dokumentaalkroonika jutustab usutavalt selle aasta sündmustest Eestis, eluolu muutustest ning rahva ärkamisest pärast 48-aastast varjusurma.

511 paremat fotot Marsist

Hetkel toimub

Valik kohviku ja "ööklubi" külastajate tüüpe 1960ndate lõpust, kus vanaprouad pole veel täielikult Eesti Vabariigi aegseid kodanlikke maneere unustanud ja nõukogude noorsugu ilma lipsuta restoranis napsitada ei saa. Tallinna kohvikute Pärl ja Moskva külastajad omas ajas. Filmi teeb unikaalseks ka selle kummaliselt suveräänne helirida, mis vaatab argist sebimist melanhoolse poeesia ja külma täheteaduse kõrgustest. Artur Alliksaare luulet esitab Aarne Üksküla kaadritagune hääl.